Korteriomandiõigus

KÜ põhikirja järgi on ette nähtud valida 5 juhatuse liiget, kas on võimalik seaduse järgi valida ja määrata vaid 3 juhatuse liiget?

Tere,

Probleem selline, et korter asub vana ühiselamutüüpi maja 5ndal korrusel. Korteril ei ole loomulikku fresh-air sissevoolu, aga see eest väljatõmbe vent. avad on olemas. Arvatavasti, tuli värske õhk vanade akende vahelt jne. Kuna vanad aknad sai mingi hetk vahetatud (korteris oli meeletult külm) uuemate pakettakende vastu, siis nüüd on värske õhu juurdevool täitsa olematu. Aknaid kinni hoides tõuseb korteris niiskus 70+% peale ja hallitus juba vohab. Korteris on igapäevaselt 18 kraadi (suletud akendega), kui aknad jätte mikrotuulutusele langeb temperatuur 14-15 kraadi peale, aga õhuniiskus langeb normi piiresse, ehk sinna 30-50% vahele, nokk kinni saba lahti olukord. Ühistu radikaid soojemaks teha ei taha, sest see on kallis. Mida mina kui omanik saaksin ühistult nõuda? Kas saan nõuda korteripõhist soojatagastusega sundventilatsiooni paigaldust? Kas saaksin nõuda temperatuuri tõstmist, sest praeguste radikate temperatuuri juures ei ole võimalik tagada korterisse värsket õhku, kuna korter läheb tuulutusel külmaks. Kas on võimalik nõuda lisa elektri- või infrapunaradiaatorite ostu/paigaldust ja osalist elektriarvete kompenseerimist? Kompenseerimise kohta on ka riigikohtu lahend olemas, kunagi lugesin, aga ei suuda seda leida. Äkki oskate Teie sellele lahendile viidata?

Tere
Ühekordses korterelamus on kuue korteriga eraldi sissekäikudega korterit, kus on kõigil eraldi puudega köetav küttesüsteem ja korsten. Neli korterit on enda küttesüsteemid ümber ehitanud ja üks muutis korstna asukoha.
Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? Valitseme korteriomandit ühiselt.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Omanik on kohustatud jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitama kõiki kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui omaniku tegevuse/tegevusetuse tõttu on kaasomandis olev kütteseade ja korsten lagunenud, siis kes vastutab ning kannab kulusid.

Tere! KÜ-s on tekkinud kahtlus, et haldusfirma on oma arvetel KÜ jaoks tehtud hooldus- ja remonttööde summadele lisanud omapoolse lisasumma ja mitte väikese. Tegelikult on hooldus- ja remonttööde organiseerimine ja vahendamine üks osa KÜ-ga sõlmitud lepingulisest haldusteenusest ja selle eest KÜ juba maksab haldusfirmale haldusteenuse kokkulepitud tasu. Küsimus: kas KÜ poolt volitatud revidendil või revisjonikomisjonil on juriidilist õigust nõuda näha KÜ jaoks tehtud tööde arveid, mis on esitatud töö teinud firmade poolt KÜ haldusfirmale?

Tere,

kuidas toimida, kui KÜ juhataja lisas kommunaalarvele 100 eurone "minu isikliku prügi väljaveo tasu"?

Isik, kes on KÜ esimees otsustas, et prügimaja ülekoormus on põhjustatud minu korterist, ning lisas mu kommunaalide arvele 100 eurot selle eest. Mingit arvet prügiväljaveo ettevõttelt ta ei ole mulle esitanud ning kuidagi tõestada ta seda ei saa. Mis põhjus on KÜ-l niimoodi tegutseda?
Ning kuidas ma saan sellest nõudest lahti? Sest praegu kajastub see "lisa summa" igakuiselt kommunaalsummade juures.
Suhtlemine KÜ-ga ei toonud resultaati.

Lugupidamisega,

Tere! Majas otsustati, et rõdude klaasimise eest tasuvad rõdude omanikud. KÜ tasus ehitajale arve ja esitas arve rõdude omanikele. Tasumise aeg 6 kuud. Nüüd üks ilma rõduta korteriomanik on tige, et miks kasutati tema raha rõduklaaside eest tasumiseks. Et see on laenu andmine. Minu arvates on see vahendusteenus. Minu arvates KÜ talitas õigest.

Tere.
22 aastat tagasi sai liidetud 2 vastas olevat korterit kokku ja selle vaheline koridori osa ning rõdu sai ka liidetud korteri hulka. Toona oli majavalitseja KEK, hiljem anti üle see kinnisvara hooldusettevõttele ja maja trepikojad lisati ühisomandiks kõigile. Dokumendid selle tehingu kohta puudavad ja olid suusõnalised. Terve selle aja jooksul pole sellega probleemi olnud ja kaaselanikud teavad sellest. Ehitusregistris on 2 korterit liidetud ühte aga see koridori osa pole sisse arvestatud. Nüüd tahaks asja korda saada, et oleks ka koritori alla olevad ruutmeetrid korteri juurde lisatud. Kuidas alustada selle juhtumiga? Kui alustada korteriomanike kokkuleppega siis kas tõesti peab olema kõik 26 korteri omanikud samal hetkel notaris või videosilla ühenduses? (sai notarisse helistatud ja küsitud, siis vastasid, et kõik osapooled peavad olema samal hetkel kas kohapeal või videosilla teel kättesaadavad). Tundub natuke tobe, sest kui 1 alt hüppab on kõik ju jälle lörris. Vabandust nii pika küsimuse eest, aga endal puudub kogemus sellises asjas ja ei oska kuidagi seda asja lahendada.

Minule kuuluvale ruumile on seatud servituut tehnosüsteemide ligipääsuks ja kasutamiseks. Hetkel on see üks avatud ruum, kus asuvad erinevad tehnoseadeldised, sh gaasikatel. Gaasikatla ja torustikuga ei tohi aga samas ruumis küttepuid nt hoida.
Maja joonistel on aga tehnoruum eraldatud muust kõne all olevast ruumist uksega seinaga, kuid reaalselt pole seda seina seal kunagi olnud. Kui soovin selles ruumis hoida küttepuid, siis kas selle seina peaks rajama mina kui ruumi omanik või ühiselt kõigiga kelle kasuks on seatud servituut?

Tere,
Kortermaja katus on väga, väga halvas seisus, just meie korteri esiku lagi on saanud kõige suuremad kahjustused. Terve esiku lagi on lahti koorunud, vett tuleb sisse, hallitab, eelmine aasta pidi põlema minema kuna vesi tuli läbi kuskilt elektrijuhtmete ühenduskohast. Vaatepilt on väga kurb ja ühistus ei leita üksmeelt, ei taheta laenukoormat, alumised korterid ei mõista ülemisi jne. Täna oli ühistu koosolek ja kuskile selle teemaga ei jõutud. Siit ka minu küsimus, mis on minu võimalused ja õigused elada inimväärset elu? Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?

Tere.
Kogu kütteperioodi jooksul kostub minu korterisse keldrist müra (elan esimesel korrusel). See algas aastaid tagasi, kui vahetati küttesüsteem.
Olen korduvalt pöördunud KÜ juhatuse poole, kuid asjata.
Viimane vastus oli, et juhatus käis keldris kuulamas ja nii hirmus see müra ka ei ole. Mina ise pean selle probleemiga tegelema, see ei olevat ühistu mure.
Sattusin Teile aastaid tagasi lugeja poolt esitatud samasuguse küsimuse peale, kus Te ka mainite, et Teie praktikas on selline probleem esinenud.
Kas oskate öelda kust ma võiksin tellida selle ala spetsialisti?
Kas mul on õigus arve hiljem KÜ-le esitada?