Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha, kui mees ei maksa elatisraha, kuid ei julge ka kohtutäiturile anda, sest siis jääb korteri laen maksmata?25.07.2013
Tere.
Olen oma laste isast pea kolm aastat lahus. Alimendid antud kohtu kaudu sisse, aga siiani ei maksa ühtegi senti. Tal on laenuvõlg, mis on kohtutäituri käes. Abielludes oli see meie ühine võlg, nüüd maksab ta iga kuu 150 eurot, aga mure selles, et kui panen alimendid kohtutäituri kätte, siis tema enam võlga ei maksa ja on oht jääda korterist ilma. Ise lapsi ei toeta, vaatamas ei käi ja ähvarda. Minu sisse tulek vaid lasteraha, pean tulema toime üksi ja tema ähvardamise tõttu on oht elamisest ilma jääda, kardan vaid laste tuleviku pärast. Küsimus ongi mida ma tegema pean või teha saan?
Olen oma laste isast pea kolm aastat lahus. Alimendid antud kohtu kaudu sisse, aga siiani ei maksa ühtegi senti. Tal on laenuvõlg, mis on kohtutäituri käes. Abielludes oli see meie ühine võlg, nüüd maksab ta iga kuu 150 eurot, aga mure selles, et kui panen alimendid kohtutäituri kätte, siis tema enam võlga ei maksa ja on oht jääda korterist ilma. Ise lapsi ei toeta, vaatamas ei käi ja ähvarda. Minu sisse tulek vaid lasteraha, pean tulema toime üksi ja tema ähvardamise tõttu on oht elamisest ilma jääda, kardan vaid laste tuleviku pärast. Küsimus ongi mida ma tegema pean või teha saan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa vabatahtlikult elatist ei maksa, ei näe ma kahjuks elatisraha kättesaamiseks muud võimalust kui täitemenetluse alustamine.
Võib-olla on laste isa sissetulek piisav, et rahuldada igakuiselt nii laste elatisraha nõue kui laenu tasumata jätmisest tuleneva võla tagasimakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa peab mind teavitama oma nime muutusest, sest ilmselt seetõttu tuli elatisraha ülekanne mulle tagasi?24.07.2013
Tere
Olen sõprade kaudu kuulnud, et lapse ema abiellus mai alguses, nähtavasti muutis ka oma perekonnanime. Kuna elatis, mis on kohtu kaudu välja mõistetud ja mida ma siiani lapse ema arvele maksnud olen, tuli minule tagasi. Kas ja kuidas peaksin edasi käituma? Kas lapse emal on kohustus mind teavitada pangaandmete muutusest või võib ta otsejoones kohtutäituri juurde marssida, kuna nüüd on mul juba võlgnevus. Ei leia, et see kuidagi minu süü oleks, kuna olen kaks korda üritanud elatisraha maksta oma arvelt. Mis mind antud juhul kaitseks? Lapse emaga on 0 kontakti, ta ei vasta minu kõnedele ega sõnumitele.
Olen sõprade kaudu kuulnud, et lapse ema abiellus mai alguses, nähtavasti muutis ka oma perekonnanime. Kuna elatis, mis on kohtu kaudu välja mõistetud ja mida ma siiani lapse ema arvele maksnud olen, tuli minule tagasi. Kas ja kuidas peaksin edasi käituma? Kas lapse emal on kohustus mind teavitada pangaandmete muutusest või võib ta otsejoones kohtutäituri juurde marssida, kuna nüüd on mul juba võlgnevus. Ei leia, et see kuidagi minu süü oleks, kuna olen kaks korda üritanud elatisraha maksta oma arvelt. Mis mind antud juhul kaitseks? Lapse emaga on 0 kontakti, ta ei vasta minu kõnedele ega sõnumitele.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ükski seadus lapse ema Teid oma perekonnanime vahetamisest teavitama ei kohusta, kuid elatise kättesaamise huvides oleks ilmselgelt mõistlik ja põhjendatud Teid sellest teavitada.
Kui elatisraha lapse ema pangakontole ei jõua, on tal sisuliselt õigus alustada täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks (vaatamata sellele, et Teie ei ole elatisraha mittelaekumises süüdi). Kui täitemenetlus algatatakse, on Teil võimalik pangakonto väljavõttega ilmselt tõendada, et olete üritanud korrektselt elatisraha tasuda, kuid lapse ema ei ole Teid teavitanud oma perekonnanime muutusest, mistõttu ei ole elatisraha lapse ema pangakontole jõudnud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kohustada ka teist last oma isa eest hooldama?24.07.2013
Tere!
Sooviksin teada, kas ja kuidas saaksin kohustada oma mehe õde hooldama sügava puudega isa. Nimelt 20 aastat tagasi suri minu ämm, kes enne surma teatas oma kahele lapsele, et raha, mis on tal pangas, saab tütar ja maja saab poeg (maja oli äia nimel). Tütar sai raha ja poeg sai maja kinkelepinguga ilma kohustuseta isa ülalpidamisele. Nende 20 aasta jooksul pole tütar isa eest hoolitsenud. Kõik need aastad hoolitsesime tema eest meie abikaasaga (17 aastat käisime iga nädalavahetusel abistamas). Kuna 3 aastat tagasi äi haigestus ja ei olnud võimeline üksi hakkama saama, siis tõi abikaasa ta elama meile. Kuna aga kogu see hoolitsemine on jäänud minu õlgadele ja ise olen ka tööl käiv töövõimetuspensionäär, ei jaksa ma rohkem tema eest hoolitseda (korra olin üleväsimuse ja närvipinge tõttu infarktieelses seisundis haiglas). Loodan, et on mingi seadus, mis kohustab mõlemaid lapsi hooldama isa või maksma hooldekodu arveid.
Sooviksin teada, kas ja kuidas saaksin kohustada oma mehe õde hooldama sügava puudega isa. Nimelt 20 aastat tagasi suri minu ämm, kes enne surma teatas oma kahele lapsele, et raha, mis on tal pangas, saab tütar ja maja saab poeg (maja oli äia nimel). Tütar sai raha ja poeg sai maja kinkelepinguga ilma kohustuseta isa ülalpidamisele. Nende 20 aasta jooksul pole tütar isa eest hoolitsenud. Kõik need aastad hoolitsesime tema eest meie abikaasaga (17 aastat käisime iga nädalavahetusel abistamas). Kuna 3 aastat tagasi äi haigestus ja ei olnud võimeline üksi hakkama saama, siis tõi abikaasa ta elama meile. Kuna aga kogu see hoolitsemine on jäänud minu õlgadele ja ise olen ka tööl käiv töövõimetuspensionäär, ei jaksa ma rohkem tema eest hoolitseda (korra olin üleväsimuse ja närvipinge tõttu infarktieelses seisundis haiglas). Loodan, et on mingi seadus, mis kohustab mõlemaid lapsi hooldama isa või maksma hooldekodu arveid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie abikaasa ja abikaasa õde kui sama astme sugulased peaksid isa suhtes ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena, st isa ülalpidamiseks on lisaks Teie abikaasale kohustatud ka Teie abikaasa õde. Kui abikaasa õde vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida, on võimalik abikaasa isa õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole ja nõuda abikaasa õelt ülalpidamiskohustuse täitmist.
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, mille abikaasa isa peaks ilmselt esitama lepingulise esindaja vahendusel (eeldan, et ta ei ole ise enam võimeline kohtuistungil osalema). Kui Teie abikaasa oleks oma isa eestkostjaks, saaks ka tema isa seadusliku esindajana esitada kohtule hagi, kuid eestkostjaks määramine eeldaks olukorda, mil isa ei suudaks vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada (või neid juhtida). Seega ei pruugi eestkoste seadmine olla üleüldse põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa ei maksa elatist, kuigi see on välja mõistetud?24.07.2013
Tere!
Isale on kohtu poolt elatis 2-le lapsele välja mõistetud, aga ta ei suvatse maksta. Olen enda poolt kõik teinud, aga tulemust ei ole. Nimelt võtsin isegi juristi, kes tegi politseisse avalduse. Selle peale kutsuti ta kohale, kus ta isegi tunnistas, et käib mitteametlikult tööl, aga ikka tulemust ei ole. Kas mul on veel mingi võimalus, et lastele elatis kätte saada?
Isale on kohtu poolt elatis 2-le lapsele välja mõistetud, aga ta ei suvatse maksta. Olen enda poolt kõik teinud, aga tulemust ei ole. Nimelt võtsin isegi juristi, kes tegi politseisse avalduse. Selle peale kutsuti ta kohale, kus ta isegi tunnistas, et käib mitteametlikult tööl, aga ikka tulemust ei ole. Kas mul on veel mingi võimalus, et lastele elatis kätte saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa kohtuotsusega väljamõistetud elatist ei maksa, tuleks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetluses on võimalik sissenõue pöörata lisaks sissetulekule ka elatise maksmiseks kohustatud isiku vallas- ja kinnisvarale (eeldusel, et laste isal üldse on vallas- või kinnisvara).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe (isa) ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?23.07.2013
Tere, minu mure järgmine: olen last kasvatanud üksi alates poolest eluaastast (ka enne seda, aga siis elas lapse isa veel vahelduva eduga meil). Me ei olnud abielus ja lapsel on minu perekonnanimi, aga ka isa nimi sünnitunnistusel. Peale lahkuminekut pole ta lapse vastu huvi tundnud ja mingit sidet muul moel pole meil ka olnud. Ka alimendid sain alles nüüd, 10 aastat hiljem, ja mitte temalt (kuna temal puudub pidevalt ja alaliselt sissetulek), vaid Soome riigilt, kus elame lapsega juba aastaid. Meil on siin uus pere, lapsel tõeline uus isa ja kes andis ka lapsele oma perekonnanime, kui abiellusime. Kuni abiellumiseni olin üksikhooldaja.
Kas sellel inimesel, kes lapse maha jättis, on kunagi tulevikus veel õigusi lapse suhtes. Näiteks, et nõuda lapselt, et see teda ülal peaks või toetaks, kui ta on sattunud raskustes või mingil muul moel.
Ühesõnaga, kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?
Tänan!
Kas sellel inimesel, kes lapse maha jättis, on kunagi tulevikus veel õigusi lapse suhtes. Näiteks, et nõuda lapselt, et see teda ülal peaks või toetaks, kui ta on sattunud raskustes või mingil muul moel.
Ühesõnaga, kas lapsel on täiskasvanuna kohustusi mehe ees, kes ta kunagi hülgas ja keda ta ei tunne?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on lapsel oma abivajava vanema suhtes ülalpidamiskohustus, kuid erandkorras võib kohus lapse vanema ülalpidamisest vabastada või ülalpidamiskohustust piirata, kui seda oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda. Eeskätt oleks selliseks olukord, mil vanem on kunagi jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse ees.
Ilmselt võib Teie poolt kirjeldatud olukord anda alust lapse vabastamiseks ülalpidamiskohustusest (või ülalpidamiskohustuses piiramiseks), mis tal on/oleks oma abivajava isa ees.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui mees on küll nõus, kuid viibib vanglas?23.07.2013
Soovin lahutada abielu. Tean, et perekonnaseisuametisse pean minema mehega koos, et esitada avaldus, kuid kuna mees on vanglas, siis me seda koos teha ei saa. Kas pean ootama kuni ta vabaneb või on mul mingi muu võimalus? Lahutusega oleme mõlemad nõus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt on kinnipidamisasutuses viibival isikul õigus taotleda luba lühiajaliseks väljasõiduks, sh seoses abielu lahutamisega. Täpsemat informatsiooni väljasõidu kohta tuleks abikaasal küsida kinnipidamisasutuse ametnikelt.
Kui abikaasal ei õnnestu kinnipidamisasutusest abielu lahutamiseks vajalike toimingute tegemiseks vabaneda, tuleb kohtule esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks. Kohus saab abielu lahutada ka siis, kui abikaasa kohtuistungil ei viibi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutusega maja jagatakse, kui ostsime selle koos enne abielu, kuid mehe nimele?23.07.2013
Olles n-ö vabaabielus võtsime abikaasaga pangalaenu ja ostsime maja. Vormistasime maja mehe nimele (mees on omanik). Umbes aasta peale maja ostu me abiellusime.
