Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas end kaitsta ja rahast mitte ilma jääda, kui lahkun kokkuleppel üürikorterist, aga üürileandjal ei ole hetkel tagatisraha anda?23.10.2018

Tere,
Poolte kokkuleppel lahkume olemasolevast üürikorterist nädala jooksul. Omanik aga väidab et tal ei ole tagatisraha maksta meile nädala lõpuks kui korteri üle anname, lubas seda teha oktoobri keskel. Kuidas saaksin mina enda õigusi kaitsta, saades tagatisraha korteri üleandmise hetkel, kartes, et hiljem ta lihtsalt ei maksa seda.
Aitäh info eest.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Võlaõigusseaduse § 308 lg 2 kohaselt tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Lõige 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega kui üürileandjal ei ole nõudeid üürniku vastu, ei näe ma alust, miks ta võiks tagatisraha kinni pidada.
Õiguste kaitsmiseks võiks pöörduda Üürikomisjoni poole: https://www.tallinn.ee/est/Nouded-uurivaidluse-lahendamiseks-esitatavale-avaldusele
 

Küsimus: Kas kinkelepingu saab ka internetis teha?23.10.2018

Sooviksin teada, kas kinkelepingu saab ka internetis teha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, mis asjaga on tegemist.
Kinnisvara lihtkirjaliku lepingu alusel kinkida ei saa. Kinkelepinguid tuleb kindlasti sõlmida notari juures, sest ilma juriidilise tõestamiseta on kinkeleping kehtetu.
 

Küsimus: Kas on korrektne kui tarbijahinnaindeksiga üürisumma korrigeerimine rakendati tagantjärgi?23.10.2018

Viis aastat tagasi on sõlmitud üürileping, mis muuhulgas sätestab, et iga kalendriaasta alguses korrigeeritakse üürisummat vastavalt eelnenud 12 kuu ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasvule. Sellest tulenev hinnatõus unustati aga üürnikule jooksvalt esitatavatel arvetel kajastamata ning seda tehti sellel aastal tagasiulatuvalt. Kas selline tegevus on korrektne? Samuti, kas tarbijahinnaindeksiga korrigeerimise aluseks võetakse alati algselt kokku lepitud muutumatu üürisumma või on aluseks juba eelnenud aasta uus rendihind? Tänan

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui üürilepingus on sätestatud üüri perioodiline suurenemine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, siis suureneb üür igal lepingu sõlmimisele järgneval 12-ndal kalendrikuul. Aluseks on alati eelnenud aasta üüri suurus.
Üüri suurenemisest on üürileandja kohustatud üüri suurenemisele eelneval kuul üürnikule esitataval arvel teatama, näidates ära uue üüri suuruse. Kui üürileandja ei teata üüri suurendamisest ette, siis seda ei saa teha tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kas korteri müüki panek on üürnikul mõjuv alus lepingu üles ütlemiseks, kui üürnik ei soovi elada müügis olevas korteris?23.10.2018

Tere,
Olen üksikema ja otsin abi allolevale murele. Eelmine aasta sai koostatud üürileping 1 aastaks ja selle aasta kevadel leping lõppes ja muutus tähtajatuks. Hetkel selline olukord, et omanik pani antud korteri müüki sellest üürnikule ette teatades ainult nädal aega. Mina kui üürnik leidsin endale kohe lapsega uue korteri ja seega sai üürileandjale ette teatatud 1 kuu, et kolime välja. Nüüd, aga üürileandja tahab hoida meid lapsega kinni 3 kuud ja ei ole nõus lepingut lõpetama ja tagatisrahasid tagasi maksma milleks on 900 eurot. Kas see, et korter on müügis, pole mitte mõjuv põhjus üürnikul leping üles öelda kui üürnikule pole see vastuvõetav elada müügis olevas korteris? Ja mis peaks antud olukorras tegema ja mis on üürniku õigused?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kahjuks, seaduse järgi see, et korter on müügis, ei ole mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna see ei takista korteri kasutamist. Seega see on korraline ülesütlemine ja Võlaõigusseaduse § 312 järgi tähtajatu üürilepingu saab üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Mis puudutab tagatisraha: Võlaõigusseaduse § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. See tähendab, et Teil on nõudeõigus tagatisraha suhtes alles peale 5 kuu möödumist.
 

Küsimus: Kas see on korrektne, et autokompensatsiooni maksmiseks küsib tööandja minu auto liisinglepingut?23.10.2018

Kas tööandjal on õigus nõuda töötaja isikliku sõiduauto liisinglepingut? Tööandja maksab töötajale kompensatsiooni autoga tööle sõitmise eest, kuna elu- ja töökoha vahemaa on üle 50 kilomeetri ja ühistranspordi võimalus puudub. Kuid, et kompensatsiooni saada, peab töötaja esitama auto liisinglepingu. Kas sellel nõudmisel on õiguslikku alust?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Vabariigi Valitsuse määrus nr 426 20.12.2002 reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad. Määruse kohaselt hüvitise maksmise oluliseks tingimuseks on see, et sõiduauto on töötaja isiklikus omandis või töötaja kasutab sõiduautot liisingulepingu alusel. Seega tööandjal on õigus nõuda liisingulepingu esitamist selleks, et tuvastada, et auto kuulub Teile.
 

Küsimus: Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?14.08.2018

Tere!
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?

Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Ei ole arusaadav, kas tegemist on töövõtuga või töölepinguga (tähtajaline).
Üldjuhul aga, teil on õigus nõuda viivist kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega.
Teise küsimuse puhul jääb arusaamatuks, mida te silmas peate, aga kindlalt võib väita, et teie poolt toodud regulatsiooni kuskil ei ole kehtestatud.
 

Küsimus: Kas korterit saab anda üürile inimene, kes pole omanik?05.06.2018

Kas leping on kehtiv, kui korteri annab üürile inimene, kes pole korteri omanik? Lugesin siin ühest vanemast teemast, et seaduses pole otseselt öeldud, et korterit saab üürile anda ainult omanik.
Ja kui see on võimalik, mismoodi peaks lepingu sõlmimise protsess toimuma? Alustuseks, milline peaks olema üürileping? Näiteks, kas seal peab olema välja toodud, kes on omanik ja kes reaalselt üürileandja, millised andmed nende mõlema kohta peavad olemas olema? Eriti arvestades seda, et üürilepingus on üürileandjaks üldse ettevõte ja isik, kes välja üürimisega reaalselt tegeleb, on selle ettevõtte esindaja.
Kas lepinguga peab kaasas käima mingeid muid dokumente (nt volikiri vms omanikult) ja millise sõnastusega need dokumendid olema peavad? Ilmselt korteri üürimisega seotud kohustustega tegeleb reaalselt üürileandja ja tõenäoliselt läheb talle ka üüritulu.
Ja kas edasine suhtlus sellisel juhul toimubki ainult üürileandjaga ja üürnik ei pea tegelikult omanikust midagi teadma ega temaga kokku puutuma?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingu koostamise teenuse saamiseks palun pöörduge meie büroo poole. Seda kahjuks vastamise vormis ma teile pakkuda ei saa.
Üldjuhul teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega peab isikul olema volitus korteri üürile andmiseks omanikult, vastasel juhul osutub leping tühiseks, algusest peale kehtetuks.
 

Küsimus: Kuidas saan esitada nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?05.06.2018

Lõpetasin oma üürnikega tähtajalise üürilepingu erakorraliselt ennetähtaegselt, kuna korteris toimusid pidevad joomingud, öörahu rikkumine ja lõhuti nii minu kui teiste ühistus elavate elanike vara.
Kas mul omanikuna on õigus nõuda üürnikelt üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni kuna lepingu jätkamine ei olnud enam võimalik? Kuidas peaksin esitama nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS i § 294 sätestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist juhul, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teil puudub vastav kokkuleppe, et lepingu lõppemisel peab üürnik maksma leppetrahvina üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni, siis lepingu lõppemisel ei ole teil õigust temalt üüri edasiulatuvalt nõuda.
VÕS i § 334 lõike 4 kohaselt oleks tühine ka kokkulepe, millega üürnik kohustub näiteks tähtajalise üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel maksma üüri veel kokkulepitud aja eest, mil ta üüritud asja ei kasuta või jääb tagatisraha sellisel juhul üürileandjale.
Samas ei ole sellisel juhul välistatud üürniku kahjuhüvitisnõue, mis võiks seisneda saamata jäänud üüritasu summas vms kahjunõue. Samas ei pruugi see olla õigstatud perioodi eest, mil leiate endale uut üürnikku.
Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürnikupoolne üürilepingu rikkumine. VÕS i § 276 lõikest 2 tuleneb üürileandja üks põhikohustustest kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See kohustus on jõus kogu üürilepingu kehtivuse aja vältel. Kahju tekkimist saab hinnata, kui kõrvutada olukorda, mis oleks valitsenud siis, kui asi oleks olnud lepingujärgses seisundis, olukorraga, mis tegelikult valitses. Üürnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kahju hüvitamist reguleerivad VÕS i üldosa vastavad sätted.
 

Küsimus: Millele peaksin tähelepanu pöörama, kui soovin üle võtta toitlustusasutuse rendilepingu?05.06.2018

Tere, hetkel tegutsev ettevõte soovib müüa rendilepingut, mis on sõlmitud 10 aastaks. Kas mul, kui osta soovijal, on õigus eelnevalt tutvuda selle rendilepingu sisuga? Kas ruumide rendileandja võib lepingu tingimusi muuta seoses uue rentnikuga? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata rendilepingu ülevõtmisel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
nimetatud küsimuste vastamiseks ongi vaja lepinguga tutvuda. Millised õigused on rendileandjal tuleneb just rendilepingust. Teil on õigus tutvuda lepinguga, kui rendileandja annab teile sellise õiguse ning kui temal endal on allrendilepingu sõlmimiseks õigus omanikult.
Ülevõtmisel peab tähelepanu pöörata lepingu sisule, lepingu esemeks oleva asja koosseisule ja seisundile.
 

Küsimus: Kas teised lapsed saavad ema tehtud kinkelepingu vaidlustada?05.06.2018

Tere!
Minu abikaasa ema tegi kinkelepingu oma maja ja maa kohta noorima tütre lapse nimele. Ta oli 86-aastane, raskelt haige ja ei mõelnud enam selgelt. Tal oli tol ajal elus veel peale noorema tütre, kes tõi koju notari, neli täiskasvanud last. Kedagi toimingust ei informeeritud ei ema eluajal ega ka pärast ema surma. Alles peale tema surma, selgus maja saatus. Maja müüdi võlgade katteks. Praeguseks on maja vahetanud mitu omanikku. Minu abikaasa ehitas seda maja koos vennaga ja omas majas ka sissekirjutust. Enne maja müüki saadeti omavalitsusest teade, et ta kirjutati tagaselja välja. Kas minu abikaasa ja tema teiste sugulastega toimiti õigesti? Tehingud tehti tõenäoliselt enne 2012. aastat. Sugulased katkestasid suhted pere noorima tütre ja tema tütrega kui selgus, kuidas vanalt ja haigelt emalt maja välja peteti.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui tehingu juures oli notar, siis tema oleks pidanud kontrollima isiku teovõimelisust. Kui notar on tuvastanud, et isik mõistis oma tegevusi, siis tehing on õiguspärane ja ei saa olla vaidlustatud üldjuhul.
Samas, kui olete võimeline tõendama notari pahatahtlikkust, siis võib teoreetiliselt tema vastu hagi esitada.
Pettuse mõiste on toodud siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para94 ja antud olukord ei vasta sellele mõistele. Lisaks sellele, tõhistamisajad on juba möödunud: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para99