Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas võin FIE-na kodu- ja sidekulusid kuludesse kanda?03.09.2014

Olen FIE. Kliendikohtumisteks üürin ruumi, aga ettevalmistustöö ja vahest ka Skype kohtumised teen kodust, mis on minu omandis. Samuti on minu nimel kommunaalteenuste lepingud va internet, mis on mehe nimel. Siiani pole ma neid kulusid FIE kulude all näidanud, aga tundub, et see on viga.

Sellega seoses on kolm küsimust:
1. Kas arve võib olla eraisiku nimel, millest FIE kuludesse kannan mingi osa? Mul ei ole hetkel eraldi FIE arveldusarvet.
2. Kui internetileping on sõlmitud mehe nimel, aga arveid tasun mina eraisikuna, saan osaliselt selle kulu kanda FIE alla?
3. Kas kodukontori kulude jagamisel peaks aluseks võtma 24-tunnise perioodi, millest siis arvutan FIE vee, side, elektri ja gaasikulu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

FIE võib tulust maha arvata kõik tema ettevõtlusega seotud kulud, ka need mis on tasutud varem. Pole oluline, kelle nimele on kuludokument välja antud või kelle nimel on sõlmitud lepingud. Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt, siis kantakse ettevõtluskuludesse vastav osa. Kodukulude jaotamise proportsioonid võiks määrata püsivana vastavalt kodukontorina kasutatava ruumi osakaalule kogu kodust. Side- ja transpordikulude jaotus tuleks otsustada iga kuu eraldi. Kindlasti tasub sisse seada FIE erikonto.
 

Küsimus: Kas kehtib töölepingu punkt, et mida pikema staažiga töötaja, seda pikemalt peab töölt lahjumisest ette teavitama?03.09.2014

TLS sätestab töölepingu korralisel lõpetamisel töötajapoolse etteteatamistähtaja 1 kuu. Tööandja soovib panna töölepingusse punkti, kus seob töötajapoolse etteteatamisaja töötatud ajaga nii, et mida staažikam töötaja, seda pikem aeg. Pikema staažiga töötajatel ületab see seaduses sätestatud 1 kuud. Kui kirjutan alla (ei soovi tülli minna), kas see nõue on mulle siduv või mitte (kuna läheb vastuollu seadusega)?
Tänan ette!

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Sarnane juhtum, kus tööandja soovis seadusega kehtestatud töötajapoolset etteteatamise miinimumtähtaega 30 päeva pikemaks venitada, käis minul endal isiklikult 2012.a töövaidluskomisjonist läbi ja tööandja ei saanud õigust. Töötaja võib, aga ei pea oma töölt lahkumisest pikemalt, kui 30 kalendripäeva ette teatama, seetõttu ei ole kokkulepe pikemast etteteatamise tähtajast töötajale siduv.
TLS § 2 määrab, et seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Vaikides tühisele lepingutingimusele alla kirjutamise asemel soovitaksin siiski tööandjaga rääkida selle lepingutingimuse tühisusest, sest tihtipeale ei tunne tööandjad ise seadust vajalikul määral ja nad toimivad valesti üksnes teadmatusest.
Head suhtlemist ja mõistlikku tööandjat soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Mida saan teha, kui kaasomandis kahepereelamu naaber müüb oma osa ja uus omanik tahaks laenu võtta, aga mina ei anna maja tagatiseks?03.09.2014

