Korteriomandiõigus

Tere

2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?

Elan kahekorruselises kaheksa korteriga majas, kus on korteriühistu. Algselt on majas ainult kraanivee kanalisatsioon ja kuivkäimla. Ise elan teisel korrusel. Aastaid tagasi ehitati minu all olevasse korterisse elutuppa wc ja duširuum, mind sellest teavitamata. Sellega seoses paigaldati keldrisse eraldi kanalisatsioon. Ehituse käigus lähtuti ainult oma soovidest ja ei arvestatud sellega, et ülemine naaber võiks ka kunagi tahta omale wc korterisse ehitada. Ühistu põhikiri ütleb, et üldkoosoleku kirjaliku loata ei tohi ümber ehitada vee ja kanalisatsiooni süsteemi. Koosolekutel ei ole neid asju arutatud. Viimasel koosolekul tuli välja, et ümberehitusi on teinud peaaegu kõik esimese korruse elanikud. Kas selliseks asjaks peaks olema projekt või teiste korterite kirjalik nõusolek, et pärast oleks võimalik ka teise korruse elanikel liituda kanalisatsiooni süsteemiga? Praegu on kaasomandisse kuuluv kelder täis esimese korruse korteritest tulevaid torusid. Mida ma peaks ette võtma ja kuidas edasi talitama kui selline asi käib juhatuse nõusolekul?
Ette tänades

Tere!
Meil on väike kortermaja, kus on 7 korterit ja 1 äripind. Naaber, kes elab kõige ülemisel korrusel, ehitas ise käepärastest vahenditest oma rõduserva külge tõstukimehhanismi, millega ta ühisest hoovist 3.korrusele asju üles vinnab. Ilmselt ei viitsi ta autost või panipaigast vajaminevaid asju 3. korrusele tassida ja mõtles enda jaoks lahenduse välja. Ülejäänud majaelanikud selliseid võtteid ei harrasta ja jaksavad kolmandale korrusele asju viia. See isevalmistatud euroalus ei ripu kogu aeg maja küljes, vaid ta hoiab seda ühiskasutatavas rataste ja sporditarvete panipaigas, mis samuti pole kokku lepitud. Saan aru, et selliseid seadmeid ei tohiks ilma teiste kaasomanike ja vastava ametiasutuste nõusolekuta paigaldada ning vastava pädevustunnistuseta kasutada, kuigi ta väidab, et ta on kortermaja ehituse alusel mingi loa saanud. Meil notariaalses lepingus ega muu kokkuleppe alusel sellist asja kokku lepitud pole. Mida teha? Ei oska sellise asja peale tullagi, et keegi võiks oma rõdule lifti hakata ehitama. Isikuga rääkimine paraku ei aita, sest tegemist on välismaalasega ja ta on väga keerulise loomuga ja ta on ennegi omavolitsenud. Ma ei tea, millise ametiasutuse poole ja mille alusel pöörduda. Ma ei soovi, et minu kortermaja küljes oleks üldse mingi tõstuk - see on inetu, võib kahjustada maja fassaadi ja piirdeid ning võib-olla ka ohtlik.

Tere!
Meil on 30 korteriga korteriühistuga paneelmaja. Aastate jooksul on paljudes korterites omavoliliselt ja projektiväliselt lisatud radiaatoritele ribisid. Mõnes korteris on lausa topelt, st. ca 100% radiaatorite küttepindasid suurendatud. Kas on jätkuvalt õige küttearveid arvestada korteri pinna (ruutmeetrite) järgi? Samas on ka korterites olevad temperatuurid talviti väga erinevad. Kuidas saavutada normaalne ja õiglane projektijärgne olukord?
Majal on 20 keskkütte püstakut. Mõnedes püstakutes on muudetud 1-toru süsteem 2-süsteemseks. Kelle loal või nõusolekul on lubatud sellised süsteemi muutmised?

Kas korteriühistu saab tagasi küsida väidetavat krooni-aegset võlga korteri kolmandalt omanikult, mis polnud enne ühelgi kommunaalarvel kajastatud. Ja väidetaval see aasta võeti maha võlg.

Tere!
Kas põhikirjas olev sõnastus, et majanduskulude eest tasutakse “korteriomandi ruutmeetrite järgi” hõlmab ka kinnistusraamatusse kantud panipaiku ja garaažikohti või peaks see olema sõnastatud teisiti?

Tere!
Meie kortermajas on vanad liftid, mille igakuised hoolduskulud on väga suured. Nüüd plaanitakse liftid välja vahetada ja selleks laenu võtta. Minule kuulub korter hoone esimesel korrusel. Mul ei ole reaalselt võimalik lifti kasutada, kuna lifti sissepääs paikneb minu korteri kõrval ja mul ei ole sellega mitte kuhugi sõita. Kas on õigustatud, et lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud on kõikidele korteriomanikele ühiselt kanda?

Tere,
Ostsin 6 kuud tagasi vanasse majja korteri, mis oli müügiks täielikult ümberehitatud ning korda tehtud. Müüja oli osaühing. Koheselt ilmnes, et vannitoas põrandaküte on valesti tehtud ning ei toimi vajalikul kombel. Nüüd aga ilmnes, et kui kasutada kanalisatsiooni, siis osa äravoolavast veest satub korteri allolevasse keldrisse. Korter on kindlustatud ning pean tõenäoliselt läbi kindlustuse parandama puudused, kuid kas mul on õigus müüjalt nõuda soodustust korteri hinnast või isegi lepingust üles öelda?
Lugupidamisega,

Tere! Kas korteriühistu saab nõuda keskküttega liitumist? Nimelt on neil plaan laenu võtta, et ära vahetada vee- ja küttetorud. Ning nüüd nad tahavad, et kõik korterid oleksid ühe süsteemi peal. Kas nõus peavad olema kõik korteriomanikud, ehk 100% häältest, või piisab 50% häältest? Me aga alles hiljuti ostsime selle korteri (korter ehitatud aastal 1987) ja kütmisvõimalusteks on kamin, elektriküte ja õhksoojuspump (kõik kantud ka ehitisregistrisse). Kui me ei ole nõus keskküttega, kas me siis tõesti peame tegema nii nagu nemad meilt nõuavad? Kas kütmisviisid pole enda valida? Ning kui peame liituma keskküttega, siis kes nüüd teeb vastavad kanded ehitisregistrisse? Kas ühistu ise?

Meie korteri kommunaalmaksed rehkendatakse korteri ruutmeetrite alusel. Garaažis asuvaid kasutuskorra alusel olevaid panipaiku ja parkimiskohti ei arveldada eraldi, ehk iga korteriomanik maksab üld- ja halduskulusid ainult oma korteri suuruse järgi vaatamata sellele kas tal on parkimiskohta. Kas korteriühistul on võimalik otsustada muuta arveldamist nii (ilma et iga omanik oleks nõus), et näiteks ainult inimesed, kes on endale parkimiskoha soetanud, peaks maksma selle eest parkimiskoha ruutmeetrite järgi, s.t parkimiskohtade omanikud peaksid järsku maksma selgelt rohkem?