Korteriomandiõigus

Tere
Üldkoosolek otsustas haldusfirmast teenust sisse osta. Juhatus sõlmis vastava lepingu, kas nüüd on juhatusel õigus ka haldusleping lõpetada või on eelnevalt vajalik üldkoosoleku nõusolek? See on haldusfirma nõudmine. Üldkoodoleku protokollis on kirjas:
Üldkoosolek otsustas:
1.2. Haldusteenuse osutamise teenuseid võtta osaühingult ....
Lugupidamisega
KÜ juhatus

Tere!
Kas ühe-kahemehefirma, kes tegeleb remonditöödega, nt torutööd, radiaatorite vahetus jms., peab omama MTR registreeringut? Kui registrisse ei ole kantud, kas on põhjust keelduda temaga koostööst? Kui juhtub midagi, kas KÜ juhatus vastutab, kuna "ei uurinud piisavalt tausta", või kehtib ikkagi leping ja antud garantii? Sisestasin prooviks ka suuremate ehitusfirmade nimesid ja nii mõnelgi registreering puudus. Selgitage palun seda teemat veidi lahti.

Tänan

Mis tingimustel on võimalik esitada KÜ juhatusele umbusaldust? KÜ on 6 korterit, ühel liikmel on 2 korterit. KÜ juhatus esitab igale poole andmeid, et KÜ on 5 liiget, kuid korterid on 6 - seega ka 6 häält. Hääled jagunevad 3/3. Põhikiri näeb ette, et igal korteril on 1 hääl. Kuidas on õige, kas liikmete arv või on ikka õige häälte arv otsustamisel. Ka KÜ üldkoosoleku otsuste läbiviimisel lähtub ta liikmete arvust. Samas vassib KÜ rahade kasutamisega, ei esita Kü üldkoosoleku protokolle, ei küsi luba laenu võtmiseks jne.

KÜ uude põhikirja sätestati kulude arvestamine korteris elavate elanike arvu järgi või võrdselt korteriomanike vahel. Majas on meil erineva suurusega korterid, seega enamik peaks maksma rohkem, kui m2 järgi arvestatuna oleks. Saan seadusest aru, et see ei ole õiglane, ehk kahjustab väiksemate korterite huve ja eelistab suuremaid, mis peavad niimoodi vähem maksma. Ise sai selle vastu hääletatud ja palutud ka vastuväide protokollida. Või tohib siiski põhikirjaga nii sätestada, et kulude jaotud toimub vastavalt korterite või elanike arvule? Viimase puhul ei saa aru, kuidas see üldse toimuks, sest tegelikult on väga raske tegelikku elanike arvu kontrollida - kes ja kuidas seda tegema peaks?

Tere.
Väljavõte KÜ-le saabunud e-mailist:
Meil on selline küsimus. Meie ettevõte võtab üürile korter, ning me peame maksma kõik arved, sealhulgas ka kommunaalmaksed. Aga selle jaoks meil on vaja saada arved ettevõte nimele. Kas Te võite edastada meile arved firma nimele? Mida vastata? Kas on üldse mingit alust? Kinnistusosakonna andmetel korter, mida tahetakse firmale üürida, on omanikuks eraisik.

Tere

Tuli välja, et korteri müügiga siis nö kaasa antud keldriruum on tegelikult ühistu üldkasutatav ruum. Maja inventariseerimisjoonistel on näha, et selle trepikoja keldris asub 10 "kuuri". Need on siis lisaks panipaikadele, soojasõlmedele jne. Korteriühistul ei ole aga kahjuks mingit ülevaadet sellest, milline korter millist/milliseid nö kuure/keldribokse kasutab.
Keldriboksid peaksid olema kaasomandis. Kas ühistu peaks teadma, kes millist keldriboksi kasutab? Kas ühistu peaks tagama võrdse korteriomanike kohtlemise ja kõigile keldriboksi tagama?
Kui ühistu ei ole nõus probleemiga tegelema ja väidavad, et nemad (ehk siis ühistu juhatuse liikmed) ei saa selle lahendamiseks midagi ette võtta?

Tere. Kinnistul kaks maja. Ühes kolm korterit ja teises üks korter. Peaksime teostame kinnistul ühiseid remonditöid. Põhikirja ei ole ja ka juhatust ei ole. Korterite suuruste vahe suur. Suuremate korterite omanikud tahavad tööde maksumuse jagada korterite peale. Otsustanud oleme, otsuste poolt peame olema kõik ühiselt. Kas nüüd on õigus suurel majal nõuda, et palju väiksema pinnaga eraldi olev maja maksab nendega võrdsetes osades või võtame aluseks ikkagi korterite ruutmeetrid/mõttelise osa?

Tere!

Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.

Tere

Sai ostetud parkimiskoht majaaluses parklas. Küsimus puudutab parkimiskoha laiust. Parkimiskoht sai ostetud enne objekti valmimist, st koht sai valitud ehitusfirma joonise pealt. Kõik müügis olnud kohad olid sama hinnaga. Suuruste erinevustest juttu ei olnud. Hiljem, koha kasutamise käigus tuli välja, et parkimiskohad on erineva laiusega, ent hind on kohtadel sama. Nimelt, minu parkimiskoha laius on 235 cm, mis jääb ka soovituslikust oluliselt vaiksemaks. Teised kohad parklas on näiteks 230-270 cm.
Kokkuvõttes sooviksingi teada, kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti?

Lugupidamisega

Tere

2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?