Tere,
Elan kahepereelamus, mis on kaasomandis ja naaber tahab oma osa ära müüa. Kuna ta soovib liiga suurt hinda, siis ma selle raha eest ei soovi ise osta. Kui ta mingi ime läbi leiab ostja ja kui see ostja soovib pangalaenu, millega mina loomulikult nõus ei ole, kuidas siis edasi toimida? Kas tuleb kaasomandist loobuda, sest mina ju enda poolt tagatiseks ei jäta? Kuna meie ühine garaaž asub tema poole peal, ja kui ma kaasomandist loobun, kas ma siis ei saagi garaažist autot kätte, kuna garaažist väljuv tee jääb siis ju temale? Garaažid on loomulikult eraldi omandis, aga tee?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teie küsimus on liiga segane selleks, et ammendavalt vastata. Kui ta leiab ostja, siis saate te kasutada ostueesõigust - see tähendab piltlikult seda, et ostate jõuga asja uuelt omanikult ära täpselt samadel tingimustel, millega tema ostis. Kui ostu finantseerimiseks soovitakse pangalaenu kasutada, siis teie käest ei pea keegi nõusolekut küsima; kui ostetavale asjale seatakse hüpoteek, siis teisse see samuti ei puutu, kuna seatakse eelduslikult naabri kaaskomandi osale... Garaaži kasutamine sõltub sellest, kuidas on fikseeritud kinnisasja kasutuskord ja kas see on ka kolmandatele isikutele kehtiv. Kummaline on see, et kaasomandis oleval asjal on garaažid kellegi ainuomandis.
 

Küsimus: Kuidas tagandada osaühingu juhatuse liige, kui ülejäänud kaks liiget on sellega nõus?02.09.2014

Kuidas on juriidiliselt võimalik tagandada üks juhatuse liige juhatusest, kui kokku on juhatuse liikmeid kolm ja kaks on kolmanda liikme tagandamise poolt?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriseadustiku § 184 lg 1 kohaselt kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu.

Seega juhatuse liikme tagasikutsumiseks tuleb kutsuda kokku osanike koosolek (kui OÜ-l pole nõukogu). Teised juhatuse liikmed üht juhatuse liiget tagasi kutsuda ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas viivis kuulub maksmisele maksekäsu kiirmenetluses, kommunaalarvetel ei ole viivist igakuiselt välja toodud?01.09.2014

Kui kommunaalarvetel ei ole viivist igakuiselt välja toodud ega nõutud viivise maksmist, kas siis kuulub see hiljem maksmisele maksekäsu kiirmenetluses?

Haldusfirma igakuistel esitatud kommunaalarvetel ei ole arvestanud eelnevate kuude maksmata summade pealt viivist ega näidanud seda esitatud arvetel. Ainult on toodud summa, mis kuulub maksmisele (jooksev kuu + eelnevalt maksmata). Viivise rida on tühi. Nüüd maksekäsu kiirmenetluses on esitatud põhinõue maksmata arvete eest ja kõrvalnõudena maksmata arvete eest viivist.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, viivisnõude esitamine maksekäsu kiirmenetluse avalduses ilma, et varasemalt oleks viivisarvet esitamatud on õiguslikult lubatud.
Viivisnõude esitamise aluseid reguleerib võlaõigusseaduse paragrahv 113.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ostja saab nõuda müüjalt ostuhinna tagastamist, kui surnud vasikas oli juba enne müüki haige?01.09.2014

Tere,
Ettevõte ostis eraisiku käest vasika. Uue omaniku juures oli kohe märgata, et loomal midagi viga. Käis kohal loomaarst, kes ei tuvastanud midagi arvates, et tegemist on stressiga. Järgmine päev ei olnud asi parenenud ning arst käis uuesti ja soovidas ühendust võtta loomakliinikuga. Vasikal tehti seal operatsioon.
Järgmine päev tehti loomale eutanaasia, kuna olukord ei parenenud ja et looma piinad lõpetada. Loomakliinik kirjutas ka haigusloo, kus on kirjas, et vasikas oli juba enne ostmist haige, kuid ei olnud seda ostu sooritamisel näha.
Kas ettevõttel on õigus nõuda isikult, kellelt vasikas osteti, vasika ostuhinda ja ravikuludeks kulunud summa hüvitamist?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Esmalt, loomadele kohaldatakse asjaõiguse regulatsiooni. See tähendab, et loomad on juriidilises mõttes asjad. Kuna arsti juurest saite kinnitust, et viga oli olemas juba teile üleandmise hektel, siis ostsite asja, millel oli varjatud puudus ja selle puuduse tõttu ei saanud seda asja kasutada sellel eesmärgil, millel see oli ostetud. Kui asi ei vasta lepinguntingimustele, tuleb seaduse kohaselt anda esmalt teisele poolele võimalus puuduse kõrvaldamiseks. Seega pidanuksite võtma esmalt ühendust looma müüjaga, andma talle võimalus puuduse kõrvaldamiseks - s.t siis kas looma terveks ravimiseks või teile teise vasika andmiseks.

Seadus ütleb, et kui müüja keeldub puudust kõrvaldamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul võite lasta puuduse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist. Antud situatsioon ei ole päris tavapärane, sest looma operatsioon oli ilmselt vältimatu ja tuli kiiresti otsustada. Seega võiks arvata, et mõistliku aja pikkus oli antud juhul vaid loetud tunnid või üks päev, mille jooksul pidanuks müüja otsustama, kas katab vasika ravikulud või vahetab ta välja...

Seadusest tuleneb samuti, et asja parandamise kulud peavad olema mõistliku suurusega ja tehtud mõistlikel kaalutlsustel, s.t peavad olema vajalikud. Tagantäjrele ei ole võimalik öelda, kas ravikulude tegemine oli otstarbekas, arvestades, et see ei andnud mingisugust tulemust, seda just müüja seisukohalt - raske on öelda, kas müüja oleks nõustunud vasikat opereerima või oleks teile koheselt teise vasika andnud ja selle vasika hukanud; ei ole ka teada, kas müüja teadis vasika haigusest või mitte.

Kuna te müüja poole ei pöördunud, siis ei ole seda tagantjärele ka võimalik välja selgitada. Eeltoodud põhjustel on minu isiklik seisukoht see, et teil ei ole õigust küsida ravikulude hüvitamist, kuna tegite need kulud ilma müüjaga läbirääkimata (kui, siis ehk visiiditasud), kuid saate lepingust taganeda ja nõuda vasika ostuhinna tagastamist, kuna teile müüdi asi, millel olid niivõrd olulised puudused, et neist teades ei oleks te seda asja mingil juhul ostnud.
 

Küsimus: Kelle nõusolek peab olema, kui soovin osta korterit, millel on panga kasuks seatud keelumärge?01.09.2014

Korteriomandil on panga kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kui on soov sellist korterit osta, siis kelle nõusolekul see tehing peaks toimuma ja kellega ning millised kokkulepped peab sõlmima?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Keelumärkes on kirjas, kelle taotlusel see sinna pandi. Tavaliselt kohtutäitur. Kohtutäiturilt saate ka täiendavat informatsiooni, millal asi võõrandatakse - tavaliselt enampakkumisel, kuid on ka võimalus muul viisil müüa, kui kokkuleppele saate.
 

Küsimus: Kas võin oma tavapärase parkimiskoha korteriühistu parklas märgistada oma auto numbriga?31.08.2014

Tere.
Olen oma praeguses korteris olnud üürnik juba 3 aastat ja parkinud kindlale kohale. Nüüd käib alt naabritel külas sugulane, kes pargib igal nädalavahetusel just minu kohale, aga see ala kuhu pargime, kuulub majale, seega tahaksin oma kohale panna püsti oma auto numbrimärgi, et sellist olkorda kogu aeg ei tekiks. Ühistu esimees andis numbrimärgi paigaldamiseks loa, kuid kas ma tohin seda siiski teha, et ei tekiks hilisemalt probleeme?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, auto parkimiskohta saab auto numbrimärgiga tähistada, samuti parkimiskohalt kolmandaid isikuid ära ajada, üksnes maaomaniku nõusolekul.
Kui parkimiskoht asub kortermajaga samal maatükil, siis peavad parkimiskoha tähistamiseks ning selle Teie ainukasutusse andmiseks andma nõusoleku kortermaja korteriomanikud. Korteriühistu neid esindada ei saa.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui kaua vastutab endine omanik müüdud korteri võimalike puuduste eest?31.08.2014

Kas ja kui kaua peaks endine omanik pärast uuele omanikule võõrandatud korteris tekkivatele puudustele reageerima? Kas endine omanik saab kuidagi vastutada k/ü tegemata jäänud tööde n. katuse äärte tihendamine ja rõdudelt sulamisvee ärajuhtimine (sellega seoses on olnud mõned veelekked, läbiimbumised võõrandatud korteris)? K/ü on ise probleemi põhjust kontrollinud, tunnistanud oma (mitte endise omaniku) vigu nendes veeleketes ja lubanud kõik korda teha. Seega pole tegu varjatud puudustega endise omaniku poolt. Kas ikkagi peaks endine omanik taluma uue omaniku rahalist väljapressimist, erinevaid nõudeid ja ähvardusi? Ka meie advokaat on uuele omanikule vastanud selgelt, detailselt, et taolistel nõuetel pole vähimatki seaduslikku alust, aga nõuded ja ähvardused jätkuvad.
Tänan ette

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Nõuda võib ju ka ilma seadusliku aluseta, see ei tähenda, et nõuet täitma peaks. Korteri müümisel vastutate te nende puuduste eest, mis olid olemas korteri üleandmise hetkel, sõltumata sellest, kas toona need puudused olid näha või mitte. Kui kirjeldusest õigesti aru saan, siis näiteks lume sulamivee imbumine toimus peale korteri üleaandmist, seega on tegemis puudusega, mis ei olnud olemas korteri üleandmisel. Korteriühistu tegemata jätmise eest vastutab korteriühistu.
 

Küsimus: Kuidas tätoveerijalt kaks aastat tagasi pooleli jäetud töö eest raha tagasi saada?31.08.2014

Tere!
Kaks aastat tagasi käisin tätoveerija juures. Sai ette planeeritud pilt, mida oli plaanis tätoveerida ja mees lubas piiblil vandudes, et on võimeline töö valmis tegema ja hiljem ka sümboolse tasu eest üle tegema.
Mulle teadmata põhjusel jättis ta 2 minu peale sirgeldatud tätoveeringut pooleli ning mõni aeg hiljem kadus (enda väitel) Eestist. Nüüd on ta kodumaa pinnal tagasi, kuid tema mingeid kokkuleppeid saavutada ei taha. Tema tahab oma tööd nüüd 2 aastat hiljem jätkata, mina samas oma ihu tema kätesse enam ei usalda ja soovin tehtud "töö" eest raha tagasi saada.

Kas mul on õigus tema käest raha tagasi küsida? Kas selle kohta kehtib ka mingi konkreetne seadusepunkt.
Kas mul on õigus küsida temalt hüvitist oma keha rikkumise eest? Sisuliselt ta ju sodis mu täis, jättis oma töö lõpetamata ja tänu poolikutele tätoveeringutele olen 2 suve käinud ringi pika varrukaga, et mitte naerualuseks olla.

On üldse midagi, mida ma ette saan võtta või on kohtutee jalge alla võtmine ainuke variant?

Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, millises osas ta selle töö siiski valmis tegi. Raha saaksite tagasi siis küsida, kui ta ei oleks oma tööd üldse teinud või see oleks niivõrd suurte puudustega, et parandada ei ole enam võimalik. Kui ta on siiski valmis oma töö ära parandama, nagu te ka ise kirjutate, siis ei ole põhjust raha tagasi küsida ja peate laskma tal töö ära parandada. Keha rikkumise eest mingit hüvitist te ilmselt ei saa, sest te ise ju läksite tema juurde ja soovisite oma kehale pildi teha... kas olemasolev tätpveering on keha ära rikkunud või mitte, on esteetilise tõlgendamise küsimus.