Õigus

Maja aastast 1937, asub miljööväärtuslikul tänaval, ei ole muinsuskaitse all, kuid on säilinud paljud väärtuslikud vanad detailid (originaal uksed, ukselingid jne). Majas on 3 omanikku-kaasomandis.
Küsimus:
Kui üks omanikest vahetas koridoris oma korteri ukse laminaat ukse vastu, vahetas korteri aknad plastikutega ja vahetas välisukse originaali vasest käepideme tänapäevase analoogi vastu, kas on olemas seadust, millega sellist tegevust saaks takistada?
Suulisel teel pole üksmeel saavutatav.

Kui sooviksin kinnistul sulgeda sissesõidutee, mida kasutab naaber, mis probleemid võivad tekkida? Kinnistu, mis on kaheks mõtteliseks osaks jaotatud, kasutab omakorda oma kinnistule pääsuks selle taga olev kinnistu omanik. Aastaid tagasi toimus sissesõit ümber meile kuuluva kinnistu, aga peale selle kinnistu erastamist, seda enam ei lubatud ja neile sissepääs jäi läbi meie kinnistu. Samas ei ole neile seatud ka meie kinnistu kasutamiseks servituuti.

Lugesin http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/10310/kelle-kaest-vaja-luba.html ja http://tarbija24.postimees.ee/1087680/lugeja-kelle-luba-on-kortermajas-vaja-soojuspumba-paigaldamiseks vastusest, et vaja on taotleda luba, kui soovin oma korterisse paigaldada õhksoojuspumpa. Kas lube on vaja ka siis, kui väline seade paigaldatakse minu korteri juurde kuuluva välisrõdu põrandale ning fassaadi ilme sellega ei muutu, sest seade ei jää paistma?

Olen töötanud ettevõttes üle 6 aasta. Minu tööga pole probleeme olnud, läbitud on korralikult kõik erinevad koolitused ja kursused, mis minu ametil töötamiseks vajalikud. Nüüd sain koondamisteate, kus põhjuseks oli toodud - "Töömahtude vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu muutub võimatuks Teie töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel.".

Samas minu töökoht ei kao. Lihtsalt teistest osakondadest tuuakse töölisi üle. Seoses sellega tekkis küsimus, kas seadusega on mingit regulatsiooni, keda koondada esmajärjekorras? Mina sain koondamisteate, samas töötavad edasi inimesed, kellel pole tähtajatut töölepingut, ega läbitud kõiki koolitusi. Näiteks puhkuse asendajad, lapsehoolduspuhkusel olevate töötajate asendajad, inimesed, kes on töötanud ettevõttes vähem, kui aasta ja kellel on tähtajalised lepingud. Praeguse seisuga üritatakse lahti saada mitmest pikaajalise töökogemusega inimesest. Kas selline käitumine on tööandja poolt õigustatud?

Olin haiguslehel 1.-3. september, millest vaid 1. oli mul tööpäev 12 tundi. Tööandja ütles, et pean need tunnid tagasi tegema. Kas tal on õigus seda nõuda? Töötan täiskohaga ning graafikus on kirjas, et kuu normtunnid on 180.

Tere,
Olen olnud peale selgroo operatsiooni haiguslehel 4 kuud ja olude sunnil pean olema ka edasi.
Eile anti mulle tööjuurest leht, millel oli teade, et nad lõpetavad minuga töösuhte paragrahvi alusel milleks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu. Töölepingu lõppemise ajaks oleks siis 4.10.2014.
Siit ka küsimus: Kas neil on õigust lõpetada minuga töösuhe, kui ma viibin haiguslehel?

Töökoht on koondatud, vajadus hüvitist maksta on septembris 2014. Viimane töötasu makse töötajale on olnud oktoobris 2012.
Mis ajavahemik ja millised summad peame võtma aluseks, et arvestada koondamishüvitist. Kas lähtuda tuleb töölepingus fikseeritud töötasu summast või eelnevalt väljamakstud kuue kuu keskmisest töötasust.

Tere,
Kui teen oma OÜ ja rendin mõni päev nädalas töökohta, siis kas ma saan ka samal ajal täiskohaga tööl käia? Nendel päevadel mil ma salongis kohta ei rendi.

Tere!
Töötajal on töölepingus kirjas: töötajale makstakse igakuiselt isikliku auto ametisõitudeks kasutamise hüvitist 64 eurot.
Kui see kulu hüvitamine on fikseeritud töölepingus, kas siis tööandja on kohustatud igal juhul tasuma isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, hoolimata sõidupäeviku pidamisest või kui töötaja sõidupäevikut ei esita, võib tööandja keelduda hüvitise maksmisest?

Tere,
osaühingul on kaks osanikku, kellest üks on Eestist välismaale elama lahkunud ning soovime poolte kokkuleppel selle ka vormistada. Uurides äriseadustikku, tundus kõige mõistlikum variant vormistada 1 eurone osakute müügitehing ja seejärel teha kanne äriregistris. Kas see tehing peab olema tingimata notariaalne ja kas sel juhul jääb OÜ-le ainult üks osanik ning see on äriseadustiku mõistes adekvaatne? Mõned foorumid räägivad, et sel juhul tuleks ühingu tegevus lõpetada ja teine osapool asuks tegutsema FIEna näiteks.
Aitäh!