Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui pean töölt lahkuma seoses teise linna kolimisega, kas siis on mul õigus töötushüvitisele?04.09.2012

Majandusliku olukorra tõttu pidin kolima linnast A linna B. Minu töökoht oli linnas A. Olen lapsehoolduspuhkusel väiksema lapsega (1.6 a). Tegin tööle lahkumisavalduse seoses elukoha muutmisega. Küsimus oleks, et kas ma saan töötuhüvitist kui end töötuks võtan ning mille järgi seda määratakse ning mis summas. Olen üksikema kahe lapsega, vanem (6a) käib lasteaias nüüdseks linnas B. Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui Te olete ise esitanud avalduse, siis on see omal soovil töösuhte lõpetamine ja töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel.

Töötuna arvelevõtmise korral on Teil kindlasti õigus töötutoetusele, mille suurus käesoleval aastal on 2,11 €/päevas.
 

Küsimus: Kui tähtajaline tööleping lõppes ja ma ei soovinud lepingut pikendada, kas mul siis ei olegi õigus töötuskindlustushüvitisele?16.08.2012

Tere,
Mul oli tähtajaline tööleping kestvusega 18 kuud. Nüüd olen töötuna arvel. Töötukassa ütles, et kuna mina ise lahkusin töölt (tähtajaline tööleping lõppes ja ma ei soovinud jätkata samas kohas), ei saa nad maksta töötuskindlustushüvitist, mis käib tähtajalise töölepingu kohta. Selle asemel määrati töötutoetuse päevamäär. Kui mul oli tähtajaline tööleping, kas see mõjutab töötuskindlustushüvitist, kui tähtajaline tööleping lõpeb, aga ei soovi tööd jätkata s.t tähtajalist töölepingut pikendada?
Ma arvan, et see ei tohiks mõjutada minu töötuskindlustushüvitist, kui ma ei soovi seal töökohas tööd jätkata ja lahkun töölt. Kuna tööleping lõppes kuupäevaga määratud päeval.
Lugupidamisega

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
 

Küsimus: Kas töövõimetuspensionäril on kergema töö otsimise perioodiks õigus töötukassa hüvitisele?10.08.2012

Tere!
Olen juba detsembrikuust saadik tööõnnetuse tagajärjel töölt eemal ehk siis juunikuuni olin haiguslehel. Aprillist määrati mulle ka töövõimetuspension, aga nüüd pole veel vigastuse pärast võimalik tööle asuda (ehitusele). Kas mul on töötukassast võimalik saada hüvitist, kuni otsin kergemat tööd?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Eesti Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd.
Selle ülesande täitmiseks võtame isiku, kes ise meie poole töö otsimise sooviga pöördub, arvele töötuna ja osutame tema tööotsingute toetamiseks tööturuteenuseid kehtivate seaduste alusel.
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Seega, kui Teie töösuhe lõpetati tööandja algatusel seoses töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu, siis on võimalik töötuskindlustushüvitist määrata, kui Teie töötasult on makstud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Töötuskindlustushüvitist makstakse, kui töötu otsib aktiivselt tööd, kandideerib sobivatele tööpakkumistele, pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal.

Kui Te olete valmis kasutama töötukassa abi oma tööotsingutel, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivamasse töötukassa osakonda.
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
 

Küsimus: Tööandja ei esitanud Töötukassale koondamishüvitise avaldust tähtaegselt, kas maksmise viivituse tõttu võin tööandjalt nõuda kahjutasu?24.07.2012

Tere.

Olen koondatud ja mul on saada riigi poolt kahe kuu koondamisraha, kuid minu endine töökoht ei esitanud õigeaegselt koondamishüvitise avaldust Töötukassale.

Mina seda ei teadnud ja ootsin raha laekumist pangakontole. Kui viimasest tööpäevast sai kuu aega täis, siis hakkasin asja uurima ja selgus, et tööandja polegi seda avaldust Töötukassale esitanud.
Tänaseks on see avaldus koos selle ennistamisega ka Töötukassale tehtud ja raha peaks kuskil 2 nädala pärast mulle ka laekuma. Seda siis 1 kuu hiljem, kui oleks tegelikult pidanud.

Kuna selle raha mittelaekumine tekitas mulle väga suuri ebamugavusi, siis küsimus on, kas ma saan või võin oma endiselt tööandjalt nõuda kahjutasu selle avalduse esitamisega viivitamise eest?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuskindlustuse seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198680?leiaKehtiv
ei ole koondamise kindlustushüvitse puhul kahjutasu nõude esitamise võimalust ega aluseid reglementeerinud.

Küll on seadus ette näinud, et juhul kui tööandja ei ole koondamise kindlustushüvitise taotlemise tähtaega (5. päeva jooksul pärast töötaja koondamist) järginud,
on tööandjal õigus taotleda Eesti Töötukassalt mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist pärast 3-kuulist tähtajalist töölepingut?16.07.2012

Sain koondamise 2011 kevadel ja seejärel sain 270 päeva töötuskindlustushüvitist. Hetkel töötan 3 kuulise tähtajalise lepingu alusel mis lõpeb 16.09.2012. Kas mul on õigus seejärel töötuskindlustushüvitisele ja millise töötasu alusel seda arvestatakse? Kasvatan 8-aastast last üksinda, kes lõpetas I klassi 2012 juunis.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega muutub varem kogutud töötuskindlustusstaaž nulliks. Kui olete 270 päeva töötuskindlustushüvitist töötuna arveloleku perioodil ära kasutanud, siis uuesti tööle asumisel hakkate koguma uut töötuskindlustusstaaži. Iga kalendrikuu eest, mil olete saanud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksu, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži.

