Õigus

Tere!

Vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealist last ja kuni 21-aastast last, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodust tuleneb, et kõrgharidust omandava lapse suhtes vanemal ülalpidamiskohustust ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt – kas lapse ema tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist nõudnud on, seda saate välja lugeda Teile saadetud hagiavaldusest.

Elatise suurus, mida Teilt nõutakse, on samuti märgitud hagiavaldusse. Elatise suurus tuleneb peaasjalikult lapse vajadustest, kuid seejuures ei tohi olla väiksem, kui pool alampalka – hetkel on alampalga suurus 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 160 eurot. Kui Teilt nõutava elatise suurus on suurem kui 160 eurot kuus, peaksid lapse kulutused olema dokumentaalselt tõendatud lapse igakuiste püsikulude ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ühe abikaasa poolt teisele abikaasale kingitud ehted on iseenesest selle abikaasa lahusvara, kellele need kingiti, seega lahutuse korral need abikaasade vahel jagamisele ei kuulu.

Samas on kinkijal õigus kinkelpepingust taganeda ja kingitu tagasi nõuda, kuid selleks peaksid juba esinema vastavad alused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie ja lapse isa vaheline kokkulepe on sõlmitud kohtuväliselt (st ei ole kohtulikult kinnitatud, sest lõpetasite kohtumenetluse kokkuleppele jõudes hagi tagasivõtmisega ära), siis ei saa lapse isa kuidagi selle kokkuleppe täitmisele sundida, kui ta seda vabatahtlikult ei täida.

Peaksite elatise väljamõistmise nõudega pöörduma uuesti kohtu poole. Kui lapse isa ei täida kohtuotsust, millega elatis välja mõisteti, saate pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab elatisraha kättesaamiseks täitemenetluse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Oma kirjaliku seisukoha lapse isa vastuse suhtes peaksite esitama enam-vähem samal kujul, nagu esitasite kohtule hagiavalduse, st Teie vastuses peaksid olema kohtu rekvisiidid, menetlusosaliste andmed ja asjaolude kirjeldus (viimase all pean silmas seda, et märgite ära menetluse senise käigu). Lisaks eeltoodule peaksite kindlasti viitama tsiviilasja numbrile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Riigikohtu praktika kohaselt käsitletakse juhtimisõiguse tingimuste rikkumist nn muu rikkumisena e. karistus järgneb LS § 242 järgi. Vt ka Riigikohtu otsus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-71-13

Samas need kaasused ei ole päris identselt kokkulangevad, mistõttu ei saa välistada, et mõni kohtunik või mõni kohtuväline menetleja ei käsitleks rikkumist LS § 201 järgi (juhtimisõiguseta sõit).

Liiklusseaduse § 50 lg 7 p 2 kohaselt ei tohi juht järsult pidurdada, kui see ei ole vajalik ohutuse tagamiseks. Seega tuleb igakordselt hinnata, kas järsk pidurdus oli ohutuse tagamiseks vajalik.

LS § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Seega kohustab seadus taga sõitva sõiduki juhti hoidma sellist pikivahet, mis võimaldaks seisma jääda ka juhul, kui ees liikuv sõiduk pidurdab ja/või peatub ootamatult. Ootamatus võib tähendada ka sellist pidurdamist ja peatumist, mida küsimuses on kirjeldatud. Seega ei ole põhjendamatult järsu pidurdamise korral välistatud pidurdaja poolt LS § 50 lg 7 p 2 nõude rikkumine, kuid põhjuslikku seost liiklusõnnetusega sellise rikkumise tõttu veel tekkida ei pruugi. Õige pikivahe korral oleks liiklusõnnetus välditav. Seega tagant otsasõidu korral esineb põhjuslik seos eelkõige tagumise juhi poolt ebaõige pikivahe valimise osas.

Tulenevalt asjaoludest võib süü olla ka jagatud. Samuti võib jagatud olla tsiviilvastutus. Hinnang sellele sõltub liiklusõnnetuse asjaoludest. Asjaolude kindlakstegemisel on kindlasti abi liiklusõnnetuse salvestisest.

Vallasasja läbivaatuse juures tuleb eristada politseilise haldustegevuse raames toimetatavat läbivaatust (politsei ja piirivalveseaduse § 7'36) ja süüteomenetluse raames toimetatavat läbivaatust (kriminaalmenetluse seadustik § 83). Sõidukis olevate esemete (mapid, kotid jms) avamine on vaadeldav juba läbiotsimisena, milleks väärteomenetluses on vaja sellekohast menetleja määrust, millel on resolutsioonina ka kohtu luba.

Teadmata praegu võimaliku õiguserikkumise üksikasju, ei saa ma aga hinnata politsei tegevuse õiguspärasust ega ka asjaolu, kelle poolt ja kas on toime pandud ka mõni süütegu.

Tähtaegasid reguleerib Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 jj.

Oleneb, kas see laenuleping on notariaalaktile lisatud või mitte. TÕS § 9 lg 2 ütleb ju, et notariaalakti osaks loetakse sellele lisatud dokumenti. Ainult viitest ei piisa, et notariaalakti osaks muutuda.