Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pärast emapuhkust saan töötuna arvele võtta, kuigi olen uuesti lapseootel?16.11.2012

Tere,

olen kuni jaanuar 2013 emapuhkusel, samas ootan teist last, kes peaks sündima juuni 2013. Kas mul on võimalik end töötuna arvele võtta jaanuarist ja kas ma saan taotleda alustava ettevõtja toetust 4474 €? Äriplaan koostamisel.
Samuti, kas töötuna arvele võtmine mõjutab kuidagi minu emapalka?

Ette tänades,
K

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,

töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei õpi täiskoormusega õppes ja kes ei tööta (töösuhe on lõpetatud, mitte peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks).
Töötuna arvelevõetud inimesel, kes vastab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda ettevõtluse alustamise toetust vastavalt koostatud äriplaanile.
Vanemahüvitise kohta saate informatsiooni Sotsiaalkindlustusametist.
 

Küsimus: Kas koondatud pensionäril on ka õigus töötuskindlustushüvitisele?11.10.2012

Mind koondatakse alates 31.12.2012 §89 lg 1 alusel. Ka uut tööd ei pakuta. Olen pensionär. Kas ka mulle kehtivad töötuskindlustuse hüvitised. See on siis .... mitu kuud millise tasuga?
Lugupidamisega

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui olete juba jõudnud pensioniikka (63a), siis ei ole võimalik Teid töötuna arvele võtta ega määrata töötuskindlustushüvitist, mida makstakse ainult töötuna arveloleku perioodil.

Kui olete töötanud Teid koondanud firmas üle 5 (10) aasta, on Teil õigus koondamise kindlustushüvitisele ühe (kahe) kuupalga ulatuses. Töötukassa maksab Teile hüvitise välja umbes ühe kuu jooksul tööandja poolt esitatud taotluse alusel.
 

Küsimus: Kas FIE-na tegutsemine on takistuseks põhitöökoha likvideerimisel töötuskindlustushüvitise saamiseks?01.10.2012

Tere!
Olen pika pideva tööstaažiga ning juhul, kui minu tööandja likvideeritaks või mind koondataks, oleks võimalus saada töötuskindlustushüvitist maksimumperioodi jooksul.
Siiski olen samal ajal teinud tööd ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mis välistab töötuskindlustushüvitise.
Kas mul oleks õigus koondamishüvitisele ja töötuskindlustushüvitisele juhul, kui lõpetan tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana?
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Koondamise puhul maksab tööandja ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist. Kui olete selle tööandja juures töötanud üle 5 aasta, siis makstakse koondamise kindlustushüvitist töötukassa kaudu - tööandja taotluse alusel. Kindlustushüvitise saamiseks ei pea töötuna arvele võtma, ei pea avaldusi esitama, võib töötada, võib olla FIE - koondamise kindlustushüvitis laekub isiku kontole ühe kuu jooksul pärast koondamist.

Ettevõtjana registreeritud inimest ei saa töötuna arvele võtta.
Kui FIE tegevus on lõpetatud - saab töötuna registreerida.
Töötuna arvelevõetud isik saab taotleda töötuskindlustushüvitist.
 

Küsimus: Kas pärast ülikooli lõpetamist on õigus saada töötutoetust?24.09.2012

Tere!
Lõpetasin ülikooli selle aasta juunis, olles ise samal ajal selle õppeaasta (2011/2012) tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Kas mul on õigus ennast töötuna arvele võttes saada töötutoetust?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh täiskoormusega õppimine kõrgkoolis)
või muu tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 26 lg 4 loetletud tegevusega (nt kasvatanud alla 8-aastast last, olnud haiglaravil, olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu jne) ja kellel puudub 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast suurem sissetulek (2012. aastal on 31-kordne töötutoetuse päevamäär 65,41 eurot).
Akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvata töötutoetuse määramisel õppimise perioodi hulka.
Teie kirjas esitatud andmete alusel ei ole täidetud töötutoetuse saamise tingimused, kuna töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul viibisite akadeemilisel puhkusel ning töötuna arvelevõtmise korral puuduks Teil õigus töötutoetusele.
 

Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkust saan töötuks registreerides töötuhüvitist?20.09.2012

Tere.
Olen lapsehoolduspuhkusel 1,5 a pisikesega. Enne dekreeti töötasin tähtajalise lepinguga, mis lõppes siis, kui läksin dekreeti. Nii olime leppinud kokku tööandjaga, kuna asusin tööle juba rasedana. Nüüd, kui minu lapsehoolduspuhkus saab läbi, tahan võtta ennast töötuna arvele. Kuidas see hakkab väljanägema? Kas ma saan töötuhüvitist?
Ettetänades,A.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (kindlustatul, kes kasutas eelnimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta);
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Kui Te soovite kasutada oma tööotsingutel töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda ja kaasa võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule, kus on märgitud töösuhte alguse ja lõppemise kuupäevad, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise perioodid.
Teenindame Teid:
E, K, N kell 8.15 - 16.00
T kell 8.15 – 17.30
R kell 8.15 – 12.00
Kas Teil töötuna on õigus töötuskindlustushüvitisele või mitte, otsustatakse Teie poolt töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide ning töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.
 

Küsimus: Kui pean töölt lahkuma seoses teise linna kolimisega, kas siis on mul õigus töötushüvitisele?04.09.2012

Majandusliku olukorra tõttu pidin kolima linnast A linna B. Minu töökoht oli linnas A. Olen lapsehoolduspuhkusel väiksema lapsega (1.6 a). Tegin tööle lahkumisavalduse seoses elukoha muutmisega. Küsimus oleks, et kas ma saan töötuhüvitist kui end töötuks võtan ning mille järgi seda määratakse ning mis summas. Olen üksikema kahe lapsega, vanem (6a) käib lasteaias nüüdseks linnas B. Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui Te olete ise esitanud avalduse, siis on see omal soovil töösuhte lõpetamine ja töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel.

Töötuna arvelevõtmise korral on Teil kindlasti õigus töötutoetusele, mille suurus käesoleval aastal on 2,11 €/päevas.
 

Küsimus: Kui tähtajaline tööleping lõppes ja ma ei soovinud lepingut pikendada, kas mul siis ei olegi õigus töötuskindlustushüvitisele?16.08.2012

Tere,
Mul oli tähtajaline tööleping kestvusega 18 kuud. Nüüd olen töötuna arvel. Töötukassa ütles, et kuna mina ise lahkusin töölt (tähtajaline tööleping lõppes ja ma ei soovinud jätkata samas kohas), ei saa nad maksta töötuskindlustushüvitist, mis käib tähtajalise töölepingu kohta. Selle asemel määrati töötutoetuse päevamäär. Kui mul oli tähtajaline tööleping, kas see mõjutab töötuskindlustushüvitist, kui tähtajaline tööleping lõpeb, aga ei soovi tööd jätkata s.t tähtajalist töölepingut pikendada?
Ma arvan, et see ei tohiks mõjutada minu töötuskindlustushüvitist, kui ma ei soovi seal töökohas tööd jätkata ja lahkun töölt. Kuna tööleping lõppes kuupäevaga määratud päeval.
Lugupidamisega

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
 

Küsimus: Kas töövõimetuspensionäril on kergema töö otsimise perioodiks õigus töötukassa hüvitisele?10.08.2012

Tere!
Olen juba detsembrikuust saadik tööõnnetuse tagajärjel töölt eemal ehk siis juunikuuni olin haiguslehel. Aprillist määrati mulle ka töövõimetuspension, aga nüüd pole veel vigastuse pärast võimalik tööle asuda (ehitusele). Kas mul on töötukassast võimalik saada hüvitist, kuni otsin kergemat tööd?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Eesti Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd.
Selle ülesande täitmiseks võtame isiku, kes ise meie poole töö otsimise sooviga pöördub, arvele töötuna ja osutame tema tööotsingute toetamiseks tööturuteenuseid kehtivate seaduste alusel.
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Seega, kui Teie töösuhe lõpetati tööandja algatusel seoses töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu, siis on võimalik töötuskindlustushüvitist määrata, kui Teie töötasult on makstud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Töötuskindlustushüvitist makstakse, kui töötu otsib aktiivselt tööd, kandideerib sobivatele tööpakkumistele, pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal.

Kui Te olete valmis kasutama töötukassa abi oma tööotsingutel, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivamasse töötukassa osakonda.
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
 

Küsimus: Tööandja ei esitanud Töötukassale koondamishüvitise avaldust tähtaegselt, kas maksmise viivituse tõttu võin tööandjalt nõuda kahjutasu?24.07.2012

Tere.

Olen koondatud ja mul on saada riigi poolt kahe kuu koondamisraha, kuid minu endine töökoht ei esitanud õigeaegselt koondamishüvitise avaldust Töötukassale.

Mina seda ei teadnud ja ootsin raha laekumist pangakontole. Kui viimasest tööpäevast sai kuu aega täis, siis hakkasin asja uurima ja selgus, et tööandja polegi seda avaldust Töötukassale esitanud.
Tänaseks on see avaldus koos selle ennistamisega ka Töötukassale tehtud ja raha peaks kuskil 2 nädala pärast mulle ka laekuma. Seda siis 1 kuu hiljem, kui oleks tegelikult pidanud.

Kuna selle raha mittelaekumine tekitas mulle väga suuri ebamugavusi, siis küsimus on, kas ma saan või võin oma endiselt tööandjalt nõuda kahjutasu selle avalduse esitamisega viivitamise eest?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuskindlustuse seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198680?leiaKehtiv
ei ole koondamise kindlustushüvitse puhul kahjutasu nõude esitamise võimalust ega aluseid reglementeerinud.

Küll on seadus ette näinud, et juhul kui tööandja ei ole koondamise kindlustushüvitise taotlemise tähtaega (5. päeva jooksul pärast töötaja koondamist) järginud,
on tööandjal õigus taotleda Eesti Töötukassalt mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist pärast 3-kuulist tähtajalist töölepingut?16.07.2012

Sain koondamise 2011 kevadel ja seejärel sain 270 päeva töötuskindlustushüvitist. Hetkel töötan 3 kuulise tähtajalise lepingu alusel mis lõpeb 16.09.2012. Kas mul on õigus seejärel töötuskindlustushüvitisele ja millise töötasu alusel seda arvestatakse? Kasvatan 8-aastast last üksinda, kes lõpetas I klassi 2012 juunis.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega muutub varem kogutud töötuskindlustusstaaž nulliks. Kui olete 270 päeva töötuskindlustushüvitist töötuna arveloleku perioodil ära kasutanud, siis uuesti tööle asumisel hakkate koguma uut töötuskindlustusstaaži. Iga kalendrikuu eest, mil olete saanud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksu, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži.

Kas töötuna arveloleval isikul on (olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest) õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Seega, kui Te ei ole pärast viimast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist töötanud ja töötasu saanud vähemalt 12 kalendrikuul, ei ole Teil uuesti kogutud vajalikku 12 kuulist töötuskindlustusstaaži, mis on vajalik töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.

Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud.