Korteriomandiõigus

Tere, korteriühistu raamatupidamise näol on tegu korterelamu tavapärase majandamise hulka kuuluva tegevusega, mille üle otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul lihthäälte enamusega.
Korterelamu tavapärase majanduskulude kandmises peavad osalema kõik korteriomanikud. Juhul, kui mõni korteriomanik sellest keeldub, siis piisab korteriühistul oma nõude maksmapanemisel korteriomanike üldkoosoleku otsusest ning kantud kulude tõendamisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kuna korterelamu aknad kuluvad kaasomandi koosseisu (KrtS § 4 lg 3 ja § 4 lg 4), mida valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2), siis puudub üksikul korteriomanikul võimalus enamuse otsusele vastu seista.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, uue korteriomandi moodustamist olemasoleva kaasomandi arvelt, reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9, mille kohaselt saab luua uue korteriomandi korteriomanike kokkuleppel.
Kui korteriomanik ei ole uue korteriomandi loomisega nõus, siis võib iga korteriomanik või ka korteriühistu nõuda temalt uue korteriomandi moodustamiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui:
1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega;
2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Viimati nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Kokkuvõttes: uue korteriomandi moodustamiseks tuleb sõlmida kokkulepe. Kui kõik korteriomanikud ei ole sellega nõus, siis on võimalik nõuda temalt tahteavaldust kohtu kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 3 regulatsioon vastab varasemale, küsimuses viidatud normile, ehk siis kaasomandi eseme korrashoiu tulemusel tekkinud kahju hüvitab korteriomanikule korteriühistu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteri andmed kannab ehitusregistrisse kohalik omavalitsus.
Ehitsregistris korteri kohta info puudumine ei takista korteriga seotud tehinguid, küll aga võib see mõjutada korteri väärust, mistõttu soovitan pöörduda omavalitsuse poole ning selgitada välja, kuidas probleem lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, selles, et just korteriühistu peab tagama korterelamu ohutuse, tänaste regulatsioonide valguses küsimust ei ole. Samuti on seadusega üheselt paigas, et korstna ja küttekeha näol on tegu kaasomandi esemega, mille korrashoiuga seotud kulusid kannavad korteriomanikud vastavalt oma kaasmandi suurusele.
Kui korteriomanik, kelle korteris asuv korsten vajab remonti, hüvitab teiste korteriomanike vastavad kulutused, siis ei saa siin ka ebaõiglast olukorda tekkida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kuuluvad suitsulõõrid kaasomandi osa koosseisu, mille korrahoidmine on korteriühistu kohustuseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korterelamus asuvate ruumide korrashoiu- ja sisekliima nõuded sõltuvad ruumide sihtotstarbest. Kui korterelamu projekti kohaselt on keldris ette nähtud panipaigad, ning nende seisukord ei vasta ettenähtud normidele, siis tuleb küsimus lahendada korteriomanike üldkoosolekul, korteriomanike õigustatud huve arvesse võttes.

Kui kaasomandis olevate keldriruumide kasutamise sihtotstarve on reguleerimata, siis lähtutakse korteriomanike huvidest, mille väljenduseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsusega võib määrata ka korteriomaniku, kes otsuse ellu viib/kelle jõud probleemist üle käib.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, sellist võimalust ei saa välistada, eriti, kui naaber suudab tõendada, et soojuspumba töötamisega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad kehtestatud normide piiridesse. Üheks õigusaktiks, millega peab kohalik omavalitsus antud juhul kindlasti arvestma, on majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 lõige 6 kohaselt ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli taset.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