Perekonnaõigus
Küsimus: Kas kooselust sündinud pojal on samuti mingi õigus oma osale kui tema isa müüb enda korteri/kinnisvara?05.06.2013
Tere
Kooselust sündis meil mehega poeg. Abielus me ei olnud. Elasime mehe korteris. Läksime lahku. Nüüd elan mina pojaga kahekesi üürikorteris. Mehel on uus naine ja väike tütar, nad abiellusid.
Küsin nii, et kui minu poja lihane isa ehk minu eks elukaaslane plaanib seda suurt korterit näiteks ära müüa, siis kas meie ühisel pojal on ka mingisugune õigus osale kinnistule/varale?
Lugupidamisega
Kooselust sündis meil mehega poeg. Abielus me ei olnud. Elasime mehe korteris. Läksime lahku. Nüüd elan mina pojaga kahekesi üürikorteris. Mehel on uus naine ja väike tütar, nad abiellusid.
Küsin nii, et kui minu poja lihane isa ehk minu eks elukaaslane plaanib seda suurt korterit näiteks ära müüa, siis kas meie ühisel pojal on ka mingisugune õigus osale kinnistule/varale?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa endale kuuluvat vara müüb, ei teki lapsel mingisugust õigust müügitulust osa endale nõuda. Kui isa siiski soovib müügitulust teatava osa lapsele anda, on see ilmselgelt võimalik, kuid kohustust isal selleks kindlasti ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui Eesti kodanikud sõlmivad abieluvaralepingu Soomes, kas see hakkab kehtima ka Eestis?03.06.2013
Oleme mõlemad Eesti kodanikud ja soovime sõlmida abielu Soomes. Kui me sõlmime abieluvaralepingu Soomes, kas see hakkab kehtima ka Eestis?
Suured tänud vastuse eest
Suured tänud vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui sõlmite nii abielu kui ka abieluvaralepingu Soomes, kehtivad mõlemad ka Eestis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kinnistamise alustasin enne abielu, kuid kinnistusraamatusse kanti abielu ajal, kas tegemist on ühisvaraga?31.05.2013
Olles vallaline sain päranduseks 1/2 hoonetest - teise poole omanik kinkis oma osa mulle. Hoonete alune maa ei olnud kinnistusse kantud - seega omasin vallasvara. Abiellusin. Ostsin hoonete aluse maa, kogu protsess oli väga pikk, algatati kui olin vallaline, kinnistusraamatusse kanti kui olin abielus. Kas sel juhul on tegu ühisvaraga?
Juhul kui ühisvara, kas abikaasa eelmisest abielust lastel on õigus sellele kinnistule juhul kui abikaasa sureb?
Juhul kui ühisvara, kas abikaasa eelmisest abielust lastel on õigus sellele kinnistule juhul kui abikaasa sureb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vaatamata asjaolule, et enne abielu abikaasa omandis olev vara on abikaasa lahusvara, võib see muutuda teatud asjaolude esinemisel abikaasade ühisvaraks. Üheks selliseks näiteks on olukord, mil ühe abikaasa lahusvaras oleva eseme kinnistamine toimus abielu ajal. Seega tuleb asuda seisukohale, et ilmselt on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, mille jagamist saab abikaasa (ja ka Teie) abielu lahutamisel nõuda.
Kui tuvastatakse, et tegemist on igal juhul Teie ja abikaasa ühisvaraga, on abikaasa lapsed eelmisest abielust õigustatud pärima vaid abikaasa osa ühisvarast (1/2 suurune mõtteline osa kinnistust) – seejuures on abikaasa osa pärijateks kõik tema lapsed ja ka Teie (eeldusel, et abikaasal ei ole testamenti).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema saab lapse ainuhooldusõiguse, kas ma pean siis ikka elatist maksma?30.05.2013
Tere!
Eksnaine laseb mul praegu veel oleva ühise hooldusõiguse ajal last näha vaid 1-2 korda kuus. Kui lapse ema saab endale lapse ainuhooldusõiguse, kas ma pean siis ikka elatist maksma? Kuigi tema soov oli lapse ainuhooldus endale saada.
Kui lapse ema viib lapse minu elukohast 200 km kaugusele oma vanemate juurde, kas ma pean sinna last vaatama minema või on ema kohustatud lapse tooma oma elukohta, mis asub minust 15 km kaugusel?
Kui laps on vähemalt nädala kuus minuga, kas ma pean ikka elatise täissummas maksma? Isegi kui minul on ka selle nädala jooksul kulutused?
Tänud ette!
Eksnaine laseb mul praegu veel oleva ühise hooldusõiguse ajal last näha vaid 1-2 korda kuus. Kui lapse ema saab endale lapse ainuhooldusõiguse, kas ma pean siis ikka elatist maksma? Kuigi tema soov oli lapse ainuhooldus endale saada.
Kui lapse ema viib lapse minu elukohast 200 km kaugusele oma vanemate juurde, kas ma pean sinna last vaatama minema või on ema kohustatud lapse tooma oma elukohta, mis asub minust 15 km kaugusel?
Kui laps on vähemalt nädala kuus minuga, kas ma pean ikka elatise täissummas maksma? Isegi kui minul on ka selle nädala jooksul kulutused?
Tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise maksmise kohustust ei mõjuta kuidagi hooldusõiguse kuuluvus – reeglina on elatise maksmise kohustus vanemal, kes elab lapsest eraldi ja seejuures ei mängi rolli, kas lahus elav vanem jagab ühist hooldusõigust last kasvatava vanemaga või on lapse suhtes hooldusõiguseta vanemaks.
Reeglina ei anna asjaolu, et laps veedab ühe nädala igas kalendrikuus lahus elava vanemaga, alust elatise nö täissumma vähendamiseks. Selliseks on kujunenud kohtupraktika ja eeltoodud seisukohta on põhjendatud üldjuhul sellega, et last kasvataval vanemal säilivad lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ka ajal, mil laps viibib parasjagu lahus elava vanema juures. Samuti näeb seadus ideaalis olukorda, et lahus elav vanem ei tee ajal, mil laps viibib temaga, märkimisväärseid kulutusi – nt lapse riiete-jalanõude jms ostmine peaks olema vaid elatist saava vanema kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma olen maksnud majalaenu, kas siis lahutusega saan maja omale tingimusel, et maksan laenu ise edasi?30.05.2013
Elan abikaasast 4 aastat lahus. Abikaasa elab majas, mis on meie abielu ajal ostetud ja mille pangalaenu tasun ainuisikuliselt mina, sest abikaasa on töötu ja temal pole pangalaenu kusagilt maksta, kuigi tegin ettepaneku, et maksame mõlemad pooleks.
Minu sooviks on, et lahutame abielu ja jagame majalaenu nii, et mina maksan majalaenu üksinda edasi ning tulevikus on maja ainult minu oma.
Abielu ajal olen loonud oma firma, millel pisike kasum. Kas abielulahutuse ajal võib abikaasa hakata tahtma endale poolt kasumit?
Kas minu plaanid on üldse reaalsed täituma või pean arvestama, et abikaasa saab poole? Kuigi varasid meil pole, sest ainuke ühisvara on see maja, mida veel maksta 20 aastat.
Ühiseid lapsi ka pole, kas on mõeldav lahutamine ja vara jagamine ainult notaris? Siiani on abikaasa lahutuse vastu, põhimõtteliselt ütleb, et enne surma ma temast ei pääse. Kas kohtulisel teel on sellised jagamised kallid?
Minu sooviks on, et lahutame abielu ja jagame majalaenu nii, et mina maksan majalaenu üksinda edasi ning tulevikus on maja ainult minu oma.
Abielu ajal olen loonud oma firma, millel pisike kasum. Kas abielulahutuse ajal võib abikaasa hakata tahtma endale poolt kasumit?
Kas minu plaanid on üldse reaalsed täituma või pean arvestama, et abikaasa saab poole? Kuigi varasid meil pole, sest ainuke ühisvara on see maja, mida veel maksta 20 aastat.
Ühiseid lapsi ka pole, kas on mõeldav lahutamine ja vara jagamine ainult notaris? Siiani on abikaasa lahutuse vastu, põhimõtteliselt ütleb, et enne surma ma temast ei pääse. Kas kohtulisel teel on sellised jagamised kallid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad võivad ühisvara jagada vastavalt oma soovidele ja tahtmistele ning teha seda ka nö ebavõrdselt ehk mitte arvestades abikaasade osade võrdsuse põhimõttega. Kui abikaasa on nõus, võite ühisvarasse kuuluva kinnisvara jagada ka nii, et Teie saate maja enda ainuomandisse ja maksate edasi sellel lasuvat laenu. Iseasi, milline on abikaasa nägemus õiglasest ühisvara jagamisest.
Kui jõuate abikaasaga abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas kokkuleppele, saate nimetatud toiminguid teha kohtuväliselt notari juures – abielu võib eelnevalt lahutada ka perekonnaseisuasutuses. Kui kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleks abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks pöörduda kohtu poole. Abielu lahutamise hagilt tuleb seejuures tasuda riigilõivu 100 eurot (75 eurot, kui hagiavaldus esitatakse läbi e-toimiku) ja ühisvara jagamise hagilt 300 eurot (250 eurot, kui hagiavaldus esitatakse läbi e-toimiku).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab elatise maksmise nõude pöörata mehe vanemate või sugulaste vastu, õed-vennad?29.05.2013
Kas ja mis tingimustel saab nõuda elatist mehe vanemalt või mehe sugulastelt. Mees vist saab miinimumpalka ja ei maksa kohtu poolt määratud summat, vaid maksab iga kuu mingi väikese summa. Kas saab nõude pöörata mehe vanemate või sugulaste vastu, õed-vennad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asenduskohustusena on võimalik nõuda teatud asjaolude esinemisel lapsele elatist mehe vanematelt, kuid mitte teistelt sugulastelt.
Asenduskohustusena võib elatist vanavanematelt nõuda olukorras, mil isa vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Antud juhul on lapse isalt elatis välja mõistetud ja teatud osas ta siiski oma ülalpidamiskohustust lapse ees täidab, seega ilmselt puudub antud juhul alus lapse vanavanematele ülalpidamiskohustuse panemiseks.
Kui lapse isa ei maksa elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule, soovitan Teil pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks täies ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsel diagnoositud haigus on aluseks elatisraha suurendamiseks?27.05.2013
Tere!
Olen hetkel saanud oma lapse isalt igakuiselt miinimum elatist. Nüüd aga selgus, et lapsele pandi diagnoos ja taotlen puuet. Kulutused on suured, rohud jne. Mis põhjustel, mille alusel saaks isalt suuremat elatist nõuda?
Lugupidamisega
Olen hetkel saanud oma lapse isalt igakuiselt miinimum elatist. Nüüd aga selgus, et lapsele pandi diagnoos ja taotlen puuet. Kulutused on suured, rohud jne. Mis põhjustel, mille alusel saaks isalt suuremat elatist nõuda?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused (sh lapse ravikulud) on kasvanud, on reeglina elatise suurendamiseks alust küll. Igakuiselt lahus elava vanema poolt makstav elatis peab vastama lapse vajadustele ja on arusaadav, et teatud asjaolud mõjutavad lapse vajaduste suurust.
Kahjuks jääb Teie jutust selgusetuks, kas elatis on lapse isalt kohtu poolt välja mõistetud või maksab ta nö vabatahtlikult kokkuleppe alusel. Kui elatis on kohtuotsusega isalt välja mõistetud, tuleb kohtule esitada hagiavaldus elatise suurendamiseks, kuid kui kohtuotsust ei ole, tuleb kohtu poole pöörduda elatise väljamõistmise nõudega – mõlemal juhul tuleb lapse kulutusi vastavalt elatisnõude suurusele tõendada. Vastava kohtumenetluse algatamise vajadus on ilmselgelt põhjendatud alles siis, kui lapse isaga kohtuväliselt makstava elatise suurendamiseks kokkuleppele saada ei õnnestu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal ämmalt mehe nimele vormistatud korteri müügist saadud rahaga soetatud korter on ühisvara?27.05.2013
Tere.
Olen abielus, kuid viimased 5 aastat elan lahus abikaasast. Kavatseme lahutada peatselt. Korter, milles me elasime, kuulus mehe emale. Abielu ajal vormistati see minu mehe nimele ümber. Kuna tekkis vajadus suurema korteri järele, müüdi see korter. Saadud raha jäi sissemaksuks suurema korteri jaoks, lisaks võttis mees pangalaenu.
Kas minul, kui abikaasal on lahutuse korral õigust poolele korterile?
Olen abielus, kuid viimased 5 aastat elan lahus abikaasast. Kavatseme lahutada peatselt. Korter, milles me elasime, kuulus mehe emale. Abielu ajal vormistati see minu mehe nimele ümber. Kuna tekkis vajadus suurema korteri järele, müüdi see korter. Saadud raha jäi sissemaksuks suurema korteri jaoks, lisaks võttis mees pangalaenu.
Kas minul, kui abikaasal on lahutuse korral õigust poolele korterile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud asjaoludest nähtub, et ilmselt tuleks konkreetse eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumise väljaselgitamiseks kohaldada eelmist perekonnaseadust. Kuni 30. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt on abielu ajal soetatud vara abikaasade ühisvara, kui üks abikaasadest ei ole eset omandanud kinke või pärimise teel – seega tuleks asuda seisukohale, et abikaasa ema poolt abikaasale kingitud korter oli abikaasa lahusvara, kuid uus korter, mille sissemaksuks kasutati abikaasa lahusvaraks olnud korteri müügitulu, on Teie ja abikaasa ühisvara.
Reeglina jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades, kuid eelmine perekonnaseadus annab aluse kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale muuhulgas siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Siinkohal mängib kindlasti rolli ka see, kui suur oli abikaasa lahusvara müügist saadav tulu, mis uue eluaseme sissemaksuks läks, sest kui tegemist oli uue eluaseme hinda arvestades väga väikse summaga, siis ilmselt ei oleks põhjendatud abikasade osade võrdusest kõrvale kalduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal võetud õppelaen on mõlema abikaasa kohustus; mis saab sellest abielulahutusega?25.05.2013
Tere,
Mu mees tahab minust lahutada, ütleb, et rohkem tundeid tal minu vastu ei ole. Praegu ta elas oma korteris (kuna selle korteri kinkis talle isa) ning mina elan oma vanemate juures ja tahaksin endale korterit osta. Kuna mul on õppelaen, kahjuks ei saa korterit kohe endale osta. Temalt ma ei taha midagi, kuid mul on küsimus õppelaenu kohta. Kas mina olen üksinda kohustatud õppelaenu maksma? Kui õppelaen oli võetud abielu ajal, siis see on meie ühine kohustus panga ees, või see on ainult minu kohustus?
Ja veel küsimus, kas on mul õigus mitte anda lahutust?
Ette tänades,
Mu mees tahab minust lahutada, ütleb, et rohkem tundeid tal minu vastu ei ole. Praegu ta elas oma korteris (kuna selle korteri kinkis talle isa) ning mina elan oma vanemate juures ja tahaksin endale korterit osta. Kuna mul on õppelaen, kahjuks ei saa korterit kohe endale osta. Temalt ma ei taha midagi, kuid mul on küsimus õppelaenu kohta. Kas mina olen üksinda kohustatud õppelaenu maksma? Kui õppelaen oli võetud abielu ajal, siis see on meie ühine kohustus panga ees, või see on ainult minu kohustus?
Ja veel küsimus, kas on mul õigus mitte anda lahutust?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Õppelaen on laenu võtnud abikaasa kohustus – tegemist ei ole abikaasade solidaarkohustusega, sest see on vahetult seotud laenu võtnud abikaasa isikuga ega ole võetud otseselt perekonna vajaduste rahuldamiseks.
Kui Te ei ole nõus abikaasaga kokkuleppel perekonnaseisuasutuses abielu lahutama, on abikaasal õigus pöörduda abielu lahutamise nõudega kohtu poole, kus abielu lahutatakse igal juhul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on kulud ja riigilõiv täieliku hooldusõiguse ja elatise suurendamise avalduse korral?25.05.2013
Tere.
Minu küsimus on järgmine - elatis on lapsele juba määratud, kuid kuna see miinimum tõusis, pean tegema uue avalduse. Lugesin, et on soovitav esitada elatise nõue koos täieliku hooldusõiguse nõudega koos. Kas selle hagi nõude esitamine on mulle tasuline või sisaldab riigilõivu? Küsiksin ka seda, et kas saaksin selle hagi koostamisega ise hakkama ja võin seda sõnastada vabas vormis? Kas saan nõuda täielikku hooldusõigust ja lisaks veel lapse viibimiskoha ainuotsustamiõigust või täielik hooldusõigus hõlmab mõlemat? Täielik hooldusõigus saab olla minu juhtumi puhul võimalik, kuna eksabikaasa lapsendas minu lapse. Lahku minnes ta enam lapsega suhelnud ei ole, viimati nägime teda jaanuaris 2011. Mul on plaan aga eestist lahkuda ning vabatahtlikult notari juures ta allkirja ei anna. Kui võimalik, palun kirjutage, mida täpsemalt sel juhul nõudma peaksin, ehk on vaja välja tuua mõni paragrahv? Ette tänades
Minu küsimus on järgmine - elatis on lapsele juba määratud, kuid kuna see miinimum tõusis, pean tegema uue avalduse. Lugesin, et on soovitav esitada elatise nõue koos täieliku hooldusõiguse nõudega koos. Kas selle hagi nõude esitamine on mulle tasuline või sisaldab riigilõivu? Küsiksin ka seda, et kas saaksin selle hagi koostamisega ise hakkama ja võin seda sõnastada vabas vormis? Kas saan nõuda täielikku hooldusõigust ja lisaks veel lapse viibimiskoha ainuotsustamiõigust või täielik hooldusõigus hõlmab mõlemat? Täielik hooldusõigus saab olla minu juhtumi puhul võimalik, kuna eksabikaasa lapsendas minu lapse. Lahku minnes ta enam lapsega suhelnud ei ole, viimati nägime teda jaanuaris 2011. Mul on plaan aga eestist lahkuda ning vabatahtlikult notari juures ta allkirja ei anna. Kui võimalik, palun kirjutage, mida täpsemalt sel juhul nõudma peaksin, ehk on vaja välja tuua mõni paragrahv? Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse avalduselt tuleb riigilõivu tasuda 10 eurot, kuid kui esitate avalduse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna, tuleb riigilõivu tasuda summas 5 eurot. Elatise suurendamise hagilt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt hagihinnale – elatise suurendamise nõude korral on hagihinnaks 9 kordne korrutis summast, mille võrra soovite elatist suurendada (nt kui soovite igakuist elatist suurendada 50 euro võrra, tuleb hagihinna arvutamiseks teha järgmine tehe: 50 x 9).
Kui esitate kohtule avalduse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ja kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh seda, kus laps viibib. Üldiselt soovitaksin Teil pöörduda spetsialisti (jurist/advokaat) poole, kes oskab vastavalt Teie konkreetsele olukorrale selgitada kõiki asjas olulisi nüansse, koostada vajalikud menetlusdokumendid ja vajadusel esindada kohtuistungil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand