Töötuskindlustus
Küsimus: Tööandja ei esitanud Töötukassale koondamishüvitise avaldust tähtaegselt, kas maksmise viivituse tõttu võin tööandjalt nõuda kahjutasu?24.07.2012
Tere.
Olen koondatud ja mul on saada riigi poolt kahe kuu koondamisraha, kuid minu endine töökoht ei esitanud õigeaegselt koondamishüvitise avaldust Töötukassale.
Mina seda ei teadnud ja ootsin raha laekumist pangakontole. Kui viimasest tööpäevast sai kuu aega täis, siis hakkasin asja uurima ja selgus, et tööandja polegi seda avaldust Töötukassale esitanud.
Tänaseks on see avaldus koos selle ennistamisega ka Töötukassale tehtud ja raha peaks kuskil 2 nädala pärast mulle ka laekuma. Seda siis 1 kuu hiljem, kui oleks tegelikult pidanud.
Kuna selle raha mittelaekumine tekitas mulle väga suuri ebamugavusi, siis küsimus on, kas ma saan või võin oma endiselt tööandjalt nõuda kahjutasu selle avalduse esitamisega viivitamise eest?
Olen koondatud ja mul on saada riigi poolt kahe kuu koondamisraha, kuid minu endine töökoht ei esitanud õigeaegselt koondamishüvitise avaldust Töötukassale.
Mina seda ei teadnud ja ootsin raha laekumist pangakontole. Kui viimasest tööpäevast sai kuu aega täis, siis hakkasin asja uurima ja selgus, et tööandja polegi seda avaldust Töötukassale esitanud.
Tänaseks on see avaldus koos selle ennistamisega ka Töötukassale tehtud ja raha peaks kuskil 2 nädala pärast mulle ka laekuma. Seda siis 1 kuu hiljem, kui oleks tegelikult pidanud.
Kuna selle raha mittelaekumine tekitas mulle väga suuri ebamugavusi, siis küsimus on, kas ma saan või võin oma endiselt tööandjalt nõuda kahjutasu selle avalduse esitamisega viivitamise eest?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustuse seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198680?leiaKehtiv
ei ole koondamise kindlustushüvitse puhul kahjutasu nõude esitamise võimalust ega aluseid reglementeerinud.
Küll on seadus ette näinud, et juhul kui tööandja ei ole koondamise kindlustushüvitise taotlemise tähtaega (5. päeva jooksul pärast töötaja koondamist) järginud,
on tööandjal õigus taotleda Eesti Töötukassalt mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
Küsimus: Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist pärast 3-kuulist tähtajalist töölepingut?16.07.2012
Sain koondamise 2011 kevadel ja seejärel sain 270 päeva töötuskindlustushüvitist. Hetkel töötan 3 kuulise tähtajalise lepingu alusel mis lõpeb 16.09.2012. Kas mul on õigus seejärel töötuskindlustushüvitisele ja millise töötasu alusel seda arvestatakse? Kasvatan 8-aastast last üksinda, kes lõpetas I klassi 2012 juunis.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega muutub varem kogutud töötuskindlustusstaaž nulliks. Kui olete 270 päeva töötuskindlustushüvitist töötuna arveloleku perioodil ära kasutanud, siis uuesti tööle asumisel hakkate koguma uut töötuskindlustusstaaži. Iga kalendrikuu eest, mil olete saanud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksu, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži.
Kas töötuna arveloleval isikul on (olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest) õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Seega, kui Te ei ole pärast viimast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist töötanud ja töötasu saanud vähemalt 12 kalendrikuul, ei ole Teil uuesti kogutud vajalikku 12 kuulist töötuskindlustusstaaži, mis on vajalik töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud.
Küsimus: Kas TLS § 88 lg1 p2 alusel töölepingu lõpetamisel saab töötuskindlustushüvitist?06.07.2012
Tööandja esitas töötajale kirjaliku hoiatuse, kus leiab, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete ja eesmärkide täitmisega. Teatab, et kui olukord ei parane 30 päeva jooksul, ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS par. 88 lg 1 p.2 alusel. Küsimus on selles, kas sellel alusel töölepingu ülesütlemine annab õiguse töötuskindlustuse saamiseks Töötukassast? Töötuskindlustuse seadus nimetab hüvitise saamist välistava alusena TLS par 88 lg 1 punktid 3-8.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töösuhte lõppemisel töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui töötul on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Küsimus: Kas soodustingimustel pensionäri palgast peab tööandja kinni pidama töötuskindlustusmakse?28.05.2012
Olen soodustingimustel vanaduspensionär, mul on neli last ja sellega seoses saanud varem pensionile. Hetkel teen veidi tööd töövõtulepingu alusel. Kas minu palgast peab tööandja töötuskindlustuse maksu kinni pidama?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Jah, töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Soodustingimusel vanaduspensioni saava isiku töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakseid.
Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele pärast 4 kuud käsunduslepingu alusel tööd?24.05.2012
Tere,
Olin tööl 2 aastat, siis 2 aastat lapsehoolduspuhkusel ja siis jälle 2 aastat samal kohal tööl edasi. Lahkusin töölt "osapoolte kokkuleppel" 2011. novembris ja võtsin töötuna arvele detsembris. Olin arvel umbes üks-kaks kuud, siis sain käsunduslepingu alusel 4 kuuks tööle. Nüüdseks on leping lõppenud.
Eelmisel töötuna arveloleku korral sain töötutoetust, kas nüüd on mul võimalik saada töötuskindlustushüvitist, kuna ma ei lahkunud töölt omal soovil või mitte ja mis tingimustel?
Aitäh!
Olin tööl 2 aastat, siis 2 aastat lapsehoolduspuhkusel ja siis jälle 2 aastat samal kohal tööl edasi. Lahkusin töölt "osapoolte kokkuleppel" 2011. novembris ja võtsin töötuna arvele detsembris. Olin arvel umbes üks-kaks kuud, siis sain käsunduslepingu alusel 4 kuuks tööle. Nüüdseks on leping lõppenud.
Eelmisel töötuna arveloleku korral sain töötutoetust, kas nüüd on mul võimalik saada töötuskindlustushüvitist, kuna ma ei lahkunud töölt omal soovil või mitte ja mis tingimustel?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kas töötul on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada ainult arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt töösuhte tähtaja möödumine).
Küsimus: Kuidas arvestatakse töötuskindlustushüvitis, kui töötasin Soomes ning nüüd soovitakse Eestis katseajal leping lõpetada?24.05.2012
Tere,
Töötasin Soomes 24 kuud ja lahkusin sealt, kuna leidsin Eestis töö. Nüüd 2 kuud peale Eestis töötamist soovitakse minuga leping lõpetada (hetkel katseaeg). Kuidas arvutatakse minu töötuskindlustus?
Töötasin Soomes 24 kuud ja lahkusin sealt, kuna leidsin Eestis töö. Nüüd 2 kuud peale Eestis töötamist soovitakse minuga leping lõpetada (hetkel katseaeg). Kuidas arvutatakse minu töötuskindlustus?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Soomes täitunud töötuskindlustusstaaž liidetakse Teie Eestis täitunud töötuskindlustusstaažile Soome pädeva asutuse KELA poolt väljastatud vormi U1 alusel. Kui viimane töötamine leidis Teil aset Eestis ning oli lühem kui 12 kuud ja Te töötasite viimase töösuhte lõpetamisele eelnenud ajal välisriigis, siis vastavalt Töötuskindlustuse seaduse § 9 (11) leitakse Teie hüvitise suurus viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Hüvitise suuruse leidmiseks jagatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis väljamakstud ja töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude summa arvuga 270. Ehk kui viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul Teile Eestis väljamakstud tasud puuduvad, siis määratakse Teile miinimumhüvitis. Miinimumhüvitise suurust reguleerib Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 5.
Küsimus: Kas pean koondamishüvitise saamiseks olema töötu või makstakse seda ka siis, kui olen juba uuel tööl?10.04.2012
Olen riigiasutuses töötanud üle 10 aasta. Alates 1.maist olen koondatud. Olen aktiivselt uut töökohta otsinud ja selle ka sisuliselt leidnud. Kas juhul, kui ma asun uuele ametikohale näiteks alates 04.05.2012, makstakse mulle ka Töötukassa poolt ettenähtud koondamishüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses? Või peab koondamise järel kindlasti ka mingi aja ikkagi töötu olema, et nimetatud hüvitist saada? Seega, kas endine tööandja peab Töötukassale esitama paberid minu koondamise kohta hiljemalt 5 päeva jooksul ja töötukassa teeb omakorda otsuse mingi x aja jooksul ja siis otsuse tegemise päeval ma uuel töökohal töötada ei tohi?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Koondamishüvitise saamiseks ei ole vajalik, et võtate ennast töötuna arvele, samuti võite pärast koondamist kohe tööle asuda.
Koondamise kindlustushüvitis laekub Teie kontole hiljemalt ühe kuu jooksul tööandja poolt taotluse esitamisest. Otsus hüvitise määramise kohta saadetakse nii Teile, kui tööandjale teadmiseks e-posti teel.
Küsimus: Lapsehoolduspuhkuse ajal kolisin teise linna ja pean lõpetama töölepingu, kas oman õigust töötuskindlustushüvitisele?05.04.2012
Olen lapsehoolduspuhkusel kuni septembri alguseni. Töökoht on mul Tallinnas aga puhkuse ajal kolisime ära Lõuna-Eestisse (majanduslikud põhjused). Töölepingu pean ära lõpetama, sest tagasi Tallinnasse tööle minna pole lihtsalt enam võimalik (vahemaa tõttu). Võttes ennast arvele töötukassas, kas oman õigust töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.
Töötutoetuse päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €.
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Seega, kui Teie viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel, siis on Teil õigus töötuna taotleda töötutoetust.
Küsimus: Sain pärast tuludeklaratsiooni tegemist tagasi enammakstud tulumaksu ja selle tõttu ei makstud enam töötutoetust, kas nii on õige?29.03.2012
Tere,
Olen jaanuari lõpust töötuna arvel. Veebruaris tegin tuludeklaratsiooni ning eelmise aasta eest, millal käisin terve aasta täiskohaga tööl, sain 70 eurot tagasi, raha saabus 19.veebruaril ning kohe läks kogu summa makseteks. Nüüd, Töötukassas käies, küsiti deklaratsiooni kohta ja vastati, et aprillis nemad töötutoetust ei maksa, kuna sain raha tuludeklaratsioonist rohkem kui 48 eurot. Kuidas see võimalik on ja miks minu enam makstud maksud ausa töö eest siia puutuvad? Ahastus tuleb peale, sest isegi see töötutoetus, mis ma seni 40-54 eurot saanud olen, ei kata ära mu maksekohustusi kuus ja nüüd ootamatult ka aprilliks see ära võeti ilma, et keegi sellest teada oleks andnud. Kas nii tehakse kõikide töötutega kes eelmisest aastast deklaratsiooni raha tagasi said?
Olen jaanuari lõpust töötuna arvel. Veebruaris tegin tuludeklaratsiooni ning eelmise aasta eest, millal käisin terve aasta täiskohaga tööl, sain 70 eurot tagasi, raha saabus 19.veebruaril ning kohe läks kogu summa makseteks. Nüüd, Töötukassas käies, küsiti deklaratsiooni kohta ja vastati, et aprillis nemad töötutoetust ei maksa, kuna sain raha tuludeklaratsioonist rohkem kui 48 eurot. Kuidas see võimalik on ja miks minu enam makstud maksud ausa töö eest siia puutuvad? Ahastus tuleb peale, sest isegi see töötutoetus, mis ma seni 40-54 eurot saanud olen, ei kata ära mu maksekohustusi kuus ja nüüd ootamatult ka aprilliks see ära võeti ilma, et keegi sellest teada oleks andnud. Kas nii tehakse kõikide töötutega kes eelmisest aastast deklaratsiooni raha tagasi said?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötutoetust makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 alusel, mille järgi on töötutoetust õigus saada inimesel, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (2,11 €).
Töötutoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 65,41 € suurune ühekordne sissetulek.
Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Küsimus: Olin töötuna arvel, haiguse tõttu ei saanud kohale minna, kas minu arvelt mahavõtmine oli õige?22.03.2012
Tere. Olin töötuna arvel alates 2009.a. 2011. aasta lõpus, kui pidin minema uuesti, ei olnud minna võimalik kuna olin haige. Helistamiseks kõneaega ka ei olnud, sissetulekut mul üldse ei olnud. Umbes nädala pärast tuli kiri, et olen mitteilmumise pärast arvelt kustutatud (enne ei ole mitteilmumist toimunud). Kas on minuga toimitud õigesti?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui Te ei pöördunud töötuna arveloleku perioodil töötukassasse kokkulepitud ajal ja ei esitanud pöördumata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks pärast tervenemist esimesel võimalusel tõendit haigestumise kohta, siis Teie töötuna arvelolek lõpetati seaduse alusel õigesti.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §7 lõige 1 reguleerib töötuna arveloleku lõpetamist järgmiselt:
"Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu".
Kui Te ei tööta ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teil võimalik pöörduda uuesti töötuna arvelevõtmiseks Teile lähimasse töötukassa büroosse ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.