Korteriomandiõigus

Tere!
Kas KÜ juhatuse liikmeks võib kandideerida korteriomanik, kes on ise KÜ-le võlgu? On juba mitu kuud maksnud arveid ainult osaliselt, ei maksa remondifondi maja renoveerimisprojekti eest, sest leiab, et kuna Kredexi toetus sai enne otsa, kui ühistu projekti esitada jõudis ja nüüd väidab, et siis ei ole vaja projekti eest maksta (ise hääletas reonoveerimise poolt) ja on veennud ka mitmeid teisi majaelanikke remondifondi enam mitte maksma. Nüüd kandideerib KÜ juhatusse, et eelmise juhatuse otsus projekt tellida nö tühistada.

Ostsin 2004. aastal korteri korrusmaja viimasele korrusele ajal, kui majas olid korteriomandid moodustamata, kogu maja oli kaasomandis. Eelmine omanik oli renoveerimistööde käigus ehitanud korterisse puuküttel kamina (maja on gaasiküttel). Maja reaalosadeks jagamise üle kestis kohtuvaidlus aastaid, lõpuks otsustas kohus lõpetada kaasomandi 2000-ndal aastal tehtud inventariseerimisjooniste põhjal, kus ka minu korteri kamin olemas. Nüüd hakati vahetama maja katust ja selgus, et kamina korsten ei vasta nõuetele ja vaja teha uus.
Siit küsimus, kas korsten kuulub kaasomandi eseme koosseisu ja kas uue korstna ehituse peab finantseerima omanik või korteriühistu?

Köögis toimus kanalisatsioonitoru leke, korter on kindlustatud. Kindlustusfirma koostööpartnerite poolt demonteeriti köögimööbel, et vahetada kanalisatsioonitoru KÜ-ga lepingu sõlminud hooldusfirma poolt. Kindlustusfirma poolt on tõestatud, et veeavarii toimus KÜ süül, kindlustust KÜ ei ole. Kindlustusfirma koostööpartner esitas mulle arve omavastutuse tasumiseks, mis on minu poolt ka tasutud. Minu kindlustusfirma väitel on mul õigus omavastutuse eest tasutud summa sisse nõuda KÜ-lt, kuid KÜ keeldub seda tegemast. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Kas tõesti ainuke lahendus on kohtusse pöörduda?

Tere,
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada sellist olukorda? Vana puitmaja mitme korteriga elamuga. Katus on vana ning laseb siit-sealt vett läbi. KÜ on iga-aastaselt lasknud oma jõududega katust paigata. Katuse vahetus on plaanis, kuid praegu on see takerdunud erinevate juriidiliste teemade tõttu. Teisel korrusel asuva korteri omanik nüüd vahetus ning uus hakkas seal kapitaalremonti tegema, omades soovi laieneda ka katuse alusele pinnale. Nüüd soovib uus korteriomanik ühe mädanenud laetala vahetuse hüvitist. Endise omaniku poolt ei ole kindla laetala olukorra kohta mingit teavitust KÜ juhatusele saabunud. Samas oli see jutu järgi laetala silmaga nähtavalt amortiseerunud ning seda oli mainitud ka korteri müügi toimumise ajal. Korteri endine omanik, mingit omapoolset katset selle parandamiseks pole teinud.
Samas on toimunud selles majas 90' aastade alguses tulekahju ja pole välistatud, et kustutusvee tagajärjel on saanud laetala osaliselt kannatada.
Kas antud juhul on korteri uuel omanikul õigus vastava laetala väljavahetamise hüvitist? Kas väljavahetatava laetala peaks hüvitama 100% KÜ kui tulevikus jääb see tala korteri sisse (kuna laiendab korterit katuse alla)? Või võib KÜ nõude summa hüvitist mingi % võrra vähendada seoses sellega, et endine omanik ei ole seda varem proovinud parandada/asendada?

