Tööõigus
Küsimus: Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus?10.03.2017
Tere!
Mul on kõrgem haridus, kuid otsustasin minna õppima uut ametit kutsehariduskeskusesse (4. taseme kutseõpe, tsükliõpe 2 korda kuus 2 päeva). Ise arvan, et see on tasemeõpe.
Tööandjal on aga seisukoht, et kuna see ei ole tööga seotud õppimine, saan võtta kuni 30 päeva palgata õppepuhkust. Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus, mulle on jäänud seadust lugedes mulje, et sellest hakkab asi hargnema.
Ja mulle kohaldub Täiskasvanuseaduses selline punkt-13 (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
Mul on kõrgem haridus, kuid otsustasin minna õppima uut ametit kutsehariduskeskusesse (4. taseme kutseõpe, tsükliõpe 2 korda kuus 2 päeva). Ise arvan, et see on tasemeõpe.
Tööandjal on aga seisukoht, et kuna see ei ole tööga seotud õppimine, saan võtta kuni 30 päeva palgata õppepuhkust. Mis on tasemeõpe ja mis täiendkoolitus, mulle on jäänud seadust lugedes mulje, et sellest hakkab asi hargnema.
Ja mulle kohaldub Täiskasvanuseaduses selline punkt-13 (3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Täiskasvanute koolituse seadus sätestab, et töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul, kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.
Täiskasvanute tasemeõpet võimaldavad üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid. Täienduskoolitus on aga väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (nt keelekursused, arvuti kasutamise kursused jne).
Töötajal on võimalik õppepuhkust võtta 30 kalendripäeva ulatuses, kuid tööandjal on tasu maksmise kohustus ainult 20 kalendripäeva eest ning seda juhul, kui õppija osaleb tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel. See tähendab, et tööandjal on kohustus õppepuhkus hüvitada igal juhul kui tegemist on tasemeõppega (olenemata erialast), kuid täiendõppes osalemise puhul on tööandjal kaalutlusõigus – kas maksta või mitte. Kõik oleneb sellest, kas täiendkoolitusel osalemine on tööandja huvides või mitte.
Seega kui õpite tasemeõppes, peab tööandja Teile õppepuhkust võimaldama. Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas normeerija peab olema läbinud vastavad kursused?09.03.2017
Kas normeerija peab olema läbinud vastavad kursused? Kui normeerija tuleb töölist normeerima, kas ta peab töölist sellest teavitama ja olema töölisega nii kaua kuni ta selle töö lõpetab?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kehtivad seadused normeerija haridusnõudeid ei kehtesta. Tööandja otsustab, kelle ta võtab normeerijana tööle ning mis tingimustel (sh haridustase). Kui töötajal normeerija tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused puuduvad, peab väljaõppe korraldama tööandja (koolitama ise või saatma koolitusele).
Seda, mil viisil tööd korraldatakse, on tööandja otsustada. Seadused seda ei reguleeri. Antud juhul tuleks normeerijat puudutavad küsimused esitada tööandjale, kes tööd korraldab.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib riigipühal töötamist võtta puudutud tundide tagasitegemisena, tavatasuga mitte kahekordsena?09.03.2017
Kui olen kuu jooksul isiklikel põhjustel puudunud ning otsustan riigipühal tööle minna (normaalselt 2x tasu), kas siis on tööandjal õigus need tehtud tunnid lugeda tasategemisena (1x tasu)? Kas sama käib ka nädalavahetusel töötamise kohta (kui tavaliselt saab selle eest 1.5x tasu)?
Tööandja selgitus:
"Kui te puudute (põhjuseta, näiteks isiklikel) ja teete tunde järgi riigipühal, siis järgitehtud tunnid tasaarveldatakse, mitte ei võeta kui lisatunde"
Tööandja selgitus:
"Kui te puudute (põhjuseta, näiteks isiklikel) ja teete tunde järgi riigipühal, siis järgitehtud tunnid tasaarveldatakse, mitte ei võeta kui lisatunde"
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Riigipühal töötamine hüvitatakse kahekordse töötasuga. Üksnes poolte kokkuleppel hüvitatakse see tasulise vaba ajaga (vaba aeg antakse tööajast ning hüvitatakse vastavalt).
Ületunnitöö puhul on aga vastupidi - kui kokkulepe puudub, tuleb anda tasulist vaba aega. Kokkuleppel võib ületunnid hüvitada ka rahas, 1,5-kordse tasuga.
Seega kui riigipühal töötamise hüvitamise osas kokkulepe puudub, tuleb töötajale maksta selle aja eest kahekordset töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas õppepuhkust võin taotleda nii, et nädalavahetused jätan välja?09.03.2017
Tere, käin õppimas täiskasvanute gümnaasiumis 12. klassis, see on e-õpe ja koolipäevad on igal laupäeval. Esitasin tööandjale avalduse õppepuhkuse jaoks. Avaldusele kirjutasin perioodid, esmaspäevast reedeni, aga jätsin välja nädalavahetused. Talle see ei meeldinud. Kuna mul on tulemas eksamid ja konsultatsioonid ning on vaja hakata tegelema praktilise tööga, siis mulle sobib esmaspäevast reedeni. Kusagilt lugesin, et õppija saab ise vabalt valida mis päevi ta tahab. Sooviksin teada enda õigusi seosed õppepuhkusega ja kas ma pean hakkama tõestama, mis ma õppepuhkuse päevadel teen, kas on siis kool või õpin iseseisvalt kodus. Avaldusele lisasin ka kooli tõendi, et õpin, aga tööandja tahab iga minu avaldusse lisatud perioodi kohta koolist vastavat tõestust, et just siis on vaja? Kas minul kui 12. klassi õpilasel on ettenähtud 20 tasustatud ja 10 tasustamata kalendripäeva õppepuhkust või saan 12. klassi lõpetamiseks taotleda 15 tasustatud lisapäeva tasemetöö lõpetamiseks?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 1 sätestab, et töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Täiskasvanute gümnaasiumis keskhariduse omandamine on oma olemuselt tasemeõpe. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus. Lisaks on töötajal võimalus kasutada 15 kalendripäeva õppepuhkust tasemeõppe lõpetamiseks.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.
Kui töötaja on tööandjale teinud avalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette, edastanud õppeasutuse teatise ning palunud õppepuhkust tööpäevadel, siis pole tööandjal alust õppepuhkuse andmisest keelduda. Õppepuhkust võib kasutada ka iseseisvaks tööks (näiteks eksamiteks valmistumiseks).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas äriühingu juhatuse liige peab saama tasu äriühingus tehtava füüsilise töö eest?08.03.2017
Jääb veel selguseta, et kas äriühingu juhatuse liige (näit. ainuosanik) peab saama tasu äriühingus tehtava füüsilise töö eest. Näit. juhatuse liige, kelle eesmärk on teenida äriühingule tulu, mitte isiklikku tulu (olemas varud või muu tuluallikas) tehes seeläbi füüsilist tööd. Registreerinud ka töötajate registris vabatahtlikuks antud äriühingus. Kas selline asi on kuskil must-valgel kirjas.
Tegelikult küsimus koorus sealt välja, et autojuhtide kutseoskus nõuete järgi peab kutsetunnistus olema TASU eest töötaval isikul juhtides D kat. sõidukit sõitjate veol. Kui nüüd juhatuse liige ei saa tasu, siis ei peaks olema tal ka kutseoskustõendit.
Tegelikult küsimus koorus sealt välja, et autojuhtide kutseoskus nõuete järgi peab kutsetunnistus olema TASU eest töötaval isikul juhtides D kat. sõidukit sõitjate veol. Kui nüüd juhatuse liige ei saa tasu, siis ei peaks olema tal ka kutseoskustõendit.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vabatahtliku töö tegemise võimalus on reguleeritud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega. See on ka ainus Eesti Vabariigis kehtiv õigusakt, mis reguleerib vabatahtliku töö tegemist. Samas ei ole selles normis defineeritud vabatahtliku töö mõistet. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi – soovitavalt kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö-, keskkonnakaitse-, ühistegevuse või muus avaliku huvi valdkonnas. Samuti võib selleks olla ettevõtete korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine. Vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Samuti ei või vabatahtlikuna teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse peamiselt palgalist tööjõudu.
Kui juhatuse liige täidab ettevõttes lisaks juhtimisfunktsioonile ka muid ülesandeid, mille iseloom vastab töösuhtele, tekib olukord, kus juhatuse liige on seaduse mõttes ka töölepinguline töötaja, olenemata sellest, kas töösuhe on vormistatud või registrisse kantud. Sõitjate veoga saab tegeleda kas füüsiliselt isikust ettevõtjana teenuse osutamise lepingu alusel või töösuhtes töölepingu alusel. Vabatahtlikuna või juhatuse liikme lepingu alusel autojuhina töötamine ei ole juriidiliselt korrektne ning võib Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni järelevalve käigus probleeme tekitada.
Mis puudutab autojuhi ametikoolitust, siis kuna vabatahtlik töö on välistatud, peab koolitus olema igal juhul läbitud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui tööandja väidab, et mul on tükitöö, aga minu töölepingus ei ole sellest sõnagi kirjas?03.03.2017
Tere, Minu probleem seisneb selles, et minu tööandja väidab, et tegemist on tükitöö alusel tasustatava tööga, ehk siis palka peaksin saama tehtud fileede kilode pealt, kuid minu töölepingus ei ole sellest (tükitööst) sõnagi kirjas.
Jaanuari kuu palka maksti mulle tunni alusel (näha palgateatiselt) ja miinimumpalga alusel. Töölepingus on kirjas, et tasu on 4€ (bruto) tund. Tööandja sõnul makstakse 4€ h siis, kui nt ei saa fileerida ja teed midagi muud (laod fileesid pakki või fileerid muud kala, mida ei ole fileerimise hinnatabelis näha).
Tasu punkti all on veel, et fileerimise eest tasutakse vastavalt fileerimise hinnatabelile, kas võiksin tõlgenda seda selliselt, et fileerimise eest võiksin eraldi tasu saada lisaks sellele 4€ h.
Minu arusaamise järgi oleks pidanud tööandja maksma mulle palka selle tunnihinde alusel, mis on lepingus kirjas.
Kas selliselt palgamaksmine nagu tööandja seda tegi on õige või vale? Kui vale, siis mida saaksin/peaksin tegema, et saada siiski õiglane töötasu?
Jaanuari kuu palka maksti mulle tunni alusel (näha palgateatiselt) ja miinimumpalga alusel. Töölepingus on kirjas, et tasu on 4€ (bruto) tund. Tööandja sõnul makstakse 4€ h siis, kui nt ei saa fileerida ja teed midagi muud (laod fileesid pakki või fileerid muud kala, mida ei ole fileerimise hinnatabelis näha).
Tasu punkti all on veel, et fileerimise eest tasutakse vastavalt fileerimise hinnatabelile, kas võiksin tõlgenda seda selliselt, et fileerimise eest võiksin eraldi tasu saada lisaks sellele 4€ h.
Minu arusaamise järgi oleks pidanud tööandja maksma mulle palka selle tunnihinde alusel, mis on lepingus kirjas.
Kas selliselt palgamaksmine nagu tööandja seda tegi on õige või vale? Kui vale, siis mida saaksin/peaksin tegema, et saada siiski õiglane töötasu?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üks nendest tingimustest on töötasu. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. See tähendab, et töölepingus peab kajastuma töötasu ka numbriliselt. Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud.
Juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö eest tasustamine toimub tükitöö alusel, peab see olema seotud ka ajapalgaga (nt tunnitasuga) ning eraldi välja toodud ka tükitöö hinne (nt eraldi kehtestatud hinnakirjaga). Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Töölepingu andmed (sh töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajale peaks olema selge, mille eest ja kui palju töötasu makstakse.
Tükitöö sidumine tunnihindega tähendab üldjuhul seda, et tööandja annab garantii, et olenemata tehtud tükkidest, ei maksa ta töötajale vähem kui näiteks 4 eurot tunnis. See tähendab, et kui töötaja teeb tunnis rohkem, kui n-ö norm ette näeb, saab ta rohkem kui 4 eurot (ehk vastavalt hinnakirjale) ning kui töötaja teeb vähem, siis saab ta ikkagi 4 eurot tunnis.
Soovitan Teil küsida tööandjalt lisaks hinnakirjale ka palgateatist ning selgitusi, kuidas töötasu kujuneb, kuna Teil on selleks TLS § 28 lg 2 p 12 tulenev õigus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei ole mind töötajate registrisse kandnud?03.03.2017
Tere!
Asusin kuu aja eest tööle, sõlmitud sai kirjalik tööleping ning kõik tundus õige. Täna aga leidsin infot, et töölepingus peab olema välja toodud brutopalk, kuid minu omas on netopalk. Selle kohta uurides hakkasin mõtlema, et ma ei ole üldse maksuametist e-maili saanud selle kohta, et ma antud firmas töötaksin. Vaatasin siis järgi ja ei olegi midagi sisse kantud, samas on juba kuu aega möödas esimesest tööpäevast. Minu teada peaks registrisse kandmine toimuma enne tööle asumist. Kui ma ei eksi, siis mida arvata ja kuidas käituda?
Ette tänades
Asusin kuu aja eest tööle, sõlmitud sai kirjalik tööleping ning kõik tundus õige. Täna aga leidsin infot, et töölepingus peab olema välja toodud brutopalk, kuid minu omas on netopalk. Selle kohta uurides hakkasin mõtlema, et ma ei ole üldse maksuametist e-maili saanud selle kohta, et ma antud firmas töötaksin. Vaatasin siis järgi ja ei olegi midagi sisse kantud, samas on juba kuu aega möödas esimesest tööpäevast. Minu teada peaks registrisse kandmine toimuma enne tööle asumist. Kui ma ei eksi, siis mida arvata ja kuidas käituda?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist (tööleping, töövõtuleping jne) ning ajalisest kestvusest. Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
Tööandjal on seadusest tulenev kohustus pidada töötaja töötasult kinni tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksu. Omalt poolt peab tööandja töötasult maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu.
Kui avastate, et tööandja seda teinud pole, tasub esimese asjana teha tööandjale arupärimine koos palvega asi korda ajada. Kui tööandja oma kohustusi ka siis ei täida, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine kuna tööandja rikub lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Selgitame, et maksmata maksude tõttu jääte ilma sotsiaalsetest garantiidest (ravikindlustus, töötuskindlustus jne). Kui nii juhtub, saate pöörduda tööandja vastu kahjunõudega kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui tööandja võtab välislähetuse ja transpordi raha palgast maha?02.03.2017
Tere,
Kas tööandjal on õigus maha võtta päevaraha ja transpordi raha palgast, kui olen lähetuses mistahes Euroopa riigis? Kui summa on läinud juba üle 10 000 € kuhu peaks edasi pöörduma? Kui olen aru saanud, siis Tööinspektsioon enam sellega ei tegele?
Kas tööandjal on õigus maha võtta päevaraha ja transpordi raha palgast, kui olen lähetuses mistahes Euroopa riigis? Kui summa on läinud juba üle 10 000 € kuhu peaks edasi pöörduma? Kui olen aru saanud, siis Tööinspektsioon enam sellega ei tegele?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eristada tuleb töötasu, päevaraha ning kuluhüvitist (nt majutuse eest).
Kui Teil oli tööandjaga kokkulepe, et Teie töötasu suuruseks on x ning sellele lisaks makstakse veel päevaraha ning hüvitatakse näiteks sõidukulud ja majutus, siis ei saa tööandja summast x päevaraha ja kuluhüvitist maksta.
Samas arvestades kohtupraktikat, siis olukorras kus töötasu kokkulepe ei ole tõendatav (nt suuline kokkulepe), on kohus lugenud, et tööandja poolt makstav tasu võib sisaldada endas juba ka päevaraha.
