Perekonnaõigus

Hetkel toimib ühine hooldusõigus väga hästi, elan lapsest ja tema emast vaid mõnesaja meetri kaugusel. Laps on tihti minu juures ja ei ole harv juhus nt kui lapse ema helistab ootamatult ja küsib, kas saan äkki lapse lasteaiast tuua või trenni viia. Nüüd aga selgus, et neil on plaanis kolida kaugele ära, praktiliselt teise Eestimaa otsa. Kuidas peaksin isana käituma, kui soovin, et laps jääks oma endisesse keskkonda, kus on tema isa, sõbrad, trenni- ja lasteaiakaaslased, (pool)vend jne. Kas saan olla kindel selles, et ilma minu nõusolekuta ei tohi lapse elukohta vahetada? Kui lihtsalt väljastatakse lapse emale vajalik luba kolimiseks kohtu poolt. Kui head on minu võimalused saada lapse hooldusõigus endale arvestades asjaolusid, et lapse jaoks säilib endine keskkond, laps saab endale suurema ja ilusama kodu, saab elada koos oma vennaga jne. Kuivõrd võetakse kohtus arvesse 6-aastase enda arvamust kelle juures ta elada tahab?

Olen olnud abielus pea 17 (tegelikkult koos juba 20) aastat. Soovin lahutada. Mis õigused mul on? Mees on olnud aastaid töötu, elan tema vanaema majas. Maja on 2-korruseline ja üle 10 aasta tagasi tegi mehe vanaema 2. korruse kinkelepinguga minu mehele. Kas lahutamisel on mul mingitki õigust selle elamisele? Mul on 2 last, üks 2a 7 kuune ja teine 15 a. Oman autot, mis on minu kui naise nimel. Lahutamise põhjuseks on meeletu mehepoolne alkoholi tarbimine, mis mõjub minule kui ka lastele halvasti. Kuidas üldse edasi käituda?
Olen südamest tänulik kui vastaksite.
Ette tänades

Tere
Minu mure on seotud esimesest kooselust lapse perekonnanimega. Laps kannab oma isa perekonnanime, kuid lapse isa last ei kasvata, ei toeta, ei tunne ka huvi tema käekäigu vastu juba üle kolme aasta. Meil on uus elu, uus perekond, laps kutsub minu elukaaslast isaks ning on tunnistanud, et ta on õnnelik, et tal sellise isa (laps teadlik oma bioloogilisest isast). Oleme käinud läbi kohtu alimentide saamiseks (siiski ei maksa), samuti ka kohtu kaudu on määratud kohtumisajad, mida ta ei kasuta kolm ja pool aastat juba. Tegelikult tean tema elust ainult seda, et tal on teine elukaaslane ja ka ühine laps. Minu soov oleks siiski lapse perekonnanimi saada meie perega ühiseks, kuna plaanime abielluda ning meil on ka ühine laps. Sedasi saaksime tervikperena edasi elada, ilma, et suuremal lapsel oleks muret miks on tema teise perekonnanimega. Ka laps ise on korduvalt avaldanud soovi, et perekonnanimi oleks sama, mis minul või minu elukaaslasel. Kahjuks rohkem kui kolm aastat tagasi kui seda teemat puudutasin lapse bioloogilise isaga, ei andnud ta mitte mingil tingimusel oma nõusolekut. Mis ma saaksin täna teha? Kui sooviksin ainuhooldusõigust ja otsustusõigust, millised oleksid minu võimalused need saada?

Laps on allakooliealine ja viimasel ajal on suhted lapse emaga muutunud halvemuse poole. Kui palju tuleks kohtus arvesse asjaolud, et naine abielu ajal on olnud truudusetu ja on olnud ka olukordi, kus ta oma seiklushimus on lapse turvalisuse ohtu seadnud.

Olen kahte alaealist last kasvatav ema. Laste isaga, kellega olime vabaabielus, oleme 2 aastat lahus elanud. Siiani ei ole ma temalt elatisraha nõudnud, kuna elan lastega tema korteris, mille laenu ta maksab. Kui suur oleks õiglane elatisraha suurus, kui tal on korralik töökoht ja sissetulek. Või kas mul üldse on õigus nõuda elatisraha?

Tere!
Abielludes sõlmisid noored ühisvaralepingu. Nüüd, 4 kuud hiljem, otsustab mees seoses eluaseme soetamisega muuta lepingu lahusvaralepinguks.
1. Kas seoses lepingu muutmisega kaotaks kuuendat kuud last ootav abikaasa õiguse abieluaastate jooksul soetatud igasugusele ühisele varale, kaasa arvatud ka abielu ajal soetatud eluasemele?
2. Millised on nii tema kui ka sündiva lapse õigused, juhul kui abielupaar peaks tulevikus lahutama?
3. Kas oleks võimalik ja millised tingimused tuleks lisada lahusvaralepingusse, et tagada turvalisus varasuhtes nii lapsele kui ka emale (arvestades olukorda, et ema lapsega kodus oldud aja jooksul ei oma sissetulekuid)?

Vastust ootama jäädes, lugupidamisega

Tere,
Perekonnaseadus ütleb selgelt, et lapsendada saab ainult alaealist, kuid kas on mingi võimalus siiski ka täiskasvanud isikut lapsendada? Täisealine pole siinkohal piiratud teovõimega, vaimuhaige vms, ehk siis siinkohal ei tule eestkoste määramine ka kõne alla.

Kui kiiresti peab lapse isa elatisraha maksma hakkama? Ja kui ta ei hakka maksma? Veel olen ka pensioniametis avalduse teinud, et siis peaks riik maksma kui lapse isa ei maksa.

Tere!
Mul on 2 last. poeg 9.a ja tütar 6.a. Nimelt, tütre isaga elasime koos peaaegu 7-aastat. Pojal on bioloogiline isa teine. Kui me koos elama hakkasime, oli minu poeg 1,5a. Nüüdseks me enam koos ei ela, ja pole abielus ka olnud. Käin ise graafiku alusel tööl, ja olen palunud tütre isa, et ta lapsi vaataks, kui ma nädalavahetustel tööl olen. Meil tekkis tüli, mida on mitmeid mitmeid kordi meie koos oleku ajal olnud. Ja seekord kutsus minu 9-aastane poeg ise politsei. Poeg käis ka Lõuna-politseis seletusi andmas. Et kasuisa on teda mitmeid kordi löönud ja emale, st. minule, vägivalda osutanud. Kui nüüd uurimise käigus selgub, et asi läheb siiski kriminaal-karistuse alla selle eest, et ta on lapse suhtes nii käitunud, kas siis võib olla ka selline variant, et isalt võetakse tema tütre hooldusõigus või jäetakse vanemlikest õigustest ilma. Isa maksab tütrele ka elatisraha läbi kohtutäituri.

Juba ette tänades!

Isikult on tema alaealiste laste suhtes elatis välja mõistetud 2007. aastal. Piiratud teovõimega isikuks tunnistati ta sel aastal ja paigutati kohtu otsuse alusel aastaks kinnisesse asutusse. Elatis peetakse kinni Sotsiaalkindlustusameti vahendusel e. pensionist. Arve on arestitud üle 3000 euro suuruses summas ja vabastatud vaid 160 euro osas kuus. Hetkel toetab riik seoses elatise maksmisega teda erihoolekande teenuse omaosaluse maksmisel. Talle jääb kätte 20 eurot, millest peab saama ostetud ravimid, suitsud, riided ning tasutud ülekandeteenuse tasu arvete maksmisel. Arestitud arve tõttu ei saa talle avada eraldi arvet taskuraha kasutamiseks, ning koguda raha suuremate kulude (nt riided, jalanõud) tarbeks. Kas on võimalik taotleda elatise maksmise tühistamist ja elatise võla kustutamist ning läbi selle ka arve arestist vabastamist isiku piiratud teovõime tõttu ning seoses sellega, et tal ei piisa oma vajaduste katteks talle kätte jäävast summast? Tema tervisliku seisundi olulist paranemist ei ole loota.