Õigus
Küsimus: Kas KÜ saab minu korteri sundvõõrandada, kuigi arved on makstud aga keegi seal ei ela?01.02.2018
KÜ tahab minu korterit sundvõõrandada, arved on makstud ja keegi seal ei ela. Mida teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 kohaselt saab seda teha, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka.
Lisaks majanduskulude maksmisele kohustub korteriomanik täitma KrtS §-s 31 sätestatud kohustusi. Samuti ei tohi tema, tema pereliikmed ja külalised häirida oma tegevusega teiste korteriomandite teostamist - korteris tuleb hoida nõuetekohast temperatuuri, mitte tekitada tavapärasest elutegevusest suuremat müra, hoida reaalosas ja üldruumides puhtust, jne.
Eeltoodud kohustuste täitmise korral puudub korteri võõrandamisnõude esitamiseks alus, ning sellist otsust ei pea korteriomanik täitma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline?31.01.2018
Tere
Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline? RLS ei sätesta, et elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine oleks riigilõivuga tasustatud. RLS § 22 lg 1 p 2 sisu kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.
Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline? RLS ei sätesta, et elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine oleks riigilõivuga tasustatud. RLS § 22 lg 1 p 2 sisu kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
TsMS § 132 lõike 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot ja riigilõivuseaduse lisa nr 1 kohaselt tuleb 3500 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 300 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kõik lapsed peavad maksma ema hooldekodu arveid, kuigi üks lastest sai kingituseks maja?30.01.2018
Tere!
Vara on kingitud pojale, kes terroriseerib ema, käitub julmalt. Kui ema hooldekodusse satub, kas siis peavad teised lapsed ka selle eest tasuma? Nad teeksid seda kindlasti, aga teades olukorda, nad keelduksid. Kas nii ei ole, et kingisaaja peaks seda tegema? Kinkelepingus vist seda ei ole, ainult, et elupäevade lõpuni võib seal elada. Aitäh!
Vara on kingitud pojale, kes terroriseerib ema, käitub julmalt. Kui ema hooldekodusse satub, kas siis peavad teised lapsed ka selle eest tasuma? Nad teeksid seda kindlasti, aga teades olukorda, nad keelduksid. Kas nii ei ole, et kingisaaja peaks seda tegema? Kinkelepingus vist seda ei ole, ainult, et elupäevade lõpuni võib seal elada. Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Kui ema ja kingisaajaks oleva poja vahel polnud sõlmitud ülalpidamislepingut, ei saa ema ülalpidamise eest vastutavaks pidada vaid kõnealust poega. Ülalpidamiskohustuse suurus kõikide laste puhul oleneb juba ülaltoodud asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?30.01.2018
Tere!
Küsimus selline, 85 aastane proua on kaotanud oma kaks poega. Elanud 6 aastat üksi (mina olin tema hooldaja). Tema lastel on ka lapsed, kellega ta sai tuttavaks alles 7 a. tagasi. Tema lapsed alimente ei maksnud ja ka ei võtnud osa laste kasvatamisest. Kuid siiski pärandas oma korteri oma ühele lapselapsele. Siiani ta sai minu abiga oma eluga edukalt hakkama. Ta on sügava nägemispuudega seoses diabeediga. Kuid nüüd oli tal kaks insulti järjest ja halvatud paremalt poolt ja ei saa enam endaga hakkama. Ta jääb nüüd valla hooldada kuna otseseid järeltuljaid ei ole. Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?
Aga tal endal on kaks alaealist last 11a. ja 4-kuune.
Küsimus selline, 85 aastane proua on kaotanud oma kaks poega. Elanud 6 aastat üksi (mina olin tema hooldaja). Tema lastel on ka lapsed, kellega ta sai tuttavaks alles 7 a. tagasi. Tema lapsed alimente ei maksnud ja ka ei võtnud osa laste kasvatamisest. Kuid siiski pärandas oma korteri oma ühele lapselapsele. Siiani ta sai minu abiga oma eluga edukalt hakkama. Ta on sügava nägemispuudega seoses diabeediga. Kuid nüüd oli tal kaks insulti järjest ja halvatud paremalt poolt ja ei saa enam endaga hakkama. Ta jääb nüüd valla hooldada kuna otseseid järeltuljaid ei ole. Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?
Aga tal endal on kaks alaealist last 11a. ja 4-kuune.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud abivajava isiku ülalpidamiseks on kohustatud esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülenejad sugulased (proua vanemad ja vanavanemad) tõenäoliselt enam meie seas ei ole. Samuti on surnud proua mõlemad pojad, mistõttu tuleks tema suhtes ülalpidamiskohustust täita teise astme alanejal sugulasel ehk lapselapsel – antud juhul siis lastelastel, nagu Teie kirjeldusest mõistan.
Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Asjaolu, et ühele lapselapsele on proua pärandanud korteri, ei vabasta teisi lapselapsi automaatselt ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid kui suur oleks iga lapse ülalpidamiskohustuse suurus, oleneb juba ülaltoodud asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?30.01.2018
Tere!
Olen 20 nädalat rase ja töötan suurköögis kokana. Tööpäevad algavad hommikul kell 5.00-16.30. Olin jaanuaris puhkusel ja viisin selle aja sees tööandjale kergemale tööle üleviimise lehe. Seal on kirjas, et keelatud on öötöö. Soovituslikud pole: sundasendid, pidev seistes töötamine, monotoonne töö, kiire töötempo, töötamine üksinda, vibratsiooniga seadmed, müra, töötamine tõmbetuules ja kõrgel/madalal temp. ,üle 3kg kaaluvate asjade tõstmine. Ülemus ütles, et saab kergemale tööle. Täna tööle minnes avastasin, et reaalselt pole minu töökoormust vähendatud, graafikus on lihtsalt samad töötunnid jagatud kuu lõikes 8-tunnisteks tööpäevadeks. Kõige rohkem teeb muret raskuste tõstmine. Tööandja arvates peaksin ise vaatama, kes ja kuna mul tõsta aitab. Ma ei taha olla ka teistele koormaks. Raskeid asju tuleb päevas tõsta pidevalt. Keskmised raskused mida tõstma pean on 5-13 kg. Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?
Olen 20 nädalat rase ja töötan suurköögis kokana. Tööpäevad algavad hommikul kell 5.00-16.30. Olin jaanuaris puhkusel ja viisin selle aja sees tööandjale kergemale tööle üleviimise lehe. Seal on kirjas, et keelatud on öötöö. Soovituslikud pole: sundasendid, pidev seistes töötamine, monotoonne töö, kiire töötempo, töötamine üksinda, vibratsiooniga seadmed, müra, töötamine tõmbetuules ja kõrgel/madalal temp. ,üle 3kg kaaluvate asjade tõstmine. Ülemus ütles, et saab kergemale tööle. Täna tööle minnes avastasin, et reaalselt pole minu töökoormust vähendatud, graafikus on lihtsalt samad töötunnid jagatud kuu lõikes 8-tunnisteks tööpäevadeks. Kõige rohkem teeb muret raskuste tõstmine. Tööandja arvates peaksin ise vaatama, kes ja kuna mul tõsta aitab. Ma ei taha olla ka teistele koormaks. Raskeid asju tuleb päevas tõsta pidevalt. Keskmised raskused mida tõstma pean on 5-13 kg. Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 18 võib rase ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omav töötaja nõuda terviseseisundile vastavat tööd juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita.
Tööandja peab terviseseisundile vastava töö andmisel juhinduma töötaja esitatud arsti või ämmaemanda tõendist. Tõendist nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud või keelud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Terviseseisundile vastavat tööd on töötajal õigus nõuda juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita. Näiteks võib rase keelduda raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest või nõuda sobivat tööaja korraldust (keelduda öötööst või töötamisest vahetustega).
