Korteriomandiõigus

Tere.
Korterelamu renoveerimise käigus paigaldati maja esimesel korrusel olevatesse garaažiboksidesse radiaatorid. Garaažiuksed on tavalised liuguksed. Talvel keegi boksiomanikest (11 boksi) garaaže ei küta. Niigi 7-10 kraadi sooja.
Küttearved aga esitatakse analoogselt elamispinna tariifidele s.t. ruutmeetri põhiselt.
Sama ka üldelektri maksetega.
Sisuliselt on garaažiboksid võrdsustatud elamispinnaga.
Ise olen antud kortermajas ainult garaažiboksi omanik, korteriomanik ei ole.
Kas selline maksete süsteem on õiguspärane?

Tere
Oman 2/5 mõttelist osa majas, kus 3/5 mõttelist osa omab teine isik (pole sugulane). Dokumentides on kirjas kaasomand 2/5 mõttelist osa ja 3/5 mõttelist osa.
Soovin oma majaosa panna kodulaenu võtmisel lisatagatiseks, aga pank tahab, et oleks kehtestatud notariaalne kasutuskord.
Minu küsimus, et kuidas seda kehtestatakse ehk siis mida on vaja selleks teha ja kuhu pöörduda?

Ette tänades

Tere. Vannitoa remondi käigus selgus, et siutoru on juba mõnda aega vähesel määral lekkinud. Ühistu teatas, et see on korteriomaniku kulu. Kas neil on õigus? Aastast 2016 siin olevast vastusest tundub, et pole, kuid äkki on sellekohane seadusemuudatus või -parandus mida ma ei osanud leida ega tõlgendada. Palusin ka sellekohast viidet seadusele, kuid sellele on siiani vastamata. Loomulikult soovin selle vahetada enne, kui pahandused pihta hakkavad. Remondi teostaja oli nõus ka siutoru vahetama. Kui ma nüüd selle omal initsiatiivil lasen vahetada, kas ma võin selle osa summast ühistult tagasi nõuda. Vaidluse korral napib mul vahendeid juristi palkamiseks. Korter kuulub seaduslikult minu alaealisele pojale, kellega me koos elame. Vastuses paluks ka sellekohast viidet. Ette tänades

Tere.
Ostsin korteri, nüüd selgus, et püstaku kanalisatsiooni toru lekib. KÜ ütleb, et peame seda toru kasutavate korteritega ise selle remondi eest maksma kuna see ei kuulu ühisvarasse, sest on kunagi ühistu koosolekul selline otsus tehtud. Kas ühistul on õigus otsustada mis kuulub, ei kuulu ühisvarasse?

Tere. Detsembrikuu elektriarve ühistule kütte eest on kosmiline. Kas ühistul on õigus osaliselt see arve jätta liikmetele edastamata. Et näiteks küttearve EE-lt oli 3350.- Makseteks edastatakse sellest ainult näiteks 1500.- Ülejäänud summa kaetakse ühistu arvele kogutud rahast.

Kortermaja kaasomanike kaasomandisse kuuluvad majapidamisruumid, mis on aastaid tagasi antud KÜ ja osade kaasomanike vahel sõlmitud lepingu alusel lepingu sõlminud kaasomanike ainukasutusse. Sellise lepingu sõlmimise otsustati korduval üldkoosolekul, kus osalesidki sisuliselt üksnes samad isikud, kes said kaasomandis olevad ruumid lepinguga hiljem enda kasutusse. Kõikide korteriomanike nõusolekut kaasomandis olevate ruumide ainukasutusse andmiseks ei ole. Majapidamisruumid muudeti eluruumideks ja täna rendivad ruumide kasutajad neid välja, saades tasu. Täna on korteriühistul uus juhatus, kes tahab sellise olukorra lõpetada ja kaasomandis olevate ruumide kasutamisega koguda raha korteriühistu hüvanguks (remondifondi).

Milline on õiguslik olukord ja korteriühistu õiguskaitsevahendid?
Kas KÜ ja ruume kasutavate korteriomanike vahel sõlmitud kasutuslepingud on kehtivad, vaatamata sellele, et puudus kõigi korteriomanike nõusolek ruumide ainukasutusse andmiseks?
Kas tuleb järgida lepingust tulenevaid lepingu lõpetamise norme või saab ruumid kasutajate valdusest välja nõuda ka lepingut järgimata - näiteks üldkoosoleku otsusega või lihtsalt juhatuse otsusega, kuna kunagi lepinguid sõlminud juhatusel puudus kõigi korteriomanike nõusolek selliste kasutuslepingute sõlmimiseks?
kuidas toimida ruumides elavate üürnikega? Kas KÜ saab üürilepingud üle võtta?

Tere
Soetasime hiljuti osaliselt renoveeritud korteri, ainult köök vajas veel remonti ning olime sellega nõus. Korterit vaatasime sügise alguse poole kui õues oli veel soe. Oktoobri keskpaigas tegime notaris tehingu ning üleandmise tähtaeg oli oktoobri viimane päev. Kolisime sisse, kuid üleandmise akt jäi tegemata. Köögiremondi tegemisele keskendudes ununes see sootuks, akti palusin neil täita nüüd siis pea kuu aega hiljem, neil endil selle vastu eelnevalt polnud. Aga eelmiselt omanikult sain vastuseks, et täidavad kui aega on, ehk järgmine aasta.

Kas mul on õigus neile seada mingi tähtaeg akti vormistamiseks? Sest lepingus on see punktina kirjas, et üleandmisel tuleb koostada akt, mida ei ole veel tehtud.

Niisamuti ilmnes korteril puudulik ventilatsioon, millest enne juttu ei olnud. Vent korsten kinni vajunud ja sodi täis. Tean, et see on KÜ probleem, nad sellest teadlikud, aga nemad ei ole sellega tegelenud, sest loodavad Kredexi renoveerimisele ja hoiavad seni raha kokku. Mul aga aknad higistavad, aknalaud märg ning hallitus hakanud vohama. Enne seda akende probleemi ei näinud, alles põhjalikumal vaatamisel on näha kahjustuse jäljed, sest hallitus oli maha pestud. Samuti paistab, et hallitus on eelnevalt kahjustanud ka tihendeid. Aknad on selles mõttes rikutud. Hallituse ja õhu ekspertiisi ei ole veel tellinud. Neid vigu hakkab järjest enam välja tulema, mis esmasel vaatusel polnud näha ning ei räägitud. Aga käed on ka seotud, sest üleandmise akti korteri seisukorrast reaalselt üleandmise kohta pole koostatud.
Kelle poole ma pöörduma peaks? Kas korteri eelmine omanik peab selle rikutud aknad ja ventilatsiooni taastamise hüvitama? Ja ekspertiisi? Või on see kõik KÜ kanda?
Aitäh

Peale küttesüsteemi renoveerimist ja radiaatorite vahetust olen sel sügisel märganud, et meie I korruselt asuva korteri põrand vibreerib, nii et isegi mööblil istudes ja voodis magades on see tunda. Eriti hull on see öösel, sest segab magama jäämist. Ühistule kirjutasin ja sain vastuseks, et kellegi teisel sellist probleemi ei olevat. Vibratsiooni taset keegi kontrollimas ega mõõtmas ei ole käinud. Sel aastal on esimene sügis peale maja renoveerimist, kui süsteem töötab täiskoormusel.

Tere. Üks või mitu kortermaja elanikku suitsetab oma korteris ja suits levib pidevalt ka trepikojas. Ka on tunda olnud levikut ventilatsioonikanalite ja konstruktsioonide kaudu teistesse korteritesse. Võib aimata, aga täpselt pole teada, millis(t)es korteri(te)s suitsetatakse. Kelle juurde oleks elanikul kõige õigustatum selle murega pöörduda, kas pigem majahalduri või korteriühistu poole? Kas majahalduril või korteriühistul on kohustus selle probleemiga tegelda?

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?