Perekonnaõigus
Küsimus: Kas uue elukaaslasega sündiva laps saab siis ikkagi minu Rootsis uuesti abiellunud abikaasa perekonnanime?23.12.2014
Olen juba 6 aastat abielus välismaalasega. Koos ei ole me juba 5 aastat ja ta abiellus Rootsis juba uue naisega aastal 2011. Endal uus elukaaslane ja tulekul ühine laps. Kuidas siis nüüd toimida, kui tahan lahutuse sisse anda. Kas eesti riik võib panna uue elukaaslase lapsele nö abikaasa perenime? Ja kuidas saab abikaasa üldse uuesti abielluda kui kuskil ei kajastu, et ta lahutatud on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis tohib abielus olla vaid ühe isikuga korraga, usun, et Rootsis on regulatsioon samasugune. Seega on pigem ebatõenäoline, et juba abielus olev isik saab uuesti abielluda eelnevalt abielu lahutamata. Igal juhul tasub Teil asjaolusid arvestades oma abielu lahutada.
Vaatamata sellele, et olete veel abielus teise mehega, on lapse sündides lapse tegelikul isal võimalik isadus omaks võtta, mille alusel kantakse ta isana lapse sünnitunnistusele ja seejärel on teil lapse vanematena õigus valida lapsele perekonnanimi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, et isalt elatist välja nõuda, kohtusse ei taha minna?19.12.2014
Tere. Soovin lapse isalt välja nõuda elatisraha. Millest peaksin alustama ja kas seda on võimalik teha ka ilma kohtusse minemata? Lugesin küll, et kuidagi ID-kaardiga, aga kuidas täpsemalt? Aitäh ette juba.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, tuleb elatise väljamõistmiseks ikkagi kohtu poole pöörduda. Selleks on kaks võimalust – võite esitada läbi e-toimiku (www.e-toimik.ee) maksekäsu kiiremenetluse avalduse või hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.
Maksekäsu kiirmenetluses saab elatist taotleda kuni 200 eurot ja puudub võimalus nõuda elatist tagasiulatuvalt, hagiavaldusega kohtusse pöördudes mingisuguseid piiranguid elatise suurusele ei ole ning võimalik on nõuda elatist kuni 1 aasta tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saame lahutada ja lapse hooldusõiguse vormistada Eestis, kui mees elab siin, kuid mina ametlikult Soomes?18.12.2014
Tere!
Elan lapsega ametlikult Soomes. Lapse isa elab Eestis. Oleme abielus. Kõik on Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Sooviks abielu vastastikusel kokkuleppel lahutada ja hooldusõigus jääks mulle. Kas seda oleks võimalik teha Eestis kohtu hagita, kuna mõlemad on nõus? Vara on juba lahutatud notariaalselt ja muid komplitseerivaid asjaolusid ei ole. Ei tahaks Soomes lahutada.
Tänades!
Elan lapsega ametlikult Soomes. Lapse isa elab Eestis. Oleme abielus. Kõik on Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Sooviks abielu vastastikusel kokkuleppel lahutada ja hooldusõigus jääks mulle. Kas seda oleks võimalik teha Eestis kohtu hagita, kuna mõlemad on nõus? Vara on juba lahutatud notariaalselt ja muid komplitseerivaid asjaolusid ei ole. Ei tahaks Soomes lahutada.
Tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseisuametis on võimalik abielu kokkuleppel lahutada vaid siis, kui mõlemad abikaasad elavad Eestis. Kui abikaasad elavad erinevates riikides, tuleb abielu lahutada ikkagi kohtus. Seda saab teha nii Soome kohtus kui ka Eesti kohtus.
Eesti seaduste kohaselt saab hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, seega omavahelise kokkuleppe alusel lapse hooldusõigust ühele vanemale üle anda ei saa. Samas, kui soovite määratleda vaid selle, kus on lapse elukoht, saate seda teha omavahelise kokkuleppe alusel, jättes seejuures hooldusõiguse vanematele ühiselt kuuluvaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui maksan elatisraha üks kuu rohkem kui kohtuotsuses on määratud, kas siis järgmisel kuul võin teha tasaarvestuse?18.12.2014
Tere.
1.Elan oma 7-aastasest lapsest lahus. Maksan praegu lapse emale lapse elatisraha, mis on kohtu otsusega 2009. aastal määratud 160 eurot, kuid mis on täna väiksem, kui riigi seadus ette näeb. Kas ma peaksin lähtuma seadusest või kohtuotsusest?
2. Kui ma maksan lapse emale lapse elatisraha üks kuu rohkem kui kohtuotsuses on määratud, kas siis järgmisel kuul võin teha tasaarvestust, sellisest käitumisest muidugi ka elatisraha saajat teavitades?
1.Elan oma 7-aastasest lapsest lahus. Maksan praegu lapse emale lapse elatisraha, mis on kohtu otsusega 2009. aastal määratud 160 eurot, kuid mis on täna väiksem, kui riigi seadus ette näeb. Kas ma peaksin lähtuma seadusest või kohtuotsusest?
2. Kui ma maksan lapse emale lapse elatisraha üks kuu rohkem kui kohtuotsuses on määratud, kas siis järgmisel kuul võin teha tasaarvestust, sellisest käitumisest muidugi ka elatisraha saajat teavitades?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seni, kuni ei ole uut kohtuotsust, mille kohaselt peaksite maksma elatist suuremas summas kui 160 eurot, võite lähtuda sellest summast, mis on kindlaks määratud kohtuotsusega. Lapse emal on aga õigus taotleda kohtult elatise suurendamist (vähemalt) kehtiva miinimumini ja suure tõenäosusega kohus tema nõude ka rahuldaks. Sellest lähtuvalt on mõistlik olla nõus elatise suurendamisega, kui lapse ema Teile sellise ettepaneku teeb.
Elatist tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele – oluline on, et Te ei maksaks vähem, kui kindlaks määratud, vastasel juhul on lapse emal võimalus vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pean pöörduma, et oma alla 2-kuulisele lapsele elatisraha nõuda?18.12.2014
Tere!
Olen 1,5-kuulise lapse ema. Lapse isa meiega ei ela. Temal on juba laps olemas, kellele ta maksab 175 eurot.
Kas mina võin saada raha temalt lapse jaoks? Kuhu ma pean pöörduma ja kui suur see summa võib olla?
Olen 1,5-kuulise lapse ema. Lapse isa meiega ei ela. Temal on juba laps olemas, kellele ta maksab 175 eurot.
Kas mina võin saada raha temalt lapse jaoks? Kuhu ma pean pöörduma ja kui suur see summa võib olla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus lapsele vabatahtlikult elatisraha maksma, tuleb elatise saamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks on kaks võimalust – võite e-toimiku kaudu teha maksekäsu kiirementluse avalduse või esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.
Märgin ära, et vajadusel on Teil võimalik alla 3-aastast last hooldava vanemana lisaks lapsele ka endale lapse isalt elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik abielu lahutada kohtus ilma teise osapooleta kui teine pool ei ole lahutusega nõus?17.12.2014
Tere,
Kas on võimalik abielu lahutada kohtus ilma teise osapooleta kui teine pool ei ole lahutusega nõus?
Kas on võimalik abielu lahutada kohtus ilma teise osapooleta kui teine pool ei ole lahutusega nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutada ja pöördub abielu lahutamise nõudega kohtu poole, lahutab kohus abielu. Kohus ei saa sundida isikuid edasi abielus olema, kui vähemalt üks abikaasadest sellele vastu on.
Reeglina peaksid mõlemad abikaasad kohtuistungil viibima, kuid kui üks osapooltest jätab istungile ilmumata, on kohtul siiski õigus asjaolude piisava selguse korral asi sisuliselt lahendada ehk abielu lahutada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus saab tõesti keelduda elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini?17.12.2014
Tere!
Lapse isalt mõisteti elatis välja maksekäsu kiirmenetlusega aastal 2009, siis oli kehtiv miinimum 139,01 eurot. Laps oli siis veel imik. Nüüd on laps juba koolieelik. Tahtsin sel aastal kohtu kaudu suurendada elatist kehtiva miinimumini, kuid kohus ei rahuldanud mu palvet. Ei ole ka mingit põhjendust, miks elatist ei suurendatud, toimus kirjalik menetlus.
Kohus ei küsinud minult mingeid lisadokumente ega infot - kas ma tööl käin, sissetulekuid, teisi ülalpeetavaid jne. Lapse isa on juba 2 korral saanud kriminaalkaristuse elatise mittemaksmise eest. Kohus on tõestanud, et ta varjab oma sissetulekuid, ei hoia oma vara enda arvel, ametlikult tööl ei käi jne. Nüüd arvestas kohus (tõenäoliselt) ainult kostja vastuväidet, et ta ei saa kehtivat miinimumi maksta, kuna on ajutiselt (6 kuud) töövõimetu ja tal veel 1 laps. Enam ta töövõimetu ei ole, kuid ametlikult tööl ikka ei käi, sest kohtutäitur tema käest midagi kätte ei saa. Kas mul oleks nüüd mõtekas uuesti anda kohtusse elatise suurendamise hagi?
Lapse isalt mõisteti elatis välja maksekäsu kiirmenetlusega aastal 2009, siis oli kehtiv miinimum 139,01 eurot. Laps oli siis veel imik. Nüüd on laps juba koolieelik. Tahtsin sel aastal kohtu kaudu suurendada elatist kehtiva miinimumini, kuid kohus ei rahuldanud mu palvet. Ei ole ka mingit põhjendust, miks elatist ei suurendatud, toimus kirjalik menetlus.
Kohus ei küsinud minult mingeid lisadokumente ega infot - kas ma tööl käin, sissetulekuid, teisi ülalpeetavaid jne. Lapse isa on juba 2 korral saanud kriminaalkaristuse elatise mittemaksmise eest. Kohus on tõestanud, et ta varjab oma sissetulekuid, ei hoia oma vara enda arvel, ametlikult tööl ei käi jne. Nüüd arvestas kohus (tõenäoliselt) ainult kostja vastuväidet, et ta ei saa kehtivat miinimumi maksta, kuna on ajutiselt (6 kuud) töövõimetu ja tal veel 1 laps. Enam ta töövõimetu ei ole, kuid ametlikult tööl ikka ei käi, sest kohtutäitur tema käest midagi kätte ei saa. Kas mul oleks nüüd mõtekas uuesti anda kohtusse elatise suurendamise hagi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud konkreetse suurusena (ehk siis seda ei ole seotud alampalgaga) ja elatise suurus jääb allapoole kehtivat elatise miinimumi, suurendab kohus reeglina elatise ikkagi kehtiva miinimumini. Kui kohus seda ei teinud, pidi lapse isa kohtule tõendama, et tema varanduslik olukord ei võimalda tal maksta elatist miinimummääras, teist põhjendust ma ei leia.
Kuivõrd igale lapsele peaks olema tagatud elatis (vähemalt) miinimummääras, tuleks Teil elatise suurendamise nõudega pöörduda uuesti kohtu poole. Kui lapse isa ei ole töövõimetu, ei näe ma põhjendust, miks ei peaks kohus elatist suurendama kehtiva miinimumini.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eraisiku pankrot korral on õigus nõuda kohustuste täitmist abieluvaralepingu olemasolul ka abikaasalt?16.12.2014
Kas füüsilisest isikust pankrot korral on võlausaldajatel ja teistel isikutel õigus nõuda kohustuste täitmist abikaasalt või muudelt isikutelt?
Ja mis rolli mängid sellises olukorras abieluvaraleping?
Ja mis rolli mängid sellises olukorras abieluvaraleping?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui tegemist on abikaasade ühise kohustusega, on võlausaldajatel võimalik nõuda kohustuse täitmist ka pankrotis oleva isiku abikaasalt. Kui tegemist on isiku isikliku kohustusega, ei saa kohustuse täitmist nõuda abikaasalt.
Kui abieluvaraleping on sõlmitud pahauskselt ehk siis on tehtud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve, on võimalik lepingut tagasi võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui lapse isa ei maksa korralikult elatisraha ja ähvardas kohtutäituri poole pöördumisel üldse mitte maksta?15.12.2014
Tere. Minu mure on selline, et lapse isale on määratud kohtu poolt alimendid summas 177.50. Siiani on olnud iga kuu probleeme maksmisega. Kui oli oma ema päranduse asjad maha müünud, siis maksis ära tekkinud võlgnevuse. Viimased 3 kuud on jälle probleemid. Detsembri kuu seisuga peab ta tasuma 455 eurot. Eelmisel kuul andis ainult 77.50. See kuu lubas anda ainult 50 eurot + tulla lapse sünnipaevale ja kingituse tuua. Tänasel vestlusel ütles, et kui ma pöördun kohtutäituri poole, võtab tema ennast töölt lahti, ühtegi vara pole tema nimel ja sissekirjutus on soomes. Kas ma saan sellises segases olukorras midagi üldse teha või ongi asjad nii, et maksab ainult nii palju kui saab anda? Tööl saab ta miinimumini + ümbriku palga. Tal on nüüd ka teine laps, kes alles pisike. Lisaks sellele on ta elukaaslasel veel 2 last eelmistest suhetest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapsest lahuselaval vanemal on kohustus maksta lapsele igakuiselt elatist, mis vastab lapse vajadusele. Automaatselt ei vähendata elatist, kui sünnib teine laps. Elatise vähendamiseks peaks võlgnik pöörduma kohtu poole.
Kui vanem ei ole nõus vabatahtlikult kohtuotsust täitma, siis tuleks siiski algatada täitemenetlus. Kui lapse isa elukoht on Soomes, siis saab kohaldada Euroopa Liidu määrust nr 4/2009 ülalpidamiskohustuse küsimustes. Kohtuotsuse välisriigis täidetavaks tunnistamiseks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumisse ning esitada vajalik dokumentatsioon (kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning taotlused). Tegemist võib olla aeganõudva protsessiga.
Teiseks võimaluseks oleks algatada kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 169 järgi põhjusel, et vanem hoiab kuritahtlikult kõrvale lapsele elatise maksmisest. Kuna Teil on olemas kohtuotsus, mille järgi peab lapse isa tasuma elatist ning ta seda kohustust ei täida, siis Teil on vastava sätte järgi õigus pöörduda politseisse, et algatada kriminaalmenetlus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas hiljuti abiellunud pojale raha kinkida, et selle eest ostetav korter oleks siis tema oma mitte naisega kahasse?15.12.2014
Tere. Olen 80-aastane. Tahan kinkida oma pojale raha korteri ostuks, hiljuti ta abiellus. Kas nüüd siis see ta ostetud korter jääks ka ta naise omaks, ma ei taha seda. Tahan, et ainult korterile oleks õigus pojal. Testamenti ega kinkelepingut ei soovi teha. Kuidas oleks parem mul toimida. teid tänades pensionäär
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kingite oma pojale raha korteri ostmiseks, on kingiks saadav raha poja lahusvara ja selle eest soetatud korter samuti poja lahusvara. Seejuures peab olema selgelt arusaadav, et kingite raha vaid oma pojale, mitte pojale ja miniale ühiselt – selle tarbeks tuleks raha kinkimine ka kirjalikult fikseerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand