Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui taotleda tagasiulatuvalt elatisraha, siis kuidas tõendada lahkukolimise hetke?01.08.2013

Ei olnud eelnevalt lapse isaga ametlikus abielus ja kolisime lapsega ca 8 kuud tagasi välja. Soov on hakata elatisraha ka tagasiulatuvalt küsima.
Kas on vaja ja kuidas täpselt tõendada lahkukolimise hetke?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et lapsest lahus elav vanem ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse ees, millest tulenevalt on põhjendatud elatise tagasiulatuv nõudmine, võib tõendada mitmeti. Kui kolisite lapsega kodust välja ja üürisite endale uue elamispinna, võib nö lahkukolimise hetke tõendamiseks esitada kohtule näiteks üürilepingu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks peab igal juhul olema tõendatav kokkulepe?01.08.2013

Kas elatisraha maksmiseks peab igal juhul olema tõendatav kokkulepe (isegi miinimum summa peale)?
Kolisime lahku ca 8 kuud tagasi, mingit kokkulepet pole sõlminud. Kas võin eeldada, et elatisraha maksmise (vähemalt miinimumsumma ulatuses) kohustus on lahuseleval vanemal sellest sõltumata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha maksmise osas ei pea vanemad sõlmima suulist/kirjalikku kokkulepet. Seadus eeldabki olukorda, mil elatise maksmiseks kohustatud vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nö vaikiva kokkuleppe alusel.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem lõpetab põhjendamatult elatise maksmise, on last kasvataval vanemal alati õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui soovin jätta pärast lahutust omale abikaasa perekonnanime, kas ta saab seda keelata?01.08.2013

Kas saab veel abielu lahutada perekonnaseisu ametis või käib nüüd alates 01.07.2013 ainult lahutus kohtu kaudu, juhul kui on ühised lapsed? Ja kui tahan jätta omale abikaasa nime ja abikaasa on vastu, kas see on tema otsustada, mis perekonna nime omale jätan? Tahan jätta lastega sama perekonnanime.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abikaasad on lahutuse osas jõudnud kokkuleppele, on võimalik abielu lahutada perekonnaseisuametis. Asjaolu, et abikaasadel on ühised lapsed, ei ole seejuures oluline.

Kui soovite jätta peale lahutust abikaasa perekonnanime, ei saa abikaasa Teid keelata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas mehele kuuluv maja ühisvaraks muuta?30.07.2013

Abikaasa ostis enne meie abielu pangalaenuga maja. See on tema nimel. Nüüd oleme abielus. Pangalaen kuulub veel maksmisele. Kas abikaasa võib selle maja ümber vormistada meie ühisvaraks?
Kas peame selle toimingu teostamiseks panga poole pöörduma või saaks kohe notari juurde minna. Milliseid dokumente on vaja? Põhimure siis selles, et laen on maksmata ja sellisel juhul on ju maja omanik veel pank?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest on võimalik abieluvaralepinguga määrata abikaasade ühisvaraks esemeid, mis seadusekohaselt oleksid emma-kumma abikaasa lahusvara, kuid antud juhul peaksite kindlasti enne vastava sooviga notari poole pöördumist konsulteerima pangaga. Selleks peaks abikaasa pöörduma oma laenuhalduri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas enne välismaale minekut lapse nimemuutus ja isa nõusolek vormistada?29.07.2013

Soovin minna koos 5-aastase lapsega Soome elama ja tööle. Lapse tahan panna Soome lasteaeda ja hiljem kooli. Lapse isaga koos ei ela ning ta on lapse kolimisega nõus. Milliseid dokumente oleks vaja vormistada, et kõiki last puudutavaid küsimusi saaks ema Soomes olles ainuõiguslikult otsustada? Lapsel on isa perekonnanimi, mil moel on võimalik lapsele ema perekonnanimi panna, kui isa on nimevahetusega nõus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa on lapse perekonnanime muutmisega nõus, peate ühiselt tegema vastava avalduse perekonnaseisuasutusele. Seejärel otsustatakse, kas lapse perekonnanime muutmine on põhjendatud või mitte.

Lapse välismaale elama asumise kohta peab isa nõusoleku vormistama notariaalselt ehk siis peate lapse isaga vastava sooviavaldusega notari poole pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui oleme abielu lahutamas ja mehel on võlad, kuidas siis ühisvaraks olevat korterit jagada?29.07.2013

Tere! Olen abikaasast lahutamas ja meie ühiseks varaks on pangalaenuga korter. Abikaasa on käendaja ja mina (küsimuse esitaja) olen laenu võtja. Elan korteris juba pikemat aega üksi ja maksan kommunaale+laenumakset üksinda. Nüüd on selgunud, et abikaasal on tekkinud võlgnevused (tegemist on tulumaksu võlgnevustega, mis on aastate jooksul tekkinud välismaal töötamisega).
Kas on võimalik, et võlgade katteks võetakse pool korterist kuidagi ära või seatakse piirangud? Kas ja mille alusel on üldse võimalik ühisvara hakata võlgnevuste jaoks likvideerima. Millised võimalused hetkel oleks, kas kinkeleping lastele lahutuse korral päästaks olukorra või ma ei pea kartma, et keegi korteri kallale tuleb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui pangalaen korteri soetamiseks on Teie ja abikaasa ühine kohustus, mille eest vastutate täies ulatuses ühisvaraga (ja ka mõlema abikaasa lahusvaraga), siis abikaasa võla näol on tegemist vaid tema kohustusega, mille eest vastutab abikaasa oma lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga. Kui tekib olukord, mil abikaasa lahusvarast ei piisa tema kohustuste täitmiseks (võla tagasimaksmiseks), võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist.

Ühisvaraks oleva korteriga on tehinguid (võõrandamine, kinkimine) võimalik teha siis, kui abikaasa võla kättesaamiseks ei ole algatatud täitemenetlust. Kuna Teie kirjeldusest ei selgu, kas täitemenetlus on algatatud või mitte, on konkreetsemaid juhiseid kahjuks keeruline anda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis järjekorras on elatisraha nõue kui isa sissetulekut koormavad ka muud nõuded?26.07.2013

Kui lapse isa ja ema vahel on sõlmitud notariaalne leping isa poolt lapsele ja emale elatisraha maksmise kohta ning siis tekivad isa vastu erinevatest tsiviilvaidlustest tulenevad teised nõuded, mis ähvardavad koormata isa sissetulekut, siis kas elatisraha lepingus määratud summade mahaarvamine isa sissetulekust on teiste nõuete osas eelisseisundis?

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse elatisraha nõue loetakse sõltumata arestimisakti saabumise hetkest esimesena saabunuks ehk teisisõnu on elatisnõue alati järjekorras esimene.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha isaga, kes ei maksa elatist väljanõutud summa ulatuses?26.07.2013

Kohtu poolt välja mõistetud summa on 170 eurot kuus, tööandja maksab igakuiselt 22.69. Peale kohtuotsust pöördusin kohtutäituri poole, kuna isa ei maksnud. Vara enda nimel tal ei ole, palk laekub venna nimele. Kohtutäitur esitas hagi tööandjale elatise kinnipidamiseks palgast. Esimene laekumine 22.69 tuli kaks päeva enne kindlaks määratud kohtuistungit. Peale seda jälle vaikus. Aasta möödudes läksin politseisse, isa võeti kriminaalvastutusele.
Laekub 22.69. Tööandja põhjendas summat seoses firma majanduslikult raske seisuga, et isa on tööl poole kohaga. Isa on rekkajuht ja sõidab rootsi ja norra vahet. Kuidas on see võimalik? Aasta oli siis 2010.
Tänaseks on 18 kuud katseaega läbi ja laekub ikka 22.69.
Küsimus on ikka, kuidas nii saab? Mida mina peaksin edasi tegema, et ta oma lapsele maksaks täis summat? Lasteaia kohatasu on juba 20 eurot.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Peale täitemenetluse algatamise sisuliselt muud võimalust elatise kättesaamiseks ei olegi, seega rohkem Teile kahjuks midagi soovitada ei saagi. Ilmselt võiksite uuesti pööruda kohtutäituri poole, talle veelkord olukorda kirjeldada ja paluda tal lapse isa tööandjale teha trahvihoiatuse, sest tööandja ei täida arestimisakti nõuetekohaselt. Võibolla viib see soovitud tulemuseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin pöörduda kohtusse, kuigi meil on kohtuväline kokkulepe alla miinimumi elatisraha osas?26.07.2013

Tere
Olen lahutatud 5a. Abielust on 2 last. Alimente hakkas maksma siis vabatahtlikult, kui asja kohtusse andsin. Loobusin nõudest kohtu kaudu. Krooni ajal maksis 3000 krooni. Nüüd euro ajal 250 kahe lapse peale ehk 125 lapse kohta. Kas on võimalik pöörduda veel kohtu poole elatise välja nõudmiseks või mitte? Millisest summast pean hakkama kulusid tõendama? Elan üksi lastega ja käin ka ise tööl poole kohaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laste vajadused on suurenenud, mis on laste vanuse kasvades üsna ilmne, on Teil õigus nõuda laste isalt suuremat elatist. Kui laste isa sellega kohtuväliselt ei nõustu, on Teil õigus pöörduda elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole.

Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis alati välja ja seda ka siis, kui lapsi on mitu. Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et miinimummääras elatist nõudes lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada ei ole vaja – kui aga nõutakse elatist suuremas ulatuses, kui miinimummäär, peab lapse igakuiseid ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendama. Nt olukorras, mil vanem taotleb elatise väljamõistmist summas 200 eurot, peab ta olema võimeline tõendama, et lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus 400 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada abielu Gruusia kodanikust abikaasaga?25.07.2013

Tere!
Mul on selline mure, et abiellusin 4 aastat tagasi Gruusia kodanikuga Eestis. Praegusel hetkel oleme mõlemad nõus lahutama, aga probleem on selles, et abikaasa viisa on lõppenud ja ta püsib juba pikemat aega Gruusias ja seetõttu perekonnaseisuametis me lahutada ei saa. Meil pole lapsi ega kinnisvara jagada.
Oleksin väga tänulik, kui saaksin nõu abielu lahutamise kohta kohtu kaudu. Arvan, et see on ainuke võimalus meid lahutada. Tahaksin teada, kui kaua see võib aega võtta ja milliseid dokumente vaja läheb. Tahaksin kiiremas käigus lahutada kuna ise juba Eestis ei ela.

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu lahutamiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus, mis sisaldab mõlema abikaasa andmeid, asjaolude kirjeldust ja selgelt väljendatud abielu lahutamise nõuet. Hagiavaldusele tuleb kindlasti lisada abielutunnistus ja hagiavalduse menetlusse võtmise eest tuleb tasuda riigilõiv 100 eurot (kui hagiavaldus esitatakse läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda 75 eurot).

On üsna keeruline öelda, kui kaua täpselt kohtumenetlus aega võtab, sest see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti pikendab kohtumenetluse aega asjaolu, et abikaasa elab välisriigis, kuid samas räägib mõistliku pikkusega kohtumenetluse kasuks see, et abielu lahutamise osas vaidlust ei ole. Olen seisukohal, et minimaalselt võiks kohtumenetluse pikkuseks kujuneda pool aastat.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand