Korteriomandiõigus

Korteriomandi ja -ühistu seadese § 32. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamine punkt 3 sätestab - "Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel" Samas on ebaselge, kas nõude esitamise üle otsustavad omanikud häälteenamuse alusel, tingimusel poolt üle poole kaasomandiosadest, või saab korteriomandi võõrandamist otsustada üldkoosolekul häälteenamusega. Seda juhul, kui korteriühistu põhikiri ütleb, et üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
Kui üldkoosolek olenemata osalejate arvust on otsustusvõimeline, siis kas piisab tavalisest häälteenamusest, ehk korteri võõrandamise nõudeks ei ole vaja korteriomanike (ja omandi suuruse järgi) enamuse nõusolekut?

Tere!
Kas korteriühistu juhatusel või selle üldkoosolekul on õigus nõuda korteriomaniku kasutuses oleva panipaiga vabastamisest korteriühistu kasuks? Väidetavalt on ühistul soov just antud panipaika kasutada ühistu tööriistade, jalgrataste, lastevankrite ja seadmete hoiustamiseks, kuna ligipääs panipaigale on hea. Kõnealune panipaik on olnud korteriomaniku kasutuses maja valmimisest saadik ehk 30+ aastat ning ta on selle ehitamiseks ja korrashoiuks teinud minevikus kulutusi (avatäited, lukustussüsteemid, korrashoiuks avatäidete värvimine), aga neid kulutusi ühistu hüvitada ei soovi ja nõuab ruumi tasuta vabastamist.
Millise organi otsus on pädev majas selliseid küsimusi lahendama ja kas panipaiga senisel kasutajal on õigus nõuda ühistult hüvitist? Notariaalset kasutuskorda ühistus sisse seatud pole, kõiki panipaiku ja abiruume kasutatakse senini nn väljakujunenud tava alusel, mis sai alguse 1980ndatel kui maja valmis.

Ühel korteril meie majas tekkis suur võlgnevus haldusfirma ees. Aastatel 2011 ja 2012 andis haldusfirma nõude osadena kohtusse, nõuded rahuldati, alustati täitemenetlus. Korter müüdi enampakkumisel 2012.a. Sel ajal oli meie majas korteriühisus. 2013.a. võttis haldusfirma ühisuse rem.-fondi arvelt selle korteri haldus-hoolduskulude võlgu oleva summa.
2016.a. moodustasime korteriühistu. Lepingu haldusfirmaga lõpetasime 31.08.17. Elamu haldamise üleandmisel võttis haldusfirma selle korteri ülejäänud võlgnevuse (tasumata maksed rem.-fondi) samuti meie rem.fondi arvelt maha.
TsÜS par.6 sättestab küll kohustuse ülemineku õigusjärglasele, aga meie suhteid haldusfirmaga eelpool kirjeldatud tegevuse ajal reguleeris Korteriomandiseadus. KOS ei kehtesta ühe korteriühisuse liikme võlgnevust ühisuse solidaarse kohustusena.
Siit minu küsimused. Kas kehtivat Korteriühistuseadust saab antud asja puhul kohaldada meie ühistu (end. ühisuse) suhtes tagasiulatuvalt? Kas haldusfirma käitus õiguspäraselt?
Täitemenetlus võlgniku suhtes kestab, kuid kohtutäitur väidab, et mitte ühtki laekumist ei ole toimunud.

Majas on 11 korterit ning kaasomandis olev pööningukorrus 414m2. Kui meie soovime nüüd osta teiste käest sellest 50m2, siis kas peame maksma ka nö oma osa eest, mis justkui kaasomandina praegu meile kuulub? 414:11=37,67rm? Ning peaksime teistele maksma ainult 12,33m2 eest?
Teine küsimus seisneb vormistamises. Kas notaris korteriomanike vahelise lepingu sõlmimiseks piisab ainult eskiisprojektist, et väljaostetud osa enda korteriga liita või peavad olema püsti juba reaalsed seinad?

12 korteriga kortermaja, kolme boksiga. Iga boksi keldrikorrusel on panipaigad ja lisaks mingi ruum. Esimese boksi keldrikorrusel on: saun, kaminaruum. Teise boksi keldrikorrusel on saaliosa ja WC. Kolmanda boksi all on ka mingi ruum, praeguseni kasutamata. Enne KÜ moodustamist kasutasid kõik elanikud neid ruume ühiselt.
Üks korteriomanikest remontis isiklike rahadega ära saali osa mis asub keldrikorrusel, keskmise boksi all. KÜ-lt ja teistelt korteriomanikelt ta selleks nõusolekut ei küsinud. Nüüd väidab ta, et see saaliosa on ainult selles boksis elavate inimeste oma ja kõrval boksi elanikud peaksid maksma raha selle saali kasutamise eest või siis kinni maksma selle ruumi remondikulud.
Kellele kuuluvad keldrikorrusel olevad ruumid? Kellel on õigus kasutada neid keldrikorrusel olevaid ruume?

Tere! Renoveerimise käigus vahetati korteris veemõõtjad. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus haldusfirmast(sic!) helistatakse, ning küsitakse mis numbreid te saadate. Raamatupidaja ei saa millestki aru. Kogu asja puänt seisneb selles, et vahvad ehitusmehed nägid kõvasti aega ja vaeva, kuid keegi pole väljastanud veemõõtja vahetuse kohta käivat akti. Teisisõnu - keegi ei ole üles kirjutanud vanade ning uute mõõdikute näitusid. See peaks ju kohustuslik olema? Kuidas tekkinud olukorras edasi käituda? Kas võin keelduda veearvete maksmisest seniks, kuni pole ametlikult fikseeritud veemõõtjate näidud ning väljastatud aktid. Kes peaks antud olukorras kahju eest vastutust kandma?

Tere
Ostsin korteri, milles eelmine omanik on omavoliliselt eemaldanud radiaatorid ning ehitanud küttesüsteemi ümber põrandaküttele. Tänu sellele ei lähe ka korrus kõrgemal oleval korteril radikad nii soojaks nagu peaks. KÜ nõuab minult nüüd radiaatorite tagasi paigaldamist ja seda minu kuludega. Kas pean ma oma kuludega radiaatorid soetama ja paigaldama või on see KÜ kanda.

Ette tänades

Tere!

Maja on ahiküttel ja soov on see üle viia kaugküttele (soojasõlm + küte korteritesse). Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et tööd saaks alustada seaduspäraselt? Korteriomanike nõusolekust (50+1) oleme teadlikud. Tänud!

Tere.
Olen korteriomanik ja ei ole nõus ühe väljastatud summaga. Juhatus ei saanud lahendada seda küsimust. KÜ põhikirja järgi võin taotleda erakorralist üldkoosoleku kutsumisest ja selleks on vaja korterite omanike nõusolek (1/10 häält). Esitasin taotluse koos vajaliku häältega aga sain vastuse: "juhatus arutas teie avaldust ning leidis, et sellise erakorralise üldkoosoleku kutsumine ei ole piisavalt põhjendatud. Üldkoosolek on koht, kus me arutleme kõige olulisemaid ja suurt elanike arvu puudutavaid küsimusi."
Küsimus: mida ma saan teha juhul, kui ma ei ole nõus väljastatud summaga ja juhatuse otsusega.
Tänan.

Tere,

Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!