Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas peaksin töötukassale teatama, kui tööturuteenuse osalemise ajal laekub minu kontole kunagi tuttavale antud laen?09.09.2015

Kui tööturuteenusel osalemise ajal tagastatakse mulle arveldusarvele varasemalt teisele inimesele antud võlg, kas siis see mõjutab töötukindlustuse maksmist ja kas sellest peaksin töötukassasse teatama?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmist ei mõjuta töötuna arveloleku perioodil saadud sissetulek, mis ei ole tasu töötamise eest.

Kui töötule on määratud töötutoetus (2015 aastal 4,01 €/päevas), siis peab ta töötukassat teavitama muudest sissetulekutest, mis ületavad 31-kordsest töötutoetuse päevamäära (124,31).
Muude sissetulekute hulka arvatakse nt. maksuameti poolt tulumaksu tagasimaksmine, kinnisvara müügist või rendist saadav tulu, ühekordne stipendium jms.
Kui töötutoetuse saaja sissetulek kalendrikuus ületab 124,31 €, siis peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks.
Järgmisel kalendrikuul jätkatakse töötutoetuse maksmist, kusjuures toetuse maksmise periood pikeneb 30 päeva võrra.
 

Küsimus: Kas on õigus saada töötuskindlustushüvitist kui pean lapsega koju jääma?19.08.2015

Tere,
isa on olnud lapsega vanemapuhkusel, kuid nüüd see lõppes ja isa peab Soome tööle naasma. Kuna laps on 1,5-aastane ja lasteaia kohta veel pole, peaksin lapse eest hoolitsema kuni tema lasteaeda minekuni. Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele kui lõpetan tööandjaga lepingu sellel põhjusel?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuskindlustushüvitise määramise kohta töötuna registreeritud isikutele saate täiendavat infot töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna registreerimisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna registreerimisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Kas invaliidsuspensioni määramisega kaob töötuskindlustushüvitis?02.07.2015

Kas invaliidsuspensioni määramisega kaob töötuskindlustushüvitis?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Kui töötuna arvelevõetud isikule on määratud töötuskindlustushüvitis, siis seda makstakse tööotsingute toetamiseks kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauem, kui määratud perioodi lõpuni.

Invaliidsuspensioni maksmine ei mõjuta töötuskindlustushüvitise maksmist.
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab kolmel kuul veebis päeviku täitmisest?05.05.2015

Tere!
Olen kuulnud, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab esimesel kolmel kuul veebis päeviku täitmisest ja ei pea kohal vastuvõtul käima - ei leidnud aga sellekohast infot hetkel töötukassa lehelt, kas oskate anda viite, kas ja kus see kirjas on ning mis tingimustel?
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Koondatud isikud töötukassas ei erine nendest töötutest, kelle töösuhe lõppes mõnel muul põhjusel.

Kõik töötud peavad otsima aktiivselt tööd ja pöörduma töötukassasse nõustamisele kokkulepitud ajal. Lisaks isiklikule pöördumisele lubab seadus pöörduda töötukassasse ka individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud viisil
- telefoni teel või
- isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse (iseteeninduse) kaudu.

Kõik töötuna arvelevõetud isikud võivad kolmel esimesel töö otsimise kuul või aktiivsel tööturuteenusel (nt tööpraktika, tööturukoolitus) või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes osalemise perioodil, oma konsultandiga kokku leppida, et täidavad tööotsimispäevikut töötukassa iseteeninduse kaudu.

Loomulikult peaks töötul olema oskused ja võimalused iseseisvalt tööd otsida ja meie iseteeninduses ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID teenust kasutades. Oluline on, et kindlasti tuleb elektroonilise tööotsimispäeviku täitmine eelnevalt oma konsultandiga kokku leppida.

Töötu kohustused on kirjas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 3 primm: https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?leiaKehtiv
 

Küsimus: Kas töölt tervislikel põhjustel lahkumise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist?25.02.2015

Tervist!
Olen antud töökohal töötanud ligi kaks aastat, töökoht on enamuses istuv, suurem osa tööpäevast möödub arvuti taga. Seetõttu on juba mõnda aega tagasi mind vaevama hakanud erinevad tervisehädad - peavalud, selja- ja õlavalud, silmade väsimus ja turse. Perearst on sellest teadlik (ja võib ka vastava tõendi vms kirjutada). Tahaksin antud töökohalt terviseprobleemide tõttu ära tulla, kuid hetkel ei ole mul uut töökohta, kuhu minna. Kas sellises olukorras on võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist ja mis tingimustel? (Töötutoetuse saamisest ei oleks kasu, sest selle raha eest ei saa ma üürigi makstud, sel juhul peaksin jätkama praegusel töökohal ja valuvaigisteid vaikselt edasi võtma).
Ootan väga Teie vastust!

Lugupidamisega,

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele nt. koondamine, töösuhte lõppemine katseajal, tähtajalise töösuhte lõppemine või töösuhte lõppemine TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) ja p 2 alusel (töövõime vähenemine).

Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Täpsema info saamiseks töölepingu lõpetamise üksikasjade kohta (nt. töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu) palume Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole e-posti aadressil jurist@ti.ee
 

Küsimus: Kas ettevõtte juht võib ennast koondada ja taotleda töötushüvitist?26.01.2015

Tere! Kui ettevõttel ei lähe enam hästi, st on tekkinud masuvõlad ja uut tööd ei paista, kas sel juhul on osaühingu omanikul õigus ennast koos teiste töötajatega koondada, äritegevus lõpetada ning kas koondatuna on tal õigust töötushüvitisele? Omanik on ennast tööle võtnud töövõtulepinguga ja riigile maksnud kõik vajalikud maksud, sh töötukindlustusmakse.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud ettevõtte juht

Täpsema info saamiseks töölepingu lõpetamise üksikasjade kohta palume Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole - e-posti aadressil on jurist@ti.ee või helistades infotelefonile 6406000, mis töötab igal tööpäeval kella 9.00 - 16.30.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna arvele võtta inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
 

Küsimus: Kas gümnaasiumi lõpetaja saab taotleda töötutoetust?15.01.2015

Kas juunikuus gümnaasiumi lõpetajal on võimalik saada töötutoetust, kui ta on ennast küll arvele võtnud, aga ka sisse saanud kõrgkooli, mille õppetöö algab sama aasta 1. septembril?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Õppimise alusel määratakse töötutoetus alates 61. päevast töötuna arvelevõtmisest.
Kui töötuna registreeritud isik asub õppima statsionaarsesse või täiskoormusega õppesse, siis tema töötuna arvelolek lõpetatakse.

Töötutoetuse määramise tingimuste kohta saate täpsemat infot meie kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootutoetus
 

Küsimus: Kas töötajal on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tööandja lõpetas töösuhte TLS § 88 lg 1, p 2 alusel?19.12.2014

Tere
Tööandja lõpetas töötajaga töösuhte töölepingu seaduse § 88 lg 1, p 2 alusel?
Kas töötajal on õigus saada töötuskindlustushüvitist?

Tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Jah, kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel (töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata - töövõime vähenemine),
siis tal on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist.

Kuid hüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlusustusstaaži tingimusele:
- vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži 36 kuu jooksul või
- pärast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist uuesti kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.
 

Küsimus: Kas saan töötukassa toetust lasta kanda teise isiku kontole?04.12.2014

Kas saan töötukassa toetust lasta kanda teise isiku kontole?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tänan küsimast

Töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel võib töötutoetuse väljamaksmine toimuda ka teise isiku pangakontole Eestis.
 

Küsimus: Kas palgatööl töötav isik, kes on ka FIE, saab koondamise korral võtta ennast arvele töötuna?04.11.2014

Tere!
Olen töövõimetuspensionär, FIE, mis juba mitu aastat ei ole tegutsenud (tuludeklaratsioonid esitatud nullidega). Alates 2013 töölepinguga tööl ja 22.11.14 koondamine.
Fie-na olen siiamaani arvel, kas mul on võimalust koondamise korral võtta ennast arvele ja saada mingit hüvitist?
Aga, kui ma Fie tegevuse lõpetan ja saan töötuna registreerida, siis kui palju tuleb töötuskindlustushüvitist?

Ette tänades,
ja vastust oodates.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Te olete õigesti aru saanud, et töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei tööta ja kes ei ole registreeritud ettevõtjana (FIE-na). Kui Te otsite tööd, kui Te olete valmis tööle asuma ja kui Te vastate töötuna arvelevõtmise tingimustele, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta. Arvelevõtmise tingimustega saate tutvuda meie kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Te saate ise e-maksuametist kontrollida, kas Teil on ikka olemas 12 kuud töötuskindlustusstaaži (kas olete saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed, vähemalt 12 kalendrikuul).

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kuni tööle asumiseni - töötuna arveloleku perioodil (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal),
kuid mitte kauem, kui:
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 1 kui 5 aastat;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.