Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas endisel elukaaslasel on õigus maja müügist raha nõuda, kui omal ajal maksis tema laenu sissemakse?23.02.2017

Tere
2008. aastal sai koos toonase elukaaslasega võetud pangalaen maja soetamiseks. Maja ainuomanikuks sain mina ja laenu põhitaotlejaks elukaaslane ning mina kaastaotlejaks. Laenu makseks oli vajalik sissemakse teostamine, mille tegi elukaaslane. 2015. aastast läksid meie teed lahku. Kui nüüd soovin maja maha müüa, kas siis endisel elukaaslasel on õigus müügist saadud rahast nõuda teostatud sissemakse summat?

Ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga. Seltsingulepingust tulenevaid õigusi reguleerib võlaõigusseaduse § 589, mille kohaselt „seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse“. Ühisomandisse saab vabaabielus omandada ainult vallasasju (auto, tehnika, mööbel ja muud taolist), mitte kinnisasju (korter, maja, maad ja muud sarnast).

Vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie. Isegi kui seda tehakse koos ühise kodu soetamise eesmärgil ning mõlemad parterid on rahaliselt kinnisasja soetamisse panustanud (on võtnud laenu ja teinud sissemakse).

Seda põhjusel, et kõik tehingud, mis puudutavad kinnisasja, tuleb teha notariaalses tõestatud vormis ning kui partnerite kokkulepe, millega nad ühiselt omandavad kinnisasja, ei ole notariaalselt tõestatud, on partnerite omavaheline kokkulepe tühine ja seega algusest peale kehtetu.

Partneril, kes rahaliselt panustas teise partneri nimele ostetud kinnisasja ostmisesse ehk Teie elukaaslasel, on õigus nõuda alusetust rikastumisest tulenevalt oma panustatud osa tagasi.
 

Küsimus: Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?21.02.2017

Tere. Mu pensionieas ja kuulmispuudega ema (72), kes küll liigub, kuid vaevaliselt, üüris viis aastat tagasi korteri, millest mina sain teada alles hiljem. Tema pension oli siis 300 eurot, üür 150 ja kommunaalmaksud u. 50 eurot, kätte jäi u. 100 eurot. Haigustest põeb suhkruhaigust, südamepuudulikkust ja kõrgvererõhutõbe, mistõttu enamus sellest rahast läks ravimitele. Nüüd tal tervis halvenes oluliselt, mille tõttu pidin ta viima hooldekodusse elama. Üürileping oli emal küll sõlmitud, kuid omapoolse koopia oli ta ära kaotanud, seetõttu ei saanud mina sellega ka tutvuda. Teatasin korteriomanikule, et üürnik kolib välja ja koristasin korteri. Võlgasid ei olnud. Üürilepinguga tutvusin alles korteriomanikupoolse koopiaga, tegemist oli standardse lepinguga. Nüüd nõuab üürileandja, tuginedes võlaõigusseadusele, kolme kuu üüri. Ema sõlmis juba hooldekoduga lepingu, mille järgi tema pension läheb igal kuul täies ulatuses hoolduseks, lisaks pean mina paarsada eurot igal kuul juurde maksma. No tõesti ei ole enam võtta raha veel üürileandjale maksmiseks. Samas korteriomanikuga seoses alla kirjutanud ei ole mina ega ema veel kuskile, kuid korteri andsin omanikule juba üle.
1) Kas üürileandja ei peaks kontrollima, kas üürilevõtjal on võimalik üldse üüri tasuda või kas ta elab ära vms?
2) Kas ema tervise ootamatut halvenemist, mille tõttu pidi korterist ilma kolmekuulise etteteatamiseta välja kolima, saab käsitleda vääramatu jõuna?
3) Kui emal lihtsalt pole maksta üürileandja nõutud summat, mis võib juhtuda?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama (VÕS § 313 lg 3). VÕS § 313 lõike 2 kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks eelkõige VÕS §‑des 314–319 nimetatud asjaolusid. Nimetatud paragrahvide sisustamise praktika ei anna ühest vastust küsimusele, kas üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõistes saaks oluliseks põhjuseks pidada seda, et majandussituatsiooni muutuse tõttu on kokkulepitud lepingutingimuste täitmine muutunud võimatuks või raskeks.

Mõjuva põhjuse mõiste kohta on Riigikohus märkinud aga, et „võlaõigusseaduse § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral“. Seega on lepingu erakorralise ülesütlemise alus olemas juhul, kui esineb asjaolu, mille tõttu ülesütlemist sooviva poole huvid lepingu lõpetamiseks kaaluvad üles teise lepingupoole huvid lepingu jätkumise vastu. Ilmselgelt ei piisa üürilepingu ülesütlemiseks sellest, kui ainult ülesütlemist sooviv lepingupool peab põhjust mõjuvaks. Lepingu erakorralise ülesütlemise põhjus peab olema mõjuv objektiivses mõttes. Vaidluse tekkimisel annab põhjuse mõjuvusele lõpliku hinnangu kohus. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et lepingu ülesütlemise aluse olemasolu tõendamise kohustus lasub lepingu üles öelnud poolel. Tervise oluline halvenemine paljude juristide seisukohalt võib pidada mõjuvaks põhjuseks objektiivses mõttes üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Soovitan ka lugeda Justiitsministeeriumi artiklit üürilepingu kohta: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks
 

Küsimus: Kas olen kohustatud allkirjastama töölepingu digitaalselt, kas tavaallkirja ei saaks anda?21.02.2017

Tere!
Küsin nõu seoses töölepingu allkirjastamisega digitaalselt. Olen olukorras, kus mul ID-kaarti pole, kuid tööandja soovib lepingud allkirjastada digitaalselt. Kas allkiri ja sellega seotud dokument on kehtiv juhul, kui kirjutan allkirja füüsilisele paberile, skanneerin selle ning lisan digitaalselt töölepingu PDF dokumenti, allkirja sektsiooni?

Tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Tööleping peab seega olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 lõige 1). Kirjaliku vorminõudega on võrdstatud näiteks tehingu elektrooniline vorm (ei tohi segi ajada digitaalsega). Elektrooniline vorm peab võimaldama lepingu taasesitamist, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lõiked 1 ja 2). Seega võib töölepingu sõlmida ka kasutades digitaalallkirja, kuid see ei tähenda, et see on ainuvõimalik elektrooniline viis. Lisaks peab rõhutama, et töölepingu vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lõige 4), seega ka kehtetust. Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud tööülesandeid täitma, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud või see ei ole kehtiv. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Sama põhimõtet on kinnitanud Riigikohus, leides et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.
 

Küsimus: Millised tingimused kehtivad, kui firma teenustingimused, leping ja muud dokumendid sisaldavad vastuolusid?06.02.2017

Firma poolt inimesele ette pandud teenusetingimustes on viidatud lepingule, üldtingimustele ja muudele dokumentidele. Ja siis öeldud, et kõigis dokumentides toodud tingimused kehtivad koos ja teineteist välistamata.
Kui nüüd seal leidub omavahel vastuolus punkte, siis kuidas seda mõista? Mis jääb kehtima? Kas inimesele soodsam?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kehtib leping, mida olete alla kirjutanud.
VÕS § 38 ütleb, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Ka Riigikohus on kinnitanud seda käsitlust, ning tuletas, et ettevõtte tüüptingimused kohalduvad VÕS § 38 kohaselt poolte suhtele vaid siis, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.
 

Küsimus: Kas ehitajalt on võimalik töö viibimise tõttu nõuda ka kompensatsiooni moraalse kahju ees?16.12.2016

Tere
Allkirjastasin töövõtulepingu 30 juuni, mille järgi ettevõte pidi mulle hiljemalt 16 september paigaldama klaasterrassi, kogumaksumusega 16280 EUR.
Pool summast sai vastavalt lepingule tehtud ettemaksuna ning pool pidin tasuma kui töö valmis. Kusjuures mul on vastaval lepingule õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid viiviste üldsumma ei tohi ületada 10% tööde üldmaksumusest.
Kuna objekt pole veel valmis ja tundub, et seoses talve tulekuga jäävad veel osad vaegtööd kevadesse, kuna talad juba roostetavad ja värvimistöid ei saa miinustemperatuuridel teha, on mul seoses sellega mõned küsimused. Kuna toimub antud juhul tööde üleandmine vastuvõtmine. Kas siis kui ka vaegtööd on tehtud või siis kui põhitööd (klaasid paigaldatud) tehtud? Töövõtja sooviks kindlasti raha kohe saada, kuid ma kardan, et siis jäävad ka vaegtööd tegemata. Kas mul on õigus lisaks sellele 10%-le üldmaksumusest nõuda firma käest mingit kompensatsiooni moraalse kahju tekitamise eest, kuna nad on nii kaua venitanud oma töödega

Teid ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Moraalse kahju instituut Eestis eriti ei toimi. Väga vähe on võimalusi seda tõendada ning reaalselt nõuda. Teie olukord selle alla ei kuulu. Aga võite kindlasti nõuda Teile lepinguga antud leppetrahvi.

Töövastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Üldiselt kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija keelduda talle töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Mõningatel juhtudel võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kui töö ei ole valmis (sh töö on oluliste puudustega), on tellija kohustatud selle töö siiski vastu võtma juhul, kui kui puudus tulenes tellija juhisest (VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Tellijal ei ole õigust keelduda mitteolulise puudusega töö vastuvõtmisest. Puuduse arvamine oluliseks või mitteoluliseks sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on ehitise eesmärgipärase kasutamise võimalus ning ehitise ohutus.

Tõsiseks probleemiks on, kui ehitustegevused on teostatud, kuid ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata, mistõttu tuleb teha veel vaegtööd. Vaegtööd omakorda saab samuti jagada kaheks:
mittetakistavad ehk ebaolulised puudused. Näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne.
ja takistavad ehk olulised puudused. Näiteks juhul kui sanitaartehnika paigaldus on lõpetamata, s.t nimetatud töid teostamata ei ole võimalik ehitist korralikult kasutada

Selle tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel peaks alati fikseerima kõik vaegtööd ja määrama nende likvideerimiseks tähtaja (selleks tuleks tööd üle vaadata). Kui vaegtööd on teostatud, tuleb nende üleandmine fikseerida vaegtööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks vaegtööde esinemisel ja fikseerimisel tuleb aktis fikseerida tellija õigust töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada tööde maksumus, mille osas esinesid vaegtööd (ehk leppida kokku osa tasu kinnipidamisest kuni tööde parandamiseni).

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt peab töö eest maksma töö vastuvõtmisest, kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud. Kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest põhjendamatult, loetakse töö vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisega lõpeb tellija õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
Samas tuleb arvestada, et töö vastuvõtmine tellija poolt ei välista töövõtja vastutust ehitusvigade eest, sh õiguskaitsevahendite rakendamist tulevikus. Teie kirjast ei ole selge, kas tegemist on kahe juriidilise isiku vahel oleva töövõtuga või tarbijatöövõtuga, kuid tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja puuduste eest kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest, ning tarbijatöövõtu puhul eeldatakse (kuna tarbija ei oska puudusi ülevaatuse käigus ettevõtja omase hoolsusega hinnata ja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerida), et kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast tekkinud puudused olid olemas töö üleandmise ajal. Sel juhul saate puuduste ilmnemisel nende kõrvaldamist nõuda sõltumata töö vastuvõtmisest.
 

Küsimus: Kas inkassofirmal on õigus endiselt hoida andmeid üleval maksehäireregistris, kuigi oleme jõudnud maksekokkuleppele?12.12.2016

Tere
Kui oleme inkassofirmaga jõudnud maksekokkuleppele, mis on ka kohtu poolt kinnitatud, kas inkassofirmal on õigus hoida siis veel andmeid üleval ka maksehäireregistris?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi lubatakse maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku (võlgniku) enda nõusolekuta. IKS-i kohaselt võib maksehäire andmeid maksehäireregistris üleval hoida veel kolm aastat pärast nõude lõpetamist (s.t. võla tasumist).
 

Küsimus: Kas saaksin osta korteri, mida üürin, nii, et maksaks korteriomanikule raha nagu iga kuu üürigi?25.11.2016

Üürin hetkel korterit aga korteri omanik tahab korterit ära müüa. Sooviks seda korterit osta. Kas nii oleks võimalik, et ilma laenu võtmata maksaks ma korteriomanikule seda raha iga kuu nagu üürigi? Kui see summa, mis korteriomanik soovis korteri müügi eest, on lõpuks makstud ja siis vormistataks korter minu nimele. Kas selline asi oleks võimalik? Loodan, et mu jutt liiga keeruliseks ei läinud.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Jah, kui see sai omanikuga kokku lepitud, siis ei näe põhjust miks mitte. Sõlmite esmalt võlaõigusliku lepingu, kus kehtestatakse ostutingimused (poolte õigused ja kohustused), ning seejärel, kui olete oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, saate sama lepingu alusel nõuda omanikult omandi üleandmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist.
 

Küsimus: Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta?17.11.2016

Tere
Kas inkassol on õigus nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta? Kui on õigus nõuda infot sissetulekute ja väljaminekute kohta, kui täpselt on neil õigus selliseid andmeid teada?
Tänan!

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Eesti seadusandlus ei näe ette eraõigusliku juriidilise isiku (on see inkasso firma või mingi muu firma) õigust nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta vms infot. Erafirmal võiks olla selline õigus üksnes juhul, kui olete temale omavahelises lepinguses sellise õiguse andnud ehk lepingu alusel (nt laenulepingu sõlmimisega andsite pangale sellise õiguse; nüüd võlgade sissenõudmisel esindab panka inkasso firma, ning esindajana teostab esindatava õigusi).
 

Küsimus: Kas äripinna tähtajatu üürileping võib sätestada kompensatsiooni tehtud ümberehituste amortiseerimata osa summas?16.11.2016

Tere
Äripinna potentsiaalne üürnik soovib sõlmida üürileandjaga tähtajatut äripinna üürilepingut. Samas soovib ta, et üürileandja teeks olemasolevale üüripinnale teatud üürnikuga seotud investeeringuid. Pooled on kokku leppinud, et üüri suuruse leidmisel arvestavad pooled, et tehtav investeering amortiseeritakse 5 aasta jooksul. Kuna üürnik saab tähtajatut üürilepingut 3-kuise etteteatamise tähtajaga igal ajal lõpetada, siis on üürileandjal risk, et tehtud investeering ei saa kaetud. Siit küsimus.
Kas tähtajatusse äripinna üürilepingusse võib sõnastada leppetrahvi juhul, kui üürnik lõpetab üürilepingu näiteks enne mingit kokkulepitud aega (antud juhul räägime, et kui üürileping lõpetatakse enne 5 aasta möödumist, siis leppetrahviks oleks investeeringu amortiseerimata osa).
Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
VÕS § 334 lg 4 järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Riigikohus selgitas, et selle sätte järgi on tühised enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille alusel tekib üürnikul mis tahes varaline kohustus, mis ei ole üür, kõrvalkulud või võimalik kahjuhüvitis (mida tuleb tõendada). Seega välistab VÕS § 334 lg 4 nt poolte leppetrahvi kokkulepped. Leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks on lepingu rikkumine. Tähtajatu üürilepingu kolmekuise etteteatamise tähtajaga lõpetamine vastab seadusele ning seda ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Selline (leppetrahvi) kokkuleppe ei saa piirata seadusest tuleneva ülesütlemisõiguse teostamist. Ilmselt sellistel kaalutlustel tuleks siiski sõlmida tähtajalist üürilepingut.
 

Küsimus: Mida teha, kui soovin lahti saada maksehäirest, aga ei tea kuhu pöörduda, kohtust ka ei ole mingit teadet tulnud?11.11.2016

Tere,
Kuskil 8-10 a tagasi sai võetud SMS laenu, loomulikult jäi see maksmata ja siis hakati küsima meeletuid summasid. Ähvardati kohtuga jne. Olin nõus sellega, kuna ei soovinud nii palju maksta kui nemad nõudsid. Siis tuli mulle selle kohta kiri, et on antud kiirkorras menetlusse, sinna esitasin vastuväiteid ja edasi läks juba maakohtusse. Sealt aga vastust ei tulnudki. Kuna kohus lükkas asja käsitluse tagasi, siis mind sellest ei teavitatud. Nüüd siis küsimus. Kuna viimasest loost on juba 3a möödas ja olen oodanud nii pikalt, et asjale lahendust saada, siis tundub et pean ise selleks kuskile pöörduma?
Mis edasi teha?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Täpse vastuse andmiseks tuleb tutvuda asja toimikuga ja vastavate dokumentidega. Antud juhul aga, võib lähtuda üksnes Teie poolt öeldust.
Kui ma eeldan õigesti, siis Teile tuli makseettepanek maksekäsu kiirmenetluse korras. Vastasite sellele õigeaegselt (TsMS § 485 lg 1) vastuväite esitamisega. Ei ole üheselt selge, mida Teie silmas pidasite, kui ütlesite, et kohus lükkas asja käsitluse tagasi ja kas asi siiski läks edasi üldmenetlusse või mitte. Juhul, kui avaldaja avalduse esitamisel on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse (§ 485 lg 4). Vastasel juhul makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses (§ 486 lg 1) ning asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul (§ 487 lg 1) ehk esmalt teavitatakse avaldaja. Teie kontekstist tulenevalt (3.a on möödunud) võib teha järelduse, et asi üldmenetlusse ei läinud ja menetlus lõpetati, või alternatiivselt avaldaja ei esitanud vormikohast hagi (nõude põhjendust) õigel ajal ja kohus keeldus määrusega hagi menetlusse võtmast. Igasuguse kahtluse vältimiseks, peab pöörduma kohtusse ja küsima (e-posti teel, helistades või kohale tulles kohtu kantseleisse), kas toimub mingi tsiviilmenetlus, kus Teie olete selle osapool. Samas tuleb rõhutada, et kui tõesti on möödunud juba kolm (3) aastat ja maksekäsu ega kohtuotsust tehtud ei olnud, siis see nõue võib olla juba aegunud, sest tehingust (laenuleping) tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm (3) aastat (TsÜS § 146 lg 1).