Korteriomandiõigus

Tere. Vannitoa remondi käigus selgus, et siutoru on juba mõnda aega vähesel määral lekkinud. Ühistu teatas, et see on korteriomaniku kulu. Kas neil on õigus? Aastast 2016 siin olevast vastusest tundub, et pole, kuid äkki on sellekohane seadusemuudatus või -parandus mida ma ei osanud leida ega tõlgendada. Palusin ka sellekohast viidet seadusele, kuid sellele on siiani vastamata. Loomulikult soovin selle vahetada enne, kui pahandused pihta hakkavad. Remondi teostaja oli nõus ka siutoru vahetama. Kui ma nüüd selle omal initsiatiivil lasen vahetada, kas ma võin selle osa summast ühistult tagasi nõuda. Vaidluse korral napib mul vahendeid juristi palkamiseks. Korter kuulub seaduslikult minu alaealisele pojale, kellega me koos elame. Vastuses paluks ka sellekohast viidet. Ette tänades

Tere.
Ostsin korteri, nüüd selgus, et püstaku kanalisatsiooni toru lekib. KÜ ütleb, et peame seda toru kasutavate korteritega ise selle remondi eest maksma kuna see ei kuulu ühisvarasse, sest on kunagi ühistu koosolekul selline otsus tehtud. Kas ühistul on õigus otsustada mis kuulub, ei kuulu ühisvarasse?

Tere. Detsembrikuu elektriarve ühistule kütte eest on kosmiline. Kas ühistul on õigus osaliselt see arve jätta liikmetele edastamata. Et näiteks küttearve EE-lt oli 3350.- Makseteks edastatakse sellest ainult näiteks 1500.- Ülejäänud summa kaetakse ühistu arvele kogutud rahast.

Kortermaja kaasomanike kaasomandisse kuuluvad majapidamisruumid, mis on aastaid tagasi antud KÜ ja osade kaasomanike vahel sõlmitud lepingu alusel lepingu sõlminud kaasomanike ainukasutusse. Sellise lepingu sõlmimise otsustati korduval üldkoosolekul, kus osalesidki sisuliselt üksnes samad isikud, kes said kaasomandis olevad ruumid lepinguga hiljem enda kasutusse. Kõikide korteriomanike nõusolekut kaasomandis olevate ruumide ainukasutusse andmiseks ei ole. Majapidamisruumid muudeti eluruumideks ja täna rendivad ruumide kasutajad neid välja, saades tasu. Täna on korteriühistul uus juhatus, kes tahab sellise olukorra lõpetada ja kaasomandis olevate ruumide kasutamisega koguda raha korteriühistu hüvanguks (remondifondi).

Milline on õiguslik olukord ja korteriühistu õiguskaitsevahendid?
Kas KÜ ja ruume kasutavate korteriomanike vahel sõlmitud kasutuslepingud on kehtivad, vaatamata sellele, et puudus kõigi korteriomanike nõusolek ruumide ainukasutusse andmiseks?
Kas tuleb järgida lepingust tulenevaid lepingu lõpetamise norme või saab ruumid kasutajate valdusest välja nõuda ka lepingut järgimata - näiteks üldkoosoleku otsusega või lihtsalt juhatuse otsusega, kuna kunagi lepinguid sõlminud juhatusel puudus kõigi korteriomanike nõusolek selliste kasutuslepingute sõlmimiseks?
kuidas toimida ruumides elavate üürnikega? Kas KÜ saab üürilepingud üle võtta?

Tere
Soetasime hiljuti osaliselt renoveeritud korteri, ainult köök vajas veel remonti ning olime sellega nõus. Korterit vaatasime sügise alguse poole kui õues oli veel soe. Oktoobri keskpaigas tegime notaris tehingu ning üleandmise tähtaeg oli oktoobri viimane päev. Kolisime sisse, kuid üleandmise akt jäi tegemata. Köögiremondi tegemisele keskendudes ununes see sootuks, akti palusin neil täita nüüd siis pea kuu aega hiljem, neil endil selle vastu eelnevalt polnud. Aga eelmiselt omanikult sain vastuseks, et täidavad kui aega on, ehk järgmine aasta.

Kas mul on õigus neile seada mingi tähtaeg akti vormistamiseks? Sest lepingus on see punktina kirjas, et üleandmisel tuleb koostada akt, mida ei ole veel tehtud.

Niisamuti ilmnes korteril puudulik ventilatsioon, millest enne juttu ei olnud. Vent korsten kinni vajunud ja sodi täis. Tean, et see on KÜ probleem, nad sellest teadlikud, aga nemad ei ole sellega tegelenud, sest loodavad Kredexi renoveerimisele ja hoiavad seni raha kokku. Mul aga aknad higistavad, aknalaud märg ning hallitus hakanud vohama. Enne seda akende probleemi ei näinud, alles põhjalikumal vaatamisel on näha kahjustuse jäljed, sest hallitus oli maha pestud. Samuti paistab, et hallitus on eelnevalt kahjustanud ka tihendeid. Aknad on selles mõttes rikutud. Hallituse ja õhu ekspertiisi ei ole veel tellinud. Neid vigu hakkab järjest enam välja tulema, mis esmasel vaatusel polnud näha ning ei räägitud. Aga käed on ka seotud, sest üleandmise akti korteri seisukorrast reaalselt üleandmise kohta pole koostatud.
Kelle poole ma pöörduma peaks? Kas korteri eelmine omanik peab selle rikutud aknad ja ventilatsiooni taastamise hüvitama? Ja ekspertiisi? Või on see kõik KÜ kanda?
Aitäh

Peale küttesüsteemi renoveerimist ja radiaatorite vahetust olen sel sügisel märganud, et meie I korruselt asuva korteri põrand vibreerib, nii et isegi mööblil istudes ja voodis magades on see tunda. Eriti hull on see öösel, sest segab magama jäämist. Ühistule kirjutasin ja sain vastuseks, et kellegi teisel sellist probleemi ei olevat. Vibratsiooni taset keegi kontrollimas ega mõõtmas ei ole käinud. Sel aastal on esimene sügis peale maja renoveerimist, kui süsteem töötab täiskoormusel.

Tere. Üks või mitu kortermaja elanikku suitsetab oma korteris ja suits levib pidevalt ka trepikojas. Ka on tunda olnud levikut ventilatsioonikanalite ja konstruktsioonide kaudu teistesse korteritesse. Võib aimata, aga täpselt pole teada, millis(t)es korteri(te)s suitsetatakse. Kelle juurde oleks elanikul kõige õigustatum selle murega pöörduda, kas pigem majahalduri või korteriühistu poole? Kas majahalduril või korteriühistul on kohustus selle probleemiga tegelda?

Tere
Kui kortermajas on küttesüsteemil igas korteris eraldi kollektorid vahel, millega saab iga korter oma radiaatorid lülitada välja üldisest küttesüsteemist vajaduse (vahetuse korral nt) siis kas radiaatorid ja korteri sisesed torud kuuluvad kaasomandisse või eriomandisse?
Või lähtutakse sellisel juhul ikkagi sellest, et küttesüsteem on suures plaanis nö tervik ja ühine?
Kas ühistu saab üldse üldkoosoleku häälteenamusega muuta nt kütte radiaatorid korteri omaniku vastutuse alasse, lisades selle põhikirja või on seadus ikkagi nö primaarne ja see oleks õigustühine?

Soetasime korteri Lasnamäele 2006 aastal, korter oli äsja renoveeritud ja hindamisaktis on kirjas, et üldseisukord hea ja uuendatud 2005a. siseviimistlus hea ja uuendatud 2005a. ja santehnika hea. Kõikidest tubadest on pildid kus on näha hetke olukord.
Mure siis selline, et augustis tekkis uputus või lekib toru. Kuna mina elan 7. korrusel ja allpool korterid nurisevad ja minul polnud leket. KÜ kutsus kahel korral välja santehnikud ja majahalduri, ühistuesimehe ja vaadati minu vannituba üle, leket ei tuvastatud.
Oktoobri alguses kui asi läks hullemaks ja tuli sulgeda KÜ kuuluvad kraanid, et leke on liiga suur, hakkasin ise vaatama kus on torud ja kus kraanid. Selgus et KÜ kuuluv veetorude püstak on muudetud minu korteris umbes 80cm (põranda seest keeratud seinani, sealt laeni ja siis lae alt jälle tagasi). Kuna heli järgi tundus et põrandaplaadi alt on tühi, otsustasin purustada põrandaplaadi ja seal põranda ja laevahel oli põlv mis lekkis. Ja väga oluline on veel see et minu all olevas korteris on muudetud osade KÜ kuuluvate torude asukohta. Ja selline lahendus ei meeldi minu all olevale naabrile. Ehk KÜ arvas et muudame oma veetrasside asukohta nõuetele vastavaks ja korteriomanik kannab kahjud. Ehk wc poti kõrvale tuleb ehitada lisasein kus on uus püstak, lõhkuda sein et eemaldada vanad torud mis ei kuulu mulle ja teha uus ühendus, põrandas auk 30cm*30cm auk (selliseid plaate enam ei müüda). Eemaldada nurgavann, wc pott, pesumasin, valamukapid.
KÜ tunnistas et veetrass on kuni korteriomandi veemõõtjani nende aga nemad ei tea kes ehitas ja kes nõusoleku andis. (Minu andmetel ehitati maja 1988 ja 2001 moodustati KÜ kuhu kuulus sama inimene kes täna juhib KÜ). KÜ puudub projekt et on muudetud 6 ja 7 korrusel veetrassi asukohta, seega on veetrass ehitatud ebaseaduslikult. Leian et KÜ kuuluvat veetrassi ei saa lihtsalt emotsiooni pealt ära muuta ja ringi ehitad, sellest pidid olema teadlikud juhatus ja muidugi alumine korter kellel muudeti KÜ kuuluvate torude asukohta. Täna ikka leiab KÜ et kõik eelmiste omanike jamad tulevad uuele omanikule.
KÜ vastus.
Te peate korteriomanikena mõistma ja omaks võtma, et vastutate oma korteri eest, et pärite eelmiste omanike vastutuse. Sellised on seadused. Täpselt samamoodi nagu teeb seda KÜ. Meie pole samuti sellele ümberehitusele nõusolekut andnud ega lekkes süüdi, aga vastutame ikkagi.
Tänaseks ei vastuta KÜ millegi eest, kogu vastutus laskub korteriomanikule kes oli heauskne ostja ja ei olnud teadlik peidetud vigadest ja veetrassi väärast asukohast.
Olen plaaninud kaasata ehitusekspertiisi et välja selgitad kas wc ümberehitus toimus torude paigaldamis käigus 2005 aastal või mitte (on näha et toimus).
Kas korteriomanik saab KÜ välja nõuda veetrasside renoveerimis akti, kus kirjas teostamis aeg?

Rõdu on kinnine. Aknaraamid puidust, ülevalt visatud koni süütas raamid.
Kindlustust korteril ei ole aga ühistul on terve maja kindlustus. Arvatav koni viskaja on teada aga ta ei tunnista et tema seda tegi.
Ekspertiis toimub 08.10. Kuidas peab korteri omanik edasi tegutsema.
Tänan.