Töötuskindlustus
Küsimus: Kas Töötukassa maksab koondamishüvitist ka siis, kui leian juba nädala pärast uue töö?03.04.2013
Tere,
Kas mul on õigus saada Töötukassalt koondamishüvitist ka siis, kui leian uue töö näiteks 10 päeva pärast koondamisega töölepingu lõppemist? Arvestades seda, et töötukassa poolt on hüvitise otsust oodata alles ca 5+14 päeva jooksul. Kui enne otsust tööle asuda, kas siis ei maksta üldse?
Kas koondamishüvitis (minu puhul 2 kuud) makstakse välja ühes osas või jagatakse see kuude lõikes, analoogselt töötukindlustushüvitisega?
Kas mul on õigus saada Töötukassalt koondamishüvitist ka siis, kui leian uue töö näiteks 10 päeva pärast koondamisega töölepingu lõppemist? Arvestades seda, et töötukassa poolt on hüvitise otsust oodata alles ca 5+14 päeva jooksul. Kui enne otsust tööle asuda, kas siis ei maksta üldse?
Kas koondamishüvitis (minu puhul 2 kuud) makstakse välja ühes osas või jagatakse see kuude lõikes, analoogselt töötukindlustushüvitisega?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
töötukassa kaudu makstakse koondamise kindlustushüvitist tööandja taotluse alusel, kui koondatud inimene on firmas töötanud üle 5 (üle 10) aasta ühe (kahe) kuupalga ulatuses.
Koondatud isik ise ei pea selle hüvitise saamiseks avaldusi kirjutama, ei pea töötuna arvele võtma, võib kohe tööle asuda - hüvitis laekub tema kontole ühe maksena kuu jooksul.
Küsimus: Kas koondades on minu rahaline toetus töötukassa poolt suurem, kui ise lahkumisel?26.03.2013
Tere, minu tööleping lõpeb nädala pärast koondamisega. Olen firmas töötanud poolteist aastat ning õpin täiskoormusega päevases õppes. Kas koondamine mõjutab, minu igakuist saadavat toetust? Ehk kas koondades on minu rahaline toetus töötukassa poolt suurem, kui ise lahkumisel?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt töösuhte lõppemise põhjusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.
Omal soovil töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel on õigus töötutoetusele, mille päevamäär 2013.aastal on 3,28 eurot.
Kui töösuhe lõpeb koondamisega ja kui on olemas vajalik kindlustusstaaž (12 kuud), siis on võimalik töötuna taotleda töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja alates 101-st päevast kuni määratud perioodi lõpuni 40% kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust.
Rohkem infot töötuskindlustushüvitise kohta leiate töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245
Küsimus: Kas kaugõppes täiskoormusel õppijal, kelle töökoht koondatakse, on õigust töötuskindlustushüvitisele?18.03.2013
Tere!
Loen siit küsimusi ja vastuseid ning jäi silma selline asi, et töötuskindlustushüvitist ei saa täiskoormusel õppijad? Nimelt õpin kaugõppes ja uue töö leidmine on mulle ikkagi väga tähtis. Siiani töötasin täiskohaga ja õppisin täiskoormusel kaugõppes. Minu ametikoht koondati ja selles ettevõttes töötasin 4,5 aastat.
Tänud vastamast.
Loen siit küsimusi ja vastuseid ning jäi silma selline asi, et töötuskindlustushüvitist ei saa täiskoormusel õppijad? Nimelt õpin kaugõppes ja uue töö leidmine on mulle ikkagi väga tähtis. Siiani töötasin täiskohaga ja õppisin täiskoormusel kaugõppes. Minu ametikoht koondati ja selles ettevõttes töötasin 4,5 aastat.
Tänud vastamast.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
töötuna ei saa arvele võtta inimest, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses täiskoormusega õppes õppiva isiku, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.
Kui viimane töösuhe on lõppenud töötuskindlustushüvitise määramiseks sobival põhjusel (nt koondamine) ja töötuskindlustusstaaži on kogunenud vähemalt 12 kuud (kolme aasta jooksul) on ka töötul õppijal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta otsib aktiivselt tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal.
Küsimus: Kas pean oma rasedusest Töötukassasse teatama, kui olen töötu ja saan toetust?07.03.2013
Tere
Mind koondati töölt, pöördusin töötukassase ja mind võeti arvele. Varsti sain aga teada, et olen rase. Kas pean töötukassale sellest teada andma ja kas töötukassa toetab mind rahaliselt veel edasi igakuiselt. Või pean töötukassast ära tulema ja kuhugi mujale registreerima?
Aitäh!
Mind koondati töölt, pöördusin töötukassase ja mind võeti arvele. Varsti sain aga teada, et olen rase. Kas pean töötukassale sellest teada andma ja kas töötukassa toetab mind rahaliselt veel edasi igakuiselt. Või pean töötukassast ära tulema ja kuhugi mujale registreerima?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
kui Te olete töötuna arvele võetud, siis Te ju pöördusite töötukassasse sooviga leida endale uus töö ning töötukassa aitab Teid tööotsingute korraldamisel ja läbiviimisel.
Töövahendusteenuse kõrval on töötul võimalik osaleda individuaalse tööotsimiskava alusel erinevatel tööturuteenustel ja makstavad toetused või hüvitised annavad tööotsinguteks täiendava kindlustunde.
Kui Teile on töö otsimise perioodi toetamiseks määratud töötutoetus või töötuskindlustushüvitis, siis makstakse seda kuni tööotsingute lõppemiseni kuid mitte kauem kui määratud perioodi lõpuni.
Kui Teie tervislik seisukord lubab tegeleda ka raseduse perioodil töö otsimisega, siis kindlasti rääkige oma konsultandiga sellest, võib-olla oleks koos vaja läbi vaadata sobiva töö kriteeriumid ja töösoovid - ehk sobiks Teile praeguses olukorras osakoormusega või tähtajaline töö.
Teie töötuna arvelolek lõpetatakse, kui Te asute tööle või kui Te ise ei soovi enam tööd otsida ja soovite töötuna arveloleku lõpetada, on võimalik lõpetada töötuna arvelolek teie avalduse alusel. Oluline on teada, et töötukassa ei toeta mitte lapseootuse perioodi vaid Teie tööotsingute perioodi.
Küsimus: Kui pean raske puudega lapse hooldamise tõttu töölt ära tulema, kas see annab õiguse töötuskindlustushüvitiseks?25.01.2013
Tere,
Hetkel töötan suures riigiasutuses, töökoormus on 0,75 kohta. Ei tööta täiskohaga, kuna mul on laps, kellel raske puue. Siiani on tööandja mulle vastu tulnud, et saan töötada osalise tööajaga, kuid nüüd ta ei soovi enam minu avaldust pikendada. Mul pole mingit võimalust lapse pärast ka täiskohaga välja tulla. Kunagi vist oli avaliku teenistuse seaduses selline punkt, et need, kellel on raske puudega laps, on õigus töötada osalise tööajaga, kuid kindlalt ei tea seda, kas oli see poolte kokkuleppel või mitte.
Ühesõnaga, millised oleksid minu võimalused, et saada töötukindlustusmakset?
Siiani olen aru saanud, et kui kirjutan avalduse omal algatusel, isegi kui märgin avaldusse, et laps on raske puudega, siis see ei ole alus saada töötukindlustust? Kas variant on ainult see, et tööandja vallandab mind, et ma ei saanud tööga hakkama või olen liiga palju hoolduslehel? Kas mingeid muid variante ei ole?
Lugupidamisega,
Hetkel töötan suures riigiasutuses, töökoormus on 0,75 kohta. Ei tööta täiskohaga, kuna mul on laps, kellel raske puue. Siiani on tööandja mulle vastu tulnud, et saan töötada osalise tööajaga, kuid nüüd ta ei soovi enam minu avaldust pikendada. Mul pole mingit võimalust lapse pärast ka täiskohaga välja tulla. Kunagi vist oli avaliku teenistuse seaduses selline punkt, et need, kellel on raske puudega laps, on õigus töötada osalise tööajaga, kuid kindlalt ei tea seda, kas oli see poolte kokkuleppel või mitte.
Ühesõnaga, millised oleksid minu võimalused, et saada töötukindlustusmakset?
Siiani olen aru saanud, et kui kirjutan avalduse omal algatusel, isegi kui märgin avaldusse, et laps on raske puudega, siis see ei ole alus saada töötukindlustust? Kas variant on ainult see, et tööandja vallandab mind, et ma ei saanud tööga hakkama või olen liiga palju hoolduslehel? Kas mingeid muid variante ei ole?
Lugupidamisega,
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Küsimus: Kas firma omanikuks olemine takistab töötuna arvele võtmist?18.01.2013
Nimelt on firma registreeritud minu nime peale aga sellega tegeleb tasapisi tegelikkuses hoopis minu tütar. Kuna ise käisin tööl mujal ja nüüd olen töötu, siis küsimus, kas pean tegema mingi avalduse või mismoodi saan tõestada, et tegelikult ma sellega ei tegele? Ja kuna firma on algusjärgus, siis tüdruk selle eest ise samuti tasu ei saa. Tänud ja kunist päeva!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
töötuna ei võeta arvele isikut, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu.
Kui Te olete juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ja ei saa selle tegevuse eest tasu, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta.
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada juriidilise isiku poolt välja antud tõend tasu maksmise kohta.
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö.
Küsimus: Kui tööleping öeldi üles pikaajalise töövõimetuse tõttu, kas siis on õigus töötukassalt saada 80-protsendilist palgahüvitist?10.01.2013
Tere!
Kui minu tööleping öeldi üles pikaajalise töövõimetuse tõttu, kas mul on siis õigus saada töötukassalt 80-protsendilist palgahüvitist?
Ette tänades,
Kui minu tööleping öeldi üles pikaajalise töövõimetuse tõttu, kas mul on siis õigus saada töötukassalt 80-protsendilist palgahüvitist?
Ette tänades,
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Töötuskindluse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega, töötajal on õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, näiteks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arveloleku perioodi jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.
Küsimus: Kui hakkan saama vanemahüvitist, kas siis töötuskindlustushüvitist makstakse ikka edasi?04.01.2013
Tere,
Mind koondati 30.10.2012, kuna firma pandi kinni. Peale seda kohe 31.10.2012 panin end töötuna kirja. Ma olin siis juba 4-ndat kuud rase ja ma hakkan saama töötuskindlustushüvitist alates sellest kuust ja peaks kestma kuni augustini. Küsimus siis selline, et kui mu laps aprillis sünnib, kas siis kaob see kindlustushüvitis, mis oli mulle määratud peale koondamist 270 päevaks, kuna hakkan saama emapalka?
Mind koondati 30.10.2012, kuna firma pandi kinni. Peale seda kohe 31.10.2012 panin end töötuna kirja. Ma olin siis juba 4-ndat kuud rase ja ma hakkan saama töötuskindlustushüvitist alates sellest kuust ja peaks kestma kuni augustini. Küsimus siis selline, et kui mu laps aprillis sünnib, kas siis kaob see kindlustushüvitis, mis oli mulle määratud peale koondamist 270 päevaks, kuna hakkan saama emapalka?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Küsimus: Mitme kuu ulatuses on mul õigus saada koondamistasusid tööandjalt ja töötukassalt, kui olen pensionär ja töötanus selles firmas 20 aastat?21.12.2012
Mind koondatakse 31.12.12 seisuga. Olen töötav pensionär. Staaži selles firmas pisut enam kui 20 aastat. Teatati koondamisest 1 kuu ette.
Mitme kuu ulatuses on mul õigus saada koondamistasusid tööandjalt ja töötukassalt?
Mitme kuu ulatuses on mul õigus saada koondamistasusid tööandjalt ja töötukassalt?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Koondamise puhul maksab tööandja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui olete töötanud selle tööandja juures üle kümne aasta – maksab töötukassa täiendavalt koondamise kindlustushüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Seadus kehtestab ka erisuse, mis kehtib ainult nende koondatud töötajate puhul, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga oli kestnud vähemalt 20 aastat ja koondamine toimub enne 2015. aasta 1. jaanuari. Sellisel juhul maksab töötukassa koondamise kindlustushüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel?03.12.2012
Tere,
kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel ja tööandjal rohkem tööd pakkuda ei ole, kas mul on õigus töötuskindlustus hüvitisele ja kuidas seda arvestatakse? Varem töötasin teises firmas ja maksin ka makse, kuid kahe töökoha vahele jäi 2-3 kuud, kui ei käinud tööl, aga töötuks ka ei võtnud ennast.
Ette tänades.
kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel ja tööandjal rohkem tööd pakkuda ei ole, kas mul on õigus töötuskindlustus hüvitisele ja kuidas seda arvestatakse? Varem töötasin teises firmas ja maksin ka makse, kuid kahe töökoha vahele jäi 2-3 kuud, kui ei käinud tööl, aga töötuks ka ei võtnud ennast.
Ette tänades.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel).
Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötamise kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, haigustoetused, lähetustasud jne).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
-270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
-360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.