Korteriomandiõigus

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Rõdu on kinnine. Aknaraamid puidust, ülevalt visatud koni süütas raamid.
Kindlustust korteril ei ole aga ühistul on terve maja kindlustus. Arvatav koni viskaja on teada aga ta ei tunnista et tema seda tegi.
Ekspertiis toimub 08.10. Kuidas peab korteri omanik edasi tegutsema.
Tänan.

Tere.
Küsimus veemõõtjate kontrolli õiguse osas.
Korterelamu igas korteris on 2 veepüstakut, kokku 4 (nelja) veemõõtjaga.
Korteriomanikud esitavad ühistule elektroonsel teel veenäidud, piltide lisamine ei ole kohustuslik.
Ühistule said paar kuud tagasi igakuiselt esitatud 4 veemõõtja näidud, neist kaks näitu (ühe püstaku sooja ja külma vee näidu) fikseeris nädal aega peale näitude esitamist korteriühistu palgaline raamatupidaja kommunaalarvel valesti, kusjuures kahju oli ühistu suunaline, ehk siis minu esitatud numbrid olid näidatud väiksemad (Kokku oli vahe 6m3). Saatsin nii raamatupidajale, kui ühistule e-kirja, kus palusin näidud korrektseks teha, kahju saab eelkõige ühistu ise. Kirju edastasin korduvalt, kuid raamatupidaja väitis, et arvet ringi teha ei ole võimalik ning ühel hetkel liitus temaga ühistu, kes väitis, et ma olen esitanud väiksemad numbrid kui eelmisel kuul. Kontrollisin, selle konkreetse püstaku kahes näidu osas valesid näite esitanud varasemalt ma ei olnud. Ühistul puudub kummastaval põhjusel oskus lugeda e-kirjade tausta, päiseid (väljastatud aeg). Mis seal ikka, pakkusin juurde maksmise võimalust, kuid mind kuulda ei ole võetud.
Täiendav probleem kerkis üles nüüd teise püstaku (teised kaks veemõõtjat) näitude osas - olen viimased paar kuud edastanud neid muutumatuna, kuna varasemalt on tekkinud sisse viga ning makstud on pikalt ette (tegelikud näidud väiksemad). Selgitasin ühistuile, et tarbimist ei ole nii kaua, kui näidud jõuavad järele reaalse tarbimise tagajärjel nende näituteni, mis on ekslikult veel varasemalt ühistule edastatud ning et raamatupidaja ei peaks tegema tasaarveldust, jätan need numbrid muutmata niikaua, kui tegelik tarbimine järele jõuab, edastasin ka piltide näol väljavõtte sellest konkreetsest püstakust. Nii piltide pealt kui ka fotode metaandmete põhjal on võimalik tuvastada, et need pildid ei ole tehtud mingil muul ajahetkel, kui konkreetselt vaidluse tekkimise järgselt need tegelikkuses tehtud said. Piltidelt on võimalik tuvastada, et tegelikult on kahe veemõõtja näidud kokku ca 10m3 väiksemad, kui juba arvel olevad numbrid ning mida ma ei soovinud muuta eelpool toodud põhjusel, mida ka ühistule selgitasin.
Peale nädalast mõtlemist soovib ühistu siiski veemõõtjate näitudega isiklikult kohapeal tutvuda. Lisan juurde, et ühistu on nimetatud korteris ca paar kuud varem isiklikult viibinud veetoru vahetuse juures kogu protsessi käigus, on seega kursis korteri planeeringuga, mööbli paigutusega vms. ning ei ole alust väita, et puudub võimalus tuvastada pildistatud veemõõtjate tegelik asukoht.
Tekib kaks küsimust, esiteks, olen piltide saatmise tõestanud veemõõtjate kulu ning loen solvavaks, et minu saadetut ei usuta (kahe veemõõtja puhul, teise kahe puhul pildimaterjali ei lisanud, kuna seal oli minu poolne soov, et ühistu fikseeriks suuremad numbrid, kui nad ekslikult arvele olid väljatoonud hoolimata asjaolust, et olin õigeaegselt need näidud edastanud). Kas tegemist võib olla mõne põhiõiguse või hea tava riivega?
Teiseks, kas korteriomaniku poolt fotomaterjalina või videona (konkreetne korter tõestatav, nt sama päeva ajaleht kõrval) fikseeritud veenäitude edastamise saab lugeda piisavaks ning ei anna alust ühistule siseneda täiendavaks kontrolliks korteriomaniku korterisse?

Tere. Kortermaja nelja korteriga. Kas maja küttesüsteem koos ahjudega kuuluvad kaasomandisse? Probleemiks majas iga aastane korstnapühkimise teenuse jagamine, kuna üks korteriomanikest eemaldas oma korterist registri järgse kütteelemendi, ning paigaldas kooskõlastamata KOV ja majaelanikega õhksoojuspumba.

Tere
Meil toimusid uue juhatuse valimised, kohapeal koostati protokoll, mis jäi protokollija kätte. Mis hetkest hakkavad kehtima uue juhatuse volitused, kas valimisest või kui muudatus on sisse viidud äriregistrisse? Kui kiiresti pärast üldkoosolekut on vaja muudatustest teada anda registrile? Meil on hetkel koosolekust juba nädal möödas ja midagi pole juhtunud?
Kas on mingi ajaline tähtaeg, millal vana juhatus peab andma üle kõik dokumendid ja ligipääsud? Tänud

Tere. Kas ja mida saab ette võtta korteriühistu kui üks elanikest suitsetab oma korteris ja see tekitab teistele naabritele muret? Hooletu suitsetamine on olnud Päästeameti statistika kohaselt 2020. aastal kõige suurem tulekahjude põhjustaja kortermajades. Samuti on Päästeamet oma kortermajade tuleohutuse juhistes selgelt väljendanud, et siseruumides ei tohi suitsetada. Samuti liigub suitsuving trepikotta ning naaberkorteritesse läbi hoone konstruktsioonide ja ventilatsioonitorustiku. Naabriteks on väikelapsed, kelle tervis on sigaretisuitsu tõttu eriti kergesti kahjustatav.

Tegu 40-aastase kortermaja ülemise korrusega. Remont koos akende vahetusega korteris tehtud 8 aastat tagasi. 2 aastat tagasi hakkasid tekkima esimesed märgid hallitusest toa välisnurkades kohtades kus välisseintes samuti nurgad. Korduvalt sai korteriühistule teada antud probleemist nii telefoni kui ka maili teel. Hoolimata kõigest ei osutanud ühistu mingit huvi antud probleemi vastu. Omapoolselt sai poes olevate vahenditega tehtud hallitustõrjet nurkades. Suvel peale korteri müüki uute omanike soovil sai tellitud hallituse kohta ekspertiis mis tuvastas, et hallitus on tekkinud külmasildade tõttu nurkades ning probleem on korterist väljaspool. Ühistu poole uuesti pöördudes tuli vastuseks, et korteris oli mööbel paigutatud liialt nurka seina äärde ning seetõttu nurgad hallitasid. Antud nurkades polnud peale ühe riiuli mis seinast eemal miskit. Korteris pesu ei kuivatatud, igapäevaselt sai õhutatud ja kasutusel olid ka niiskusekogujad.
Hetkel on lisaks tellitud ekspertiisi kuludele teostatud nurkades ka tapeedi eemaldus, hallituse tõrje ning tapeedi vahetus. Kas on õigus teostatud tööde kulude kompenseerimist nõuda korteriühistult?

Tere,
Garaažiühistu muudeti mitteeluruumi korteriühistuks, nüüd uus ühistu põhikiri.
Ja selles on sellised punktid:
Korteriomaniku õigused ja kohustused:
Omanikul on õigus:
vabalt võõrandada ja pärandada tema omanduses olevat korterit koormata
korterit asjaõigusega (p2.4, p3.2.11);
Ja teine punkt on selline:
Mitteeluruumide rendile andmise otsustab
Ühistu juhatus kooskõlastatult kinnistu 100% korteriomanikega.
Küsimus selline, et kui garaaži boksi ehk mitteeluruumi omanik
tahaks nüüd oma omandit üürile anda, kas siis seda teha ei tohiks?
Kas selline piirang on ikka õiguspärane?
Või on selline ühistu punkt sisuliselt õigustühine ja garaaži boksi omanik siis ikkagi võib vabalt hallata oma omandit temale sobival moel ja sealhulgas seda siis ka välja üürida või rendile anda vastavalt vajadusele või soovile?
Tänan vastamast, lugupidamisega garaaži boksi omanik.

Aastaid (kaugelt üle 5a) kestnud probleem, et 1 korter majas on külm ja ühistu keeldub püstiku torusid vahetamast, tõesta kuidas tahad, et asi peab olema korruste vahelistes torudes (torud on originaalid ilmselt, kuskil 60-ndatest). Samas ei vasta KÜ ka ühelegi kirjale, kus küsida, et kas ja millal torude vahetus toimub või hakkame tasaarveldust tegema - pole aus võtta täishinda, pluss ma pean elektriga juurde kütma, pluss ma ei saa korterit sellisena müüa kandmata märkimisväärset rahalist kahju.
Elanik tahab selle teema lõpetada nii, et ei peaks enam tegelema. Mida ta saab teha üldse peale kohtusse mineku?
Tohib ta kutsuda mõne firma tegema püstikutorude vahetust, kui majal on haldustteenust pakkuv firma olemas? Kui ei, siis millise paragrahvi alusel seda keelata saab?
Kui see variant ära langeb, mis on kohtu jaoks pädev tõestusmaterjal, et sundida neid puudus kõrvaldama ja/või suruda läbi tasaasrveldusnõue? Kuidas elanik saab tõestada veenvalt, et tal ei ole lihtsalt kujutlusvõime liiga hea ja KÜ tegelikult ka ignoreerib?
Üldse - mida siis teha kui nii on? Olukord on suht ahistav ja alandav elaniku jaoks.