Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaks isa tegema võ kuhu pöörduma, kui ema keelab lapsega kohtuda?19.07.2013

Tere.
Mure nimelt selles, lapse ema keelab lapse isal lapsega kohtuda. Kuigi nad on seaduslikult abielus aga elavad eraldi. Mees käib soomes tööl ja kui on eestis käimas, siis ema keelab lapsega kohtuda. Naine seab utoopilisi tingimusi, et üldse last näha saaks. Samuti mõjutab ema last isale ütlema, et ei soovi teda näha. Laps 4-aastane. Kui isa teeb ettepaneku, et võtab lapse endaga kaasa, on ema kategooriliselt selle vastu, toodes põhjenduseks, et isa ei suuda piisavalt lapse järgi vaadata. Nüüd tahab aga ema lapse soome viia. Kui isa avaldas soovi, et eestisse tulles lapsega kuhugile sõita, oli vastuseks jälle ei. Nüüd ongi isa juba meeleheitel, et mida ta saab üldse ära teha, et lapsega koos olla? Või kuhu ta peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Esmalt tuleks kirjeldatud olukorra lahendamiseks pöörduda lastekaitsetöötaja poole – lastekaitsetöötaja kutsub suure tõenäosusega välja ka lapse ema ja suunab vanemaid sõlmima kokkulepet lapsega suhtlemise osas.

Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda sellelt riigilõiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peaks tegema notariaalse avalduse, et saada lapse elatisraha igakuiselt miinimumi ulatuses?19.07.2013

Nimelt asi selline, et hakkame oma abielu lahutama ja meil on üks ühine laps, kes saab oktoobris 3-aastaseks. Tundes oma meest, kes pole meie abielu jooksul mulle sentiga raha andnud, siis oma kindluse mõttes mõtlesin teha notariaalse avalduse elatisraha nõudeks. Me küll oleme rääkinud ja leppisime kokku, et ta maksab 160 eurot kuus lapsele. Aga mul ikka väike hirm, et äkki ütleb üks kuu, et näe mul pole ja kõik. Kuna mu esimese lapse isa on juba siuke mees, kes jätab ka vahel maksmata kuna väidetavalt tal pole, siis ei sooviks küll, et teisega ka nii läheb. Ja mind huvitaks palju see notariaalne toiming maksma läheks? Ja kas ikka tasub teha ja kas 160 eurot on siis igati õiglane küsida? Lisaksin veel, et abikaasal omal rohkem lapsi pole ja ta saab palka 1000 eurot kuus kätte.

Teie vastust ootama jäädes....

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt tuleb vanemal oma lapse ees ülalpidamiskohustust täita vabatahtlikult – kokkuleppe elatise maksmise osas võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, sh notariaalses vormis. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei ole nõus vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust täitma, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Seega tekib kohtusse pöördumise vajadus alles siis, kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa.

Elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest – kui lapse vajadused ei ületa 320 eurot kuus, on põhjendatud nõuda elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suuremad kui 320 eurot kuus, tuleks elatise suuruse kindlaksmääramiseks jagada lapse igakuised ülalpidamiskulud pooleks – üks pool neist jääks last kasvatava vanema kanda ja teise poole peaks elatisena maksma lapsest lahus elav vanem.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigus saada sündiva lapse ainuhooldusõigus endale, kuna lapse ema on kriminaalkorras karistatud?02.07.2013

Tere
Endine (eks)elukaaslane on rase. Kas oleks võimalik teha isadustesti ning kui näiteks selgub, et laps on minu, kas oleks võimalik peale sünnitamist või juba raseduse ajal hooldusõigus endale saada kuidagi, kuna lapse ema on kriminaalkorras karistatud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest on võimalik DNA analüüsi läbi viia ka enne lapse sündi, kasutades selleks lootevedelikku, kuid see eeldab nii tulevase lapse ema kui ka isa nõusolekut. Kohtupraktika isaduse tuvastamise osas enne lapse sündi mulle teadaolevalt puudub, seega ma asuks seisukohale, et enne lapse sündi kohtu kaudu isaduse tuvastamist võimalik nõuda ei ole.

Pelgalt asjaolu, et lapse ema on kriminaalkorras karistatud, ei anna alust lapse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Selleks, et vastsündinud lapse emalt hooldusõigus täielikult ära võetaks, peaksid esinema väga kaalukad asjaolud. Samuti olen seisukohal, et lapse hooldusõiguse üleandmise taotlemiseks saate kohtusse pöörduda siis, kui laps on sündinud, mitte naise raseduse ajal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mitu aastat on õigus tagasiulatuvalt nõuda elatisraha?02.07.2013

Mitu aastat on õigus tagasiulatuvalt nõuda alimente?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse §-i 108 kohaselt võib ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui üks elab Soomes ja teine Eestis?01.07.2013

Olen elanud abikaasast 7 aastat lahus ja Soomes, tema elab Eestis. Nüüd tahaks lahutust. Millest ma peaksin alustama ja mismoodi näeb lahutuskäik välja? Kas mina saan üksi Soomes lahutuse sisse anda, ilma et teine pool kohal oleks. Nimelt ta on liikumispuudega ja ta ei oleks võimeline üldse kuskile kohale ilmuma.
Millised dokumendid peavad minul olema, kas abielutunnistus on vajalik (abielutunnistus on kadunud). Mida peab tegema see pool, kes elab Eestis, kas tema peab ka kuskile kohale minema? Lahutus oleks mõlemapoolne otsus.

Teiseks, sooviks teada, kuidas tuleb toimida, kui meil on ühine vara - korter. Korter on tagatiseks teise korteri pangalaenule. Teine pool elab hetkel selles korteris. Mina sooviksin oma osa lastele jätta, kui teine pool soovib sama, kas piisab omavahelisest kokkuleppest või tuleb see kuskil kinnitada või kuidas sellisel juhul asju ajada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtumenetlus abielu lahutamiseks on võimalik algatada nii abikaasa elukoha järgi Eestis kui ka Teie elukoha järgi Soomes (eeldusel, et Soomes on Teie alaline elukoht). Selleks peate esitama kohtule hagiavalduse, millele on kindlasti lisatud abielutunnistus. Kohtumenetluse algatamisest Te abikaasat teavitama ei pea, samuti ei ole hagi sisseandmisel vajalik tema kohalolek.

Reeglina peaksid kohtuistungil kohal viibima mõlemad abikaasad, kuid Eestis on võimalik erandlikult abielu lahutada ka siis, kui üks pool istungilt puudub. Soome seadusandlusega ma kahjuks kursis ei ole, seega ei oska ma öelda, kas Soomes on samamoodi.

Korteri kui ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda notari poole ja sõlmida vastavalt kokkuleppele ühisvara jagamise leping. Kui ühisvara jagamise osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleks ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käib ainuhooldusõiguse nõudmine?28.06.2013

Tere.
Lapse sündides olin kuu aega üksikema, ilmus välja lapse isa, kes soovis oma nime ka sünnitunnistusele, peale lubadusi olin nõus. Mees aga elas Soomes ja teise perega. Lapsele kandis vahelduva eduga raha 60 eurot kuus, naise arvelt. Last nägi ta 2 kuuselt, 9 kuuselt. Ei helistanud, ei kirjutanud, ei pidanud ühtegi sünnipäeva meeles jne, kuigi lubasin tal lapsega kohtuda kui tal huvi on. Tal polnud. Kasvatasin last üksi. Nüüd aasta tagasi otsis ta meid üles, palus andeks, tahtis viga parandada, mina heas usus, et laps saab isaga olla, andestasin, kolisime lapsega Soome. Pool aastat hiljem oli asi nii hull, et kolisime lapsega ära. Pole keelanud tal lapsega kohtuda, kuid minu juuresolekul. Nüüd on olukord selline, tahan saada ainuhooldust, kuna ei soovi lapsele pettumusi. Ta tuleb siis, kui talle sobib ja tal aega, kuigi 10 km vahet. Kui laps kutsub, ta ei tule.
Küsimus: Kui suur võimalus on mul võita see kohtuasi? Kas peaksin seda tegema Eesti või Soome kohtus? Mis peaksid olema tõendusmaterjalid (enda sõpradelt tuttavatelt saaksin kinnituse, samuti lasteaiast, et kasvatajad pole teda kordagi näinud, tööandjalt, samuti vallavalitsuselt käisin küsimas abi, veel saaksin tuua tema töögraafiku kogu selle aja kohta, eksnaise kinnituse). Mida peaksin tegema? Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui ma õigesti aru saan, on Teie sooviks lapse ja isa suhtluse piiramine, sest isa ja lapse kaootilised ning vähesed kohtumised frustreerivad last. Pean paraku märkima, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse täielikult Teile üleandmine ei annaks nö soovitud tulemust – ka hooldusõiguseta vanemal on õigus oma lapsega suhelda.

Kui kohus rahuldaks Teie nõude ja annaks Teile täielikult üle lapse hooldusõiguse, saaksite ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsega seotud asju, sh lapse viibimiskoha, kooli- ja terviseküsimusi, kuid nagu eelnevalt märkisin, säiliks lapse isal õigus lapsega suhelda. Pean seejuures rõhutama, et kohtud väga ei poolda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse ühele vanemale täielikku üleandmist ning seda ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Kui siiski leiate, et ühise hooldusõiguse lõpetamine vastab lapse huvidele, tuleks kohtule esitada vastav avaldus. Avalduses peab sisalduma selge põhjendus, miks tuleks lapse ühine hooldusõigus lõpetada. Hooldusõiguse asi allub selle riigi kohtule, kus on lapse alaline elukoht – kui elate Soomes, tuleks pöörduda Soome kohtu poole, kui aga elate Eestis, on asja pädev arutama Eesti kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui maja kuulub pooleks meile mõlemale, kas mees saab nõuda maja müüki?28.06.2013

Tere
Abikaasa lahkus oma pere juurest. Kooselu on olnud 19.a ja abielus oleme olnud 6. Meil on kaks alaealist last ja mõlemal lapsel on raske puue. Maja on ostetud pangalaenuga enne abielu, aga pool on minu ja pool on abikaasa oma. Abielu ajal on ostetud ka kaks autot. Mis õigused on minul. Kas tal on õigus meilt nõuda maja müüki ja palju peaks maksma tema 2 lapsele? Kui mina pole nõus müügiga, kas siis temal on võimalik meid majast välja ajada, maja müügist ei saa kumbki mingit tulu. Mina jääksin kahe lapsega taeva alla ja tema elaks oma armukese juures. Kas sellise jama juures on mõistlik lahutada. Tema lahutust ei taha.
tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Saan Teie kirjeldusest aru, et kõnealune maja on Teie ja abikaasa kaasomandis (sh võrdsetes osades) ja mõlema abikaasa osa on selle abikaasa lahusvara. Kaasomandi lõpetamist on kaasomanikul alati õigus nõuda, muuhulgas selliselt, et kaasomandis olev vara müüakse ja müügitulu jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurustele. Seega saab Teie abikaasa nõuda kaasomandi lõpetamist viisil, et maja müüakse maha ja müügitulu jagatakse. Kuna Teie ja abikaasa osad kaasomandis on võrdsed, tuleb maja müügist saadav tulu jagada teie kahe vahel pooleks – seejuures puudub abikaasal kohustus müügitulust osa lastele anda (laste isal on vaid ülalpidamiskohustus mõlema lapse eest).

Kui Teil on kindel soov abielu lahutada, kuid abikaasa ei ole nõus abielu perekonnaseisuametis lahutama, tuleb abielu lahutamise nõudega pöörduda kohtu poole. Seejuures lahutab kohus abielu igal juhul, olenemata sellest, kas abikaasa sellega nõustub või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et eksabikaas maksaks poole korteri kuludest?28.06.2013

Korter on minu nimel, aga soetatud erastamise ajal ja abielus olles, 5 aastat tagasi lahutasime ja tema läks teise linna, mina taas eri paika ja korter jäi tühjaks. Tema pole maksnud ei kommunaale, ega muidu kulusid ja ei taha maksta ka. Mis peaks tegema, et ilma üürnikuta korteri kulud jaotuksid võrdselt. Ma ei saa isegi laenu võtta ilma tema nõusolekuta ja seda ta ei anna.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eelduslikult on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, mis tuleks komplikatsioonide vältimiseks ära jagada – ilmselt oleks seda võinud teha kohe peale abielu lahutamist.

Ühisvara jagamine lahendab ka Teie poolt kirjeldatud probleemi ehk olukorra, mil ainult üks abikaasadest teeb ühisvaraks oleva korteri ülalpidamiseks kulutusi.

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notari juures ühisvara jagamise leping. Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks vastava nõudega kohtu poole pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ainuke sissetulek on töötukassa raha 100 eurot, siis mis summa peab alimentideks maksma?25.06.2013

Küsimus 1.
Kui ainuke sissetulek on töötukassa raha 100 eurot, siis mis summa peab alimentideks maksma? Inimesele peab teatavasti jääma kätte ka elu võimaldav miinimumsumma, mis tegelikult peaks olema palju suurem, kui see saadav 100 eurot.

Küsimus 2.
Kaks aastat tagasi kaotati ära maksuametipoolne alimentide eest saadav maksutagastus - kuidas nüüd käituda - kas see tõesti tähendab, et minu jaoks tõusis alimentidele kuluv summa 21% või tegelikult oleks normaalne, kui vähendan ka makstavat summat 21%.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot kuus. Reeglina mõistavad kohtud miinimumsummas elatise välja ka siis, kui vanem on töötu (ja/või töövõimetu). Eelnimetatut põhjendatakse sellega, et minimaalne elatis ei ole ülemäära suur ja vastab lapse minimaalsetele vajadustele. Seega on keeruline anda nõu olukorras, mil elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on väiksem kui kehtiv elatise miinimum.

Elatist tõepoolest enam ei maksustata – makstav elatis läheb täies ulatuses elatise saaja kätte. Seadusemuudatus ei anna alust makstava elatise vähendamiseks (sh alla kehtiva miinimumi).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isa võib nõuda 12-aastase lapse osas isaduse testi, et elatisraha maksmisest vabaneda?25.06.2013

Kui lapse isale on kohtu kaudu elatise maksmine määratud, kas on võimalus, et ta saab seda vaidlustada nõudes isadustesti? Laps on praegu 12-aastane, lapse ema sellega nõus pole. Või puudub võimalus, kuna ta tunnistas lapse kunagi enda omaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isale on vähem kui aasta aega tagasi teatavaks saanud asjaolud, mis annavad alust arvata, et ta ei ole lapse bioloogiline isa, on tal tõepoolest õigus isadus vaidlustada.

Kui lapse isa põhjendatult isaduse vaidlustab, ei saa lapse ema sellest nö keelduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand