Õigus
Küsimus: Mida teha, kui tööandja nõuab tööülesande täitmist milleks mul teadmisi ja oskusi ei ole?30.08.2014
Kas tööandja saab minult kui tööliselt nõuda, et ma koostaks "Põlevmaterjali ladustamine ehitises" plaani ja joonistaksin jooned ka veel maha. Mingeid tuleohutuse koolitusi ma läbinud ei ole (küll aga tutvunud tööandja omadega).
Kui pole vastavaid teadmisi, ei saa ju mina ka plaani koostada.
Kui pole vastavaid teadmisi, ei saa ju mina ka plaani koostada.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Üldine reegel on see, et töötajalt ei saa nõuda töö tegemist, milleks töötajal puuduvad pädevus ja kvalifikatsioon.
Teie küsimusele täpsemalt vastamiseks oleks vaja teada, millega ettevõte tegeleb, mis põhjusel ja kus tekib vajadus ladustada põlevmaterjali, mis tüüpi see on (kas kehtivad erinõuded?), tutvuda Teie töölepingu ja tööandja poolt läbitud juhendamistega, et hinnata, milline peaks olema Teilt eeldatav pädevus ja töökohustused.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peab tasu maksma, kui graafikujärgsel päeval ei saa remondi tõttu tööd teha?30.08.2014
Tere!
Kui tööandja teatab paar päeva ette, et hoones, kus töökoht asub ei saa remondi/ümberehituse tõttu 1-2 päeva tööle tulla, siis kas selle aja eest peab ta maksma keskmist töötasu, kui sellel ajal oli mul graafikujärgne töö?
Kas graafikuvälised koristustööd tööandja nõudmisel kuuluvad tasustamisele? Töö ise ei seisne koristamises.
Lugupidamisega
Kui tööandja teatab paar päeva ette, et hoones, kus töökoht asub ei saa remondi/ümberehituse tõttu 1-2 päeva tööle tulla, siis kas selle aja eest peab ta maksma keskmist töötasu, kui sellel ajal oli mul graafikujärgne töö?
Kas graafikuvälised koristustööd tööandja nõudmisel kuuluvad tasustamisele? Töö ise ei seisne koristamises.
Lugupidamisega
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 35 määrab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut.
Kuna töötate graafiku alusel, siis tööandja poolt asendustöö nõudmine nn graafikuvälisel ajal tähendab minu hinnangul sisuliselt graafiku muudatust. Töölepingus on kokku lepitud Teie tööajanorm ja tööandjal on kohustus tagada Teile kokkulepitud mahus töö. Kui ta seda ei tee, alles siis tekib keskmise tasu maksmise kohustus.
Teie küsimusest loen välja, et kooskõlas TLS § 35 on tööandja teinud töö tegemiseks vajalikud toimingud, et anda teile kokkulepitud mahus tööd, koostades muudetud graafiku ja pakkudes Teile asendustööd, mille tegemist võimaldavad Teie oskused ja kvalifikatsioon. Asendustöö tegemisel peab tööandja maksma Teile töölepingus kokkulepitud tasu ka juhul, kui tehtav töö muudel asjaoludel oleks madalamalt tasustatud.
Täpsemaks vastamiseks oleks vaja tutvuda Teie töölepinguga, et hinnata, kas graafikumuudatus tehti Teile teatavaks lepingus toodud tingimustel ja on määratletud Teie töökohustused. Reeglina ei saa tekkida olukorda, kus töötajale makstakse korraga samas mahus töö tegemata jätmise ja seejärel töö tegemise eest.
Heast usust lähtuvat vastastikku lojaalsust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas üürnikule saab panna maksude tasumise kohustuse?29.08.2014
Kas üürilepinguga saab panna üürnikule kohustuse ise tasuda maksuametile maksud summas, mida üürileandja peaks muidu teenitava tulu pealt tasuma? Olukorras, kus see summa muidu nagunii üürisumma sisse arvestatakse, oleks see mõnes mõttes lihtsam, aga kas ka lubatav?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas kaasomandi ostmisel peab ostueesõiguse "ooteaja" tõttu ootama koristamise ja remondiga 2 kuud?29.08.2014
Tere!
