Õigus
Küsimus: Kas minul kui korteriomanikul on õigus näha algdokumente, mille alusel koostati mulle KÜ arve?27.01.2018
Tere,
KÜ esitas arve, kus ainult kütte summa (80 eurot) on eelmise kuuga (50 eurot) võrreldes päris kõrge (vahe 30 eurot). Küsisin KÜ käest, et palun näidake kütte arvet ja rehkendust/tabelit, kuidas raamatupidaja arvutas, et selline kütte summa on arvel. Vastuseks sain ainult et "küttearve ei ole valesti arvutatud ja küttekulu ongi alates novembrist kallim, sest kütteõli kallines maailmaturul ning lisandus uus aktsiis. Küte kallines 20%. Lisaks on olnud väga niisked ilmad, millega soojuse kaod on kohati suuremad kui külmade ja kuivade ilmadega."
Kas minul kui korteriomanikul on õigus näha alg dokumente (nt.kütte kohta) mille alusel koostati mulle KÜ arve? Kas see nn. väide "kütteõli kallines maailmaturul" st. tavainimesele, et küte tõusebki üle 20%?
KÜ esitas arve, kus ainult kütte summa (80 eurot) on eelmise kuuga (50 eurot) võrreldes päris kõrge (vahe 30 eurot). Küsisin KÜ käest, et palun näidake kütte arvet ja rehkendust/tabelit, kuidas raamatupidaja arvutas, et selline kütte summa on arvel. Vastuseks sain ainult et "küttearve ei ole valesti arvutatud ja küttekulu ongi alates novembrist kallim, sest kütteõli kallines maailmaturul ning lisandus uus aktsiis. Küte kallines 20%. Lisaks on olnud väga niisked ilmad, millega soojuse kaod on kohati suuremad kui külmade ja kuivade ilmadega."
Kas minul kui korteriomanikul on õigus näha alg dokumente (nt.kütte kohta) mille alusel koostati mulle KÜ arve? Kas see nn. väide "kütteõli kallines maailmaturul" st. tavainimesele, et küte tõusebki üle 20%?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuni korteriühistu juhatus ei võimalda arve aluseks olevate kuludokumentidega tutvuda, seni annab KrtS § 40 lg 3 korteriomanikule õiguse vastavate kulude kandmisest keelduda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ma pean küsima eestkostjalt luba, et külastada oma lapselast asenduskodus?26.01.2018
Tere, Olen vanaisa. Mu lapselaps elab asenduskodus. Tahan käia teda seal külastamas, kuid lapse eestkostja (omavalitsus) soovib, et ma kirjutaksin avalduse lapse külastamiseks. Kas neil on selleks õigus? Kas ma pean küsima eestkostjalt luba, et külastada oma lapselast asenduskodus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostja on lapse seaduslik esindaja ja seaduslikul esindajal (nagu hooldusõigusega vanemalgi) on iseenesest õigus määrata lapse suhtlusringkond. Seega oleks korrektne enne lapselapse külastamist kooskõlastada külastus lapse eestkostjaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel?26.01.2018
Vanaema on voodihaige hooldekodus (vald paigutas). Tütar (vanaema laps) on raske puudega pensionär ja tema on vabastatud ülalpidamiskohustusest kuna sissetulek ei vasta nõuetele. Olemas üks lapselaps, kes palga alusel ei kvalifitseeru toetusele (aga samas kasvatab alla 3-aastast last ning toetab ka oma raske puudega ema, nii et igakuine toetus vähendaks oluliselt stabiilse elu võimalusi). Vald nõuab lapselapselt hooldekodu arvete tasumist (summas ca 300 eur kuus).
Küsimus - kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel ning ema osa tasub vald ja lapselaps tasub teise poole?
Kui oleks 3 lapselast, siis ju ei eeldataks, et üks maksab kogu summa, samamoodi võiks kulu jaguneda kahe vahel ka siis kui on tütar ja lapselaps.
Küsimus - kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel ning ema osa tasub vald ja lapselaps tasub teise poole?
Kui oleks 3 lapselast, siis ju ei eeldataks, et üks maksab kogu summa, samamoodi võiks kulu jaguneda kahe vahel ka siis kui on tütar ja lapselaps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanaema tütar on ülalpidamisest vabastatud, ei saa temalt ülalpidamist nõuda (kui just tema majanduslik olukord ei muutu, mis on ilmselt ebatõenäoline). Seaduse järgi on järgmisena kohustatud ülalpidamist andma lapselaps. Osavõlgnikena jagavad ülalpidamiskohustust sama astme sugulased, kuid antud juhul on vanaema tütar vanaema suhtes esimese astme alaneja sugulane ja vanaema lapselaps teise astme alaneja sugulane.
Kui Teil on kaks ülalpeetavat (laps ja ema), võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse piiramine, kuid see oleneb juba Teie majanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks edasi käituma, kui tuuletõmbe tõttu on laos külm ja tööandja sooje tööriideid ei paku?26.01.2018
Tere!
Töötan transpordifirmas laomehena. Nüüd külmadega on lao terminali osas pidev külm tuuletõmme, kuna uksed on töö iseloomu tõttu pidevalt lahti. Sisetemperatuur on umbes +2, kui sedagi. Laos on küll küte, aga uste avades läheb soe kiirelt välja. Oleme laojuhilt küsinud talviseid riideid, aga pole neid aastaid saanud. Umbes 20 minutiga on sõrmed ja jalad läbikülmunud. Enda soojendamise võimalus on istudes lao wc-s või riietusruumis. Riietusruumis on põrandaküte mille laojuht pidevalt välja lülitab ja seega jalgade soojendamisega läheb kaua aega, kuna põrand on külm. Tööandja on andnud meile suvised tööjalatsid, mõne T-särgi, õhukesed suvised kindad ja õhukesed tööpüksid. Kütte kinnikeeramise põhjendus on, et on liiga palav. Samas ei meeldi ka laojuhile, kui ennast soojendada. Tema arvates ei ole külm, kuigi tema töötab kontoris ja tagalaos, kus ei tõmba tuul ega ole külm. Riiete kohta pole meile vastatud midagi. Me ei ole ka ise mingeid nõudmisi esitanud, aga valmistab nördimust, kui tingimused on nagu on ja siis ei meeldi ka veel, kui ennast soojendada. Kuidas peaks edasi käituma.
Töötan transpordifirmas laomehena. Nüüd külmadega on lao terminali osas pidev külm tuuletõmme, kuna uksed on töö iseloomu tõttu pidevalt lahti. Sisetemperatuur on umbes +2, kui sedagi. Laos on küll küte, aga uste avades läheb soe kiirelt välja. Oleme laojuhilt küsinud talviseid riideid, aga pole neid aastaid saanud. Umbes 20 minutiga on sõrmed ja jalad läbikülmunud. Enda soojendamise võimalus on istudes lao wc-s või riietusruumis. Riietusruumis on põrandaküte mille laojuht pidevalt välja lülitab ja seega jalgade soojendamisega läheb kaua aega, kuna põrand on külm. Tööandja on andnud meile suvised tööjalatsid, mõne T-särgi, õhukesed suvised kindad ja õhukesed tööpüksid. Kütte kinnikeeramise põhjendus on, et on liiga palav. Samas ei meeldi ka laojuhile, kui ennast soojendada. Tema arvates ei ole külm, kuigi tema töötab kontoris ja tagalaos, kus ei tõmba tuul ega ole külm. Riiete kohta pole meile vastatud midagi. Me ei ole ka ise mingeid nõudmisi esitanud, aga valmistab nördimust, kui tingimused on nagu on ja siis ei meeldi ka veel, kui ennast soojendada. Kuidas peaks edasi käituma.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja kohustuseks on tagada, et tööruumid (sh olmeruumid) oleksid piisavalt soojustatud arvestades selles ruumis tehtavat tööd ja töötaja füüsilist koormust. Siseruumides on soovituslik tagada keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral õhutemperatuur 15-20 kraadi. Juhul, kui sobiva temperatuuri tagamine ei ole võimalik peab töötaja töötajatele väljastama sobivad tööriided (soojad jope, püksid, kindad, müts ja jalanõud). Milliseid tööriideid vaja on, sõltub töö iseloomust.
Kui töötajad peavad külmades tingimustes töötama siis peab neil olema võimalus ennast puhkeruumis soojendada. See, kui töötajad saavad ennast soojendada ainult tualetis, ei ole aktsepteeritav.
Soovitame teil esmalt pöörduda ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti poole ning teda probleemist teavitada. Soovitame pöörduda näiteks e-kirja teel, et teil oleks vajadusel hilisemalt võimalik pöördumist tõendada. Kui teie ettevõttes on valitud töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas), pöörduge ka tema poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millise lepingu peaks sõlmima, et venna osa korterist saaks minule, kuna mina tasun liisingumakseid?26.01.2018
Mul on 30-aastaks sõlmitud kodulaenuleping (pangaga) ja korter on automaatselt kaasomandis minu vennaga (sest tema on laenu kaastaotleja). Korteri eest tasun laenu 100% ulatuses mina ja vend korterile ei pretendeeri. Kui aga vend peaks kaotama elu, siis pärib ju automaatselt tema osa, järeltulija (tütar). Siinkohal on mu küsimus: Millise lepingu täpsemalt peaks sõlmima, et kui laenu summa saab tasutud, siis korter jääks ainuisikuliselt minule? Kas piisab ainult notarisse pöördumisest ja nad tegelevad ise lepingu koostamisega, või on olemas mingi konkreetne lepingu vorm?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peaks korterit ümbervormistama juba praegu, vastasel juhul olete mõlemad selle korteri omanikud, olenemata sellest, kes laenu maksab. Lepinguks võib olla tavaline ostu-müügileping. Hind saaks olla üsna formaalne, sest kui kortner on hüpoteegiga koormatud, siis ei pruugi selle hind koos kohustustega suur olla. Lisaks oleks võimalik Teie poolt tasutud launumakseid tasaarvestada. Küsimuse saab aga reguleerida üksnes panga osalusel ja nõusolekul. Tuleb esmalt muuta laenulepingut, seejärel müüa vennale kuuluvat kaasomani osa Teile.
Küsimus: Kas saan ilma notariaalse volituseta volitada oma tütart minu korterit välja üürima, kuna ise ei ela Eestis?26.01.2018
Kas saan volitada oma tütart väljaüürima minu korterit ilma notariaalse volituseta? Ehk siis kirjutan vabas vormis volituse? Ei ela ise Eestis.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Jah. Kui üürileping on lihtkirjalik, siis saab seda sõlmida ka lihtkirjaliku volikirja alusel.
Küsimus: Kas tööandjal on mingi kohustus teha sobiv graafik vanemale kel on väiksed lapsed?26.01.2018
Tere!
Olen hetkel sundseisus. Tööpäevad on mul 11-12 tunnised, aga kohe-kohe hakkavad minu kaks last lasteaias käima (üks laps on 3,5 aastane ja teine alles 1,6 aastane). Hetkel töögraafik ei võimalda neile üldse järgi minna, olen suht tihti 22-ni tööl. Enne oli mees lastega kodus ja sai vanemahüvitist, aga nüüd peab ka mees täiskohaga tööle minema ja ka tema tööpäevad on pikad. Tööandja ajab oma jonni ja ei taha mulle paremat graafikut anda (kuigi reaalselt on tal see võimalus), et ma saaksin lastele lasteaeda õhtul järgi minna. Kellegi teisele mul loota pole kes saaks õhtul mul lapsed lasteaiast ära võtta, nii et täiesti lootusetu seis. Tahtsingi siis küsida, et kas tööandjal on mingi kohustus anda vanemale, kel alles pisikesed lapsed, sobivam graafik, et vanem saaks ikka lapsed õhtul lasteaiast ära tuua? Või on tõesti sellised väikeste laste emad/isad sellises seisus, et kas käid nii nagu tööandja nõuab või lahku töölt. Töölt ära tulla ma ei taha iseenesest kuna uut tööd pole üldse lihtne leida, eriti kui kellaajast nii palju sõltun. Tänan juba ette ära Teid :)
Olen hetkel sundseisus. Tööpäevad on mul 11-12 tunnised, aga kohe-kohe hakkavad minu kaks last lasteaias käima (üks laps on 3,5 aastane ja teine alles 1,6 aastane). Hetkel töögraafik ei võimalda neile üldse järgi minna, olen suht tihti 22-ni tööl. Enne oli mees lastega kodus ja sai vanemahüvitist, aga nüüd peab ka mees täiskohaga tööle minema ja ka tema tööpäevad on pikad. Tööandja ajab oma jonni ja ei taha mulle paremat graafikut anda (kuigi reaalselt on tal see võimalus), et ma saaksin lastele lasteaeda õhtul järgi minna. Kellegi teisele mul loota pole kes saaks õhtul mul lapsed lasteaiast ära võtta, nii et täiesti lootusetu seis. Tahtsingi siis küsida, et kas tööandjal on mingi kohustus anda vanemale, kel alles pisikesed lapsed, sobivam graafik, et vanem saaks ikka lapsed õhtul lasteaiast ära tuua? Või on tõesti sellised väikeste laste emad/isad sellises seisus, et kas käid nii nagu tööandja nõuab või lahku töölt. Töölt ära tulla ma ei taha iseenesest kuna uut tööd pole üldse lihtne leida, eriti kui kellaajast nii palju sõltun. Tänan juba ette ära Teid :)
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus paraku otseselt ette tõepoolest ei näe, et väikelapsevanemaid peaks töökorralduse osas kuidagi erilisemalt kohtlema. Töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg miski, milles pooled omavahel kokku lepivad ja seda saab üldjuhul muuta üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja saab tööajakorraldust ühepoolselt muuta näiteks tööaja alguse ja lõpu osas, kuid töötajal nõudeõigust tööaja muutmiseks puudub.
See tähendab, et antud juhul peaksite tööandjaga siiski kokkuleppele saama. Selgitage oma olukorda ning paluge põhjendust, miks tööandjal pole võimalik tööaega teistmoodi korraldada. Võib-olla on tööajakorralduse muutmise võimalikkus üksnes näiline ning tegelikult tööandjal see võimalus puudub.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas raamatupidaja, kes peab palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka mind teavitama, kellele kui palju läheb?26.01.2018
Tere.
Kas asutuse raamatupidaja, kes peab minu palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka minule teavitama, kellele ja kui palju kinnipidamisi teostas? Terve eelmise aasta pidas raamatupidaja minu palgast kinni kohtutäiturite nõuete põhjal, aga minu küsimusele, kellele ja kui palju - ta ei vasta. Olen korduvalt esitanud talle küsimuse, aga ta ei vasta, ega loe ma ka palgalipikult, kellele summad kantud on.
Parimat
Kas asutuse raamatupidaja, kes peab minu palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka minule teavitama, kellele ja kui palju kinnipidamisi teostas? Terve eelmise aasta pidas raamatupidaja minu palgast kinni kohtutäiturite nõuete põhjal, aga minu küsimusele, kellele ja kui palju - ta ei vasta. Olen korduvalt esitanud talle küsimuse, aga ta ei vasta, ega loe ma ka palgalipikult, kellele summad kantud on.
Parimat
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei reguleeri, mida peab palgateatis sisaldama. Küll aga kehtib töölepingu seaduses põhimõte, et kõik andmed peavad olema esitatud selgelt, heauskselt ja arusaadavalt.
Kui tööandja peab Teie töötasust kinni kohtutäiturite nõudeid, siis oleks loogiline, et nõuete suurus oleks kajastatud ka palgalehel. Küll aga ei tea ega peagi teadma raamatupidaja, kelle kasuks neid nõudeid kinni peetakse. Selle info saamiseks pöörduge kohtutäituri poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasub osta korterit, millel pole kasutusluba ja ehitisteatist?24.01.2018
Tere
Oleme huvitatud ostmaks korterit millel hetkel pole kasutusluba ja pole esitatud kasutusteatist. Ehk seletate need terminid lahti. Kuidas taolises olukorras toimida?
Kas tohime seal elada?
Oleme huvitatud ostmaks korterit millel hetkel pole kasutusluba ja pole esitatud kasutusteatist. Ehk seletate need terminid lahti. Kuidas taolises olukorras toimida?
Kas tohime seal elada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.
Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.
Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.
Kasutusloa või -teatise puudumine ei keela korteris elamist. Selle puudumise peamine õiguslik tagajärg on kindluse puudumine selles, et korteri ümberehitamisel on järgitud kõiki seadustega kehtestatud eeskirju ning kolmandatel isikutel puuduvad seoses sellest tulenevad nõuded.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on kõik seaduslik, kui kortermaja köetakse juba paar kuud tsentraalselt aga ehitisregistris muudatusi tehtud pole?24.01.2018
Kortermaja köetakse juba paar kuud tsentraalselt. Ehitisregistris muudatusi tehtud pole, kas on kõik seaduslik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt tuleks vastuse saamiseks, kas kortermaja küttesüsteem on ehitusseadustiku mõistes seaduslikult ümber ehitatud, pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti poole.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