Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kindlustusstaaži arvestamisel lähevad arvesse ka erinevate tööandjate juures töötatud aeg?16.12.2013

Tere!

Töötuskindlustuse seadus paragrahvis 8 on toodud Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimused:
(1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56–110 kuud;
3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud

Kas kindlustusstaaži arvestamisel lähevad arvesse ka erinevate tööandjate juures töötatud aeg või peab see olema ühe tööandja juures pidev aeg?
Kas see on oluline, et olen töötanud pidevalt, või võivad olla ka pausid sees (näiteks 6 aasta sees olen töötanud 5 aastat)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,

töötuskindlustusstaaži arvestatakse kõikide tööandjate poolt töötajale makstud töötasult arvestatud töötuskindlustusmaksete laekumise alusel maksuametile.
Töötuskindlustusstaaži loetakse kalendrikuude kaupa. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, mil töötajale maksti töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksed, olenemata töötasu suurusest.
Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, millal töötajale töötasu ei makstud või mil töötajale maksti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakseid (nt emapalk, haigustoetus, koondamishüvitused, lähetustasud jne). Töötukassa saab teha päringu maksuametile alles siis, kui isik on ennast töötuna arvele võtnud ja kui töötuskindlustushüvitise taotlus on esitatud.
Iga inimene saab ka ise vaadata e-maksuameti kaudu enda kohta töötuskindlustusmaksete maksmise andmeid aastate ja kuude lõikes.
 

Küsimus: Kas tähtajalise töölepingu lõppedes on õigus saada töötuskindlustushüvitist?28.11.2013

Minu tähtajaline tööleping on sõnastatud nii: leping on sõlmitud tähtajaliselt kuni asendatava töötaja lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni (ilma kindla kuupäevata). Juhul kui minu tööstaaž tööandja juures kujuneb näiteks 6-12 kuud, kas siis on mul õigus saada töötukassalt töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (ei pea olema sama tööandja juures);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksed.
 

Küsimus: Kui sõidan lähetusse välismaale, siis kas lähetusrahade saamisel tuleb katkestada töötuhüvitise maksmine?19.11.2013

Tere,
Olen väikefirma omanik ja juhatuse liige, samas registreeritud ka töötuna. Saan töötukassalt ka töötuhüvitise raha.
Kui ma sõidan nädalaks lähetusse välismaale, siis kas lähetusrahade saamisel tuleb katkestada töötuhüvitise maksmine.
Suured tänud vastamast,

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud töötukassa klient,

kui Te olete töötuna arvele võetud, siis isiklikult Teid puudutavatele küsimustele (töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise maksmise kohta) vastame personaalselt Teie e-posti aadressile: http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/esita-teabenoue
 

Küsimus: Kas juhatuse liikmel on võimalik võtta ennast töötuna arvele ja saada töötuskindlustushüvitist?19.11.2013

Tere,
Olen osaühingu omanik ja juhatuse liige, mille eest ma pole mingit tasu saanud. Samas olen töötanud põhikohaga teises ettevõttes juba üle 9 aasta, kus minu palgast on kinni peetud ka töötuskindlustusmakse. Nüüd mind aga koondatakse. Olen kuulnud, et tulemas on uus seadus uuest aastast, et firma juhatuse liikmel ei ole võimalik enam töötuna arvele võtta ja saada ka töötuskindlustushüvitist.
Kas see on tõesti nii?
Tänan Teid vastuse eest ette.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
tõepoolest Vabariigi Valitsus on saatnud riigikogusse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõu.
Enne seaduse vastuvõtmist ei ole töötukassal võimalik täpsemaid selgitusi jagada.

Kui Te töötate töölepinguga, siis koondamise korral maksab tööandja Teile ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist.
Kui olete töötanud selle tööandja juures 5 kuni 10 aastat, maksab töötukassa tööandja taotluse alusel Teile täiendavat koondamise kindlustushüvitist ühe kuupalga.
Töötuna arvelevõtmise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele. Kõik otsused teeb töötukassa haldusmenetluse seaduses kehtestatud tingimustel, seega töötuna arvelevõtmise otsuse või töötuskindlustushüvitise määramise otsuse vastuvõtmisel järgitakse taotluse esitamise ajal kehtivaid seadusi.
 

Küsimus: Kas oman õigust töötuskindlustushüvitisele, kui minust sõltumatul põhjusel pole võimalik tööl käia?11.11.2013

Töötan kodukohast 15 kilomeetri kaugusel. Tööl käin ühistranspordiga (liinibussiga). Sellest kuust suleti bussiliin, millega sain töölt koju. Nüüd polegi enam võimalik kuidagi koju saada, jalgsi käimiseks ka maa pikk. Kui lõpetan töösuhte, kas saan siis taotleda töötuskindlustushüvitist? Kuidas peaksin tööandjale lahkumisavalduse sõnastama? Olen sellel kohal töötanud kolm aastat.
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Töötuskindluse seaduse (TKindlS) § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Kui inimene võtab töötuna arvele ja ta on saanud töötasu vähemalt 12 kuul, siis on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui töösuhe lõpeb tööandja algatusel, kuid hüvitisele ei teki õigust, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel.

Teie küsimuses nimetatud ühiskondliku transpordi muudatused ei mahu põhjuste hulka, mille puhul tööandja oleks sunnitud Teiega töösuhet lõpetama, seega võiksite töölt koju jõudmise probleemist tööandjaga rääkida (või kohaliku omavalitsusega) ehk leiate koos mõne hea lahenduse nii, et ei peaks töösuhet lõpetama.
 

Küsimus: Kas on mingi periood sotsiaalmaksu maksmise erisus, kui asun töötustaatusest oma firmasse tööle?03.10.2013

Olen kuulnud, et kui olen töötuna arvel ja siis töötukassa kaudu oma firmasse tööle asuda, siis aasta jooksul ei ole sotsiaalmaksu kohustust miinimumi määral vaid määratud summa pealt (nt kui palgaks on kuus 50€ siis maksan selle pealt). Kas vastab see tõele ja mis selleks tegema peab?
Tänud ja kaunist "teralist" lund ja päikest!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
Teie küsimus ei puuduta otseselt töötukassa tegevust, sest maksude kogumisega tegeleb Eestis Maksu- ja Tolliamet, kes annab ka selgitusi maksude maksmise kohta.
Sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõike 4 alapunkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud.

Seega, võib tööandja esimese tööaasta jooksul tasuda sotsmaksu töötaja tegeliku töötasu alusel (mitte töötasu alammäära järgi), kui võetakse tööle inimene, kes on tööle asumisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 6 kuud töötuna arvel ja kui see inimene hakkab töötama osalise tööajaga.

Töötaja, kes on olnud töötuna arvel, saab küsida töötukassast tõendi töötuna arveloleku perioodi kohta, mille esitab oma tööandjale, kes saab tõendi alusel taotleda maksusoodustust ja põhjendada, miks makstakse sotsiaalmaksu vähem, kui palga alammäära järgi.
 

Küsimus: Kui töötaja ütleb tervislike põhjustega erakorraliselt TL üles, siis kas ta saab töötuskindlustushüvitist?09.09.2013

Kui töötaja ütleb erakorraliselt TL üles seoses tervislike põhjustega, siis kas ta saab töötuskindlustushüvitist? Tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija,

kui töötaja ise annab avalduse töölepingu lõpetamiseks, siis sõltumata põhjusest, ei ole tal õigust töötuna arvelevõtmise korral saada töötuskindlustushüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Õiguse töötuskindlustushüvitise määramiseks annab nt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 - töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).
 

Küsimus: Kas ma saan ennast töötuna arvele võtta, kui olen rase?15.08.2013

Tere. Minu küsimus on selline, et olen olnud 22 nädalat rase ja tahaks ennast võtta töötuna arvele, kas ma saan seda teha? Või on mingisugune seadus, mis ei luba rasedana ennast töötuks võtta?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud tulevane ema,

igal inimesel, kes ei õpi ega tööta ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, on võimalik ennast töötukassas töötuna arvele võtta.

Oluline on teada, et töötuna arvelevõtmise korral olete kohustatud aktiivselt tegelema töö otsimisega - koostama CV, kandideerima sobivatele tööpakkumistele, vastu võtma sobiva töö, pöörduma töötukassasse konsultatsioonile kokkulepitud ajal.
 

Küsimus: Kas töötu sissetulekuks loetakse ka teise isiku poolt tema kontole näiteks ravimite ostmiseks makstud summa?23.07.2013

Tere ,

Lugesin ühest vanast Maalehe artiklist, et töötu sissetuleku hulka arvestatakse ka muuhulgas riigi poolt tagastatav enammakstud maks, isikliku asja müük jne. Kas sissetuleku hulka arvestatakse ka seda, kui näiteks üks pereliige kannab 31-kordsest päevamäärast suurema summa töötutoetust saava inimese pangakontole teatud ostu sooritamiseks, nt. ravimid, mõni tarbeese vms.?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 32 lg 1 punkt 4 alusel peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek (2013 aastal 101,68 €). TTTS § 26 lg 2 alusel ei arvata töötu sissetulekute hulka:
1) töötukassa kaudu makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) töötukassa kaudu makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61;
7) elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

Kõiki muid töötule isiklikult makstavaid toetusi ja tasusid, mida ei ole nimetatud TTTS § 26 lg 2, arvestatakse toetuse maksmisel sissetulekuna (s.h enammakstud tulumaksu tagastus, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid jne).

Vastavalt TTTS § 5 lg 1 töötule, kellele makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa tööturutoetuse saamise õiguse lõppemise.
Seega, kui töötutoetuse saajale tagastatakse enammakstud tulumaksu osa või tal tekib muu sissetulek, siis ta peab teavitama oma konsultanti sissetuleku liigist, suurusest ning laekumise kuupäevast või laekumiste ajavahemikust ning töötukassa teeb otsuse töötutoetuse maksmise jätkamise või peatamise osas vastavalt TTTS-le.
Juhul, kui sissetuleku saamise asjaolud selguvad hiljem, on töötukassal õigus nõuda alusetult makstud töötutoetus tagasi.

Samas töötukassa juhib tähelepanu, et töötutoetuse peatamisel seoses sissetulekuga 30 päevaks pikendatakse samaaegselt töötutoetuse maksmise perioodi peatatud päevade võrra vastavalt TTTS § 32 lg 1 p 4.
Pereliikmete omavahelistest ülekannetest või maksetest töötukassat teavitama ei pea.
 

Küsimus: Mida saab teha koondatu, kelle tööandaja ei esita Töötukassale isiku andmeid koondamise kohta? 19.07.2013

Tere.
Mida saab teha koondatu (õigus saada kahe kuu koondamisraha), kelle endine tööandaja ignoreerib kohustust esitada/registreerida Töötukassas isiku andmed koondamise kohta?
Kui nad lihtsalt ei tee seda, mida siis teha?
Möödunud on juba koondamisest poolteist kuud ja ettevõtte poolt kõik andmed siiani esitamata!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral avalduse töötukassale tööandja. Juhul, kui töötaja leiab, et tööandja on avalduse esitamata jätmise või hilinemisega rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.