Kas töötuna arveloleval isikul on (olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest) õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Seega, kui Te ei ole pärast viimast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist töötanud ja töötasu saanud vähemalt 12 kalendrikuul, ei ole Teil uuesti kogutud vajalikku 12 kuulist töötuskindlustusstaaži, mis on vajalik töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.

Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud.
 

Küsimus: Kas TLS § 88 lg1 p2 alusel töölepingu lõpetamisel saab töötuskindlustushüvitist?06.07.2012

Tööandja esitas töötajale kirjaliku hoiatuse, kus leiab, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete ja eesmärkide täitmisega. Teatab, et kui olukord ei parane 30 päeva jooksul, ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS par. 88 lg 1 p.2 alusel. Küsimus on selles, kas sellel alusel töölepingu ülesütlemine annab õiguse töötuskindlustuse saamiseks Töötukassast? Töötuskindlustuse seadus nimetab hüvitise saamist välistava alusena TLS par 88 lg 1 punktid 3-8.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töösuhte lõppemisel töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui töötul on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
 

Küsimus: Kas soodustingimustel pensionäri palgast peab tööandja kinni pidama töötuskindlustusmakse?28.05.2012

Olen soodustingimustel vanaduspensionär, mul on neli last ja sellega seoses saanud varem pensionile. Hetkel teen veidi tööd töövõtulepingu alusel. Kas minu palgast peab tööandja töötuskindlustuse maksu kinni pidama?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Jah, töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Soodustingimusel vanaduspensioni saava isiku töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakseid.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele pärast 4 kuud käsunduslepingu alusel tööd?24.05.2012

Tere,
Olin tööl 2 aastat, siis 2 aastat lapsehoolduspuhkusel ja siis jälle 2 aastat samal kohal tööl edasi. Lahkusin töölt "osapoolte kokkuleppel" 2011. novembris ja võtsin töötuna arvele detsembris. Olin arvel umbes üks-kaks kuud, siis sain käsunduslepingu alusel 4 kuuks tööle. Nüüdseks on leping lõppenud.

Eelmisel töötuna arveloleku korral sain töötutoetust, kas nüüd on mul võimalik saada töötuskindlustushüvitist, kuna ma ei lahkunud töölt omal soovil või mitte ja mis tingimustel?

Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kas töötul on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada ainult arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt töösuhte tähtaja möödumine).
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse töötuskindlustushüvitis, kui töötasin Soomes ning nüüd soovitakse Eestis katseajal leping lõpetada?24.05.2012

Tere,
Töötasin Soomes 24 kuud ja lahkusin sealt, kuna leidsin Eestis töö. Nüüd 2 kuud peale Eestis töötamist soovitakse minuga leping lõpetada (hetkel katseaeg). Kuidas arvutatakse minu töötuskindlustus?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Soomes täitunud töötuskindlustusstaaž liidetakse Teie Eestis täitunud töötuskindlustusstaažile Soome pädeva asutuse KELA poolt väljastatud vormi U1 alusel. Kui viimane töötamine leidis Teil aset Eestis ning oli lühem kui 12 kuud ja Te töötasite viimase töösuhte lõpetamisele eelnenud ajal välisriigis, siis vastavalt Töötuskindlustuse seaduse § 9 (11) leitakse Teie hüvitise suurus viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Hüvitise suuruse leidmiseks jagatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis väljamakstud ja töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude summa arvuga 270. Ehk kui viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis väljamakstud tasud puuduvad, siis määratakse Teile miinimumhüvitis. Miinimumhüvitise suurust reguleerib Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 5.
 

Küsimus: Kas pean koondamishüvitise saamiseks olema töötu või makstakse seda ka siis, kui olen juba uuel tööl?10.04.2012

Olen riigiasutuses töötanud üle 10 aasta. Alates 1.maist olen koondatud. Olen aktiivselt uut töökohta otsinud ja selle ka sisuliselt leidnud. Kas juhul, kui ma asun uuele ametikohale näiteks alates 04.05.2012, makstakse mulle ka Töötukassa poolt ettenähtud koondamishüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses? Või peab koondamise järel kindlasti ka mingi aja ikkagi töötu olema, et nimetatud hüvitist saada? Seega, kas endine tööandja peab Töötukassale esitama paberid minu koondamise kohta hiljemalt 5 päeva jooksul ja töötukassa teeb omakorda otsuse mingi x aja jooksul ja siis otsuse tegemise päeval ma uuel töökohal töötada ei tohi?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Koondamishüvitise saamiseks ei ole vajalik, et võtate ennast töötuna arvele, samuti võite pärast koondamist kohe tööle asuda.

Koondamise kindlustushüvitis laekub Teie kontole hiljemalt ühe kuu jooksul tööandja poolt taotluse esitamisest. Otsus hüvitise määramise kohta saadetakse nii Teile, kui tööandjale teadmiseks e-posti teel.