Korteriomandiõigus

Tere, kui korteriomanike üldkoosolek ei otsusta teisiti, siis jõustuvad uue juhatuse volitused alates üldkoosoleku otsusest. Koosoleku protokoll peab olema tehtud korteriomanikule kättesaadavaks 14 päeva jooksul. Seda, kas registrikande tegemiseks esitab avalduse vana või uus juhatus, seadus ei reguleeri, samuti, mis aja jooksul tuleb anda üle dokumentatsioon. Siiski tuleb mõlemad toimingud teha ilma viivituseta, esimesel võimalusel.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Kui suitsuhais levib korterelamu konstruktsioonide kaudu teistesse korterelamus asuvatesse korteritesse, on korteris suitsetamise näol tegu KrtS § 31 lg 1 p 1 mõistes õigusvastase tegevusega, sõltumata sellest, kas korteriomanike üldkoosolekul on selles küsimuses otsuse teinud või mitte.
Korteris suitsetamisega kaasnevast probleemist tuleb korteriomanikku teavitada ning paluda tal korteris suitsetamine lõpetada. Juhul, kui korteriomanik jätkab korteris suitsetamist (ning suitsuhais levib teistesse korteritesse), siis lubab KrtS § 32 algatada tema suhtes korteri võõrandamisprotsessi.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteris leviv hallitus ei ole kooskõlas korteriomanike huvidega, millest tulenevalt on korteriomanikul on õigus nõuda probleemiga tegelemist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb probleemist teavitada korteriühistu juhatust või siis tõstatada teema korteriomanike üldkoosolekul.

Korteriühistu vastu kahjunõude esitamine on õigustatud juhul, kui:
- korteriomanikud (korteriühistu) on kaasomandi eseme korrashoiukohustust rikkunud;
- korteriühistu poolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav;
- korteriühistu vastu nõude esitanud korteriomanik on saanud kahju;
- korteriomaniku kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;
- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Olukorras, kus kahjustatud korteriomanik peab kaasomandi eseme omanikuna tagama, et kaasomandi ese oleks sellises korras, et sellest ei tekiks kahju, tuleb lisaks eeltoodule hinnata kahjustatud korteriomaniku osa kahju tekkimises. Selle tegemisel väärivad kõrgendatud tähele panu korteri remondi käigus tehtud kaasomandi eseme muudatuste korrektsus ja korteriomaniku informeerimiskohustuse täitmine.

Kokkuvõtvalt vastutavad korteriomanikud korteriühistu kaudu tekkinud kahju eest juhul, kui kaalutluse tulemusena saadakse kõikidele eelnimetatud küsimustele vastus jah.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomaniku õigused on sätestatud korteriomandi - ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-s 30, mis ütleb muuhulgas, et korteriomanikul on õigus kasutada korteriomandi eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Ükski seadus ei keela korteriomaniku õiguseid eriomandi eset välja üürida.
Seda, mil määral saavad korteriomanikud omavahelisi suhteid reguleerida põhikirjaga, sätestab omakorda KrtS § 17 lg 2, mille kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.
Eeltoodust tulenevalt on tühine põhikirja punkt, mille kohaselt peavad korteriomandi eriomandi väljaüürimiseks andma nõusoleku kõik korteriomanikud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, küsimuses kirjeldatud olukord, kus korteriühistu ei suuda või ei taha küttesüsteemi nõuete kohaselt korras hoida, on reguleeritud korteriomandi ja korteriühistuseaduse §-s 37. Selle kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Sama õigus on ka korteriühistu juhatusel, kui töödega viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, katuse korrashoidmine ja remont on korteriomanike ühine kohustus. Selle kohutuse täitmine toimub üldjuhul korteriühistu kaudu (vt KrtS § 34 lg 2). Alustada tuleks korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest, mida saab teha korteriühistu juhatus. Juhul, kui korteriühistul puudub juhatus, mis on kuni 10 korteriga kortermaja puhul lubatud, siis kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku koosolekust huvitatud korteriomanik. Kui korteriomanike üldkoosolek ei langeta otsust katuse kordategemiseks, siis on igal korteriomanikul õigus teha seda ise ning nõuda seejärel korteriühistult kulutuste hüvitamist (vt KrtS § 37 lg 1).

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomanike kaasomandis olevat maatükki saavad kõik korteriomanikud kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Eraldi luba selleks korteriomanik küsima ei pea.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, mõlemad küsimused alluvad samale regulatsioonile, milleks on KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, soovitan pöörduda küsimusega Maa-ameti poole, mis korraldab maareformi seaduse paragrahv 22² lõige 1 kohaselt maa erastamist. Eelviidatud seadusesäte jõustus 2018 aastal.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui kõnealune e-posti aadress on registreeritud eraisiku nimele, siis eeldab selle KÜ nimele vormistamine kokkulepet. Juhul, kui eelmine juhatuse liige ei ole enda nimel olevat, KÜ nime sisaldavat, e-posti aadressi KÜ nimele vormistama, siis soovitan lahendada küsimus korteriomanike üldkoosoleku otsustega, keelata meili kaudu korteriomanikele eksitava info edastamine, ning, kui otsust ei täideta, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Millist abi peaks KÜ kohtult küsima, seda soovitan arutada juba juristiga.
Kuna suure tõenäosusega on eelmise juhatuse liikme poolt kasutatud meilikontol salvestatud ka isikuandemete kaitse seadusega kaitstud korteriomanike isikuandmed (e-posti aadress, telefon, isikukood, ees- ja perekonnanimi, jne), mis tuleb uuele juhatusele üle anda, siis soovitan teavitada olukorrast ka Andmekaitseinspektsiooni.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