Juhul kui Teil on kokkulepped korrektselt vormistatud ja tõendatavad ning tööandja on Teile vähem tasu maksnud, saate pöörduda saamata jäänud tasu nõudega töövaidlusorgani. Üle 10 000 euro suuruse nõude puhul peate pöörduma kohtusse, töövaidluskomisjon nii suure nõudega vaidlust ei lahenda.
Lisan, et saamata jäänud töötasu saate nõuda kolm aastat, päevaraha aga neli kuud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui kaua olen kohustatud tasuta tööl käima kuna palka ei saa õigeaegselt ja omanik keeldub pankroti väljakuulutamisest?01.03.2017
Tere! Jaanuari töötasu hilines (palgast maksti 27.02. seisuga veidi vähem kui pool tegelikust töötasust). Restoran ilmselgelt pankroti äärel ning ei ole loota ka veebruari palga tasumist õigeaegselt. Kuidas toimida? Kui kaua olen kohustatud tasuta tööl käima kui omanik keeldub pankroti väljakuulutamisest?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Kui tööandja seda ei tee ja olete veendunud, et ta ei tee seda ka tulevikus ning soovite loobuda oma kohustuste täitmisest (teha tööd), siis peaksite tööandjat hoiatama. Hoiatuse mõte on see, et tööandja teaks, et seniks kuni ta oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida, ei täida neid ka töötaja. Hoiatus tuleks teha kirjalikult või nt e-kirja teel.
Lisan, et hoiatada (ehk anda võimalus rikkumise lõpetamiseks) tuleks ka siis, kui tööandja oma kohustusi ei täida ja töötaja on sunnitud töösuhte sellepärast erakorraliselt üles ütlema. Töölepingu seaduse § 91 lg 2 annab võimaluse töösuhte erakorraliselt üles öelda juhul, kui tööandja oma töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida (nt viivitab oluliselt töötasu maksmisega).
Kui tööandja ka pärast hoiatust oma kohustusi ei täida ning töötaja soovibki töösuhet erakorraliselt üles öelda, siis tuleb ülesütlemisavalduses kindlasti põhjendada, mis on need asjaolud ja tööandjapoolsed rikkumised, mis takistavad töösuhte jätkamist.
Kui tööandja töötajale töötasu ei maksa, on töötajal võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Lisaks on töötajal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist (0,022% päevas). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus paigaldada poodi turvakaameraid ilma töötajate nõusolekuta?28.02.2017
Tööandjal on plaan paigaldada meie kauplusesse turvakaamerad. Need peaksid saatma live-pilti ka välisriiki, kus on meie kaupluse emafirma ning seda live-pilti saaksime ka meie ning tema igal hetkel vaadata. Kas tal on õigus paigaldada kaamerad, kui meie kollektiivist pole vähemalt 1 sellega nõus? Lisaks tundub tema käitumisviisist, et ta soovib neid kaameraid meie töö jälgimiseks, mitte varaste tabamiseks.
Just see live-pildi saatmine välisriiki tekitab lisaküsimusi. Kas see on üldse seadusega kooskõlas?
Just see live-pildi saatmine välisriiki tekitab lisaküsimusi. Kas see on üldse seadusega kooskõlas?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Lisaks sätestab isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 14 lõige 3, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei või kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute, sh ka töötajate, õigustatud huve.
IKS § 6 kohaselt peab jälgimisseadmestiku kasutamisel järgima eesmärgipärasuse, informeerituse ja minimaalsuse põhimõtet. Lisaks tuleb töötajaid IKS § 15 kohaselt andmete kogumisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest ka teavitada. Töötajate nõusolek pole vajalik.
Lisame, et kaamerate paigalduse eesmärgiks tööruumides ei saa olla töötegemise jälgimine. IKS ei reguleeri kaamera live-pildi välismaale kuvamist. Oluline on teadmine, kes andmeid töötleb ning miks.
Põhjalikumalt saate isikuandmete kasutamisest, sh jälgimisseadmestiku kasutamisest töösuhetes lugeda Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf
Täiendava informatsiooni saamiseks võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon.