Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas KÜ on kohustus keldrit korras hoida nii, et see ei hallitaks?06.10.2018
Tere, mul ei ole kuskil lapse vankrit hoida ja olen siiani trepikojas hoidnud aga nüüd jäi see ühele elanikule ette kuna tekkis tüli ja pean oma lapsevankri ära viima. Aga keldris seda hoida ei saa, kuna seal niiske ja läheb kõik hallitama. Kas KÜ peab keldrit niimoodi hoidma, et seal ei hallitaks? Meil ka üks suur ruum seal mis kõigile kasutamiseks, kus ka aken, seal saaks hoida aga seal ühe koguja asjad ja ühistu ei suuda talle selgeks teha, et see tuleb tühjaks viia. KÜ ütles, et temal ei käi jõud üle.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Kui kaasomandis olevate keldriruumide kasutamise sihtotstarve on reguleerimata, siis lähtutakse korteriomanike huvidest, mille väljenduseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsusega võib määrata ka korteriomaniku, kes otsuse ellu viib/kelle jõud probleemist üle käib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on võimalik, et naabrile antakse juba paigaldatud soojuspumba kasutuseks luba ilma naabritelt nõusolekut küsimata?06.10.2018
Tere.
Elan 8 korteriga ridaelamus. Aasta tagasi paigaldas naaber õhksoojuspumba oma boksi välisseina ette maapinnale. Magamistubade aknad jäävad samale poole. Pumba töötamise ajal kostab tuppa müra ja vibratsioon eriti sulatusprotsessi ajal.
Tean, et tal puudub kasutusluba KOV-lt. KOV on minu murest teadlik. Praegu taotleb ta KOV-lt soojuspumba seadustamist.
Kas on võimalik, et talle antakse luba ilma kõigilt naabritelt nõusolekut küsimata?
Elan 8 korteriga ridaelamus. Aasta tagasi paigaldas naaber õhksoojuspumba oma boksi välisseina ette maapinnale. Magamistubade aknad jäävad samale poole. Pumba töötamise ajal kostab tuppa müra ja vibratsioon eriti sulatusprotsessi ajal.
Tean, et tal puudub kasutusluba KOV-lt. KOV on minu murest teadlik. Praegu taotleb ta KOV-lt soojuspumba seadustamist.
Kas on võimalik, et talle antakse luba ilma kõigilt naabritelt nõusolekut küsimata?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 2017 oktoobris vastu võetud otsus rõdude varikatuste ehitamiseks oleks pidanud olema vormistatud korteriomanike kokkuleppena?06.10.2018
Tere,
2017.aasta oktoobrikuus võeti korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsus hoone ajakohastamise eesmärgil ehitada maja fassaadile rõdude kohale varikatused. Kas selline hääletamine tollal kehtiva korteriomandi seaduse järgi oli seaduspärane või tulnuks sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe? Või saab seda teha veel nüüd, kuna ehitustöödega pole veel alustatud?
2017.aasta oktoobrikuus võeti korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsus hoone ajakohastamise eesmärgil ehitada maja fassaadile rõdude kohale varikatused. Kas selline hääletamine tollal kehtiva korteriomandi seaduse järgi oli seaduspärane või tulnuks sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe? Või saab seda teha veel nüüd, kuna ehitustöödega pole veel alustatud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul?03.10.2018
Tere. Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul? Meie ühistus on 8 liiget. Toimuvad pidevad vaidlused, kemplemised, süüdistamised. Viimasel koosolekul võttis üks ühistu liige koosolekule kaasa oma kaks täiskasvanud last. Hääletada nad küll ei saanud, aga sekkusid pidevalt oma kommentaaride ja ähvardustega. Avaldati psühholoogilist survet. 4 ühistu liiget pooldasid seda trianglit, 4 olid vastu. Kuidas peaks sellistel juhtudel talitama? Koosolekult keeldusid nad lahkumast, ehkki pooled osalejad seda nõudsid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Kolmandad isikud saavad korteriomanike üldkoosolekust osa võtta vaid vastava loa korral, kusjuures juhul, kui pooled koosolekul osalevad korteriomanikud sellega ei nõustu, siis peavad kolmandad isikud koosolekult lahkuma. Kui nad seda ei tee, siis saavad korteriomanikud abi küsida politseist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud, kui pööningul on katuslaega korter?29.09.2018
Korter asub pööningukorrusel ning on osaliselt katuslaega. Ühistul on plaanis vahetada maja katusekattematerjal. Minu korteri katuslagi on soojustatud 18 cm paksuselt nõukaaegsetest mittekvaliteetsetest soojustusmaterjalidest (saepuru, krohvipuru jms.). Vaja on soojustuse paksuseks vähemalt 30 cm. Selleks peab tõstma (kasvatama) maja sarikaid 10-15 cm võrra. Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Oluline on siinjuures juurde märkida, et ehitusseadustikust tulenevalt eeldab katusekonstruktsiooni muutmine (erinevalt katusekatte vahetusest) ehitusprojekti ja -loa olemasolu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaasomanik (mõttelised osad) tohib oma kasutatavat osa ilma teise nõusolekuta välja üürida?29.09.2018
Tere,
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdude varikatuste ehituseks on vajalik kaasomanike kokkulepe või piisab üldkoosoleku otsusest?29.09.2018
Kü juhatusel on plaanis ehitada korrusmaja fassaadile rõdude kohale varikatused ja finantseerida nende ehitust remondifondist. Kas selliseks ehituseks piisab üldkoosoleku enamuse otsusest või on vaja kaasomanike kokkulepe?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Kirjeldatud töö on käsitletav kaasomandi ajakohastamisena, milleks vajalik otsus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 39 lg 1 kohaselt vastu võetud siis, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas haldusfirma poolt esitatud väide vastab seadustele, et nendega lepingu lõpetamise peab otsustama üldkoosolek?26.09.2018
Tere
Haldusfirma väide juhatusele, kes soovib nendega lepingut muuta või lõpetada:
„Korteriühistu majandamine käib läbi korteriomanike poolt kehtestatud majanduskava. Kui soovite haldusfirmaga lepingut muuta või lõpetada, mis toob endaga kaasa korteriühistu majandamise rahalise muutuse, siis peab see kajastuma majanduskavas. Majanduskava saab kehtestada ainult korteriomanike üldkoosolek.“
Kas haldusfirma poolt esitatud väide vastab seadustele?
Lugupidamisega
KÜ juhatuse liige
Haldusfirma väide juhatusele, kes soovib nendega lepingut muuta või lõpetada:
„Korteriühistu majandamine käib läbi korteriomanike poolt kehtestatud majanduskava. Kui soovite haldusfirmaga lepingut muuta või lõpetada, mis toob endaga kaasa korteriühistu majandamise rahalise muutuse, siis peab see kajastuma majanduskavas. Majanduskava saab kehtestada ainult korteriomanike üldkoosolek.“
Kas haldusfirma poolt esitatud väide vastab seadustele?
Lugupidamisega
KÜ juhatuse liige
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Samas ei tähenda eeltoodu seda, et enne uue majanduskava kinnitamist ei tohi juhatus haldusfirmaga lepingut lõpetada. Kuna majanduskava peab muutma ainult siis, kui teenus läheb majanduskavas planeeritust kallimaks, mis selgub alles uue lepingu sõlmimisel, siis ei ole kehtiv majanduskava vana halduslepingu lõpetamisel takistuseks.
Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ühistu esimehel on kohustus edastada korteri omanikule uuesti ühistu kodukord, kui see on mul kaduma läinud?23.09.2018
Tere.
Korteriühistu andis kõigile korteriomanikele ca 8 aastat tagasi ühistu kodukorra paberkandjal. Mul on see kaduma läinud ja palusin ühistu esimehelt see mulle uuesti saata. Ühistu esimees keeldus, tuues põhjuseks, et see on kõigile korteriomanikele edastatud. Kas tal on kohustus edastada korteri omanikule kodukord, kui seda küsitakse? Kui ja, siis millise aja jooksul ta peab selle edastama?
Tänan.
Korteriühistu andis kõigile korteriomanikele ca 8 aastat tagasi ühistu kodukorra paberkandjal. Mul on see kaduma läinud ja palusin ühistu esimehelt see mulle uuesti saata. Ühistu esimees keeldus, tuues põhjuseks, et see on kõigile korteriomanikele edastatud. Kas tal on kohustus edastada korteri omanikule kodukord, kui seda küsitakse? Kui ja, siis millise aja jooksul ta peab selle edastama?
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Korteriomaniku nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib volitada 1 kuni 2 korteriomanikku esindama korteriühistut kõikides toimingutes?23.09.2018
Kas korteriühistu juhatuse liige omab õigust volitada 1 kuni 2 korteriomanikku esindama korteriühistut kõikides toimingutes? Kas volitamise aluseks peab sel juhul olema korteriühistu üldkoosoleku vastav otsus ja kas volitamine peab olema notariaalne?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Näiteks kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt kinnitatud, samas korterelamu korrashoiuleping võib olla ka lihtkirjalik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