Lepinguõigus

Tere,

Küsimuses esitatud faktikogum ei võimalda küsimusele ammendavalt vastata.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kui laen on antud kolmeks aastaks, siis muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks kolme aasta möödudes ka pärija suhtes.

Konkreetset laenulepingut ja selles sisalduvaid tingimusi nägemata ei ole võimalik vastata küsimusele, kas lepingut on võimalik "vähendada" või näiteks üles öelda ka enne kolmeaastase tähtaja saabumist. Standardsete tingimustega laenulepingu puhul selline võimalus pigem puudub.

Kui maa on ühtlasi ka tagatiseks (st. koormatud hüpoteegiga), siis laenu tagastamise kohustuse rikkumisel on võimalik hüpoteegilepinguga pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale. Kui kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud, siis seda ei saa lihtsalt võla katteks nö "tagasi küsida", tuleb pöörduda kohtusse vastava nõudega (laenu tagastamine + intress, kui selles on kokku lepitud + viivis) ja kui kohus nõude rahuldab, siis on võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale.

Tere.

Kui sõidukil on vigu, mida ei suudeta parandada (nt rehvirõhu anduri probleem) ja sõiduk ei vasta lepingutingimustele, siis Teil on õigus lepingust taganeda VÕS §§ 116 lg 2 p 5 ja 223 lg 1 alusel. Tarbijalemüügi puhul annab VÕS § 223 lg 2 täiendava võimaluse lugeda müügilepingu rikkumise oluliseks, kui asja parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi.

Teie esile toodud asjaolud annavad minu hinnangul aluse väita, et müüja on lepingut oluliselt rikkunud ja Teil on õigus lepingust taganeda ja nõuda müügihinna tagastamist.

Lepingust taganemisel peate siiski arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.

Tere,

Lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Mitmetel juhtudel eelkõige monopoolses seisundis olevale või olulist vahendit omavale ettevõtjale on seaduses sätestatud kohustus sõlmida mittediskrimineerivatel tingimustel leping tarbijaga, kes seda teenust vajab, ning lisaks on Riigikohus tunnustanud üldist tarbija õigust nõuda sellise lepingu sõlmimist deliktiõiguse sätete alusel (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30–34). Neil juhtudel on võimalik tarbijal hageda ettevõtja tahteavalduse asendamist lepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel. Kuid pangalaen sellise teenuse alla ei kvalifitseeru ja pangal on õigus valida, millistel tingimustel ta Teiega (uue) laenulepingu sõlmib. Kaks laenulepingut ei ole reeglina omavahel seotud, kuid panga seatud tingimusel ei ole käesoleval juhul midagi ebaseaduslikku.

Tere,

Peab kaaluma, kas ehk ei esine mõjuvat põhjust üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 tähenduses. Kui negatiivne mõju üürniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks üürnik senise kohtupraktika valguses lepingu lõpetada, sest Riigikohus on lubanud lepingu lõpetamist isegi olukorras, kus mõjuv põhjus on tingitud üürnikust endast (viimasel juhul on küll üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tingitud kahju). Samas ei ole lõpetamisõiguse osas üheselt selge, millised negatiivsed mõjud peab üürnik ära kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.

Tere,
Kirjeldatud olukorras tegemist võib olla käsundulepinguga. Käsunduslepinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) 35. peatükk.
Tavale tuginemine ei ole alus tasu mittemaksmiseks. Selleks, et B-l oleks õigus tasu mite maksta, A peab lepingut rikkuma. VÕS §-st 624 tulenevalt käsundisaaja (antud juhul A) peab teatama käsundiandjale (antud juhul B) kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Vaidlusalune küsimus on kuivõrd oli oluline see asjaolu, et A esines eelmisel õhtul ka teises kohas ja kas A pidi sellest B-d informeerima. Kirjeldatud olukorras ei saa täpselt öelda, kas tegemist oli lepingu rikkumisega A poolt või mitte.

Vastas Ksenia Korolkova

Tere,
Käesoleval juhul on võimalik kinkelepingust taganeda VÕS § 267 alusel.
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
Kingisaaja käitumist on võimalik kvalifitseerida kõige kolme punkti alla, seega kinkija saab kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest, st taganemiseks ei pea minema notari juurde (RK 3-2-1-8-11). Küll soovitan vastava avalduse saata tähitud kirjaga, et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti ning selle tähtajalisust lihtsam tõendada. Oluline on meeles pidada, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Tere,
Mõistlikum oleks lepingu ennetähtaegse lõpetamise osas kokkuleppele jõudmine. Kui see ei ole võimalik, siis käsundisaaja peab esitama käsundiandjale avalduse käsunduslepingu lõpetamiseks. VÕS §-st 631 tulenevalt tähtajalise käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik ainult siis, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Erakorraline ülesütlemine on lubatud, kui on olemas mingi oluline põhjus, mis välistab käsundi täitmise. Erakorraline ülesütlemine on lubatud näiteks siis, kui käsundi täitmine osutub võimatuks käsundisaaja raske haiguse tõttu, mis ei võimalda enam käsundi täita. Kui põhjust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ei esine ja kui kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, siis käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine ei ole võimalik.

Tere!

Tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul üüri tõsta ei saa. Juhul, kui Teil oleks sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga leping, siis oleks võimalik kokku leppida eluruumi üüri perioodilises suurenemises. Sellise kokkuleppe saab sõlmida üksnes siis, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga, üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Antud juhul tegemist on üheaastase tähtajalise lepinguga, olgugi et see oli pikendatud kuus korda. Järelikult üüri perioodilises suurenemises kokku leppida ei ole võimalik.

Vastas: Ksenia Korolkova

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata, mis lepinguga on tegemist ja milliseid õiguslikke tagajärgi ta endaga toob.
Samas, kui broneeringuleping on sõlmitud tavalises kirjalikus vormis, kuigi ta peab olema notariaalseltl tõestatud (ehk põhilepinguga samas vormis), siis ta on tühine, s.t kehtetu algusest peale ning teil on õigus nõuda antud summat tagasi alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.
Täpse vastuse saamiseks (lepingule õigusliku hinnangu andmiseks) soovitan pöörduda meie büroo poole ja esitada vastav broneeringuleping. Kontakt: valentin@larssen.ee

Edu soovides.

Tere,
Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis on lepingutingimustele vastavus seaduse mõttes. Selleks, et korter oleks vastav lepingutingimusele, sellel peavad eelkõige olema Võlaõigusseaduse § 217 lg 2 järgi: 1) kokkulepitud omadused; 2) kokkuleppe puudumisel see peab sobima otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Varjatud puudus on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Näiteks juhul kui puudusele viitab spetsialist võib järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega. Varjatud puudus ilmneb reeglina pärast lepingu sõlmimist, kui vastne omanik hakkab asja kasutama. Varjatud puuduste ilmnemisel saab kinnisvara ostja kasutada õiguskaitsevahendeid müüja vastu, näiteks nõuda kahju hüvitamist või müügihinna alandamist. Ostjal on aga alati asja ülevaatamise kohustus.
Seega ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada.