Perekonnaõigus
Küsimus: Mis juhtudel võib politseisse pöörduda, kui isa ei maksa elatisraha, kas siis kui 6 kuud juba maksmata?25.05.2013
Tere!
Lapse isa ei maksa lapsele alimente. Võla suurus on 2000 eurot ja asjaga tegeleb ka kohtutäitur. Olen kuulud, et on õigus pöörduda ka politseisse, paragrahv 169 alusel.
Kas politseisse võib avalduse teha vaid siis, kui kuus kuud pole lape isa midagi maksnud? Või on mul õigus politseisse pöörduda ka siis, kui raha vahel laekub üks kord kolme kuu jooksul?
Lugupidamisega
Lapse isa ei maksa lapsele alimente. Võla suurus on 2000 eurot ja asjaga tegeleb ka kohtutäitur. Olen kuulud, et on õigus pöörduda ka politseisse, paragrahv 169 alusel.
Kas politseisse võib avalduse teha vaid siis, kui kuus kuud pole lape isa midagi maksnud? Või on mul õigus politseisse pöörduda ka siis, kui raha vahel laekub üks kord kolme kuu jooksul?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Karistusseadustiku § 169 alusel on võimalik algatada kriminaalmenetlus juhul, kui vanema kõrvalehoidumine lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest on kuritahtlik. Seega eeldab nimetatud paragrahvi kohaldamine vanema kuritahtlikkust ülalpidamiskohustuse rikkumisel – nt olukorras, mil vanemal puudub igasugune sissetulek, millega seoses ei ole vanem võimeline oma ülalpidamiskohustust lapse eest täitma, ei pruugi iseenesest veel olla tegemist kuritahtliku käitumisega.
Küsimusele, kas Teie asjas on tegemist vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega elatise maksmisest, saab vastata vaid asjaolude lähemal vaatlusel. Selleks soovitan Teil pöörduda politsei poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin ette võtma, et mitte hakata hooldama isa, kes ei ole minuga 28 aastat suhelnud?23.05.2013
Tere,
Mul on selline küsimus, et kuidas on võimalik ajada asju nii, et minul poleks kohustust oma isa hooldamiseks, kes pole minu elu ajal minust huvi tundnud, ega minu kasvatamisest osa võtnud - ka mitte rahaliselt. Tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega.
Hiljuti sai ta insuldi ning hetkel hoolitseb tema eest tema seaduslik abikaasa. Olen hakkanud tundma survet tema suguvõsa poolt, kes pole minuga alates minu kuuendast eluaastast saadik so 28 aastat suhelnud.
Mida peaksin ette võtma?
Mul on selline küsimus, et kuidas on võimalik ajada asju nii, et minul poleks kohustust oma isa hooldamiseks, kes pole minu elu ajal minust huvi tundnud, ega minu kasvatamisest osa võtnud - ka mitte rahaliselt. Tegemist on minu jaoks täiesti võõra inimesega.
Hiljuti sai ta insuldi ning hetkel hoolitseb tema eest tema seaduslik abikaasa. Olen hakkanud tundma survet tema suguvõsa poolt, kes pole minuga alates minu kuuendast eluaastast saadik so 28 aastat suhelnud.
Mida peaksin ette võtma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 103 lõik 1 alusel on võimalik ülalpidamiseks kohustatud isik ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda – eelkõige on selleks alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel, ülalpidamiseks õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu või õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Ilmselt võib olla tegemist ülalpidamiskohustuse jämeda rikkumisega, kui isa pole Teid rahaliselt mitte kunagi toetanud. Kui elatist Teie ülalpidamiseks kohtu poolt välja mõistetud ei ole, võib samas ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine üsna keeruliseks kujuneda.
Kui Te ei soovi isa võimalikus ülalpidamises osaleda ja leiate, et isa on oma ülalpidamiskohustust Teie suhtes jämedalt rikkunud, on Teil õigus pöörduda tuvastushagiga kohtu poole, millega palute tuvastada, et Teil ei ole oma isa suhtes ülalpidamiskohustust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui üks lastest tahaks ema juurest minu juurde elama asuda?22.05.2013
Tere,
Mu kaks poega elavad emaga ja ma maksan ka neile jõudumööda alimente, noorem poeg on 6a ja vanem 8a, kuid asi selles, et vanem poeg tahab elada minuga ehk siis isaga, kuid ema seda ei luba, on kategooriliselt selle vastu, kuna siis ei saa ta minult enam raha ta ise on töötu ja ei kavatsegi tööle minna. Elab abirahadest ja alimentidest ilusti ära, kuhu ma peaksin abi saamiseks pöörduma, et üks lastest enda kasvatada saada, sest siis oleks nii emal kui isal asi võrdne.
Mu kaks poega elavad emaga ja ma maksan ka neile jõudumööda alimente, noorem poeg on 6a ja vanem 8a, kuid asi selles, et vanem poeg tahab elada minuga ehk siis isaga, kuid ema seda ei luba, on kategooriliselt selle vastu, kuna siis ei saa ta minult enam raha ta ise on töötu ja ei kavatsegi tööle minna. Elab abirahadest ja alimentidest ilusti ära, kuhu ma peaksin abi saamiseks pöörduma, et üks lastest enda kasvatada saada, sest siis oleks nii emal kui isal asi võrdne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps soovib edasipidi Teie juures elada, kui lapse ema ei ole sellise muudatusega nõus, peaksite pöörduma kohtusse ja taotlema endale lapse elukoha otsustusõigust. Kui kohus Teie nõude rahuldab, annab see Teile õiguse ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elab.
Iseenesest võiksite enne kohtumenetluse algatamist pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes üritab Teid ja lapse ema suunata kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisele (muidugi eeldusel, et selle sisu vastab lapse huvidele). Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ikkagi kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis riigi seaduste järgi käib Eestis sõlmitud abielu lahutamine Soomes?22.05.2013
Sõlmisime Eestis oma abielu 2002.aastal. Oleme elanud alaliselt Soomes 2004. aastast. Lahutus on sisse antud 1.3.2013. Mind huvitab, et kuna protsess toimub Soomes, kas meie abielu peab lahutama Soome või Eesti seadusandluse järgi? Soome juristi jutu põhjal on nii, et vara jagamise juures loetakse minu varalise suuruse hulka ka majaosa Eestis, mille sain päranduseks peale oma isa surma, kui olin 14-aastane, kas see on ka Eestis samamoodi? Kui mul on mingeid pabereid või tõendeid kohtu jaoks vaja, siis kelle poole peaksin pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui algatasite Soomes abielu lahutamise menetluse, kohaldatakse sellele Soome õigust. Kahjuks ei ole ma kursis Soome seadusandlusega, seega rohkem informatsiooni ma Teile anda ei saa.
Mis puudutab abikaasade ühisvara, siis Eesti perekonnaseaduse kohaselt on pärandi teel omandatu abikaasa lahusvara ja abielu lõppedes selle jagamist ühisvarana nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühes hagis koos võib esitada elatisraha nõude ja ka ainuhooldusõiguse nõude?20.05.2013
Tere
Soovin esitada hagi seoses elatisraha miinimumi tõusuga jaanuarist 2013 a. Kas võin samas hagis lisada juurde, et ühtlasi soovin ainuhooldusõigust ja et lapse elukoht määratakse sinna, kus ema elab või kavatseb kolida. Minu eksabikaasa lapsendas minu lapse, oleme 2 aastat lahutatud ja ta maksab elatist. Mingisugust sidet tal lapsega ei ole. Mul on soov kolida välismaale, kuid ma tean, et tema kirjaliku loa tingimus saab olema, et loobuksin elatise nõudest. Mida täpselt peaksin tegema, kas kohtu paber, kus on määratud ainuisikuline hooldusõigus ja lapse elukoht, on piisav dokument kolimisel välismaale (Austraalia), kus nõutakse isa kinnitust notariaalselt. Kas saan esitada need nõuded koos ühes hagis?
Soovin esitada hagi seoses elatisraha miinimumi tõusuga jaanuarist 2013 a. Kas võin samas hagis lisada juurde, et ühtlasi soovin ainuhooldusõigust ja et lapse elukoht määratakse sinna, kus ema elab või kavatseb kolida. Minu eksabikaasa lapsendas minu lapse, oleme 2 aastat lahutatud ja ta maksab elatist. Mingisugust sidet tal lapsega ei ole. Mul on soov kolida välismaale, kuid ma tean, et tema kirjaliku loa tingimus saab olema, et loobuksin elatise nõudest. Mida täpselt peaksin tegema, kas kohtu paber, kus on määratud ainuisikuline hooldusõigus ja lapse elukoht, on piisav dokument kolimisel välismaale (Austraalia), kus nõutakse isa kinnitust notariaalselt. Kas saan esitada need nõuded koos ühes hagis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on võimalik TsMS § 550 lõike 2 alusel arutada lapse elatisnõuet ja lapse hooldusõigust puudutavaid küsimusi üheaegselt hagimenetluses, kuigi vanema õiguste määramine lapse suhtes lahendatakse muidu hagita menetluses. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ongi ilmselt mõistlik ülaltoodud asju koos arutada.
Teil on võimalik kohtult taotleda hooldusõiguse täielikku üleandmist (teisisõnu ainuhooldusõigust) või lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmist – esimese nõude rahuldamisel on Teil õigus otsustada ainuisikuliselt kõiki lapsega seotud küsimusi ja teise nõude rahuldamisel on Teil õigus otsustada lapse viibimiskoht (elukoht), kuid ülejäänud küsimustes jagate lapse isaga ühist hooldusõigust. Perspektiivikam oleks kohtult ilmselt taotleda lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist, sest ühele vanemale hooldusõiguse üleandmine eeldab väga kaalukaid põhjuseid.
Kohtulahend asendab täielikult lapse isa notariaalset nõusolekut lapse välismaale elama asumiseks – seejuures ei ole oluline, kas kohus annab Teile lapse suhtes täieliku hooldusõiguse või otsustusõiguse lapse viibimiskoha määramiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab maksma elatisraha, kui lapsega üldse kohtuda ei lasta?20.05.2013
Minu elukaaslasel on 3 last, kaks last on sündinud abielus olles ning kolmas laps on sündinud peale lahutust sama naisega. Kui suur on see summa, mida on laste emal õigus alimentideks nõuda, kui sissetulek on vaid 500 eurot kuus. Elame pangalaenuga ehitatud majas mille igakuine laenusumma on 300 eurot, lisanduvad veel elekter ja teised kommunikatsioonid, praktiliselt kogu mehe sissetulek läheb maksudeks. Hetkel ei ole mees ka eksnaisele raha kandnud, kuna keskmine poeg, kes on 14-aastane elas 1 aasta meil, ning vanem poeg kes saab kohe 16, tema eest on siis makstud kõik tema huviringid, ostetud kooliks vajaminevad asjad, riided ja palju muud, samas saab laps iga nädal ka vähemalt 10 eurot taskuraha (seda ülekandega). Kõige nooremat last ei ole naine juba 2,5-3 aastat mehele näidanud ning ei luba suhelda, laps saab 5-aastaseks. Nüüd on juba tekkinud olukord, kus noorim laps võõrastab oma isa ning ei julge midagi rääkida, oleme teda kohanud korra vaid poes, ning ühe korra interneti vahendusel. Kuigi elame suhteliselt lähestikku. Nüüd lubas eksnaine kaevata mehe kohtusse elatisraha sissenõudmiseks. Mees ei ole kunagi keeldunud maksmisest, kui ta vähemalt näeks ja saaks koos olla oma noorima lapsega. Millalgi kui kohalikus omavalitsuses sai seda teemat arutamas käidud, siis naine lubas last näidata täpselt nii palju kui mees soovib, tingimuseks oli vaid see, et koos vanemate vendade juuresolekul, ning saab vähemalt 600 eurot kuus elatisraha. Sellest ei ole eks kordagi kinni pidanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot kuus. Ka kohtupraktika on selline, et üldjuhul alla kehtiva miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda ka juhul, kui ülalpidamiseks õigustatud isikuid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on üsna väike.
Ülalpidamiskohustuse täitmine (elatise maksmine) ja lapsega suhtlemise õigus on kaks eraldiseisvat asja, seega asjaolu, et lapse ema on isale teinud takistusi lapsega suhtlemisel, ei anna õiguslikku alust elatise mittemaksmiseks. Samuti ei ole emal õigust keelata isal ja lapsel suhelda, kui isa elatist ei maksa.
Kui lapse ema teeb jätkuvalt takistusi lapsega suhtlemisele, on isal õigus pöörduda kohtu poole lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas välistada, et mehe abieluväline laps ei oleks ühel hetkel pärija?17.05.2013
Kuidas saaksin kindlustada, et mehe abieluväline laps ei saaks nõuda osa korterist (kunagi, kaugemas tulevikus)? Hetkel korter ühisomandis abikaasaga. Kas see muudaks enam midagi kui mees loobuks omast osast minu kasuks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ka Teie abikaasa soov on välistada oma abieluväline laps pärijateringist, võib abikaasa teha vastavasisulise testamendi. Iseasi, kas laps on abikaasa surma hetkel veel õigustatud oma isalt ülalpidamist saama – kui jah, on lapsel õigus sundosale ja päris kõrvale teda pärandist jätta ei saa.
Kui Teie peamiseks mureküsimuseks on kõnealuse korteri jäämine Teie omandisse ka peale abikaasa surma, on võimalik nt sõlmida abieluvaraleping, millega määrate hetkel ühisvaraks oleva korteri Teie lahusvara hulka. Sellisel juhul ei ole abikaasa abieluvälisel lapsel abikaasa surma korral õigus sellest nö osa saada, sest tegemist ei ole abikaasa pärandiga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab maksma kohtus abielu lahutamise ja varajagamise kulud, kas see kes lahutuse algatab?16.05.2013
Tere,
elan alaliselt Soomes. Abikaasa elab Eestis. Eraldi oleme elanud juba 1,5 aastat. Soovin abielu lahutada. Abielu lahutamiseks pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Vara jagamisega on kindlasti probleemid (maja, korter, auto), kuna abikaasa ei taha sellest kuuldagi, sest "kõik pidi olema tema". Mingit lepingut sõlmitud ei ole, kõik on soetatud abielu ajal. Kas ma saan pöörduda Eestis kohtusse? Kui palju mul see kõik maksma võib minna? Kas kõik maksud peab maksma see, kes kohtusse pöördub? Või maksab mingi osa abikaasa? Kas oleks õige korraga tegeleda abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega?
Tänan!
elan alaliselt Soomes. Abikaasa elab Eestis. Eraldi oleme elanud juba 1,5 aastat. Soovin abielu lahutada. Abielu lahutamiseks pole mul muud võimalust kui pöörduda kohtusse. Vara jagamisega on kindlasti probleemid (maja, korter, auto), kuna abikaasa ei taha sellest kuuldagi, sest "kõik pidi olema tema". Mingit lepingut sõlmitud ei ole, kõik on soetatud abielu ajal. Kas ma saan pöörduda Eestis kohtusse? Kui palju mul see kõik maksma võib minna? Kas kõik maksud peab maksma see, kes kohtusse pöördub? Või maksab mingi osa abikaasa? Kas oleks õige korraga tegeleda abielu lahutamise ja ühisvara jagamisega?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik pöörduda abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudega Eesti kohtusse – selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus. Abielu lahutamist ja ühisvara jagamist on võimalik taotleda erinevates kohtumenetlustes erinevatel aegadel (abielu tuleb siiski lahutada enne, kui taotlete ühisvara jagamist), kuid mõistlik oleks seda ikkagi teha ühes kohtumenetluses.
Kohtumenetlusega seonduvad kulud sõltuvad paljudest asjaoludest, nt sellest, kas soovite kohtumenetluses kasutada esindajat, kes koostab Teile hagiavalduse ja esindab Teid kohtuistungil. Samuti võib riigilõivu suurus olla erinev sõltuvalt sellest, kas hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt läbi e-toimiku veebikeskkonna või paberkandjal – elektroonilisel esitamisel tuleb abielu lahutamise nõudelt tasuda riigilõivu 75 eurot ja e-toimiku väliselt esitades 100 eurot, ühisvara jagamise nõudelt tuleb riigilõivu tasuda vastavalt 250 eurot või 300 eurot.
Reeglina jäetakse abieluasjades poolte menetluskulud nende endi kanda, st kumbki abikaasa kannab need kulud, mis ta kohtumenetlusega seonduvalt on teinud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada Eestis Ukrainas sõlmitud fiktiivne abielu?16.05.2013
Soovin Eestis lahutada Ukrainas sõlmitud fiktiivse abielu (2010), abikaasa on Ukraina riigi kodanik. Ise olen Eesti riigi kodanik. Välismaal sõlmitud abielu kohta dokumenti ei ole, abielu on Eestis legaliseerimata. Kontakt abikaasaga puudub. Millised avaldused on vaja kohtule esitada, kui soovin nii lahutust kui abielu kehtetuks tunnitamist? Milliseid tõendeid on vaja kehtetuks tunnitamisel (tunnistaja olemas)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamine ja abielu kehtetuks tunnistamine on kaks teineteisest eraldiseisvat asja, seega tuleb Teil valida, kas soovite kohtult taotleda abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist. Abielu lahutamise ja abielu kehtetuks tunnistamise vahetegu seisneb selles, et abielu kehtetuks tunnistamisel loetakse abielu tühiseks algusest peale, kuid abielu kohtulikul lahutamisel abielu lihtsalt lõpeb vastava kohtuotsuse jõustumisel.
Ilmselt oleks fiktiivse abielu puhul mõistlikum taotleda kohtult abielu kehtetuks tunnistamist – sellisel juhul tuleks kohtule esitada vastav hagiavaldus, millele on kindlasti lisatud legaliseeritud abielutõend. Asjakohased oleksid ka tunnistajate kirjalikud ütlused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ühisvara jagamisel fikseeritakse kontodel olev rahasumma?16.05.2013
Elasime abikaasaga koos 20 aastat ja 2012 lahutasime. Ta keeldub tunnistamast ühisvara, müüs ühise auto ja ostis variisiku nimele uue. Õnneks on kummalgi oma korter lahusvarana. Mehe tervis on vilets, pärijaid tal pole (vanavanemate järglased).
Raha oli tema arvel, minu sissetulekust elasime. Tean, et ma pole peale surma tema pärija. Mind huvitab, mis saab minu osaga ühisvarast?
Näiteks pangas arvel olev raha. Kas seisuga - lahutuse kuupäev. Tema korteritesse jäi ka minu isiklikke asju, mida ta kätte ei anna. Kuhu ja kelle poole ma pean pöörduma peale tema siit ilmast lahkumist?
Oleme mõlemad pensionärid, ma ei tea, kui kaua ma suudan tööl käia ja tekib ka küsimus: miks ma peaksin loobuma sellest, millele on mul õigus?
Kas mul on õigus midagi saada? Kas ma pean selleks pöörduma kohtu poole ja kui, siis mida ma pean tõestama?
Tänan Teid vastuse eest!
Raha oli tema arvel, minu sissetulekust elasime. Tean, et ma pole peale surma tema pärija. Mind huvitab, mis saab minu osaga ühisvarast?
Näiteks pangas arvel olev raha. Kas seisuga - lahutuse kuupäev. Tema korteritesse jäi ka minu isiklikke asju, mida ta kätte ei anna. Kuhu ja kelle poole ma pean pöörduma peale tema siit ilmast lahkumist?
Oleme mõlemad pensionärid, ma ei tea, kui kaua ma suudan tööl käia ja tekib ka küsimus: miks ma peaksin loobuma sellest, millele on mul õigus?
Kas mul on õigus midagi saada? Kas ma pean selleks pöörduma kohtu poole ja kui, siis mida ma pean tõestama?
Tänan Teid vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt oleks Teie olukorras ainuke võimalus pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks – eeldusel, et endine abikaasa ei ole nõus kohtuväliselt notari juures ühisvara jagamise lepingut sõlmima.
Teie ja endise abikaasa ühisvara hulka kuulub ka pangakontodel olev raha, seega on võimalik taotleda kohtult ka kogutud raha jagamist ühisvarana. Sellisel juhul tuleks aluseks võtta pangakonto seis lahutuse kuupäeval.
Kui endise abikaasa korteris olevad asjad on Teie isiklikud tarbeesemed, on tegemist Teie lahusvaraga ja Teil on õigus koheselt nõuda nende tagastamist. Kui aga tegemist on Teie ja endise abikaasa ühisvarasse kuuluvate esemetega, on endisel abikaasal õigus nendest nö pool saada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand