Õigus
Küsimus: Kas liiklusregistrisse kantud käsutuskeeldu rikkuv müügitehing on kehtiv?27.08.2014
Liiklusregistrisse on sõiduki suhtes kantud käsutuskeelu märge. Sõiduki suhtes sõlmitakse müügitehing.
a) Kas käsutamise keelumärge on avalikult nähtav liiklusregistrist?
b) Kas liiklusregistrisse kantud käsutuskeeldu rikkuv müügitehing on kehtiv (mis tingimustel)?
a) Kas käsutamise keelumärge on avalikult nähtav liiklusregistrist?
b) Kas liiklusregistrisse kantud käsutuskeeldu rikkuv müügitehing on kehtiv (mis tingimustel)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kuidas tõlgendatakse "märga maanteed", kas piisab mõnest piisast või hoopis ujuvast maanteest?27.08.2014
Kas 70 kiirusepiirang kehtib koos lisatahvliga 884 "Märg tee"? Kuidas tõlgendatakse märga teed - kas piisab mõnest piisast või hoopis ujuvast maanteest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas töö- ja puhkeaja tõend tuleb kontrollimisel ise esitada või peab kontrollija seda siiski küsima?27.08.2014
Kas töö- ja puhkeaja tõend tuleb kontrollimisel ise esitada või peab kontrollija seda siiski küsima? Määrus ütleb, et dokumendid tuleb esitada nõudmisel.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Määratlust "igal juhul" saab mõista ka nii, et see tuleks esitada ka ilma volitatud kontrollametniku nõudmiseta. Samas lähtutakse Eestis minule teadaolevalt täna siiski põhimõttest, et esitada tuleb need dokumendid, mida liiklusjärelevalve teostaja nõuab, va, kui nõutud dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustuse välistab seadus.
Küsimus: Kas tööandja saab tagasi nõuda osa makstud koondamishüvitisest, kuna sain ka töötukassast osa koondamisraha?27.08.2014
Töötasin samas firmas üle 10 aasta ja nüüd mind koondati päeva pealt ja maksti koondamishüvitisena 6 kuu palk. Palgalehel on juhtaja allkiri ja raha on minu kontole üle kantud. Nüüd väidab endine tööandja, et tegi vea ja kuna töötukassa maksis mulle pärast töötuna arvele võtmist ka 2 kuu palga, siis nemad ei oleks pidanud maksma 6 kuu palka ja soovivad nüüd 2 kuu palga minult tagasi saada, kuna mina justkui sain siis sama hüvitise kahest kohast. Kas sellise põhjenduse alusel on võimalik minule palgalehel arvestatud ja välja makstud hüvitist osaliselt kohtu kaudu tagasi nõuda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Seadus iseenesest ei keela suurema hüvitise määramist tööandja poolt (siinkohal on ilmselt tööandjale tähtis maksustamise aspekt). Ilmselt seda ekslikult väljamakstud hüvitist oleks ehk piisavalt põhjendades võimalik tööandjal tagasi nõuda, kuigi sellise tööandjapoolse nõude läbiminek on väga kaheldav, kuna esiteks deklareeritakse kõik väljaminekud ning seda enam on töötajal olemas on ka oluline tõend – allkirjaga kinnitatud palgaleht.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on olemas (ja peaks igaks-juhuks maksma) minimaalne erisoodustusmaks sõiduki kasutamise eest?27.08.2014
Kas vastab tõele, et kui firma annab töösõiduki inimese kasutusse, olgu selleks siis juhatuse liige või mõni tavatöötaja, tuleb maksuvaidluste vältimiseks tasuda n-ö minimaalset erisoodustusmaksu, mis on pisut rohkem kui 100 eurot kuus?
Mulle oli sellisest asjast kuulmine suureks uudiseks, kuid väidetavalt pole isegi hoolika sõidupäeviku pidamisega võimalik maksuametile tõestada, et ettevõttele kuuluva sõiduki kasutaja ei teinud sellega erasõite. Seega tuleks minimaalset erisoodustusmaksu maksta n-ö igaks juhuks ja seda isegi siis, kui firma nimele registreeritud ja igapäevases kasutuses oleval autol erasõite tegelikult pole.
Mulle oli sellisest asjast kuulmine suureks uudiseks, kuid väidetavalt pole isegi hoolika sõidupäeviku pidamisega võimalik maksuametile tõestada, et ettevõttele kuuluva sõiduki kasutaja ei teinud sellega erasõite. Seega tuleks minimaalset erisoodustusmaksu maksta n-ö igaks juhuks ja seda isegi siis, kui firma nimele registreeritud ja igapäevases kasutuses oleval autol erasõite tegelikult pole.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas eraisik võib üürnikult nõuda n-ö puhast üüritulu, et ise arvepidamist mitte korraldada?27.08.2014
Kui ma ei taha vara omava eraisikuna olla FIE ning raamatupidamist korraldada, kas saan kohustada vara kasutajat kandma kõiki kulusid, et võtta vastu vaid n-ö puhast tulu, mida on lihtne deklareerida ja kust saab kerge vaevaga tulumaksu arvutada?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas ettevõte võib teenida auto kasutajalt tööväliste sõitude eest raha?27.08.2014
Kas firma nimele vormistatud auto kasutaja võib autoomaniku soovil ja nõusolekul panna töövälised sõidud kirja tellimusvedudena ja kasseerida selle eest autoomanikule tšeki alusel sisse reaalset raha, nt arvestusega 0,20 või 0,30 eur/km, kui auto tegelik kütusekulu on 0,10 eur/km?
Firmaomanikuna tundub reaalse raha teenimine ettevõttele mulle palju mõistlikum variant kui igakuine erisoodustusmaksu arvestamine ja tasumine, mis on ettevõtjale puhas kulu. Kui oldaks nõus maksma, võtaksin tööga mitteseotud sõitude kilomeetrilt lausa 0,90 euri nagu taksofirma :)
Firmaomanikuna tundub reaalse raha teenimine ettevõttele mulle palju mõistlikum variant kui igakuine erisoodustusmaksu arvestamine ja tasumine, mis on ettevõtjale puhas kulu. Kui oldaks nõus maksma, võtaksin tööga mitteseotud sõitude kilomeetrilt lausa 0,90 euri nagu taksofirma :)
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kuidas tagada, et alaealised lapsed päriksid minu vara, kui ma abikaasat täiel määral usaldada ei saa?26.08.2014
Kuidas oleks võimalik testamendiga tagada, et minu lapsed saaksid siiski täiskasvanuna minu vara (maja, korter jne) omanikeks, kui minuga peaks midagi juhtuma? Praegu on lapsed veel alaealised. Kahjuks ma oma abikaasat täielikult tuleviku osas usaldada ei saa. Meil on varalahususe leping tehtud, seega kõik minu vara on soetatud enne abiellumist ja minu nimel.
Tänud
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teil on võimalik teha testament laste kasuks ja välistada pärimisest abikaasa. Juhul, kui abikaasal on Teie surma hetkel õigus saada Teilt perekonnaseadusest tulenevalt ülalpidamist, on tal vaatamata asjaolule, et olete abikaasa pärandist ilma jätnud, õigus nõuda pärijatelt (lastelt) sundosa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kunagine lubadus, et ei hakka alimente peale panema, on takistuseks kui peaksin ikkagi elatistraha nõudma?26.08.2014
Mul on 8-kuune poeg, kelle sünnitunnistusel on isa lahtris kriips. Minu otsus oli sünnitada ning ta on sellest teadlik. Kui teda oma rasedusest teavitasin (kohe, kui teada sain) ütles, et ei soovi last ja meelega venitasin abordiga. Rasedusest teada saamine juba omaette lugu.
Meie suhte algusest peale olen teda teavitanud, et kui ma peaks rasedaks jääma, siis mina ei suuda aborti teha (ta ei olnud just turvaseksi pooldaja). Raseduse alguses olin üliemotsionaalne ning järjekordse tüliga FB kirjutasin talle, et ei sunni teda last omaks võtma, kuid kui aeg küps, kohtub lapsega. Paar korda uuris mu tervise kohta ka raseduse ajal, kuid peale lapse sündi külastas last 3 korda, rääkides, et tahab ikka lapse elus osaleda. Ma lubasin, et alimente siis peale ei pane, kui ühiselt kasvatame. Peale seda pole meest enam näinud ja kui aru pärisin kuu hiljem, et mis nüüd saab, sain kurja sms, et tema seda last ei soovinud ning tema alimente ei maksa jne.
Küsingi, et kas FB vestlust saab minu kahjuks kasutada? Kas isaduse tuvastamiseks (kohtu kaudu) pean ise DNA testi kinni maksama? Kas rakendatakse sundtoomist, kui ta vabatahtlikult nõus ei ole? Kas mul on peale isaduse tuvastamist õigust ka tagant järgi elatist nõuda (miinimumi)? Kas hooldusõiguse lepingus on võimalik lisada punkt, et laps tuleb elama minu juurde, külastusajad ning punkt, et mul on õigus lapsega minna välismaale reisima, isa teavitades, kuid ei vaja notariaalset luba (luba vajan ainult välismaale elama minnes)? Kuidas ma saan kindel olla, et ma lapsele elatisraha kohtu kaudu kätte saan? Ta on juba noorpõlvest saadiks ca 5000 eurot kohtutäiturile võlgu (arve arestitud ning saab sularahas palka). Suur aitäh nõuande eest juba ette. Sellest sõltub, kas võtan kohtutee ette või pole mõtet.
Meie suhte algusest peale olen teda teavitanud, et kui ma peaks rasedaks jääma, siis mina ei suuda aborti teha (ta ei olnud just turvaseksi pooldaja). Raseduse alguses olin üliemotsionaalne ning järjekordse tüliga FB kirjutasin talle, et ei sunni teda last omaks võtma, kuid kui aeg küps, kohtub lapsega. Paar korda uuris mu tervise kohta ka raseduse ajal, kuid peale lapse sündi külastas last 3 korda, rääkides, et tahab ikka lapse elus osaleda. Ma lubasin, et alimente siis peale ei pane, kui ühiselt kasvatame. Peale seda pole meest enam näinud ja kui aru pärisin kuu hiljem, et mis nüüd saab, sain kurja sms, et tema seda last ei soovinud ning tema alimente ei maksa jne.
Küsingi, et kas FB vestlust saab minu kahjuks kasutada? Kas isaduse tuvastamiseks (kohtu kaudu) pean ise DNA testi kinni maksama? Kas rakendatakse sundtoomist, kui ta vabatahtlikult nõus ei ole? Kas mul on peale isaduse tuvastamist õigust ka tagant järgi elatist nõuda (miinimumi)? Kas hooldusõiguse lepingus on võimalik lisada punkt, et laps tuleb elama minu juurde, külastusajad ning punkt, et mul on õigus lapsega minna välismaale reisima, isa teavitades, kuid ei vaja notariaalset luba (luba vajan ainult välismaale elama minnes)? Kuidas ma saan kindel olla, et ma lapsele elatisraha kohtu kaudu kätte saan? Ta on juba noorpõlvest saadiks ca 5000 eurot kohtutäiturile võlgu (arve arestitud ning saab sularahas palka). Suur aitäh nõuande eest juba ette. Sellest sõltub, kas võtan kohtutee ette või pole mõtet.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kelle isadus on kindlaks tehtud. Kui mees ei ole nõus lapse isadust omaks võtma, peaksite pöörduma isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole – võimalik, et jõuate lapse isaga kokkuleppele ja ta on nõus isaduse omaks võtma, sellisel juhul DNA-testi tegema ei pea. Kui aga DNA-testi tegemine osutub vajalikuks ja mees vabatahtlikult testi sooritamiseks kohale ei ilmu, on võimalik kohaldada ka sundtoomist.
Asjaolu, et olete kunagi öelnud, et loobute tulevikus elatise nõudmisest, ei tähenda seda, et Teil ei oleks nüüd õigust lapsele elatist nõuda. Kokkulepe, mis välistab ülalpidamiskohustuse täitmise tulevikus, on perekonnaseaduse kohaselt tühine. Lapse põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid elatist on võimalik nõuda alates elatishagi esitamisest. Kui lapse isa kohtulahendi kohaselt elatist ei maksa, on Teil võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Kui isadus on tuvastatud, saate lapse isaga sõlmida suulise/kirjaliku kokkuleppe, et lapse elukoht on Teie juures, samuti on võimalik kokkuleppel kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Kui Te lapse isaga kokkuleppele ei jõua, on võimalik eelnimetatud küsimused lahendada kohtus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellel on küttearvete vähendamise õigus kui korteris on temperatuur alla 18 kraadi?26.08.2014
Tere,
Olete korduvalt oma vastustes leidnud, et kui eluruumis on temperatuur püsivalt alla 18°C, siis võiks nõuda KÜ-lt küttearvete vähendamist selle võrra, kui palju on korteri temperatuur alla normi.
Kellel on aga pädevus sellise soodustuse tegemise üle otsustada? Kas KÜ juhatus käib ja mõõdab kõikides korterites toatemperatuuri ning otsustab siis kellel ja kui palju tasu vähendada? Või on vajalik üldkoosoleku otsus või korteriomanike kokkulepe (ehk siis sisuliselt 100% nõusolek)? Kas arvesse tuleks võtta ka seda, et osades korterites on aknad ja/või radiaatorid vahetatud, mistõttu väidavad nende korterite omanikud, et neil ongi soojem, kuna selleks on tehtud nendepoolseid kulutusi ning nad keelduvad kütte eest protsentuaalselt rohkem maksmast.
Aitäh!
Olete korduvalt oma vastustes leidnud, et kui eluruumis on temperatuur püsivalt alla 18°C, siis võiks nõuda KÜ-lt küttearvete vähendamist selle võrra, kui palju on korteri temperatuur alla normi.
Kellel on aga pädevus sellise soodustuse tegemise üle otsustada? Kas KÜ juhatus käib ja mõõdab kõikides korterites toatemperatuuri ning otsustab siis kellel ja kui palju tasu vähendada? Või on vajalik üldkoosoleku otsus või korteriomanike kokkulepe (ehk siis sisuliselt 100% nõusolek)? Kas arvesse tuleks võtta ka seda, et osades korterites on aknad ja/või radiaatorid vahetatud, mistõttu väidavad nende korterite omanikud, et neil ongi soojem, kuna selleks on tehtud nendepoolseid kulutusi ning nad keelduvad kütte eest protsentuaalselt rohkem maksmast.
Aitäh!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Otsuse poolt või vastu hääletamisel on korteriühistu liikmed otsustamisel vabad, mistõttu ei ole neil keelatud subjektiivseid asjaolusid (sh akende ja radiaatorite seisukorda) arvesse võtta.
Selguse huvides on siiski oluline märkida, et aknad ja radiaatorid on korteriomanike kaasomandis, mistõttu juhul, kui need on amortiseerunud, ning korteris ei ole seetõttu temperatuur nõuetele vastav, siis peaksid akende ja radiaatorite vahetusega seotud kulud kandma korteriomanikud ühiselt, mitte iga korteriomanik ise oma reaalosa piires.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