TLS § 18 lg 2 kohaselt kui tööandjal ei ole võimalik töötajale anda tema terviseseisundile vastavat tööd, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Sel juhul makstakse töötajale hüvitist haiguslehe alusel ravikindlustusseaduse § 54 sätestatud tingimustel ja korras, st kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast, 70% määras arvutatuna eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Kui tööandjal on võimalik rasedale kergemat tööd pakkuda, tööpäeva lühendada või teda teatud tööülesannete täitmisest vabastada, mis toob kaasa töötaja töötasu vähenemise, hüvitatakse töötajale haiguslehe alusel töötasu langus Haigekassa poolt.
Kui leiate, et tööandja töötingimuste kergendamine pole terviseseisundit arvestades piisav, siis palun konsulteerige oma arstiga, kas oleks mõistlik keelud ja soovitused ümber hinnata. Vastasel juhul kui tööandja on kergema töö pakkumisel arsti keeldudega arvestanud (soovitused ei ole ilmtingimata kohustuslikud), siis pole töötajal põhjust tööst keelduda. Seega ennekõike konsulteerige oma arstiga, kirjeldage kergendatud töötingimusi ja väljendage oma muret tööülesannete osas, mille täitmine otseselt keelatud pole, kuid mida peaks vältima.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on korrektne, kui tööle minnes on tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja?30.01.2018
Tere! Asusin tööle uues töökohas 22. jaanuaril. Leping on inglisekeelne (rahvusvaheline ettevõte) ja seal on kirjas “the salary shall be paid on a monthly basis latest until the last office day of each month for the previous month.”
Palgaseaduses on kirjas, et palka peab maksma vähemalt üks kord kuus. Enda lepingust saan sellest lausest aru, et ma saan esimese palga alles veebruari kuu viimasel tööpäeval ja seda ka jaanuaris nädal aega tehtud töö eest. Ja esimese täiskuu palga alles märtsi lõpus. Kas selline eelmainitud lause lepingust on korrektne või kas peaksin saama juba jaanuari kuu viimasel tööpäeval jaanuarikuu palga?
Lepingus oleva selle lause järgi oleks tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja.
Tänan ette!
Palgaseaduses on kirjas, et palka peab maksma vähemalt üks kord kuus. Enda lepingust saan sellest lausest aru, et ma saan esimese palga alles veebruari kuu viimasel tööpäeval ja seda ka jaanuaris nädal aega tehtud töö eest. Ja esimese täiskuu palga alles märtsi lõpus. Kas selline eelmainitud lause lepingust on korrektne või kas peaksin saama juba jaanuari kuu viimasel tööpäeval jaanuarikuu palga?
Lepingus oleva selle lause järgi oleks tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja.
Tänan ette!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt täpsustan, et palgaseadus on kehtetu. Palga maksmist reguleerib alates 2009. aasta juulist töölepingu seadus (TLS). TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Ennekõike on siin seadusandja pidanud silmas seda, et kahe palgapäeva vahele ei jääks rohkem kui üks kuu.
Pooled lepivad tööle asudes palgapäevas kokku. Praktikas võib ettevõttes palgapäevaks olla nii jooksva kuu lõpp kui ka näiteks järgneva kuu 5., 15.või viimane tööpäev. Palgapäev ei olene tööle asumise ajast vaid pooltevahelisest kokkuleppest, vastasel juhul saaksid kõik inimesed erinevatel kuupäevadel palka, aga ilmselgelt on see asutuse halduskoormuse mõttes ebamõistlik ja pole seaduse mõttega kooskõlas. Seega tööle asumisel võibki tekkida olukord, kus töötaja saab esimese palga tööle asumise hetkest pooleteise või lausa peaaegu kahe kuu pärast (nt asun tööle 1. veebruaril, aga ettevõtte palgapäev on järgmise kuu viimasel kuupäeval ehk 31. märtsil).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks?30.01.2018
Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks? Küsin seda sellepärast, et minu nõudmistele esitada selle töö tegemiseks vajalikke dokumente ja muid tõendeid nad ei esita vaid "jahuvad" mingitest kokkulepetest tööandja ja turvafirma vahel. Kas see on õiguspärane ja seaduslik.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.
Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale ja kaastöötajatele.
Kahjuks aga ei reguleeri ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut. Seejuures peab tööandja arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Seega antud juhul on tööandja näinud ette töökorralduse igal hommikul enne töö tegemist puhuda alkomeetrisse. Kui töötaja on sellega nõustunud, siis on tegu igati korrektse kokkuleppega. Alkomeetrisse puhumise kõrval ei pea olema politsei- või meditsiinitöötajat. Olenevalt töökorraldusest võib olla õigus töötajat puhuma panna ettevõtte turvatöötajal.
Asjakohane on veel Andmekaitse Inspektsiooni juhis, kuidas töödelda isikuandmeid töösuhetes. Delikaatsete isikuandmete kohta antava nõusoleku kohta saate lugeda lk 14-16. Joobes oleku ja nõusoleku andmise ja võtmise kohta saate lugeda lk 46-48. Link juhendile on leitav siit:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf
Lisaküsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
Küsimus: Kas on õigust tööandjalt tööle sõiduks kompensatsiooni küsida, kui ise ei juhi autot ja ühistransport ka ei liigu?30.01.2018
Tere.
Olen seda igati uurinud aga vastust konkreetselt pole saanud, sest kõikjal räägitakse ainult töösõitudest, ehk siis sõidupäeviku pidamisest, kui teen oma autoga tööandja juures sõite (näiteks kliendi juurde sõitmine). Kuid kuskilt tuli ka välja, et kui töölt koju ja kodust tööle on ebainimlik, siis on mul võimalus taotleda ka kompensatsioon tööle sõiduks ja koju sõiduks. Konkreetselt mul autoga sõites tööle on 8,3 km ja töölt koju 8,5 km, aga seda ainult tänu elukaaslasele, kuna ise ei oma juhilube, kuid kuna see on pannud meid päris tihti sellisesse olukorda, kus elukaaslane kaotab töötunde, kuna tuleb vahepeal mulle järgi ja viib koju. Hullem variantidest on see, kui pean näiteks kell 11 tööpäeva alustama, siis et elukaaslane ei peaks mitmeid kordi sõitma, viib lihtsalt mind varem töö juurde, kus ma siis ootan enda tööpäeva algust, aga omakorda see on väsitav kuna pean põhimõtteliselt iga hommik kell 6 ärkama. Olen uurinud ka ühistransporti, siis sellega on natukene kehvad lood kuna meie juures läheb ainult marsa ja marsa ei liigu hommikul vara, kui mu vahetus algab 6.45 ja kui lõpetan kell 22, ka siis ma ei saaks marsa peale. Ja kuna marsa peatus jääb minust tööle minnes 4 km kaugusele, mis numbrites pole palju, aga kuna see asub suure tee ääres siis sinna saamiseks pean lihtsalt topelt ringi tegema, kuna otse minna kahjuks ei saa. Olen siin vahepeal kasutanud taksot, kui ei ole tahtnud, et elukaaslane rahaliselt kaotaks, aga mina kaotan siis ikka aega kuna töökoht asub sellise kohapeal, et kui kutsun linnast takso siia, tulevad nad juba arvega, aga lähedal olevaid taksosi on vähe ja neid teinekord saab 3 tundi oodata ja arve läheb siis tõesti kui kohaliku takso võtan 5€ aga kui linnast kutsun siis 25€ + koju sõit 5€. Küsimus oleks kas mul on õigus tööandjalt üldse mingit kompensatsioon küsida?
Olen seda igati uurinud aga vastust konkreetselt pole saanud, sest kõikjal räägitakse ainult töösõitudest, ehk siis sõidupäeviku pidamisest, kui teen oma autoga tööandja juures sõite (näiteks kliendi juurde sõitmine). Kuid kuskilt tuli ka välja, et kui töölt koju ja kodust tööle on ebainimlik, siis on mul võimalus taotleda ka kompensatsioon tööle sõiduks ja koju sõiduks. Konkreetselt mul autoga sõites tööle on 8,3 km ja töölt koju 8,5 km, aga seda ainult tänu elukaaslasele, kuna ise ei oma juhilube, kuid kuna see on pannud meid päris tihti sellisesse olukorda, kus elukaaslane kaotab töötunde, kuna tuleb vahepeal mulle järgi ja viib koju. Hullem variantidest on see, kui pean näiteks kell 11 tööpäeva alustama, siis et elukaaslane ei peaks mitmeid kordi sõitma, viib lihtsalt mind varem töö juurde, kus ma siis ootan enda tööpäeva algust, aga omakorda see on väsitav kuna pean põhimõtteliselt iga hommik kell 6 ärkama. Olen uurinud ka ühistransporti, siis sellega on natukene kehvad lood kuna meie juures läheb ainult marsa ja marsa ei liigu hommikul vara, kui mu vahetus algab 6.45 ja kui lõpetan kell 22, ka siis ma ei saaks marsa peale. Ja kuna marsa peatus jääb minust tööle minnes 4 km kaugusele, mis numbrites pole palju, aga kuna see asub suure tee ääres siis sinna saamiseks pean lihtsalt topelt ringi tegema, kuna otse minna kahjuks ei saa. Olen siin vahepeal kasutanud taksot, kui ei ole tahtnud, et elukaaslane rahaliselt kaotaks, aga mina kaotan siis ikka aega kuna töökoht asub sellise kohapeal, et kui kutsun linnast takso siia, tulevad nad juba arvega, aga lähedal olevaid taksosi on vähe ja neid teinekord saab 3 tundi oodata ja arve läheb siis tõesti kui kohaliku takso võtan 5€ aga kui linnast kutsun siis 25€ + koju sõit 5€. Küsimus oleks kas mul on õigus tööandjalt üldse mingit kompensatsioon küsida?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal ei ole kohustust töötaja tööle- ja kojusõitu hüvitada. Pooled võivad selles kokku leppida, kuid tööandjal kohustus seda teha pole. Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku töötamise kohas ning töötaja peab töötamise asukohaga (sh transpordivõimaluste ja kuludega) juba tööle asumisel arvestama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas käituda hüvitisega, et seda hiljem ka lahusvara hüvitisena käsitletaks?29.01.2018
Tere,
Kui soovin oma lahusvara müügist saadud hüvitise, mis algselt kanti minu Swedbank'i pangakontole, Hoiu-laenuühistusse tähtajalisele hoiusele panna, kas siis võib abielu lahutusel probleeme tekkida? Notar hoiatas, et rahana ei teki probleemi, aga kui juba ostan selle raha eest näiteks kinnisvara, et siis on juba raske tõestada, et pole ühisvara. Kas raha Hoiu-laenuühistu hoiuarvele pannes, kui olen selle liige, võib samuti edaspidi olla raske tõestada, et see ikka lahusvara hüvitis?
Tänan ette,
Kui soovin oma lahusvara müügist saadud hüvitise, mis algselt kanti minu Swedbank'i pangakontole, Hoiu-laenuühistusse tähtajalisele hoiusele panna, kas siis võib abielu lahutusel probleeme tekkida? Notar hoiatas, et rahana ei teki probleemi, aga kui juba ostan selle raha eest näiteks kinnisvara, et siis on juba raske tõestada, et pole ühisvara. Kas raha Hoiu-laenuühistu hoiuarvele pannes, kui olen selle liige, võib samuti edaspidi olla raske tõestada, et see ikka lahusvara hüvitis?
Tänan ette,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõige läbipaistvam variant on tõepoolest see, kui raha säilib Teie pangakontol. Raha hoiuarvele pannes võib olla mõnevõrra keerulisem tõendada selle kuulumist Teie lahusvara hulka, kuid võimatuks ma seda ei pea.
Kui abielulised suhted on lõppenud, kuid Te ei soovi abielu lahutada, võiks kaaluda ka abieluvara lepingu sõlmimist, millega lõpetate varaühisuse varasuhte ja määrate varasuhtes varalahususe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühistu juhatusel on õigus kehtestada kohustus ühistu liikmetel ühistu parklas oma auto ümber lund koristada?27.01.2018
Tere, kas ühistu juhatusel on õigus kehtestada kohustus ühistu liikmetel ühistu parklas oma auto ümber lumekoristus? Täpsustuseks, et pole isiklikke parkimiskohti.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud:
- hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
- taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