Meil mehega lapsi ei ole, mehel on esimesest abielust 3 last.
Kuidas toimub vara/maja jagamine, kui peaksime lahutama või abikaasa sureb?
Meil mehega lapsi ei ole, mehel on esimesest abielust 3 last.
Kuidas toimub vara/maja jagamine, kui peaksime lahutama või abikaasa sureb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja on soetatud enne abielu sõlmimist, kuulub maja sellele abikaasale, kelle nimel see on – antud juhul on siis tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, mis abielu lahutamise korral abikaasade vahel jagamisele ei kuulu.
Ilmselgelt ei välista eelöeldu Teie ja abikaasa vahelist kokkulepet, millega jagate maja peale lahutust justkui ühisvara, kuid see eeldab abikaasa vastavat tahet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa peab maksma abikaasale elatisraha, sest lahus elamise tõttu on majanduslik seis halvenenud?22.07.2013
Abikaasa muutus vägivaldseks (põhjuseks kolmas inimene meie elus). Avaldus ka politseis ja sooviti algatada kriminaalasi, millest ma keeldusin, kuna on riigiametnik. Pärast seda soovisin, et ta kodunt lahkuks - mida ka tegi. Korter kuulub notari juures tehtud lepingu järgi minule (vanemate ostetud ja vajab hädasti remonti - tehtud viimati 20 aastat tagasi). Lahus elamise tagajärjel on majanduslik olukord muutunud raskeks. Abikaasa jättis ka omad lemmikloomad minule ja lubas nende eest hoolitseda (pole ka seda teinud). Kas mul on õigust saada abikaasalt elatisraha (lubas mind aidata) ja kuhu ma peaks siis pöörduma? Kas mul on võimalust teda korterist välja kirjutada (elab juba üüripinnal 2 aastat)? Ka osa ta asju on veel ära viimata - kas ma tohin need viia tasulisele hoiule (olen korduvalt seda meili ja sõnumi teel palunud).
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad on kohustatud perekonda ühiselt ülal pidama ja seda ka siis, kui elatakse eraldi. Kui abikaasad elavad eraldi, on abivajaval abikaasal õigus nõuda teiselt abikaasalt elatist – selle eelduseks on asjaolu, et ta ei suuda end ise ülal pidada ega ole lahuselu põhjustanud oma käitumisega.
Kui abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult Teile elatist maksma, on võimalik pöörduda vastava hagiga kohtu poole, sh nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt.
Kui olete abikaasale korduvalt teinud meeldetuletusi temale kuuluvate asjade äraviimise osas, kuid ta pole oma asjadele järgi tulnud, võite minu hinnangul talitada nende hoiustamisega endale sobival viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?22.07.2013
Laps on veidi üle 1 aasta vana. Eelmisest sügisest sees ka elatisenõue, millele tuleb otsus augustis nüüd. Lapse bioloogiline isa nö vaatab lapse korra üle 2-3 kuu tagant ja viskab siis nö näpu vahele 50 eurot, nagu mees muiste... Tegu on paadunud kriminaaliga jne (ei teadnud kahjuks enne rasedust, mis inimesega tegu). Kuna tegelikult lapse vastu ja temaga suhtlemise ja lapsega omavahelise suhte vastu huvi tegelikult puudub, siis kas on lootust saada ainuhooldusõigust (kuna praegune abikaasa kasvatab seda last nagu enda oma ja sooviks ehk ka oma nimele nö saada kunagi, lapsendada vist õigem sõna) või sellest ei piisa?
Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?
Kui mul oleks ainuhooldusõigus, mis õigused-kohustused sellega kaasneks. Lapse elukoht (ka välismaale kolides), kool, kus käib jne oleks minu otsustada?
Kui nüüd elatis talle mõistetakse ja ta seda ei täida ning last ka eriti (eriti on muidugi suhteline mõiste) näha tunda ei soovi, siis on lootust hooldusõigus endale saada?
Kas ja kuidas käiks nö vanemlike õiguste äravõtmine (või andmine, kui bioloogiline isa nõus ise on) või käibki see ainuhooldusõiguse nime alla?
Kas ainuhooldusõigust saab ka kohtuta, näiteks notariaalselt?
Kui mul oleks ainuhooldusõigus, mis õigused-kohustused sellega kaasneks. Lapse elukoht (ka välismaale kolides), kool, kus käib jne oleks minu otsustada?
Kui nüüd elatis talle mõistetakse ja ta seda ei täida ning last ka eriti (eriti on muidugi suhteline mõiste) näha tunda ei soovi, siis on lootust hooldusõigus endale saada?
Kas ja kuidas käiks nö vanemlike õiguste äravõtmine (või andmine, kui bioloogiline isa nõus ise on) või käibki see ainuhooldusõiguse nime alla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates käesoleva aasta 1. juulist ei ole enam võimalik muuta hooldusõiguse kuuluvust kohtuväliselt. Seega juhul, kui peate põhjendatuks, et hooldusõigus kuuluks täielikult Teile, peate vastava nõudega kohtu poole pöörduma.
Pelgalt Teie poolt esitatud asjaolude alusel on keeruline öelda, kas kohus Teie nõude rahuldab. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks vanemate lahkumineku korral koheselt ühine hooldusõigus lõpetada, kuid lahus elava vanema huvipuudus lapse vastu ja sellest tulenev mitteosalemine lapse elus võib ühise hooldusõiguse lõpetamiseks iseenesest alust anda küll.
Kui kohus annab Teile täielikult üle lapse hooldusõiguse, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh lapse elukohta, lasteaeda ja kooli.
Reeglina on lapse lapsendamiseks vajalik teise vanema nõusolek. Erandlikult ei ole vanema nõusolekut vaja siis, kui temalt on PkS § 135 alusel lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud. PkS § 135 alusel võetakse vanemalt isikuhooldusõigus täielikult ära siis, kui vanem ohustab lapse heaolu – kui kohus annab last kasvatava vanema taotlusel PkS § 137 alusel vanemale täielikult hooldusõiguse üle, väljendab see eelkõige seda, et lapse kasvatamisega tegeleb peaasjalikult üks vanematest ja lapse heaolu ohustamine ei pruugi üldse olla asjakohane.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma soovin naisest lahutada, siis mis kulud sellega kaasnevad kui annan kohtusse avalduse?19.07.2013
Tere, selline küsimus: kui ma soovin naisest lahutada ja naine ei ole nõus, siis mis kulud minul sellega kaasnevad kui annan kohtusse avalduse?
Abielu lahutamise korral kohtus loetakse hagihinnaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 1. lõike järgi 3500 eurot. Mis see õigemini tähendab, kas ma pean maksma sellise summa, et saada naiselt lahutus?
Vara jagada ei ole palju, abielu jooksul on soetatud ühine auto, kuigi leian ka sellele rohkem õigust kui naisele, siis olgu las see läheb pooleks. Naine ei anna kiusu pärast lahutust. On ka 2 last meil 7a ja 4a, kui kaua võtab lahutus aega kohtu kaudu, ilmselt ma arvan naine ikka kohtusse tuleb.
tänan kui saate aidata
Abielu lahutamise korral kohtus loetakse hagihinnaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 1. lõike järgi 3500 eurot. Mis see õigemini tähendab, kas ma pean maksma sellise summa, et saada naiselt lahutus?
Vara jagada ei ole palju, abielu jooksul on soetatud ühine auto, kuigi leian ka sellele rohkem õigust kui naisele, siis olgu las see läheb pooleks. Naine ei anna kiusu pärast lahutust. On ka 2 last meil 7a ja 4a, kui kaua võtab lahutus aega kohtu kaudu, ilmselt ma arvan naine ikka kohtusse tuleb.
tänan kui saate aidata
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda 100 eurot, kuid esitades hagiavalduse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna, on riigilõivu suuruseks 75 eurot.
Kui soovite lisaks abielu lahutamise nõudele esitada kohtule ka ühisvara jagamise nõude, tuleb lisaks tasuda riigilõivu summas 300 eurot (läbi e-toimiku esitades 250 eurot).
Kui saate ise hagiavalduse koostamisega hakkama ja spetsialisti abi ei vaja, piirduvad Teie kulud kohtumenetluse algatamisel riigilõivu(de) tasumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand