Perekonnaõigus

tervist...
Olen üks isadest, kes maksab elatusraha, last näen harva, kuna elab nüüd teisis eesti otsas. Aga kui last näen, siis on tal kogu aeg mingid vanad riided seljas. Kas mul on õigus nõuda lapse emalt tšekke, et näha, kas laps saab sellest rahas ka midagi. Kui on koolis mingi väljasõit, siis laps helistab mulle ja küsib raha, et saaks ka väljasõidule minna. Muidugi ma kannan talle selle väljasõidu raha.

Olen abielus ja mul on kaks last (abikaasa pole bioloogiline isa). Ühel lapsel pole sünnitunnistusel märget isa kohta ja teise oma ei tunne mitte mingit huvi lapse heaolu vastu (elatise võlad üüratud). Mina lõpetasin kooli juuni kuus ja kahjuks siiani olen töötu. Tean, et abikaasal on kohustus mind üleval pidada, kui olen töötu, küsimus aga kas tal lasub see kohus siis ka mu lastele, kuna abielludes moodustasime perekonna, või loeb ikka see, mis sünnitunnistusel kirjas?
Kaitseväeteenistuse seadusest leidsin § 43 lõige 2) 2) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;
Kas see paragrahv käib ka mu abikaasa kohta? Või peab ta ikka ajateenistusse astuma?

Tere!
Lapse isaga oleme lahus ja soovin nüüd minna lapsega elama välismaale, et laps seal kooli panna jne. Lapse isa sellega nõus ei ole, ometigi ta ei täida kohustust maksta lapsele igakuist elatisraha, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lisaks pole ta lapse vastu tundnud huvi 3 aastat. Soovingi teada, et kas kuskil netis äkki on olemas avalduse blankett vms näideseks, et ma saaks teha kohtule avalduse, et ainuhooldusõigus mulle määrata? Ma ise olen piisavalt rumal, et ei suuda seda ise teha ning et võtta omale advokaat või minna juristi juurde - selleks pole kahjuks raha. Tean, et e-toimik portaalis (kui mäletan õigesti) sai teha avalduse, aga sinna saab ainult id-kaardiga ja mul seda ei ole.

Tere,
Kas olen õigesti aru saanud, et peale lapse sündi on aega isadust vaidlustada 1 aasta? Ning kui on möödunud rohkem kui aasta, siis vaidlustamiseks peab olema nii rahvastikuregistri järgse ema kui ka isa nõusolek?
Kuid seadus ka ütleb, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda loa mõjuval põhjusel isaduse tuvastamisele. Mida sellistes situatsioonides loetakse mõjuvateks põhjusteks? Ning kuidas see kohtupraktikas lahenenud suuremalt osalt on?
Nimelt aasta jooksul ei ole olnud mingit kippu ega kõppu, kuid kui nüüd aasta möödudes peaks tärkama huvi, kuidas siis see olukord lahendada?
§ 91. Isaduse vaidlustamine
(1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Tere.
Olen kasvatanud last üksi üle 10 aasta. Nüüd ilmus välja lapse isa. Üritasime mõnda aega koos elada. Eluaseme ja lapse kasvatamisega seotud kulud jäid endiselt minu kada. Tema rahaline panus on olnud naeruväärne. Tegemist on kroonilise alkohoolikuga, kelle joomatuurid on muutnud koduse olukorra väljakannatamatuks. Ta käitub agressiivselt ja ebaadekvaatselt, on ohtlik teistele ja iseendale. Väljakolimisest ei taha kuuldagi.
Kas sellisele inimesele on võimalik taotleda lähenemiskeeldu ja kuidas nõuda elatisraha, kui tegemist on vallaslapsega.
Tänan

Lapse isa kannab iga kuu 160 eurot elatisraha, aga see kuu kandis ainult pool sellest summast, kuna laps oli 2 nädalat tema juures ning siis ta ei pea tervet summat maksma. Kas tal on selleks õigus?

Tere,
Tekkis küsimus lapse kulude tõestamise kohta.
Eelnevatest vastustest lugesin välja: "Lapse kulude alla lähevad eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, transpordikulu, harrastused jms."
Kuidas täpselt loetelus toodu tõestamine käib?
Harrastuse kohta tuleb eraldi lapse nimega arve ja tõestamine arusaadav.
Kuidas täpselt tõestada näiteks transpordikulu, kui sõidame koos hommikul/õhtul autoga tööle/koju (lasteaed ja töökoht on lähestikku)? Kas piisab kütuse arve jagamisest 2-ga?
Kuidas tõestada söögi-joogi kulusid: kas piisab vaid poearvest ja summa 2'ga jagada?

Tere. Probleem on alljärgnevas. Abikaasa kauaaegse alkoholitarbimise tõttu ei ole kooselu enam võimalik (samas ei soovi abikaasa abielu lahutada). Elame abielu kestel soetatud/ehitatud eramus (meie ühine abieluvara). Peres on sügava puudega ratastoolis täiskasvanud pereliige (meie ühine laps), kelle vajadusi arvestades on kogu elamine kohandatud. Siit küsimus - kas kohtu kaudu abielu lahutades ja samaaegselt ühisvara jagades arvestab kohus antud olukorras puudega pereliikme vajadusi (meie kodu on kohandatud lähtuvalt puudest tingitud vajadustest)? Varasematest vastustest ilmneb, et kohus võib teatud asjaoludel otsustada ka kodu säilitamise ühele osapoolele (koos hüvitamiskohustusega teisele poolele). Kas nt juhul kui kohus otsustaks, et kodu jääb meile, peaksin hüvitama vastaspoolele tema pool osa maja väärtusest või tehakse teatud osas ka mööndusi (arvestades puudega pereliikmega seotud asjaolusid/hooldamist jm)? Millist maja väärtust (kas turu või tegelikku) arvesse võetakse? Kas ka juhul, kui tegemist on alkohoolikuga, on kohustus talle tasuda pool maja väärtusest. Kas sügava puudega täiskasvanud pereliikme (lapse) osas jääb isale lahutuse korral ka tema toetamise kohustus? Kui jah, siis milles toetus seisneb?
Ette tänades

Tere, olen kahe eelkooliealise lapse isa, kelle laste ema läks lastega ära. Ütles, et armastus sai otsa ja laste pärast ei ole ka mõtet koos elada ning elab nüüd uue mehega. Nüüd teeb kõikvõimalikke takistusi, et ma lastega kokku ei saaks. Kohtu poole pöördudes saime kokkuleppele, et lapsed isa juures üle nädala nädalavahetusel ühe ööpäeva (miinimumina). Eelnevalt oli ema nõudnud välja kohtu kaudu elatisraha kahele lapsele. Olen algusest saadik soovinud laste elus võimalikult võrdväärselt ja vahetult osaleda, kuid see jutt on olnud kurtidele kõrvadele. Laste ema on hoidnud laste kõikidest asjadest mind võimalikult palju eemal. Ka suhtlemiskorra paika panekul ajab minutilist täpsust, võimaldamata kohtu määratud miinimumajast muid aegasid ega olla pikemalt. Näiteks käisin Kevadtormil ja ühe korra olid lapsed haiged ning ema asendust ei võimaldanud, öeldes, et see pole tema asi. Seega on kohtu miinumumprogrammist saanud maksimumprogramm.
Ma kardan lastest võõrduda ja mingil määral tunnetavad lapsed ema A&O-lisust.
Mina armastan oma lapsi ja see kõik teeb mulle väga haiget ning pole kooskõlas terve mõistuse ega õiglustundega.
Tahaksin küsida:
1. Kas ja millal võin suhtlemiskorra paika panekuks uuesti kohtu poole pöörduda muutmaks suhtlemiskorda? (eelmisest korrast on alla aasta möödas veel)
2. Soovin võimalikult vahetult osaleda laste kasvatamises ja nendesse puutuvates asjades. Kas on võimalik kuidagi, et näiteks lasteaiamaksud, lastele suuremad asjad jms tuleksid otse minult ja arvestuksid maha makstavast elatisest? Või lootust võimalusele, et laste isa kannab hoolt osade asjade eest ja ema teiste asjade eest? Saan aru, et see võimalik ainult kohtu kaudu. Kas säärane asi võimalik kuidagi? (laste emaga kahjuks pole konstruktiivne ja loomult kiuslik ja emal ka parem finantsilised võimalused).

Tere.
Küsiksin, et kui on ametlikult lastele määratud elatisraha, siis mis oleks kasulik teha, et lapse emaga vältida probleeme, kus ta nõuab raha juurde? Nimelt väidab, et on vaja seda ja teist osta. Asju, mis on minu poolt ostetud, ta nagu üldse ei näe. Põhimõtteliselt peab olema see raha tal reaalselt käest läbi käinud.