Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteri müüki panek on üürnikul mõjuv alus lepingu üles ütlemiseks, kui üürnik ei soovi elada müügis olevas korteris?23.10.2018

Tere,
Olen üksikema ja otsin abi allolevale murele. Eelmine aasta sai koostatud üürileping 1 aastaks ja selle aasta kevadel leping lõppes ja muutus tähtajatuks. Hetkel selline olukord, et omanik pani antud korteri müüki sellest üürnikule ette teatades ainult nädal aega. Mina kui üürnik leidsin endale kohe lapsega uue korteri ja seega sai üürileandjale ette teatatud 1 kuu, et kolime välja. Nüüd, aga üürileandja tahab hoida meid lapsega kinni 3 kuud ja ei ole nõus lepingut lõpetama ja tagatisrahasid tagasi maksma milleks on 900 eurot. Kas see, et korter on müügis, pole mitte mõjuv põhjus üürnikul leping üles öelda kui üürnikule pole see vastuvõetav elada müügis olevas korteris? Ja mis peaks antud olukorras tegema ja mis on üürniku õigused?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Kahjuks, seaduse järgi see, et korter on müügis, ei ole mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna see ei takista korteri kasutamist. Seega see on korraline ülesütlemine ja Võlaõigusseaduse § 312 järgi tähtajatu üürilepingu saab üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Mis puudutab tagatisraha: Võlaõigusseaduse § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. See tähendab, et Teil on nõudeõigus tagatisraha suhtes alles peale 5 kuu möödumist.
 

Küsimus: Kas see on korrektne, et autokompensatsiooni maksmiseks küsib tööandja minu auto liisinglepingut?23.10.2018

Kas tööandjal on õigus nõuda töötaja isikliku sõiduauto liisinglepingut? Tööandja maksab töötajale kompensatsiooni autoga tööle sõitmise eest, kuna elu- ja töökoha vahemaa on üle 50 kilomeetri ja ühistranspordi võimalus puudub. Kuid, et kompensatsiooni saada, peab töötaja esitama auto liisinglepingu. Kas sellel nõudmisel on õiguslikku alust?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,

Vabariigi Valitsuse määrus nr 426 20.12.2002 reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad. Määruse kohaselt hüvitise maksmise oluliseks tingimuseks on see, et sõiduauto on töötaja isiklikus omandis või töötaja kasutab sõiduautot liisingulepingu alusel. Seega tööandjal on õigus nõuda liisingulepingu esitamist selleks, et tuvastada, et auto kuulub Teile.
 

Küsimus: Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?14.08.2018

Tere!
Pidin lepingust tulenevalt saama töötasu (tegu pole kestvuslepinguga) 10.08, mis oli reede. Esmaspäeva, 13.08 seisuga pole töötasu tulnud.
1) Kas mul on õigus nõuda viivist VÕS § 113 alusel
2) Kui palgapäev või muu lepingu täitmise kuupäev langeb reedesse, siis kas ongi nii, et lepingut võib täita alates esmaspäevast?

Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Ei ole arusaadav, kas tegemist on töövõtuga või töölepinguga (tähtajaline).
Üldjuhul aga, teil on õigus nõuda viivist kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega.
Teise küsimuse puhul jääb arusaamatuks, mida te silmas peate, aga kindlalt võib väita, et teie poolt toodud regulatsiooni kuskil ei ole kehtestatud.
 

Küsimus: Kas korterit saab anda üürile inimene, kes pole omanik?05.06.2018

Kas leping on kehtiv, kui korteri annab üürile inimene, kes pole korteri omanik? Lugesin siin ühest vanemast teemast, et seaduses pole otseselt öeldud, et korterit saab üürile anda ainult omanik.
Ja kui see on võimalik, mismoodi peaks lepingu sõlmimise protsess toimuma? Alustuseks, milline peaks olema üürileping? Näiteks, kas seal peab olema välja toodud, kes on omanik ja kes reaalselt üürileandja, millised andmed nende mõlema kohta peavad olemas olema? Eriti arvestades seda, et üürilepingus on üürileandjaks üldse ettevõte ja isik, kes välja üürimisega reaalselt tegeleb, on selle ettevõtte esindaja.
Kas lepinguga peab kaasas käima mingeid muid dokumente (nt volikiri vms omanikult) ja millise sõnastusega need dokumendid olema peavad? Ilmselt korteri üürimisega seotud kohustustega tegeleb reaalselt üürileandja ja tõenäoliselt läheb talle ka üüritulu.
Ja kas edasine suhtlus sellisel juhul toimubki ainult üürileandjaga ja üürnik ei pea tegelikult omanikust midagi teadma ega temaga kokku puutuma?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepingu koostamise teenuse saamiseks palun pöörduge meie büroo poole. Seda kahjuks vastamise vormis ma teile pakkuda ei saa.
Üldjuhul teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega peab isikul olema volitus korteri üürile andmiseks omanikult, vastasel juhul osutub leping tühiseks, algusest peale kehtetuks.
 

Küsimus: Kuidas saan esitada nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?05.06.2018

Lõpetasin oma üürnikega tähtajalise üürilepingu erakorraliselt ennetähtaegselt, kuna korteris toimusid pidevad joomingud, öörahu rikkumine ja lõhuti nii minu kui teiste ühistus elavate elanike vara.
Kas mul omanikuna on õigus nõuda üürnikelt üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni kuna lepingu jätkamine ei olnud enam võimalik? Kuidas peaksin esitama nõude üürniku vastu, et kompenseerida tekitatud varalisi kahjusid, mis ületavad tagatisraha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS i § 294 sätestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist juhul, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teil puudub vastav kokkuleppe, et lepingu lõppemisel peab üürnik maksma leppetrahvina üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni, siis lepingu lõppemisel ei ole teil õigust temalt üüri edasiulatuvalt nõuda.
VÕS i § 334 lõike 4 kohaselt oleks tühine ka kokkulepe, millega üürnik kohustub näiteks tähtajalise üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel maksma üüri veel kokkulepitud aja eest, mil ta üüritud asja ei kasuta või jääb tagatisraha sellisel juhul üürileandjale.
Samas ei ole sellisel juhul välistatud üürniku kahjuhüvitisnõue, mis võiks seisneda saamata jäänud üüritasu summas vms kahjunõue. Samas ei pruugi see olla õigstatud perioodi eest, mil leiate endale uut üürnikku.
Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürnikupoolne üürilepingu rikkumine. VÕS i § 276 lõikest 2 tuleneb üürileandja üks põhikohustustest kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See kohustus on jõus kogu üürilepingu kehtivuse aja vältel. Kahju tekkimist saab hinnata, kui kõrvutada olukorda, mis oleks valitsenud siis, kui asi oleks olnud lepingujärgses seisundis, olukorraga, mis tegelikult valitses. Üürnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kahju hüvitamist reguleerivad VÕS i üldosa vastavad sätted.
 

Küsimus: Millele peaksin tähelepanu pöörama, kui soovin üle võtta toitlustusasutuse rendilepingu?05.06.2018

Tere, hetkel tegutsev ettevõte soovib müüa rendilepingut, mis on sõlmitud 10 aastaks. Kas mul, kui osta soovijal, on õigus eelnevalt tutvuda selle rendilepingu sisuga? Kas ruumide rendileandja võib lepingu tingimusi muuta seoses uue rentnikuga? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata rendilepingu ülevõtmisel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
nimetatud küsimuste vastamiseks ongi vaja lepinguga tutvuda. Millised õigused on rendileandjal tuleneb just rendilepingust. Teil on õigus tutvuda lepinguga, kui rendileandja annab teile sellise õiguse ning kui temal endal on allrendilepingu sõlmimiseks õigus omanikult.
Ülevõtmisel peab tähelepanu pöörata lepingu sisule, lepingu esemeks oleva asja koosseisule ja seisundile.
 

Küsimus: Kas teised lapsed saavad ema tehtud kinkelepingu vaidlustada?05.06.2018

Tere!
Minu abikaasa ema tegi kinkelepingu oma maja ja maa kohta noorima tütre lapse nimele. Ta oli 86-aastane, raskelt haige ja ei mõelnud enam selgelt. Tal oli tol ajal elus veel peale noorema tütre, kes tõi koju notari, neli täiskasvanud last. Kedagi toimingust ei informeeritud ei ema eluajal ega ka pärast ema surma. Alles peale tema surma, selgus maja saatus. Maja müüdi võlgade katteks. Praeguseks on maja vahetanud mitu omanikku. Minu abikaasa ehitas seda maja koos vennaga ja omas majas ka sissekirjutust. Enne maja müüki saadeti omavalitsusest teade, et ta kirjutati tagaselja välja. Kas minu abikaasa ja tema teiste sugulastega toimiti õigesti? Tehingud tehti tõenäoliselt enne 2012. aastat. Sugulased katkestasid suhted pere noorima tütre ja tema tütrega kui selgus, kuidas vanalt ja haigelt emalt maja välja peteti.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui tehingu juures oli notar, siis tema oleks pidanud kontrollima isiku teovõimelisust. Kui notar on tuvastanud, et isik mõistis oma tegevusi, siis tehing on õiguspärane ja ei saa olla vaidlustatud üldjuhul.
Samas, kui olete võimeline tõendama notari pahatahtlikkust, siis võib teoreetiliselt tema vastu hagi esitada.
Pettuse mõiste on toodud siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para94 ja antud olukord ei vasta sellele mõistele. Lisaks sellele, tõhistamisajad on juba möödunud: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para99
 

Küsimus: Kui valdus on kinkija ja kingisaaja kaasomand, kas siis on kinkijal õigus taganeda lepingust?05.06.2018

Tere!
Küsimus seoses kinkelepinguga. Uurisin võlaõigusseadusest kinkelepingust taganemise korda ning §270 lg 1 sätestab, et kinkija võib taganeda ühe aasta jooksul alates ajast mil ta sai oma taganemisõigusest teada. Kas peale selle puudub kinkijal taganemisõigus ja kingisaaja on täieõiguslik omanik? (Arvestades, et kinkija ei heida ette §267 lg 1-3 toodud põhjuseid). Kui valdus on kinkija ja kingisaaja kaasomand, kas siis on kinkijal õigus taganeda lepingust?

Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Teie poolt nimetatu tähtaja möödumisel taganemisõigus lõpeb.
Kaasomand kinkija ja kingisaaja suhet otseselt ei mõjuta.
Taganemisalused on toodud § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
5) kingisaaja sureb.
Seega asi sõltub ka lepingu sisust ja poolte käitumisest.
 

Küsimus: Mis leping sõlmida, kui soovime, et restorani juhiks teine juriidiline isik?05.06.2018

Tere,
Meil on restoran ning me soovime, et teine juriidiline isik (kellel on oma kohvik) tegeleks restorani juhtimisega. Töötajad jäävad, menüü jääb, kuid nad saaksid lepingu alusel teha menüüs muudatusi, saaksid teha parendusi restoranis. Sellisel juhul teeksime töötajatele töölepingud ümber teise juriidilise isiku nimele? Muud tingimused saavad olla lisatud, kuid oluline on kasumi jaotus ja selle lepingu nimetus/ sisu. Kas restorani juhtimiseks on mõistlik teha käsundusleping? Kas on veel midagi tähtsat, millega peab arvestama?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
konsultatsiooni saamiseks (tähtsate asjade üürimiseks) palun pöörduge meie büroo poole.
Antud juhul, ma arvan, lepingu sobivuse üle tuleb otsustada tulenevalt poolte poolt loodud eeldustest. Mille j.i. nimele jäävad töötajad on ka erladi kokkuleppe küsimus ja see sõltub kokkuleppe sisust (milles see juhtimine seisneb, mis ulatuses neil on ligipääs tööprotsessile, mida tähendab juhtimine just teie kokkuleppe järgi) ja vormist.
 

Küsimus: Kas tulenevalt Võlaõigusseadusest on mul töövõtjalt lepingu rikkumise eest õigus nõuda kahjude hüvitamist?05.06.2018

Kui sõlmisin töövõtulepingu ettevõttega müüritööde teostamiseks, aga kokkulepitud ajal ettevõte objektile ei ilmunud ega vasta ka sõnumitele ja kõnedele, siis kas tulenevalt Võlaõigusseadusest on mul lepingu rikkumise eest õigus nõuda kahjude hüvitamist? Ettemaksu maksnud ei ole ja
leppetrahvi kohta eraldi punkt lepingus puudub. Samas minu kulu uue töö teostaja leidmiseks on põhjustatud töövõtja lepingu rikkumisest.
Võimalusel viide konkreetsele §-le.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske öelda, aga üldjuhul ma ei näe siin alust kahju hüvitamise nõudmiseks.
Üldjuhul kahju hüvitamist võib nõuda töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul või sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt.
Antud juhul puudub töövõtja aktiivne tegevus, mis tooks kaasa vastava kahju. Tema soovi puudus töö tegemiseks ei saa olla kahju hüvitamise aluseks.