Lugupidamisega KÜ liige

Tere.
Moodustasime korteriühistu eelmise aasta lõpus. Selleks ajaks oli osadel korteritel vahetatud aknad, kahel katus maja otsa peal, mis kattis ka 4 korteri trepikoja, 6-l korteril korstnad ja ühel kuurikatus otsa peal. Nüüd, kus on KÜ loodud, korjame remondifondi 0,50 sent m2 pealt kõik võrdselt. Nüüd soovime ka raha korjata teise poole katuse ehituseks ja moodustasime korteriühistu üldkoosolekul sihtfondi katuse ehitamiseks ja lisasime 0,50 senti juurde ainult nendele korteritele, kellel katust ei ole. Koosolekul osalesid kõik 8 korterit ja kõik hääletasid poolt. Nüüd peale koosolekut ühele korterile see lugu ei meeldi. Kas talitasime õigesti? Meie sooviksime, et kulusid jagataks vastavalt tarbitud teenusele. Kas peaksime lisama oma põhimäärusesse KÜ seaduse §40 p 2 ja 3., kus majanduskulude kandmisel, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi õigustatud huve või tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist tema poolt tarbitud mahule. Korteriühistu loomisel me ei osanud kõiki punkte ette näha ja meile anti ette tüüpmäärus.

Tere,
kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse ekspertiis selle seisukorrast. Maja on aastast 1979, enamus rõdusid on juba kinni klaasitud, kõik erimoodi. Kes kinni maksab rõdu remondi ja ekspertiisi?
Ette tänades

Tere! Olen üürnik ja korteris tekkis vannitoas uputus. Hädaolukorras proovisime kraanid kinni keerata, aga paraku oli üks kraanidest vana keskse sooja vee (nüüd on kasutusel boiler) kraan, mis tekitas ülemise ja üleülemise korruse köögilagedele kahjustusi. Kindlustuse kaudu nõutakse nüüd korteriomanikult suuri summasid. Haldav firma ütles, et see on maja eripära. Kas haldav firma poleks pidanud likvideerima võimaluse, et sellist kraani kellelgi üldse oleks võimalik keerata, kui terve maja süsteem muudeti? Või panema kinni need torud vastavatest kohtadest? Kes antud juhul vastutab? Aitäh!

Ma ei saa aru, kas see tähendab seda, kui üks korter on kaasomandis, on see korteriomanike ühises kasutuses olevad ruumid ja maa või siis hoopis midagi muud. See väljend on kasutuses Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 22 (1).

Tere. Korteriühistul on sõlmitud leping haldusfirmaga. Haldusfirma sõlmis ekslikult ühistule topeltkindlustuse, seda ka ise tunnistades. Kehtiva kindlustuse poliis ja arve oli halduril olemas. Nüüd nõuab haldusfirma hea tahte avaldusena topeltkindlustuse kulude katmist korteriomanike poolt, viidates, et summa on marginaalne. Eelnevalt ei olnud küsitud korteriomanike nõusolekut lepingu sõlmimise osas, polnud saadetud kindlustuslepingut eelnevalt tutvumiseks, ei olnud informeeritud kindlustusfirma vahetumisest, ei olnud teemat arutatud ei koosolekul ega saadetud meili teel infot, ka teavitati lepingust korteriomanikke alles 2 kuud pärast lepingu kehtima hakkamist. KÜ juhatuse õhutamisel hääletati üldkoosolekul häälteenamusega, et korteriomanikud katavad topeltkindlustuse kulud. Kas selline otsus on õiglane nende suhtes, kes polnud nõus halduri poolset eksimust ise kinni maksma?

Tere,
Meil on kaasomandis tuba korteris endises ühiselamumajas. Peale meid on veel kolm omanikku ja ühine köök. Meie toas keegi ei ela, aga korteriköögis toimus kindlustusjuhtum (mitte meie süül) ja kindlustusselts nüüd esitab kahjuhüvitamise nõude meile. Kindlustusselts nõuab ainult meilt kogu võla maksmist, nemad väidavad, et võlausaldaja ei pea pöörduma kõikide võlgnike poole vaid võib oma suva järgi valida ükskõik millise võlgniku ja esitada see temale. Aga kui meil on ainult 18/100 kaasomandist, miks meie peame maksma kogusummat? Kas on võimalus seda vältida? Ja maksta ainult 18/100 nõuest.
Ette tänades