Korteriomandiõigus

Sooviksin oma korterit laiendada keldrikorrusele. Kas olen õigesti aru saanud, et kõigepealt on vaja projekteerimistingimusi, seejärel teha projekt, taotleda ehitusluba ja siis majaelanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kas kõik majaelanikud peavad tulema notarisse kohale või on nõusoleku sõlmimiseks ka teisi võimalusi?
Kas projekt tuleb teha kindlasti enne majaelanikelt nõusoleku saamist ja see on aluseks nõusoleku vormistamisel?
Kas allkirju nõusoleku kohta võib koguda projektile, olen kuulnud, et mõned on nii teinud?

Tänud vastamast!

Tere. Sain alles hiljuti teada, et mitu aastat tagasi on muudetud meie KÜ põhikirja. Äriregistris www.rik.ee on üleval aga vanem põhikiri. Kas põhikirja muutes tuleb see mingis ametis registreerida ning kui jah, siis kuidas KÜ tavaliige seda kontrollida saab kui juhatuse käest infot ei saa? Kas äriregistris ei peaks üleval olema õige põhikiri?

Kauplus-elamus on viis korterit 250.6 m2 ja üks mitteeluruum 248.7 m2. Mitteeluruumi kasutusotstarve on kood 12319 kaubandushoone või kauplus. Külaliskorterid kattuvad eluruumi otstarbega Muu kolme või enama korteriga elamu 11222.
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,

MTÜ 28 lõige 3¹ ütleb: Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.
On selline olukord, et on kokku kutsutud KÜ üldkoosolek, mille päevakorras pole juhatuse liikme tagasiastumist, kuid juhatuse liige teatab üldkoosolekul, et ta astub tagasi.(Inimesed ei lähtu pahatihti seadustest vaid emotsioonidest). Kas lugeda siis selle juhatuse liikme volitused lõppenuks või mitte, lisaks ka asjaolu, et tema ju loeb enda volitused lõppenuks?

Kas korteriomandi kütmiseta jätmise, heakorratöödel mitteosalisemine ning korteri laguneda laskmine (aknad on lagunenud ja ei sulgu) on piisav alus KÜ-l korteriomandi võõrandamise avalduseks? Kui jah, siis mitu hoiuatust tuleks korteriomanikule edastada enne kui esitada võõrandamise nõue?

Tuginedes kinnisvaramaakleri kardetavasti ebaõigele infole (minu e-maili päringule vastas samuti kirjalikult) osalesin sümboolse hinnaga enampakku-misel mille ainukese osalejana ka võitsin. Enampakkumise akti pole veel kätte saanud, kuid e-kinnistusregistri põhjal (hüpoteegiga on kinnistu igakordne omanik allutatud sundtäitmisele) on alust kahelda maakleri mõnede väidete õigsuses. Enne kui hakkan kinnistusregistrisse midagi lõpuni vormistama ja allkirjastama tahan olla kõigis asjaoludes kindel. Seega - kui kaua on mul aega oma kahtlustega tegelemiseks?
Kas üldse on määratletud aeg hiljemalt mille jooksul enampakkumise võitja peab end kinnistusregistrisse kindlasti omanikuks vormistama või on talle jäetud ka vabadus soovi korral loobuda oma korteriomandi kinnistusregistrisse seadmisest, vormistamisest?

Tere!
Kas mingit moodi on võimalik öelda lahti valla poolt keskkütte soojusest? Miks tahan üles öelda, on see, et sel talvel pole eriti külmagi olnud ja korter on täiesti jääkülm aga arved mis kommunaalteenuste eest postkasti potsatavad on lihtsalt kohutavad. Maksin eelmise kuu eest paljalt kütet juba 144 eurot. Kommunaalid olid kokku 191 eurot. Elan esimesel korrusel. All on kelder ja põrandad on samuti jääkülmad. Kui olen erinevatelt inimestelt uurinud, kas on võimalik valla soe üles öelda, siis nad ei oska seda kuidagi kommenteerida.

Parimat,

Tere!
2014 a sai soetatud korter, millega nüüdseks kaasnevad mitmed probleemid. 1,5 a möödudes saime kirja, kus KÜ nõuab 1000 euro tasumist ähvardades ka kohtuga. Korteriga ei kaasne peale kinnistusametist saadud ühtegi teist dokumenti. Seega puuduvad meil igasugused dokumendid.

Meie korteriühistu esimees väidab, et radikad on ühistu omad aga torud on korteriomaniku omad. Nimelt hakkas tilkuma minu korteris olev keskütte toru. Kui palusin ühistul leke likvideerida, öeldi, et sinu omad lase ise korda teha. Kui aga inimesed radikaid vahetavad, siis nõuab ühistu radikaid endale, et need ühistu omad ja nende eest saab raha. Mina pole oma kuludega nõus seda tegema. Kas mul on õigus nõuda jätkuvalt, et ühistu likvideerib lekke?

Tere,
Sooviksin ehitada kortermaja katusele (horisontaalne tasapind) terassi-laadse vaba aja veetmise koha. Kuidas oleks võimalik see pind enda kasutusse saada ja kas sinna millegi ehitamine on üldse legaalne?