Kui oleme ostnud kaasomandi, kas võime kohe hakata vana prahti välja tassima ja tegutseda enne kahe kuu möödumist või peab see olema puutumatult kaks kuud samas seisukorras? Kas seadusega on määratud, et enne 2 kuu täitumist midagi muuta ei tohi?
Aitäh
Kui oleme ostnud kaasomandi, kas võime kohe hakata vana prahti välja tassima ja tegutseda enne kahe kuu möödumist või peab see olema puutumatult kaks kuud samas seisukorras? Kas seadusega on määratud, et enne 2 kuu täitumist midagi muuta ei tohi?
Aitäh
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mis teha, kui naaber peab tiheasustusalal turismitalu ja selle lärm häirib?29.08.2014
Tegemist on äritegevusega elamumaal. Turismitalu (OÜ vormis) peetakse tiheasustusalal (detailplaneeringualal) ja maa sihtotstarve on elamumaa. Olen lähinaaber ja turismitalust kanduva pideva lärmi tõttu olen linnavalitsusega aastaid piike murdnud, kuid siiani muutusteta.
Halduskohtusse saaks küll pöörduda nt linna tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja linna kohustamiseks probleemi lahendada, kuid sellesse usku ei ole, sest linnaametnikel ei ole huvi probleemiga tegeleda.
Mis oleksid tõhusad võimalused naabri häirivat tegevust lõpetada ja probleemi lahendada? Kas asjaolu, et maa sihtotstarve ja maa kasutamise otstarve on vastuolus annab mulle aluse naabri tegevust tsiviilkohtus vaidlustada?
Tegevusluba ettevõtlusega elamumaal tegelemiseks on antud mõni aasta tagasi ja tähtaeg tegevusloa tühistamist halduskohtus vaidlustada on möödas.
Halduskohtusse saaks küll pöörduda nt linna tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja linna kohustamiseks probleemi lahendada, kuid sellesse usku ei ole, sest linnaametnikel ei ole huvi probleemiga tegeleda.
Mis oleksid tõhusad võimalused naabri häirivat tegevust lõpetada ja probleemi lahendada? Kas asjaolu, et maa sihtotstarve ja maa kasutamise otstarve on vastuolus annab mulle aluse naabri tegevust tsiviilkohtus vaidlustada?
Tegevusluba ettevõtlusega elamumaal tegelemiseks on antud mõni aasta tagasi ja tähtaeg tegevusloa tühistamist halduskohtus vaidlustada on möödas.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud autojuhile maksma komandeeringu tasu, kui ta läheb välisriiki?29.08.2014
Kas tööandja on kohustatud autojuhile maksma komandeeringu tasu, kui ta läheb välisriiki? Kui tööandja on kohustatud maksma komandeeringu tasu, siis kui suur on see summa, mida ta peaks ametlikult maksma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, mis on poolte vahel kokku lepitud või tuleb kokkuleppe puudumisel TLS §-st 20. Töölähetuses oldud aja eest tuleb lisaks töötasule hüvitada lähetusega seonduvad kulud ning maksta välislähetuse korral päevaraha.
TLS § 40 lg 3 kohaselt sätestab välislähetuse korral makstava päevaraha korra ning tingimused Vabariigi Valitsus oma määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse § 3 sätestab välislähetuse päevaraha alammäära, milleks on 22,37 eurot päevas. Siiski tuleb silmas pidada, et määrus kehtestab üksnes päevaraha alammäära ning pooled võivad leppida kokku ka suuremas päevarahas. Päevaraha suuruse arvestamisel peaks esmajärjekorras lähtuma sellest, et päevaraha kataks töötaja igapäevakulud lähetusel.
TLS § 40 lg 4 kohaselt on võimalik töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist nõuda mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust.
Lähtuvalt TLS § 21 lg 1 sõnastusest omab määravat tähtsust siiski see, kuidas on määratud Teie töölepingus töö tegemise koht. Juhul, kui Teie töölepingus on määratud töö tegemise kohaks Eesti ning nüüd olete kohustatud tööülesande täitmiseks sõitma väljaspoole Eestit, siis saab käsitleda seda välislähetusena TLS § 21 lg 1 mõttes. Kui aga Teie töölepingus on töö tegemise kohaks märgitud Euroopa, kuna Teie tööülesandeks on läbida pikki vahemaid Euroopa piirides, siis ei saa Eestist välja sõitmist pidada töölähetuseks TLS § 21 lg 1 mõttes. Sellisel juhul on vastavas töötegemise piirkonnas viibimisega tekkivad kulud töötajale makstava palga osa.
Seega tuginedes eelnevale, oleneb tööandja kohustus maksta päevaraha, Teie töölepingust sätestatust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas aru saada pöördmaksustamisest ja mida tähendab, kui Soome partner soovib arvele märget "reverse charge"?28.08.2014
Tere,
Küsimus seoses pöördmaksustamisega ning kauba ühendusesisese käibega.
Olukord on järgnev: Eestis tegutsev ettevõtte (OÜ ja käibemaksukohustuslane), vahendab erinevatele Soome ettevõtetele reklaamtrükiseid. Reklaamtrükised valmivad Eestis ning toimetatakse Eestist kuller-transpordiga Soome.
Küsimus on: kuidas oleks õige esitada arveid? Kas saan õigesti aru, et kui Eesti firma Y (ostab kauba teiselt Eesti firmalt X, kes maksustab kauba 20%-lise käibemaksumääraga ja firma Y saab selle sisendina kajastada), müüb kauba (mis toimetatakse Soome) Soomes registreeritud käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõttele, tuleb maksustamisel rakendada 0%-list käibemaksumäära? Sellisel juhul on tegemist kauba ühendusesisese käibega ja arvel kajastatakse viitena Dir 2006/112 Art 138?
Segadusse ajab pöördmaksustamine, kuna üks Soome ettevõte palub, et lisaksin arvele märke "reverse charge". Mida see täpsemalt tähendab? Kas arve esitatakse Eesti ettevõtte poolt siiski 0 käibemaksuga? Kas sellisel juhul tasub maksud Soome ettevõte? Olen antud teema kohta otsinud infot ka internetist, kuid siiski jääb see arusaamatuks.
Oleksin täiendava info eest tänulik!
Küsimus seoses pöördmaksustamisega ning kauba ühendusesisese käibega.
Olukord on järgnev: Eestis tegutsev ettevõtte (OÜ ja käibemaksukohustuslane), vahendab erinevatele Soome ettevõtetele reklaamtrükiseid. Reklaamtrükised valmivad Eestis ning toimetatakse Eestist kuller-transpordiga Soome.
Küsimus on: kuidas oleks õige esitada arveid? Kas saan õigesti aru, et kui Eesti firma Y (ostab kauba teiselt Eesti firmalt X, kes maksustab kauba 20%-lise käibemaksumääraga ja firma Y saab selle sisendina kajastada), müüb kauba (mis toimetatakse Soome) Soomes registreeritud käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõttele, tuleb maksustamisel rakendada 0%-list käibemaksumäära? Sellisel juhul on tegemist kauba ühendusesisese käibega ja arvel kajastatakse viitena Dir 2006/112 Art 138?
Segadusse ajab pöördmaksustamine, kuna üks Soome ettevõte palub, et lisaksin arvele märke "reverse charge". Mida see täpsemalt tähendab? Kas arve esitatakse Eesti ettevõtte poolt siiski 0 käibemaksuga? Kas sellisel juhul tasub maksud Soome ettevõte? Olen antud teema kohta otsinud infot ka internetist, kuid siiski jääb see arusaamatuks.
Oleksin täiendava info eest tänulik!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas korteriühistu peab kohtlema kõiki korteriomanikke võrdselt või võib teha ka erandeid?27.08.2014
Tere,
Kui minu korteri puhul on kütteradiaatorid eemaldatud 20 aastat tagasi ja korteriomanik, kes eemaldas omavoliliselt kütteradiaatorid minu püstakust alles 4 aastat tagasi, keldrikorruselt (kaasomand, mitteeluruumid) ning seejuures praegune korteriühistu esimees aitas veel kaasa radiaatorite äraveole.
Nüüd nõutakse 20 aasta taguse radiaatorite eemaldajalt 100% kaugkütet lisaks elektriküttele, kuid teise hilisema omavolilise radiaatorite eemaldamise teemal ei soovita suhelda, kuna seda korraldas pensionär, kellelt on võimalik igasugune toetus allkirjade näol saada (korteriühistu esimehe otsustele). Kas siin on lubatud selline ebavõrdne kohtlemine?
Kui minu korteri puhul on kütteradiaatorid eemaldatud 20 aastat tagasi ja korteriomanik, kes eemaldas omavoliliselt kütteradiaatorid minu püstakust alles 4 aastat tagasi, keldrikorruselt (kaasomand, mitteeluruumid) ning seejuures praegune korteriühistu esimees aitas veel kaasa radiaatorite äraveole.
Nüüd nõutakse 20 aasta taguse radiaatorite eemaldajalt 100% kaugkütet lisaks elektriküttele, kuid teise hilisema omavolilise radiaatorite eemaldamise teemal ei soovita suhelda, kuna seda korraldas pensionär, kellelt on võimalik igasugune toetus allkirjade näol saada (korteriühistu esimehe otsustele). Kas siin on lubatud selline ebavõrdne kohtlemine?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 1 kohaselt on küttekulu majanduskulu, mis kuulub korteriomanike vahel jagamisele lähtudes korteriomandite üldpinnast.
Eelkirjeldatud põhimõttest saab kõrvale kalduda üksnes korteriühistu põhikirja alusel. Juhul, kui Teie korteriühistu põhikirjas ei ole sõna-sõnalt sätestatud, et üks korter küttekulusid kandma ei pea, siis on Teie poolt kirjeldatud korteriühistu tegevus küttekulude jagamisel õigusvastane, ning Teil on õigus keelduda tasumast seda osa küttearvest, mis ületab summat, mis tuleks tasuda põhikirjajärgse küttekulu jagamise korral.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui töölepinguga juhatuse liige soovib oma töökoormust vähendada 0,5-le?27.08.2014
Tere,
Tegemist väikeettevõttega, kus hetkel on registreeritud töölepingu alusel juhatuse liige. Juhatuse liige soovib oma töökoormust vähendada 0,5-le. Mida peab selleks tegema?
Tegemist väikeettevõttega, kus hetkel on registreeritud töölepingu alusel juhatuse liige. Juhatuse liige soovib oma töökoormust vähendada 0,5-le. Mida peab selleks tegema?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt täpsustan, et juhatuse liige võib samas äriühingus, kus ta täidab juhatuse liikme kohustusi, töötada ka töölepingu alusel ainult sel juhul, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Vastasel juhul sõlmitakse juhatuse liikmega juhatuse liikme leping. Antud juhul ei ole Teie küsimusest jälgitav, kas juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme kohustustele ka muid kohustusi töölepingu alusel või on siiski tegemist vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisega.
Kuna juhatusel liikme leping on sõlmitud käsunduslepinguna, mida reguleerib VÕS mitte TLS, siis otsest kohustuslikku vorminõuet sellele määratud ei ole. Lepingu muudatuse võib sõlmida ka suuliselt, kuigi soovitatav on seda siiski teha kirjalikult kokkulepitu tõendamiseks.
Tegema peaks lepingu lisana muudatuse, kus kajastuks soovitud muudatus käsundisisus. Kindlasti peaks lepingu muutmisel järgima, et ei mindaks vastuollu äriühingu põhikirjaga (nt juhul kui juhatuse liikme kohustused peaksid juba mingil moel seal kirjeldatud olema).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan taotleda juhilubasid, kui kannan kriminaalkaristust (KarS § 424)?27.08.2014
Tere!
Kas mul on võimalik taotleda juhilubasid (eelnevalt mul neid ei ole), kui olen sel kevadel kriminaalkorras karistatud tingimisi KarS par 424 alusel? Või on vajalik oodata 3 aastat, et karistus kustuks?
Kas mul on võimalik taotleda juhilubasid (eelnevalt mul neid ei ole), kui olen sel kevadel kriminaalkorras karistatud tingimisi KarS par 424 alusel? Või on vajalik oodata 3 aastat, et karistus kustuks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega kui Teid on kevadel karistatud KarS § 424 kohase kuriteo eest ning arvestades, et kuriteo eest mõistetud karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest, siis tõepoolest ei saa Te enne karistusandmete kustutamist taotleda endale juhtimisõiguset ja esmast juhiluba.