Perekonnaõigus
Küsimus: Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatisraha maksmiseks?11.06.2013
Tere!
Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda. Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?
Ja veel ....
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?
Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda. Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?
Ja veel ....
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel – tõenäoliselt on last kasvataval vanemal parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvataval vanemal on regulaarselt olemas vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks.
Seega, kui vanemate vahel ei ole kokkulepet, et lapsele/lastele ostetakse asju faktipõhiselt ja ühiselt, peaks lahus elav vanem last kasvatava vanema pangakontole kandma igakuiselt elatisraha, mis vastab lapse/laste vajadustele. Seejuures puudub õiguslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt kuludokumente lastele tehtavate kulutuste kohta – see oleks ilmselt lapsi kasvatavale vanemale liialt koormav.
Elatist võib laste isiklikele pangakontodele üldjuhul maksta siis, kui vanemate vahel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel peaks lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole, sest laste vajaduste rahuldamise eest kannab ikkagi hoolt lapsi kasvatav vanem, mitte (väiksed) lapsed ise.
"Laste äravõtmise" all peab laste isa ilmselt silmas laste viibimiskoha otsustusõiguse saamist, mille korral oleks tal õigus lapsed enda juurde elama võtta. Kui lapsed on pikema perioodi vältel olnud Teie igapäevasel kasvatusel, peaksid esinema väga mõjuvad asjaolud, et kohus otsustaks laste senist elukorraldust niivõrd kardinaalselt muuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha kui on haige ja haiguslehel?11.06.2013
Tere
Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.
Kas lapse isal on õigus maksta vähem elatisraha lapsele, kuna väidab, et on haige ja haiguslehel või kui on puhkusel?
Elatusraha ei ole kohtulikult määratud ja siiani maksab nö vabatahtlikult 140 eurot kuus kuigi tähelepanu olen pööranud sellele, et miinimum on 160 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et lapse isa on haige või puhkusel, ei anna alust igakuiselt makstava elatisraha vähendamiseks.
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Kui lapse isa ei ole vabatahtlikult nõus elatist eelpool märgitud suuruses maksma, võib elatise väljamõistmise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps sai 18-aastaseks, kas siis peab elatise nõude ise esitama või saab seda teha ka ema?10.06.2013
Tere,
Oli kohtumäärus ja isa maksis elatist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Tean, et vastavalt Perekonnaseadusele peab ta maksma gümnaasiumi lõppuni. Esitasin avalduse kohtusse, kuid sain vastust, et vanem ei saa esitada avaldust, kui laps on täiskasvanud.
Kuidas sel juhul toimida, et saada elatist ja kas on tasuta abistajaid?
Ja veel küsimus, kui isa ei maksnud aprilli kuust, kuid me esitame avalduse septembri kuus, kas me kaotame aprilli-augusti elatise?
Ette tänades
Oli kohtumäärus ja isa maksis elatist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Tean, et vastavalt Perekonnaseadusele peab ta maksma gümnaasiumi lõppuni. Esitasin avalduse kohtusse, kuid sain vastust, et vanem ei saa esitada avaldust, kui laps on täiskasvanud.
Kuidas sel juhul toimida, et saada elatist ja kas on tasuta abistajaid?
Ja veel küsimus, kui isa ei maksnud aprilli kuust, kuid me esitame avalduse septembri kuus, kas me kaotame aprilli-augusti elatise?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumäärusega mõisteti elatis välja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja lapse isa vabatahtlikult kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni elatist maksta ei kavatse, tuleb tõepoolest elatise väljamõistmiseks uuesti kohtu poole pöörduda.
Hagejaks on elatisasjas alati laps, olenemata sellest, kas ta on täisealine või mitte, kuid kui alaealine laps osaleb kohtumenetluses läbi oma seadusliku esindaja, kelleks on lapse vanem, siis täisealine laps peaks hagi esitama iseseisvalt. Ilmselgelt ei välista eelöeldu seda, et abistate last hagiavalduse koostamisel ja esitamisel – lihtsalt hagejaks tuleb hagiavaldusse igal juhul märkida laps. Ka allkirjastama peab hagiavalduse laps ise.
Elatist on võimalik nõuda 1 aasta tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest, seega septembris hagi esitades on võimalik tagasiulatuvalt nõuda elatist ka maksmata jäänud kuude eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida isana ette võtta, kui ema registreeris lapse oma nimele, kuid ma soovin oma lapse elust osa võtta?10.06.2013
Tere,
lapse ema registreeris lapse ilma, et oleks lapse isa sellest teavitanud eesmärgiga saada ainuhooldusõigus. Lapse isa isana registreeritud ei ole. Laps on 1-kuune. Kuid lapse isa tahab registreerida ennast lapse isana ning lapse elust osa saada ning lapsega vähemalt poole ajast koos olla ning mitte võõrduda oma vastsündinud lapsest. Ema ja isa koos ei ela. Mida teha? Lapse ema ütleb, et tema ei taha, et isa viib lapse enda juurde, kuid lapse isal on ju ka õigus oma lapsega koos olla.
lapse ema registreeris lapse ilma, et oleks lapse isa sellest teavitanud eesmärgiga saada ainuhooldusõigus. Lapse isa isana registreeritud ei ole. Laps on 1-kuune. Kuid lapse isa tahab registreerida ennast lapse isana ning lapse elust osa saada ning lapsega vähemalt poole ajast koos olla ning mitte võõrduda oma vastsündinud lapsest. Ema ja isa koos ei ela. Mida teha? Lapse ema ütleb, et tema ei taha, et isa viib lapse enda juurde, kuid lapse isal on ju ka õigus oma lapsega koos olla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemlikud õigused, sh lapsega suhtlemise õigus on isikul, kes on kantud vanemana lapse sünnitunnistusele – seega seni, kuni lapse eostanud meest sünnitunnistusele kantud ei ole, ei ole tal õigust nõuda lapsega kohtumist.
Selleks, et lapse sünnitunnistusele isa kohta kanne tehtaks, peab lapse eostanud mees isaduse omaks võtma. Seejuures peab selleks olema lapse ema nõusolek. Kui lapse ema vastavat nõusolekut ei anna, tuleb isaduse tuvastamise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele?09.06.2013
Tere
Kuidas mõista järgmist paragrahvi? Kas selle alla kuulub ka näiteks laenuleping? Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele? Näiteks kui mees on laenu põhitaotleja ja naine kaastaotleja, siis määrata naine põhitaotlejaks, kes jääb lapsega korterisse elama?
§ 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
(4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.
Ette tänades
Kuidas mõista järgmist paragrahvi? Kas selle alla kuulub ka näiteks laenuleping? Kas lahutuse ja ühisvara jagamise käigus võib kohus määrata eluasemelaenulepingu teisele poolele? Näiteks kui mees on laenu põhitaotleja ja naine kaastaotleja, siis määrata naine põhitaotlejaks, kes jääb lapsega korterisse elama?
§ 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
(4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt viidatud sätte kohta puudub kahjuks kohtupraktika, kuid julgen arvata, et eluasemelaenule PkS § 68 lõige 4 ei kohaldu, vaid peetakse ikkagi silmas lepingut, mis annab õiguse elamispinda kasutada – näiteks tasuta kasutamise leping vms.
Eelkõige peaksid abikaasad ühisvara ja ühiste kohtustuste jagamises omavahel kohtuväliselt kokkuleppele saama – selliselt on võimalik sõlmida põhimõtteliselt mistahes sisuga kokkuleppeid, kaldudes seejuures kõrvale ka abikaasade osade võrdsusest. Kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu, jagab kohus ühisvara vastavalt poolte taotlustele.
Kohus võib abikaasade vahel jagada ka ühise kohustuse pangalaenu näol, kuid põhi- ja kaastaotlejaks olemine on panga ja laenuvõtja omavaheline asi, mida kohus reguleerida ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui olen panustanud aastate jooksul mehe enne abielu kingitusena saadud majja, kas siis lahutusega ei saagi midagi?09.06.2013
Tere!
Olukord on selline: abikaasa (mees) omandas kinkelepingu teel ühekorruselise maja enne abiellumist. Abielu jooksul on majale koos võetud pangalaen teise korruse pealeehitamiseks, samuti on teine abikaasa (naine) panustanud maja ehitusse oma isikliku enne abielu olemasoleva hoiusega sellesama maja teise korruse ehitusse ja ka muudesse vajaminevatesse kuludesse (terve maja aknad, uus küttesüsteem, alumise korruse remont, haljastus). Umbes 50% naise kuludest on arved/tšekid olemas. Naisel on majas sissekirjutus.
Suhted on läinud keeruliseks.
1. Millised võimalused on naisel mehe majasse panustatud raha lahutuse korral tagasi saada?
2. Kas mehe poolt kinkelepinguga omandatud maja muutub eeltoodud juhul ühisvaraks?
3. Või oleks/või kas üldse oleks võimalik see maja vormistada ühisvaraks või kaasomandiks? Mida peaks selleks tegema?
4. Mis võimalus oleks naisel ennast kaitsta, kui mees ta ühel päeval ühise lapsega majast välja tõstab?
Teie vastust ootama jäädes.
Olukord on selline: abikaasa (mees) omandas kinkelepingu teel ühekorruselise maja enne abiellumist. Abielu jooksul on majale koos võetud pangalaen teise korruse pealeehitamiseks, samuti on teine abikaasa (naine) panustanud maja ehitusse oma isikliku enne abielu olemasoleva hoiusega sellesama maja teise korruse ehitusse ja ka muudesse vajaminevatesse kuludesse (terve maja aknad, uus küttesüsteem, alumise korruse remont, haljastus). Umbes 50% naise kuludest on arved/tšekid olemas. Naisel on majas sissekirjutus.
Suhted on läinud keeruliseks.
1. Millised võimalused on naisel mehe majasse panustatud raha lahutuse korral tagasi saada?
2. Kas mehe poolt kinkelepinguga omandatud maja muutub eeltoodud juhul ühisvaraks?
3. Või oleks/või kas üldse oleks võimalik see maja vormistada ühisvaraks või kaasomandiks? Mida peaks selleks tegema?
4. Mis võimalus oleks naisel ennast kaitsta, kui mees ta ühel päeval ühise lapsega majast välja tõstab?
Teie vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal abielu sõlmiti ja millal omandas üks abikaasa kinke teel kinnisvara – eeltoodud asjaolud on olulised antud asjas kohaldatava perekonnaseaduse seisukohalt. Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel julgen eeldada, et abielu on sõlmitud ja kinnisvara omandatud enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist ehk enne 1. juulit 2010 – sellisel juhul tuleb konkreetse eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumine kindlaks määrata eelmise perekonnaseaduse alusel.
Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lõike 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ühe abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega on võimalik, et abikaasale kuuluv kinnistu, mis on kinke teel omandamise tõttu iseenesest abikaasa lahusvara, tunnistatakse eelpool nimetatud tingimuste esinemisel abikaasade ühisvaraks. Naisterahva poolt eeldab eelpool viidatud sätte kohaldamine tõendamist, et kinnistu väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud ja see on toimunud kas abikasade ühise töö või rahaliste kulutuste tulemusel.
Naisterahva jaoks oleks muidugi nö parimaks lahenduseks olukord, mil abikaasad sõlmiksid abieluvaralepingu, millega määraksid kinnistu abikaasade ühisvaraks – paraku eeldab abieluvaralepingu sõlmimine mõlema abikaasa nõusolekut, seega kinnistu omanikust abikaasa nõusolekuta seda teha ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas takistada eksnaisel lapsega välisreisile minemast, kuna mul endal on sel ajal puhkus, et lapsega olla?07.06.2013
Mul on eksnaisega 6-aastane poeg ja kuna mul tuleb varsti puhkus, siis oleks plaan kasvõi ühe päeva lapsega aega veeta. Eks elab Tallinnas mina Saaremaal. Aga eks ütles, et sõidab perega ja lastega välismaale reisile. Tal on peale minu teiste meestega veel 2 last seega kokku 3. Ütlesin, et lepiks siis aja enne kui sõidavad, aga tema leiab ikka põhjuse, miks mind lapsega mitte kokku lasta. Ütleb, et ma pole lapsele mitte keegi. Küsimus, kas ma võin tal keelata last välisriiki reisima saata ja kui on õigus keelata, siis mis tegema peaks? Ta ütles kuupäeva ka, millal välja sõidavad ja tahaks seda ka teada, kas saan nii teha, et igakuiselt ei kanna raha lapse ema arvele vaid ostan selle raha eest lapsele vajaliku ja muid kulutusi, sest kardan, et lapse ema laristab raha enda peale.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest võib vanem lapsega välisriiki minna vaid teise vanema nõusolekul, kuid pigem tuleks eelöeldust lähtuda olukorras, mil vanem soovib lapsega teise riiki elama asuda. Lapsega välisreisile minnes üldjoontes (eriti Euroopas) lapsega üksi reisivalt vanemalt teise vanema nõusolekut piiril ei küsita, seega saab vanem lapsega reisile minna ka siis, kui teise vanema kirjalikku (notariaalses vormis) nõusolekut ette näidata ei ole.
Antud olukorra lahendamiseks soovitan Teil asju hinnata veidi laiemalt ehk siis mõelda sellele, kuidas oleks lapsega (korrapärane) suhtlemine tagatud ka tulevikus. Eelkõige pean silmas seda, et ilmselt ei ole lapse huvidest lähtuv, kui nõuate lapse emalt, et ta last ette planeeritud reisile kaasa ei võtaks (see võib lapsele suure pettumuse valmistada). Kui lapse emaga lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kelle vahendusel õnnestub võib-olla ikkagi lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Kui ka seal lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, peaks ilmselt pöörduma lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Reeglina peaks lapsest lahus elav vanem täitma oma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel, kuid kui saate lapse emaga kokkuleppele, et teete lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi (nt ostate riideid ja muid vajalikke asju), võite oma ülalpidamiskohustust täita ka selliselt. Samas tuleb arvestada sellega, et lapse ema võib vaatamata eelnevale kokkuleppele hakata nõudma elatist igakuise rahasummana ja nö pahatahtlikkuse korral võib lapse ema kohtumenetluses nõuda elatist ka 1 aasta tagasiulatuvalt selle perioodi eest, mil Te lapse emale elatise ülekandeid ei teinud ja ostsite lapsele vajalikke asju (iseasi, kas kohus tagasiulatuva nõude rahuldab, kui suudate ära tõendada, et täitsite oma ülalpidamiskohustust vahetult).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas reaalselt käib lapsega suhtlemise korra taotlemine kohtus ja millised on kulud?07.06.2013
Tere,
Paljude vastuste juures on mainitud, et kui lapsevanemad omavahel kokkuleppele ei jõua (minu puhul takistab lapse ema konkreetselt tütrega kohtumisi), siis on võimalik pöörduda kohtusse, et paika panna lapsega suhtlemise kord. Palun konkreetsemat infot (mis sellise protsessiga kaasneb):
1. Millisel aadressil on kohus, kuhu peaks pöörduma Harjumaal?
2. Kas esindaja (advokaat) on avalduse tegemisel ja protsessi käigus hädavajalik?
3. Millised on vältimatud summad sellise teema puhul (riigilõiv, vajadusel esindaja jne.)? Ma mõistan, et advokaadi kulu sõltub vastava teenuseosutaja hinnakirjast, aga Teie kogemustes on ehk mingi keskmine suurusjärk välja koorunud.
4. Kui pikalt selline protsess kestab?
5. Kui palju kaasatakse protsessis last (ei sooviks, et 7a. tüdruk sellest trauma saaks)?
Ette tänades!
Paljude vastuste juures on mainitud, et kui lapsevanemad omavahel kokkuleppele ei jõua (minu puhul takistab lapse ema konkreetselt tütrega kohtumisi), siis on võimalik pöörduda kohtusse, et paika panna lapsega suhtlemise kord. Palun konkreetsemat infot (mis sellise protsessiga kaasneb):
1. Millisel aadressil on kohus, kuhu peaks pöörduma Harjumaal?
2. Kas esindaja (advokaat) on avalduse tegemisel ja protsessi käigus hädavajalik?
3. Millised on vältimatud summad sellise teema puhul (riigilõiv, vajadusel esindaja jne.)? Ma mõistan, et advokaadi kulu sõltub vastava teenuseosutaja hinnakirjast, aga Teie kogemustes on ehk mingi keskmine suurusjärk välja koorunud.
4. Kui pikalt selline protsess kestab?
5. Kui palju kaasatakse protsessis last (ei sooviks, et 7a. tüdruk sellest trauma saaks)?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps elab Harjumaal, tuleks pöörduda Harju Maakohtusse, millel on kaks kohtumaja, mis tegelevad perekonnaõiguslike vaidluste lahendamisega – Kentmanni kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja.
Esindaja ei ole hädavajalik, kuid ilmselt aitaks esindaja olemasolu Teie jaoks kohtumenetlust mõnevõrra lihtsamaks muuta – kui avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks koostab Teile selle valdkonna spetsialist, saavad suure tõenäosusega kõik vajalikud asjaolud ja seadusesätted avaldusse märgitud ega tohiks tekkida probleeme avalduse menetlusse võtmisega. Samuti võib olenevalt inimesest kohtuistungil esindaja juuresolekul kindlam tunne olla.
Vältimatuks kuluks vastava kohtumenetluse alustamisel on riigilõiv, mille suurus on 10 eurot (kui avaldus esitatakse läbi e-toimiku, on riigilõivu suuruseks 5 eurot). Kui võtate endale esindaja, lisandub kulu õigusabile.
Advokaatide töötunnihind on mulle teadaolevalt keskmiselt 100-150 eurot ja juristide töötunnihind jääb reeglina suurusjärku 50-100 eurot.
Kohtumenetluse pikkus sõltub väga paljudest asjaoludest, seega on üsna keeruline öelda, kui kaua kohtumenetlus aega võiks võtta. Keskmine menetluse pikkus nendes asjades võiks olla u pool aastat.
7-aastast last üldjuhul kohtuistungile ei kutsuta, kuid kindlasti vestleb lapsega tema arvamuse väljaselgitamise eesmärgil lapsele riigi poolt määratud esindaja ja lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise summa suurendamine kohtu kaudu on mulle tõesti tasuline?06.06.2013
Tere
Olen siin lugenud ja uurinud analoogseid teemasid, aga ei saa siiski täpselt aru ega vastust. Kohus mõistis aastaid tagasi isalt välja elatise 139 eur, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga. Soovin elatise summat tõsta 200 eurole, esitan kohtule avalduse ja proovin kulud tõendada.
Lugesin siit, et: elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovin igakuist elatist suurendada 60 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 60 x 9).
Kas see ongi nii? Kui jah, siis kuskohast selline summa võetakse? Elatise suurendamise eesmärk on ju abi saamine teiselt vanemalt, mitte aga suured lisaväljaminekud. Kui kulud lapsele kuus on reaalsed ja vajalikud äraelamiseks ning isa peaks asuma suuremat elatist maksma, siis miks peaksin mina tasuma niivõrd tohutut riigilõivu?
Küsin ka veel seda: kui elatis on praegu kohtu määrusega 139 eur, soovin hakata saama 200 eur, siis kas tehe oleks 61x9 või võetaks arvesse hetkel uut kehtivat min elatist 160 eur ja seega 40x9?
Lugupidamisega,
Olen siin lugenud ja uurinud analoogseid teemasid, aga ei saa siiski täpselt aru ega vastust. Kohus mõistis aastaid tagasi isalt välja elatise 139 eur, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga. Soovin elatise summat tõsta 200 eurole, esitan kohtule avalduse ja proovin kulud tõendada.
Lugesin siit, et: elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovin igakuist elatist suurendada 60 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 60 x 9).
Kas see ongi nii? Kui jah, siis kuskohast selline summa võetakse? Elatise suurendamise eesmärk on ju abi saamine teiselt vanemalt, mitte aga suured lisaväljaminekud. Kui kulud lapsele kuus on reaalsed ja vajalikud äraelamiseks ning isa peaks asuma suuremat elatist maksma, siis miks peaksin mina tasuma niivõrd tohutut riigilõivu?
Küsin ka veel seda: kui elatis on praegu kohtu määrusega 139 eur, soovin hakata saama 200 eur, siis kas tehe oleks 61x9 või võetaks arvesse hetkel uut kehtivat min elatist 160 eur ja seega 40x9?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka mina olen isiklikult arvamusel, et elatise suurendamine (ja ka vähendamine) peaks olema sarnaselt elatise väljamõistmise hagiga riigilõivuvaba, kuid paraku see nii ei ole.
Olete TsMS § 129 lõikest 2 õigesti aru saanud – hagihinna leidmiseks peate üheksaga korrutama summa, mille võrra soovite elatist tõsta. Seejärel leiate riigilõivu seaduse lisast nr 1, kui suur on riigilõiv selliselt hagihinnalt. Pean seejuures oluliseks üle toonitada, et riigilõivu ei tule tasuda hagihinna summa järgi, vaid hagihinnast lähtuvalt – nt olukorras, mil elatist soovitakse suurendada igakuiselt 61 euro võrra, tuleb hagihinnaks 549 eurot (61x9) ja riigilõivu tuleb tasuda vastavalt riigilõivuseaduse lisale nr 1 125 eurot (kui hagi esitatakse läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda 100 eurot).
Hagihinna kindlaksmääramisel tuleb siiski arvesse võtta kohtuotsusega/kohtumäärusega väljamõistetud summa (so 139 eurot), mitte kehtivat miinimum, milline on hetkel 160 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku?06.06.2013
Tere,
kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku, kui eelnevalt oli lapsele määratud elatisraha kohtumäärusega? Kuna kulud on niikuinii suuremad ja miinimumpalk on samuti uuest aastast tõusnud, millest isa peaks 1/2 maksma lapsele elatist ehk 139,01 asemel nüüd 160.-?
Tänan ette.
kas ma saan nõuda lapse elatisraha suurendamist läbi maksekäsu ettepaneku, kui eelnevalt oli lapsele määratud elatisraha kohtumäärusega? Kuna kulud on niikuinii suuremad ja miinimumpalk on samuti uuest aastast tõusnud, millest isa peaks 1/2 maksma lapsele elatist ehk 139,01 asemel nüüd 160.-?
Tänan ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurendamiseks peate kohtule esitama elatise suurendamise hagi, läbi maksekäsu kiirmenetluse seda paraku võimalik teha ei ole. Elatise suurendamist on võimalik nõuda TsMS § 459 lõike 1 alusel, mis eeldab, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suurenenud, on eelpool nimetatud eeldused ilmselt täidetud ja elatise suurendamine põhjendamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand