Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg?10.10.2023

Tere,

KÜ juhataja ei maksnud ametis olles kommunaalarveid üle 3 aasta. Samuti varjas juhataja raamatupidaja kontakte ühistu liikmete eest.
Ühistu liikmed ei saanud võlast teada enne kui erakorralisel üldkoosolekul uus juhatus valiti. Osa võlast on suudetud kätte saada aga osa ulatub üle 3 aasta taha. Endine juhataja ei ole ühistus korteri omanik aga suunas arvete saatmise ikkagi endale ja õige omanik ei saanud arveid.
Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg? Kas võlanõuet saab veel esitada omanikule või endisele juhatajale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, üldreegel on, et korteri võlgnevuse eest vastutab selle omanik (mitte KÜ juhatuse liige) ning korteriomanik saab tugineda nõude aegumisele peale kolme aasta möödumist aastast, millal nõue tekkis.
Samas nõuab mittetulundusühingute seaduse § 32 juhatuse kohustuste täitmist juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kui juhatuse liige seda sätet rikub, siis tuleb lisaks arvestada sellega, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas võin oma korteris eemaldada radiaatori, kellelt luba ja kooskõlastust vaja küsida?10.10.2023

Tere.
Kas tohin oma korteris eemaldada radiaatori köögist. 60 korteriga elamu. Ringlus jääb alles ja elan ise viimasel korrusel. Torumees ütles et küttesüsteemi see ei sega. Kas on vaja mingit projekti ja kui kes seda siis teeb ja kuhu pean pöörduma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteris asuvad radiaatorid on küttesüsteemi osa ning seeläbi korteriomanike kaasomandis. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 34 lõige 2 reguleerib sellega seotud otsustuskorda nii, et kaasomandit valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Eeltoodust tulenevalt saab küsimuse, kas radiaatori tohib, või ei tohi eemaldada, otsustada ainult korteriühistu.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel?10.10.2023

Tere
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 lõikele 1 tuleb küttekulu jagada korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele. Sellest põhimõttest tohib kõrvale kalduda vaid põhikirjaga, juhul, kui küttekulu on korterites mõõdetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole küttekulude korterite arvu järgi jagamine seadusega lubatud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Mida teha kui KÜ üks liige/korter ei nõustu remontööde maksumust tasuma?03.10.2023

Tere,
Meil on väike 8 korteriga KÜ. KÜ üldkoosolekul otsustati kõigi liikmete nõusolekul, et vaja on teostada maja välisfassaadi remonttööd. Võetud on pakkumised ja esialgne remondisumma on teada. Korterite poolt remondifondi tasutav makse on ruutmeetrite järgi korteri kohta välja arvutaud ja korteriomanikele edastatud. 8 korterist 7 on nõus kohe oma osa remondifondi maksumusest tasuma. Sellest tulenevalt KÜ laenu ei plaani võtta. Üks korter kahjuks ei vasta, vaatamata saadetud korduvatele päringutele. Selle korteriga on kommunaalmakse tasumisega probleem kogu aeg ja mitu korda on tulnud KÜ-l kohtu poole pöörduda võlgade kättesaamiseks. Tegemist on maksejõulise isikuga kes mingil põhjusel ei soovi KÜ-le midagi maksta. Mis õigused, võimalused KÜ-l on et antud korteri omanikult remondifondi makse kätte saada ja maja fassaad ära remontida.
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ma ei ole küll Teie summadega kursis, kuid üldjuhul on kortermaja fassaadiremondi maksumus piisavalt suur, et kõik korteriomanikud suudaksid selle ühekorraga ära maksta. Vähem kindlustatud korteriomanike kaitseb ka KrtS § 12 lg 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seetõttu soovitan võimaldada fassaadi eest ka osamaksetega tasumist.
Vastav otsus tuleks vormistada nagu kõik korteriomanike üldkoosoleku otsused,mis jätab korteriühistule võimaluse pöörduda raha kättesaamiseks ka kohtu poole.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas pean ise kinni maksma minu korteris oleva fonoluku vahetuse, isegi makse aluseks pole mingit dokumentigi?03.10.2023

Tere, kui trepikoja fonolukul vajutada minu uksekoodi, siis mulle korterisse signaal ei jõua. Ühistu boss koos mingi mehega tulid ja ütlesid, et viga on minu korteris asuvas fonoluku telefonis ja vahetasid ära, peale selle ütles boss et pean maksma 30€ vahetuse eest. Tšekki ega arvet mulle ei esitanud. Nüüd küsimus. Kas ma pean maksma selle summa või ei pea ja kui ta liidab selle summa minu kommunaalide arvele, siis kas ma pean selle tasuma, mille alusel. Aitäh

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, fonolukk kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, mistõttu vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu (vt KrtS § § 12 lg 1 ja 34 lg 2). Korteriühistu poolt kaasomandi korrashoidmisel kantud kulud jagunevad korteriomanike vahel omakorda vastavalt kaasomandi eseme suurusele (vt KrtS § 40 lg 1). Seda põhimõtet saab muuta põhikirja või korteriomaike kokkuleppega ning, kui need midagi ei näita, siis ei pea (kogu) fonoluku arvet tasuma.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas pööningule oma korteri torustiku laiendamine on lubatud ilma korteriomanike nõusolekuta?03.10.2023

Tere, 5 korteriga maja ühistus olev korter ehitas remondi käigus üldkasutatavale pööningule oma torustiku. Tegu ei ole ühe väikse ventilatsiooni toruga vaid korraliku torude rägastikuga. Korter oli enne elamiskõlblik ning korteris oli mitu töötavat ahju. Seega polnud selline ehitus hädavajalik. Küsimus on kas selline ehitus on lubatud ilma 100% kõigi nõusolekuta ja kas mul on õigus küsida vastavaid dokumente ja kooskõlastusi sest kui need on ilma projekti ja kooskõlastuseta paigaldatud ei kehti maja kindlustus. Tänan
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, esimeses küsimuses kirjeldatud olukorda reguleerib KrtS § 38, mille lõige 1 ütleb, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Seega vajavad kõik kaasomandil toimuvad ehitustööd, mis ei ole seotud olemasoleva asja korrashoiuga ja ühistes huvides, korteriomanike kokkulepet. Kui korteriomanike vahel kokkulepet sõlmitud ei ole, siis ei ole ehitustööde teostamine lubatud.

Õuealaga seoses on kohtupraktika käigus välja kujunendu valitsev seisukoht (vt Riigikohtu lahend 2-18-10073, p 13), mille kohaselt saavad korteriomanikud teha KrtS § 35 lg 1 alusel kaasomandi kasutust ümberkorraldavaid otsuseid. Otsuse eelduseks on, et ümberkorraldus ei mõjuta oluliselt korteriomandite kasutamist ning ümberkorraldatav ala on korteriomanike ühises kasutuses.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Mis aja jooksul peab KÜ juhatus vastama või mis teha kui juhatus üldse ignoreerib?09.06.2023

Tere
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?

Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?

Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, 14 päeva on hiliseim võimalik tähtaeg protokolli korteriomanikele kättesaadavaks tegemiseks. Kui korteriühistu ei pea sellest kinni, siis on tegu mõjuva põhjusega menetlustähtaja ennistamise nõude esitamisel. Menetlustähtaja ennistamist reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 29 lõige 4.

Kui korteriühistu juhatus ei esita korteriomanikule tema soovitud teavet või ei kutsu teabenõude arutamiseks kokku korteriomanike üldkoosolekut, siis on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõige 3 alusel.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kes peab tagama kortermaja kanalisatsioonitorustiku töötamise?09.06.2023

Tere,
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna KrtS § 4 lg-st 3 ja 4 tulenevalt on kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomanike kaasomandis, siis kannab KrtS § 34 lg-st 2 tulenevalt selle eest vastutust korteriühistu.

Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest?29.05.2023

Tervis! Tegemist korteriomandiks jaotatud ridaelamuga kus on 6 korterit. Algne küttesüsteem on majal keskküte, mis siseneb majja keskmise korteri keldrisse (kus asub ka peamõõdik) ja sealt hargneb siis kumbagi maja otsa. Aastate jooksul on inimesed loobunud keskküttest ja paigaldanud omale ahjud või õhksoojuspumba, selleks on andnud majarahvas ka nõusoleku. Keskkütet on kasutama jäänud veel kaks äärmist korterit, kes on omale paigaldanud eraldi soojusmõõdikud keldrisse. Siiani on äärmised korterid maksnud oma mõõdikute järgi ja ülejääk on jagatud 6ks! Nüüd seoses energia hindade tõusuga, on keskmised korterid omavoliliselt loobunud maksmast.
Minu küsimused:
1. Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest (väidavad, et keskküte pole maja ühisvara).
2. Kui on ebaseaduslik väljumine, kuidas oleks seaduslik arveldamine!
Kena jõudu!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
Kohustuste jaotust korteriomanike vahel reguleerib üldnormina korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1, mis ütleb, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et eeltoodud põhimõttest võib kõrvale kalduda põhikirjaga, arvestades lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuna soojusenergia tarbimine on vajalik kaasomandi säilimiseks, siis peavad sellega seotud kulusid kandma kõik korteriomanikud. Teisalt tuleks arvesse võtta ka soojuspumpade poolt tarbitud energiat, sest ka see kulu on seotud kaasomandi eseme säilimisega.
Kokkuvõttes oleks kõige lihtsam liita kaugkütte ja soojuspumpade poolt tarbitud kulud ja jagade see kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse üks liikmetest võib teha otsuseid, arvestamata teiste liikmetega?29.05.2023

KÜ liige andis ühistu kassast raha täiesti ebaolulise remondi materjalide ostmiseks 750 eurot, arutamata teiste juhatuse liikmetega. Ühe majaelaniku soov oli teha kaminaruumis iluravi ja osteti ära materjal, kuigi enne oli talle öeldud et enne ühist otsust midagi ära ei ostetaks. Ikkagi oli materjal teiste elanikega kooskõlastamata ostetud ja nüüd pressitakse mustalt veel iga inimese käest raha 75 eurot, kokku 600 eurot (majas 8 korterit). Pole ei koosoleku protokolli ja nõusolekuteks allkirju. Remont tehtigi majas (külmas keldris kaminaruumis) talve kõige külmemate ilmadega mis viis üldelektri arve tavalise 4 euro asemel 50 euro peale. Kusjuures kaeti laudadega ära rauast külmaveetorud mis tahaksid ammu vahetamist. Nüüd tahetakse veel raha selle iluravi lõpetamiseks. Maja on vana ja teha on väga palju hädapärasemaid töid nagu korstnapitsid, tuulekast, veetorude vahetus jne jne.
Lisan veel et seesama elanik sai ühistult vahendid ka oma korstna remondiks, osa tööraha küsis alumiselt naabrilt mustalt. Tööde kohta akt puudub. Tundub ebaõiglane et väga vajalikud tööd jäetakse tegemata ja mitteolulised tehakse teiste arvelt.
Mida peaks tegema et selline toimetamine enam ei jätkuks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanik ei ole kohustatud kanda selliseid kulusid, mille tegemiseks puudub korteriomanike üldkoosoleku otsus. Samuti ei ole korteriomanik kohustatud tasuma majandukulusid kolmandatele isikute-, vaid üksnes korteriühistu arvelduskontole.

Teie korteriühistus alla 10 korteri, millega seoses annab korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriomanikele õiguse korteriühistule juhatust mitte valida. Kui ka Teie korteriühistus ei ole juhatust, siis arvan, et Teie kirjeldatud probleemid saavadki sellest alguse, kuna mitte keegi ei vastuta kortreriühistu tegevuse eest.

Eeltoodust tulenevalt on probleemide lahendamiseks parimaks lahenduseks korteriühistule juhatuse valimine, korteriühistu arvelduslkonto avamine ja selle kaudu arveldama hakkamine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit