Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?29.05.2023

Soov teha vannitoas remondi ja paigaldada wc potti teise kohta, koos torude vahetamisega. Võtsin ühendust KÜ esimehega, kuid ta ei luba vahetada vana malmist püstaku toru isegi oma kulul. Toru tilgub kohas, kus hetkel tehtud kinnitus uue plasttoruga. Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 kohaselt kuulub nii torustik, kui ka sellega ühendatud WC-pott korteriomanike kaasomandisse. Kuna sama seaduse paragrahv 34 lõige 2 sätestab, et kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis peab korteriomanikul olema kaasomandi eseme remondiks ja/võui muutmiseks korteriühistu luba. Eeltoodud norme tasakaalustab paragrahv 37 lõige 1, mis ütleb, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Kokkuvõttes, kui torustik tilgub, ning korteriühistu seda ei paranda, siis võib korteriomanik selle ise ära remontida ja nõuda KÜ-lt kulude hüvitamist. Kuid torustiku asukoha muutmiseks peab korteriomanikul olema sellegipoolest korteriühistu luba.

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas tõesti peab küttekulujaoturite paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millel selline väide põhineb?22.05.2023

Tere!
KÜ soovib osta uued küttekulujaoturid ja üldkoosolekul, kus seda arutati, juhtis üks majaelanik tähelepanu, et ... OÜ kodulehel on kirjas järgmine avaldus: "Jaoturite abil on rakendatav küttekulude jaotamine korterite vahel ainult juhul, kui jaoturiga on varustatud kogu maja iga korteri kõik küttekehad ning nende kasutamiseks maja soojustarbimise jaotamiseks on olemas iga korteriomaniku nõusolek."
Ja küsimus - kas tõesti peab küttekulujaoturite ostmiseks ja paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millise õigusakti tõlgendusele selline väide põhineb? Meie ühistu on üldkoosoleku otsusega vastu võtnud otsuse uued jaoturid osta ja paigaldada, kas seda siis ei tohigi teha kui koosolekul kõiki korteriomanikke ei viibinud?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40, mis sätestab, et küttekulud jagunevad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele (lõige 1). Sellest võib kõrvale kalduda korteriühistu põhikirjaga (mitte üksnes üldkoosoleku otsusega), eeldusel, et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve (lõige 2). Kui küttearvestitega kütte jagunemine rikub korteriomaniku huve (näiteks tekivad küttekuludes suured erinevused), siis on vajalik kokkuleppe sõlmimine.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas peaks käima korteriühistusse kuuluva kolme maja üldelektri jagamine?22.05.2023

Tere

Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lõige 1, mis sätestab, et korteriomaniku poolt korteriühistule makstava tasu suurus arvestatakse välja tema kaasomandi osa suuruse alusel. Seega on õige variant kaks.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Milline on ühistu otsuste õiguslikkus, mis jääb kehtima, kas üldkoosoleku otsus, põhikiri, seadus?19.05.2023

Tere,

korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg-le 2 võib seaduses sätestatud kulude jagamise korrast kõrvale kalduda põhikirjaga. Lisaks sätestab sama norm, et põhikirjaga tohib kõrvale kalduda vaid nende kulude osas, mis on korteriomandil mõõdetavad. Seega on üldkoosoleku otsus õigusvastane ning kulude jagamisel peab lähtuma põhikirjast.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kuidas saan ühistut ja haldusfirmat tegevusetuse tõttu survestada kuna septembrist ei jõua minu korterisse soe?19.05.2023

Tere,

Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, soovitan algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise. Kui üldkoosolek probloeemi ei lahenda, siis tuleks keskküttesüsteemi mittetoimimine fikseerida, et välistame selles küsimuses hilisemad vaidlused.
Seejärel on üheks võimaluseks anda korteriühistu juhatusele kirjalikult teada, et keskküttesüsteemi mittetoimimine toob kaasa kaasomandi kahjustumise ning takistab korteriomandi sihipärast kasutust, mille tõttu kasutate korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 sätestatud õigust, teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Antud juhul seisneks vajalik kulutus korteri reaalosa piires temperatuuri ja niiskustaseme viimises tasemeni, mis vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestatud normile. Tehtud kulutuse saate tasaarvestada korteriühistu poolt esitatud majanduskulude arvega.

Lugupidamisega,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas pean tasuma osa sunnirahast, kuigi sunniraha määrati ühistu tegemata töö tõttu?03.05.2023

Tere !

Päästeamet tegi korteriühistule trahvi.
Moodustada korterelamu keldrikorrusest omaette tuletõkkesektsioon, mille täitmise tähtaeg oli 31.12.2022 ning sellega kaasnes sunniraha summa 500 (viissada) eurot.
Korteriühistu kirjutas, et "Данные суммы будут включены в счет за 04/2023 всем квартирособственникам."
"Antud summa lisandub kõigile korteriomanikele 04/2023 arvesse."
See, et keldriust ei saadud õigeaegselt vahetatud tulekindla vastu on ühistu tegemata töö? Kas ma korteriomanikuna olen kohustatud tasuma osa sellest trahvist?

Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriomanike kohustus tasuda korteriühistu kulude katteks raha, tekib korteriomanike üldkoosolekul otsuse alusel. Seega sõltub vastus sellest, kas sunniraha küsimuses on üldkoosolek otsuse teinud.

Asjaolu, et korteriühistu on sunniraha tekkimises ise süüdi, ei oma korteriomaniku kohustuse puhul tähtsust. Küll aga võib korteriühistu nõuda sunniraha hüvitamist oma juhatuse liikmetelt, kes oma hoolsuskohustust ei täitnud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas ridaelamus vaheaia paigaldamiseks on vaja korjata kõigi omanike allkirjad?24.04.2023

Tere!

Plaanis on paigaldada vaheaed, 1,3 m kõrgusega. Kui vaheaed paigaldatakse eriomandis oleval hoovialal kas sellisel juhul tuleb korjata maja elanike allkirjad? Tegemist on ridaelamuga, kokku on 4 korterit, ning terrass ja hooviala on eriomand, ainukasutusõigusega.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere.
Piirdeaia rajamist reguleerivad kaks õigusakti - korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja ehitusseadus, mis eeldavad ehitustöö teostamiseks kahte üksteisest sõltumatut luba.

Vastavalt KrtS § 4 lg-le 4, on hooviala alati korteriomandi kaasomandi osa ese. Seetõttu tuleb piirdeaia rajamine kooskõlastada kaaskorteriomanikega, ka siis, kui hooviala on korteriomanike kokkuleppe alusel erikasutusõigusega ära jagatud.

Ehitusseaduse kohaselt kooskõlastab piirdeaia rajamise kohalik omavalitsus.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas on seaduslik valida ja määrata vaid 3 KÜ juhatuse liiget, kuigi põhikirja järgi on ette nähtud 5 liiget?19.04.2023

KÜ põhikirja järgi on ette nähtud valida 5 juhatuse liiget, kas on võimalik seaduse järgi valida ja määrata vaid 3 juhatuse liiget?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, täpsemalt ütleb KrtS § 24 lg 2, et juhatusel võib olla üks kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära.
Tõlgendan olukorda nii, et juhul, kui põhikiri sätestab 5-liikmelise juhatuse, siis on siin tegu ülemmääraga, millist sätet ei pea täitma.
Eelkirjeldatud tõlgendust kinnitab KrtS § 17 lg 2, mis ütleb: Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas saaksin nõuda ühistult temperatuuri tõstmist, et saaks korterisse lasta värsket õhku ja niiskus väheneks?11.04.2023

Tere,

Probleem selline, et korter asub vana ühiselamutüüpi maja 5ndal korrusel. Korteril ei ole loomulikku fresh-air sissevoolu, aga see eest väljatõmbe vent. avad on olemas. Arvatavasti, tuli värske õhk vanade akende vahelt jne. Kuna vanad aknad sai mingi hetk vahetatud (korteris oli meeletult külm) uuemate pakettakende vastu, siis nüüd on värske õhu juurdevool täitsa olematu. Aknaid kinni hoides tõuseb korteris niiskus 70+% peale ja hallitus juba vohab. Korteris on igapäevaselt 18 kraadi (suletud akendega), kui aknad jätte mikrotuulutusele langeb temperatuur 14-15 kraadi peale, aga õhuniiskus langeb normi piiresse, ehk sinna 30-50% vahele, nokk kinni saba lahti olukord. Ühistu radikaid soojemaks teha ei taha, sest see on kallis. Mida mina kui omanik saaksin ühistult nõuda? Kas saan nõuda korteripõhist soojatagastusega sundventilatsiooni paigaldust? Kas saaksin nõuda temperatuuri tõstmist, sest praeguste radikate temperatuuri juures ei ole võimalik tagada korterisse värsket õhku, kuna korter läheb tuulutusel külmaks. Kas on võimalik nõuda lisa elektri- või infrapunaradiaatorite ostu/paigaldust ja osalist elektriarvete kompenseerimist? Kompenseerimise kohta on ka riigikohtu lahend olemas, kunagi lugesin, aga ei suuda seda leida. Äkki oskate Teie sellele lahendile viidata?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sisekliimaga seoses tuleb keskküttega eluruumis tagada korteris minimaalselt 18 kraadine temperatuur ning suhteline niiskus vahemikus 40–60 protsenti. Eeltoodud kohustus tuleneb majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded".

Korteriühistu kohustus, tagada eelviidatud määruses esitatud nõuded, tuleneb omakorda KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 ja 2.

Korteriomanik, kelle korteris ei ole tagatud nõutav sisekliima, saab nõude esitada korteriühistuse vastu KrtS § 34 lg 3 alusel, mis ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? 29.03.2023

Tere
Ühekordses korterelamus on kuue korteriga eraldi sissekäikudega korterit, kus on kõigil eraldi puudega köetav küttesüsteem ja korsten. Neli korterit on enda küttesüsteemid ümber ehitanud ja üks muutis korstna asukoha.
Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? Valitseme korteriomandit ühiselt.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Omanik on kohustatud jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitama kõiki kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui omaniku tegevuse/tegevusetuse tõttu on kaasomandis olev kütteseade ja korsten lagunenud, siis kes vastutab ning kannab kulusid.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korstna omandi osas, sõltumata sellest, kes selle ehitas, ütleb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõige 3, et eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Ja kuna korsten on ühelt poolt hoone oluline osa ning teiselt poolt vajalik (tule)ohutuse tagamiseks, siis on tegu kaaasomandis oleva hoone osaga.
Kaasomandi osa valitsevad korteriomanikud omakorda korteriühistu kaudu, mis on sätestatud korteriomandi ja korteriühistuseaduse paragrahvis 34. Siit tulenevalt kannavad korstna korrrashoiukulud korteriomanikud ühiselt.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit