Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes peab tagama kortermaja kanalisatsioonitorustiku töötamise?09.06.2023

Tere,
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna KrtS § 4 lg-st 3 ja 4 tulenevalt on kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomanike kaasomandis, siis kannab KrtS § 34 lg-st 2 tulenevalt selle eest vastutust korteriühistu.

Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest?29.05.2023

Tervis! Tegemist korteriomandiks jaotatud ridaelamuga kus on 6 korterit. Algne küttesüsteem on majal keskküte, mis siseneb majja keskmise korteri keldrisse (kus asub ka peamõõdik) ja sealt hargneb siis kumbagi maja otsa. Aastate jooksul on inimesed loobunud keskküttest ja paigaldanud omale ahjud või õhksoojuspumba, selleks on andnud majarahvas ka nõusoleku. Keskkütet on kasutama jäänud veel kaks äärmist korterit, kes on omale paigaldanud eraldi soojusmõõdikud keldrisse. Siiani on äärmised korterid maksnud oma mõõdikute järgi ja ülejääk on jagatud 6ks! Nüüd seoses energia hindade tõusuga, on keskmised korterid omavoliliselt loobunud maksmast.
Minu küsimused:
1. Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest (väidavad, et keskküte pole maja ühisvara).
2. Kui on ebaseaduslik väljumine, kuidas oleks seaduslik arveldamine!
Kena jõudu!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
Kohustuste jaotust korteriomanike vahel reguleerib üldnormina korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1, mis ütleb, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et eeltoodud põhimõttest võib kõrvale kalduda põhikirjaga, arvestades lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuna soojusenergia tarbimine on vajalik kaasomandi säilimiseks, siis peavad sellega seotud kulusid kandma kõik korteriomanikud. Teisalt tuleks arvesse võtta ka soojuspumpade poolt tarbitud energiat, sest ka see kulu on seotud kaasomandi eseme säilimisega.
Kokkuvõttes oleks kõige lihtsam liita kaugkütte ja soojuspumpade poolt tarbitud kulud ja jagade see kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse üks liikmetest võib teha otsuseid, arvestamata teiste liikmetega?29.05.2023

KÜ liige andis ühistu kassast raha täiesti ebaolulise remondi materjalide ostmiseks 750 eurot, arutamata teiste juhatuse liikmetega. Ühe majaelaniku soov oli teha kaminaruumis iluravi ja osteti ära materjal, kuigi enne oli talle öeldud et enne ühist otsust midagi ära ei ostetaks. Ikkagi oli materjal teiste elanikega kooskõlastamata ostetud ja nüüd pressitakse mustalt veel iga inimese käest raha 75 eurot, kokku 600 eurot (majas 8 korterit). Pole ei koosoleku protokolli ja nõusolekuteks allkirju. Remont tehtigi majas (külmas keldris kaminaruumis) talve kõige külmemate ilmadega mis viis üldelektri arve tavalise 4 euro asemel 50 euro peale. Kusjuures kaeti laudadega ära rauast külmaveetorud mis tahaksid ammu vahetamist. Nüüd tahetakse veel raha selle iluravi lõpetamiseks. Maja on vana ja teha on väga palju hädapärasemaid töid nagu korstnapitsid, tuulekast, veetorude vahetus jne jne.
Lisan veel et seesama elanik sai ühistult vahendid ka oma korstna remondiks, osa tööraha küsis alumiselt naabrilt mustalt. Tööde kohta akt puudub. Tundub ebaõiglane et väga vajalikud tööd jäetakse tegemata ja mitteolulised tehakse teiste arvelt.
Mida peaks tegema et selline toimetamine enam ei jätkuks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanik ei ole kohustatud kanda selliseid kulusid, mille tegemiseks puudub korteriomanike üldkoosoleku otsus. Samuti ei ole korteriomanik kohustatud tasuma majandukulusid kolmandatele isikute-, vaid üksnes korteriühistu arvelduskontole.

Teie korteriühistus alla 10 korteri, millega seoses annab korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriomanikele õiguse korteriühistule juhatust mitte valida. Kui ka Teie korteriühistus ei ole juhatust, siis arvan, et Teie kirjeldatud probleemid saavadki sellest alguse, kuna mitte keegi ei vastuta kortreriühistu tegevuse eest.

Eeltoodust tulenevalt on probleemide lahendamiseks parimaks lahenduseks korteriühistule juhatuse valimine, korteriühistu arvelduslkonto avamine ja selle kaudu arveldama hakkamine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?29.05.2023

Soov teha vannitoas remondi ja paigaldada wc potti teise kohta, koos torude vahetamisega. Võtsin ühendust KÜ esimehega, kuid ta ei luba vahetada vana malmist püstaku toru isegi oma kulul. Toru tilgub kohas, kus hetkel tehtud kinnitus uue plasttoruga. Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 kohaselt kuulub nii torustik, kui ka sellega ühendatud WC-pott korteriomanike kaasomandisse. Kuna sama seaduse paragrahv 34 lõige 2 sätestab, et kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis peab korteriomanikul olema kaasomandi eseme remondiks ja/võui muutmiseks korteriühistu luba. Eeltoodud norme tasakaalustab paragrahv 37 lõige 1, mis ütleb, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Kokkuvõttes, kui torustik tilgub, ning korteriühistu seda ei paranda, siis võib korteriomanik selle ise ära remontida ja nõuda KÜ-lt kulude hüvitamist. Kuid torustiku asukoha muutmiseks peab korteriomanikul olema sellegipoolest korteriühistu luba.

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas tõesti peab küttekulujaoturite paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millel selline väide põhineb?22.05.2023

Tere!
KÜ soovib osta uued küttekulujaoturid ja üldkoosolekul, kus seda arutati, juhtis üks majaelanik tähelepanu, et ... OÜ kodulehel on kirjas järgmine avaldus: "Jaoturite abil on rakendatav küttekulude jaotamine korterite vahel ainult juhul, kui jaoturiga on varustatud kogu maja iga korteri kõik küttekehad ning nende kasutamiseks maja soojustarbimise jaotamiseks on olemas iga korteriomaniku nõusolek."
Ja küsimus - kas tõesti peab küttekulujaoturite ostmiseks ja paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millise õigusakti tõlgendusele selline väide põhineb? Meie ühistu on üldkoosoleku otsusega vastu võtnud otsuse uued jaoturid osta ja paigaldada, kas seda siis ei tohigi teha kui koosolekul kõiki korteriomanikke ei viibinud?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40, mis sätestab, et küttekulud jagunevad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele (lõige 1). Sellest võib kõrvale kalduda korteriühistu põhikirjaga (mitte üksnes üldkoosoleku otsusega), eeldusel, et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve (lõige 2). Kui küttearvestitega kütte jagunemine rikub korteriomaniku huve (näiteks tekivad küttekuludes suured erinevused), siis on vajalik kokkuleppe sõlmimine.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas peaks käima korteriühistusse kuuluva kolme maja üldelektri jagamine?22.05.2023

Tere

Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lõige 1, mis sätestab, et korteriomaniku poolt korteriühistule makstava tasu suurus arvestatakse välja tema kaasomandi osa suuruse alusel. Seega on õige variant kaks.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Milline on ühistu otsuste õiguslikkus, mis jääb kehtima, kas üldkoosoleku otsus, põhikiri, seadus?19.05.2023

Tere,

korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg-le 2 võib seaduses sätestatud kulude jagamise korrast kõrvale kalduda põhikirjaga. Lisaks sätestab sama norm, et põhikirjaga tohib kõrvale kalduda vaid nende kulude osas, mis on korteriomandil mõõdetavad. Seega on üldkoosoleku otsus õigusvastane ning kulude jagamisel peab lähtuma põhikirjast.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kuidas saan ühistut ja haldusfirmat tegevusetuse tõttu survestada kuna septembrist ei jõua minu korterisse soe?19.05.2023

Tere,

Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, soovitan algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise. Kui üldkoosolek probloeemi ei lahenda, siis tuleks keskküttesüsteemi mittetoimimine fikseerida, et välistame selles küsimuses hilisemad vaidlused.
Seejärel on üheks võimaluseks anda korteriühistu juhatusele kirjalikult teada, et keskküttesüsteemi mittetoimimine toob kaasa kaasomandi kahjustumise ning takistab korteriomandi sihipärast kasutust, mille tõttu kasutate korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 sätestatud õigust, teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Antud juhul seisneks vajalik kulutus korteri reaalosa piires temperatuuri ja niiskustaseme viimises tasemeni, mis vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestatud normile. Tehtud kulutuse saate tasaarvestada korteriühistu poolt esitatud majanduskulude arvega.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas pean tasuma osa sunnirahast, kuigi sunniraha määrati ühistu tegemata töö tõttu?03.05.2023

Tere !

Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriomanike kohustus tasuda korteriühistu kulude katteks raha, tekib korteriomanike üldkoosolekul otsuse alusel. Seega sõltub vastus sellest, kas sunniraha küsimuses on üldkoosolek otsuse teinud.

Asjaolu, et korteriühistu on sunniraha tekkimises ise süüdi, ei oma korteriomaniku kohustuse puhul tähtsust. Küll aga võib korteriühistu nõuda sunniraha hüvitamist oma juhatuse liikmetelt, kes oma hoolsuskohustust ei täitnud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas ridaelamus vaheaia paigaldamiseks on vaja korjata kõigi omanike allkirjad?24.04.2023

Tere!

Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere.
Piirdeaia rajamist reguleerivad kaks õigusakti - korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja ehitusseadus, mis eeldavad ehitustöö teostamiseks kahte üksteisest sõltumatut luba.

Vastavalt KrtS § 4 lg-le 4, on hooviala alati korteriomandi kaasomandi osa ese. Seetõttu tuleb piirdeaia rajamine kooskõlastada kaaskorteriomanikega, ka siis, kui hooviala on korteriomanike kokkuleppe alusel erikasutusõigusega ära jagatud.

Ehitusseaduse kohaselt kooskõlastab piirdeaia rajamise kohalik omavalitsus.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit