Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kaasomandis olevale majale laieneb kohustus hoida temperatuuri ja õhuniiskust piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise?18.01.2019

Tere!
Palun teada, kas kaasomandis olevas majas, kus on 2 omanikku on selline olukord, et teine kaasomanik ei ela ega küta enda korterit.
Küsimus: Kas kaasomandis olevas majale laieneb ka seadus, mis hakkas kehtima alates 01.01.2018.a. - kohustus hoidma temperatuuri ja õhuniiskust selles piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise.

Tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandis olevale maja omanike suhtes korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehti. Nende puhul tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 ütleb, et siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Samuti asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivatest seadusesätetest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas korrektselt teisaldada võõras auto korteriühistu territooriumilt?12.01.2019

Tere!
Kuidas korrektselt teisaldada võõras auto korteriühistu territooriumilt (kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale) ja kes peab selle eest maksma? Kas korteriühistu või auto omanik/kasutaja? Kuhu võib teisaldada võõras auto? Kust me peame tellima selle teenuse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kirjeldatud juhul on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel, kuid enne peab korteriühistu esitama vastavasisulise taotluse. Teisalduskulud kannab isik, kelle sõiduk teisaldati.
Olukorda on portaalis vastused.ee põhjalikumalt selgitanud vandeadvokaat Maano Saareväli, kelle vastuse leiate siit: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/3138/kas-omanik-voib-lasta.html
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu ühest üldkoosolekust võib olla mitut erinevat protokolli ja erineda käsitsi kirjutatud mustandist?12.01.2019

Tere. Kas korteriühistu ühest üldkoosolekust võib olla mitut erinevat protokolli ja erineda käsitsi kirjutatud mustandist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu üldkoosolekust saab olla ainult üks protokoll.
MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
Koosoleku ajal koostatud nn "mustand", eeltoodud andmeid sisaldama ei pea.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on õigust nõuda soojaveetorustiku väljavahetamise järel oma vannitoa seina taastamist?12.01.2019

Korteriühistul on plaanis välja ehitada soojaveetorustik. Selleks aga peaks minu korteris oleva vannitoa seina maha lõhkuma. Kas mul on õigust nõuda pärast tööde tegemist seina taastamist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu tegevust suunab korteriomanike üldkoosolek. Antud küsimuse lahendamisel tuleb korteriomanikel juhinduda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg-st 2, mis ütleb, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Kui uue veetorustiku rajamisega kaasneb kaasomandi kahjustamine (ka korteri sisesed seinad on kaasomand), siis tuleb korteriühistul see taastada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas ja kas oleks võimalik e-keskkonnas oma korter ilma notarit kaasamata Eesti Vabariigile kinkida?09.01.2019

Tere.
Oma kunagi e-oksjonikeskkonnas soetatud korteri sooviksin kinkida Eesti Vabariigile ning samuti e-keskkonnas ning notarit kaasamata. Kuidas ja kas oleks võimalik taolist kinkeakti sooritada?
Ette tänades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, asjaõigusseaduse § 126 lg 2 kohaselt peab tehing, millega kinnisomandist loobutakse, olema notariaalselt tõestatud vormis.
Eeltoodust tulenevat tuleb Teil kasutada notari teenuseid, kes valmistab vajalikud korterist loobumiseks vajalikud dokumendid ise ette.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas mõjutada korterite omanikke remondiga nõustuma ja sundima neid oma korterit kütma?15.12.2018

Elame 4 korteriga majas. Alumise korruse mõlemad korterid kuuluvad kohalikule põllumajandus-ühistule. Tahaksime trepikojas remonti teha aga alumise korruse omanik ütleb, et pole sellest huvitatud. Mis võimalused meil on ikkagi trepikoja remondiks? Samuti on all korrusel üks korter kütmata. Kuidas saame meie mõjutada selle omanikku oma korterit kütma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, isikut, kes ei ole huvitatud korterelamu remondist ning kes jätab oma korteri kütteta, ei saa omanikuks nimetada. Kui ta omab ka pooli korteriomanike üldkoosoleku häältest, siis on teistel omanikel suhteliselt väikesed võimalused olukorra muutmiseks. Ainus nende kontrolli all olev lahendus on korteri võõrandamisnõude esitamine, kuna selle küsimuse puhul ei saa korteriomanike ühishuvidele vastu töötav isik ise hääletada.
Kui korteri võõrandamisnõude esitamine ei peaks olema lahendus (näiteks seetõttu, et keegi ei ole korterite omandamisest huviatud), siis ei ole mul kahjuks midagi paremat võimalik soovitada - sellise isiku korteriomanikuks olek ei tõota korterelamu jaoks kahjuks midagi head.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui tahame aastaid kogutud remondifondi eest kortermaja remontida, kuid teine maja ei lase otsust läbi?07.12.2018

Tere!
Korteriühistu koosneb kahest eraldi majast (ühes majas 6 korterit ja teises 4 korterit). Esimesel majal on remondifond juba 16 aastat ja teine alustas remondifondi raha kogumisega sellel aastal augusti algusest ja raamatupidamises kajastub 2 eraldi maja remondifondi rahana. Juhatus koosneb 2 liikmest ja kummastki majast on üks liige.
Majal, mis on aastaid remondifondi raha kogunud, on plaan maja renoveerida ja tellida projekt, millest on räägitud viimased 2 aastat. Nüüd, kus oleme niikaugele jõudnud, et alustada projekteerimise tellimuse allkirjastamisega, ei ole teise maja juhatuse liige allkirjastamisega nõus. Tuues välja põhuse, et nemad tahavad ka. Aga nende majal on võlgnevused ja nende maja remondifondis on ainult 1 korteri 3 kuu makstud summa, meil aga aastate pikkune kogutud raha. Kas teise maja juhatuse liikmel on õigus mitte allkirjastada ja pidurdada teise maja kogutud remondifondi raha kasutamist. Palun väga Teie abi ja nõuandeid kuidas edasi toimida.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, probleemi allikaks on lähenemine, et korteriühistu valitseb kortermaju teineteisest sõltumatult. Seaduse mõistes on nende mõlema näol tegu ühe ning lahutamatu kaasomandii esemega. Samamoodi on ühised ka korteriomanike kohustused.

Soovitan kokku kutsuda korteriomanike üldkoosoleku, mille päevakorras on korteriomanike remondifondi sissemaksete võrdustamine ja remonditööde teostamise otsustamine.
Juhul, kui korteriomanikud, kes ei ole remondifondi maksnud, ei soovi tagantjärele remondifondi sissemakset teha, siis tuleb üldkoosolekul otsustada ka seda, mis saab 6-korteriga maja korteriomanike poolt korteriühistule makstud remondirahast - kas see makstakse tagasi, arvestatakse ettemaksuks või soovivad korteriomanikud oma majas remonditöö teostamist?

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida soovitate teha, kui korteri toasoe kõigub 14-17 kraadi juures ja jääb seega alla normi?07.12.2018

Tere!
Mida soovitate teha, kui korteri toasoe kõigub 14,8-17,2 kraadi juures ja jääb seega alla normi, kusjuures see on konkreetselt ühes püstakus nii, teistel naabritel aga samas soe lausa 25 kraadi. Kas on õigus esmalt ühistult nõuda keskkütte arve vähendamist, kuna ei suudeta tagada norm?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kirjeldatud probleem viitab korterelamu keskküttesüsteemi tasakaalustamatusele. Kuna selle probleemi lahendamine ei nõua korteriühistult suuri kulutusi, siis võiks proovida olukord konstruktiivselt lahendada ning teha korteriühistule ettepanek küttesüsteem ära tasakaalustada.
Järgmised sammud, mida olen kirjeldanud käesolevas portaalis 06.12.2018, on soovitav astuda alles peale seda, kui korteriühistu ettepaneku tagasi lükkab ja/või probleemi lahendamisega viivitab.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteri uksel peab olema 2 lukku nagu kindlustus nõudis või 1 lukk nagu nõuab päästeamet?07.12.2018

Kunagi veel vene ajal nõudis korteri kindlustus, et välisuksel peab olema kaks lukku varaste kaitseks. Muidu kindlustus ei hüvita kahjusid. Nüüd nõuab tuletõrje, et uksel peab olema ainult üks lukk. Teine tuleb ära võtta. Öelge, kuidas nüüd nende seadustega on? Kas üks või kaks lukku?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, ükski õigusakt ukselukkude arvu ei reguleeri, küll aga võib selle tüüp või paigalduse viis tekitada õigusvastase olukorra - rikkuda näiteks evakuatsiooninõudeid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui ei saa korteriühistult tagasisidet, toas on 15 kraadi ja raseda naisega ei saa seal ju nii elada?06.12.2018

Tere
mure juba pea 2 kuud korteriühistuga. Pidi tulema 01.12.2018 uuesti tehnik asju vaatama katlamajas. Proovisin selgust saada, õhtul saatsin ühistu esinaisele sõnumi, et mis sai või mis räägiti aga ei ole vastatud. Viimased 2 kuud on toas olnud sooja 13-17 kraadi ja see on jube. Mul on kodus rase naine ja üldjuhul veedame päeva ämma ja äia juures. Õhtuti tuleme koju ainult magama, päeval ei saa kodus olla kuna on liiga külm. Aga mingit varianti nad välja pakkunud ei ole. Aga arveid maksan ikka samamoodi. Nagu näha nad ainult vist vilistavad korteriomanike peale. Et mis ma edasi saan teha.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" § 4 lg 4 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur olla madalam kui 18 ºC.
Kuna madal temperatuur kahjustab kaasomandit, siis annab KrtS § 37 lg 1 korteriomanikule õiguse tõsta kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt annavad küsimuses esitatud asjaolud korteriomanikule õiguse tõsta korteri temperatuuri alternatiivsel seadusega kooskõlas oleval viisil ning nõuda sellega seotud kulud sisse korteriühistu käest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