Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas põhikirjas fikseeritud viivise määr on kohaldatav?22.01.2024

Tere, Korteriühistu põhikirjas on määratud viivise määr 0,5% päevas tähtaja ületanud kommunaalarvete eest. Võlaõigusseaduse § 113 teine lause määrab viivise seotuks Euroopa Keskpanga intressiga, aga lõpeb lausega "Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär." Kas ühistul on seega õigus nõuda viivist 0,5% päevas olenevalt aastast?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, KrtS § 42 lg 1 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuremat viivist, kui korteriomanikud on sõlminud vastava kokkuleppe. Korteriühistu põhikiri korteriomanike kokkulepet ei asenda, mistõttu korteriühistu ei tohi sellele tuginedes seaduses sätestatust suuremat viivist nõude.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas ühistu esimehel on õigus nõuda koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid?22.01.2024

Tere!

Tekkinud olukord, et soovime oma korteris välja vahetada vana dušinurga vanni vastu. Kommunikatsioonide asukohti (veetorud, äravool jne) plaanis muuta ei ole.
Küll aga tundub, et eelmine omanik, kellelt sai korter ostetud 5 aastat tagasi, on omavoliliselt kommunikatsioonide asukohti muutnud.
Kas ühistu esimehel on õigus meilt nõuda hetkel koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid ja nõuda seinast plaatide eemaldamist, et näha, kas seal on hüdroisolatsiooni, et nad saaksid n.ö tegevuse heaks kiita?
Mulle tundub see absurdne, et ühistu saab esitada selliseid nõudmisi, mis viivad planeeritud tööde maksumuse kordades kallimaks. Hüpoteetiliselt, kui plaatide all polegi hüdroisolatsiooni, siis kas ühistu saab keelata mul vanni paigaldust ning nõuda kogu vannitoa rekonstrueerimist? Hetkel on asi väga seda moodi, et kuna eemaldasime vana dušinurga, siis ühistu ei lubagi enne taastada pesemistingimusi kui on vannitoas täielik rekonstrueerimine tehtud. Tegemist on Mustamäe kahetoalise paneelikaga.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Seega saab korteriühistu nõuda Teilt sama, mida ta saanuks nõuda eelmiselt omanikult. Antud juhul oleks ühistu korrektseks nõudeks projektijärgse olukorra taastamine ning, kui te seda teha ei soovi, siis tuleb leida lahendus, mis sobiks ka ühistule.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas KÜ üldkoosoleku juhataja ja protokollija võib olla sama inimene?21.12.2023

Tere! Kas korteriomanike füüsilise üldkoosoleku läbiviimisel võib koosoleku juhataja ja protokollija olla samaaegsel üks ja see sama isik st mõlemad üheaegselt?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 6 kohaselt kirjutavad protokollile alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Samas võib üks isik olla nii koosoleku juht, kui protokollija. Vastava otsuse peavad aga tegema koosolekul osalevad korteriomanikud hääletuse teel.

Lugupidamsiega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas tuleb vormistada kaasomandis panipaiga üürile andmise otsus?11.12.2023

Kuidas tuleks korteriühistus vormistada korterelamu kaasomandiosas oleva mitteeluruumi (panipaiga) tasu eest kasutada andmise (üür) otsus sama elamu mõnele korteriomanikule?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, igal korteriomanikul on seadusest tulenev õigus kasutada kaasomandit ilma selle eest üüritasu maksmata. Seetõttu puudutab kaasomandi ühele kindlale korteriomanikule üürimine kõiki korteriomanikke. Seega peavad selle otsusega nõustuma kõik korteriomanikud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas saaksin rajada korterisse kohviku, kui see on registreeritud mitteeluruumina aga omab eraldi sissepääsu?20.11.2023

Kas ma saaksin rajada korterelamusse kohviku, kui antud korter/ruum on registreeritud mitteeluruumina ja omab eraldi sissepääsu ülejäänud majast, aga maja enda sihtotstarbeks on määratud 100% elamumaa? Ja millised oleksid korteriühistu seadusest tulevad õigused takistamaks mul antud pinnale kohviku loomist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomand on mitteeluruumina arvel kinnistusregistris, siis tuleks lähtuda järgmistest sätetest:
KrtS § 30 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga.

KrtS § 31 lg 1 p1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.Sama paragrahvi lõige 3 täpsutsab, et kohustuste täitmisel kohaldatakse mh ka asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Viimane sätestab omakorda, et gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste suunamine teistesse korteritesse on keelatud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas meil on õigus näha KÜ rahalisis tehinguid?20.11.2023

Tere.
Oleme 24 korteriga ühistu. Meid haldab haldusfirma ja ühistul on oma juhatus. Kas juhatusel on anda kontrollimiseks korto.pro.ee lehel õigus, et iga kuu pangaväljavõtteid, võlgnevusi? Teeme iga kuu koos juhatusega koostööd ja nüüd järsku enam ei tohi. Haldusfirma väidab, et tulusid ja kulusid näete aga isegi juhatus ei näe saldosid ega võlgnevusi, selgituseks, et andmekaitseseadus ei luba.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna haldusfirma saab ise korteriühistu juhatuselt volitused isikuandmete töötlemiseks, siis on juhatus see, kes ütleb, millistele isikuandmetele on haldusfirmal juurdepääs, mitte vastupidi.

Andmekaitseseaduse kohaselt saab üks korteriomanik teise korteriomaniku andmeid näha üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, põhjendatud huvi korral. Erandiks on korteriühistu juhatuse liikmed, kellel on seadusega tagatud juurdepääs kõigile juhatuse vastutusalas olevatele andmetele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Mia teha kui korteri üürnik ehitab omavoliliselt ühistu maale garaaži?13.11.2023

Tere, aastal 2017 ehitas 8 korteriga kortermaja üürnik praeguse korterühistu (2017 veel korterühistu puudus) maadele 70m2 garaaži ilma, et oleks eelnevalt saanud loa kõigilt korteriomanikelt ja ka kõrval oleva krundi omanikult (garaaž asub vastu teise krundi piiri). Üürnik väitis siis kui garaaži ehitas, et tal oli korteriomaniku volitus olemas, et omavalitsuses paberimajandusega seoses kandeid teha aga ehitisregistrit vaadates on teatise esitajaks märgitud seesama üürnik. Korteriomanikuga ühendust ei ole võimalik saada, et kontrollida, kas on antud üürnik ka reaalselt olnud korteriomandiga seoses volitatud asju tegema.
Lisaks hakkas antud üürnik ehitama see aasta sellele garaažile lisa, millele ei ole korterühistu luba andnud. Probleemist rääkima minnes ainult mölisetakse vastu ja öeldakse, ta teeb mida ta tahab. Mis sellises olukorras võimalik ette võtta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, peate esmalt otsustama, mis on konkreetne esmärk.
AÕS § 34 lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Seega, kui üürnik vabatahtlikult valdust ei vabasta, siis tuleb Teil(või korteriühistul) oma vara kaitsmiseks kohtusse pöörduda, täpsustades, millist otsust te kohtult ootate. Õiguslikult reguleerivad omandi kaitsega seotud õigussuhteid asjaõigusseaduse paragrahvid 80-91.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas KÜ juhataja volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on ebaseaduslikud?13.11.2023

Tere,

KÜ juhataja ametiaeg lõppes. Üldkoosolekut uue juhataja või volituste pikendamiseks ei teinud. Ütles ühistu liikmetele et volitused võetud ukselt uksele kui küsiti mis toimub. Äriregistris püüdis ilma protokollita volitusi pikendada. Tehti erakorraline üldkoosolek ja pandi hääletusele juhataja volituste peatamine kuna polnud 100% kindel kas juhatajal on volitused või mitte. Koosolekul selgus, et mingit volitust juhatajana jätkata ei antud kellegi poolt. Alates ametiaja lõpust on juhataja võtnud ühistu kontolt sularaha ilma arveid esitamata ja esitanud oma firma nimel fiktiivseid arveid.
Kas on mingit alust väita, et juhataja volituste lõpetamise hääletus annab tagasiulatuvalt volituse ametiaja lõppemise ja erakorralise üldkoosoleku vahelise aja kohta isegi kui hääletati volituste lõpetamise poolt kui volitusi tegelikult ei olnud mida lõpetada?
Kas tagasiulatuvalt volituste andmiseks peab konkreetselt sellekohase hääletuspunkti päevakorda panema või ongi volituste peatamine vaikimisi juhataja eelneva tegevuse heakskiitmine?
Kas volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on sellega ebaseaduslikud?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatuse liikme volitus lõpeb automaatselt tähtaja saabudes. Volituste pikendamiseks on vajalik korteriomanike otsus. Kui sellist (juriidiliselt korrektset) otsust tehtud ei ole, siis ei ole vaja seda ka tühistada.
Kui juhatuse liige, kelle volitused on lõppenud, jätkab ühistu nimel otsuste ja kohustuste võtmist, siis on need kehtivad isikute suhtes, kellel puudus võimalus omada teavet juhatuse liikme volituste lõppemisest ning kes lähtusid KÜ B-kaardil olevast infost. Sõlmitud tehingute tulemusel tekkinud kahju saab endiselt juhatuse liikmelt sisse nõuda.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas ja mis nõusolekuid on kortermajas vaja, et sisseehitatud saunast nüüd konstruktsioone muutmata kodukontor teha?09.11.2023

Tere
Kas mul on vaja saada kelleltki nõusolek kortermajas kui tahan oma korteris muuta algselt sinna sisseehitatud sauna kodukontoriks. Ei lõhu kandvaid seinu, ei muuda kommunikatsioone. Vaja oleks korteri vahekoridori kergsiseseina uus ukseava lõigata, kuna vannitoa poolt senise ukseava sulgeme kapiga. Veel vaja sauna ja vastasoleva toa kergsein eemaldada ja laduda see klaasplokiga, siis valgus kumaks läbi toa akna.
Sauna seest eemaldaks lava ja ahju viiks välja.
Meil kaks vannituba duššidega ja ka vann. Me ei kasuta sauna kunagi.
Ja mis see toiming muudaks kui soovime kunagi korterit müüa?
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, õige käitumisviis sõltub sellest, millised on ümberehituse mõjud teistele korteriomanikele. Kui kaasomandi muutmist ei toimu, siis siin mõjud puuduvad ja nõusolekut ei ole vaja küsida. Kuid hinnata tuleb ka kasutusotstarve muutmisest tulenevaid mõjusid. Siin tuleb hinnata, kas ümberehituse tulemusel tekivad (või suurenevad) kahjulikud mõjud naaberkorteritele, kaasomandis olevatele hoone osadele või tehnosüsteemidele. Ku vastus on jah, siis on vajalik saada nende korteriomanike nõusolek, keda ümberehitus mõjutab. Kui vastus on ei, siis ei ole nõusolekut küsida vaja.
Korteri müümisel tuleb ostjat sauna ümberehitusest informeerida.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas saaksin ametlikult asendada korteris gaasipliidi elektripliidiga?06.11.2023

Tere! Soovin vanemas kortermajas vahetada gaasipliidi elektripliidi vastu, kas mul peab olema korteriühistu nõusolek ja kui ja, siis milline seadusepunkt seda sätestab? Mis saab siis, kui korteriühistu nõusolekut ei anna, millised on võimalused siis elektripliit panna?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 on korterites asuvad gaasipliidid korteriomandi kaasomandi osa esemeks, mida võib vahetada samaväärse vastu ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Samas gaasipliidi vahetamisel elektripliidi vastu ületavad tegevuse mõjud tavapärast majandamist, mille puhul kohalduvad KrtS § 38 lg 1 või § 39.

Lisaks on korteris gaasipliidi elektripiidi vastu vahetamise näol tegu ehitamisega ehitusseadustiku § 4 lg 3 p-de 3 ja 4 mõistes. Seetõttu tuleb pliidi vahetuseks saada luba ka kohalikult omavalitsuselt.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit