Õigus

Tere.

Lisapuhkusepäevade arvestust teenistusstaaži järgi reguleerib Avaliku teenistuse seadus (ATS).
Juhul, kui olete kõik väljateenitud lisapuhkusepäevad eelnevate teenistusaastate eest ära kasutanud, siis perioodi 01.05.2012 kuni 01.04.2013 on proportsionaalset töötatud ajale Teil õigus 9-le lisapuhkusepäevale.
Arvutuslik käik: 10/365*335 = 9,17 kalendripäeva
Selgitus: õigus teenistusstaaži järgi 10-le lisapuhkuse päevale. Päevade arv aastas = 365.
01.05.2012 (kehtiv seadus) - 01.04.2013 (uue seaduse jõustumise aeg) = 335 kalendripäeva.

Enne seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul, uue seaduse jõustumisest arvates (ATS § 131 lg 2).

Lugupidamisega

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere!

Iseenesest näeb seadusandja ideaalis olukorda, mil elatist maksev vanem laste ülalpidamiseks ise märkimisväärseid kulutusi ei tee – elatist saab vanem, kes last/lapsi alaliselt kasvatab, nende vajadustega kursis on ja vastavalt sellele koos oma panusega kõik eeltoodud vajadused katab.

Nagu ma aru saan, on lapsi alaliselt kasvatavaks vanemaks ikkagi laste ema, kuid vaatamata igakuiselt makstavale elatisele ostate lastele suurema osa vajalikest asjadest. Teie olukorras tähendab eelöeldu seda, et kõik lastele vajalikud asjad peaks soetama laste ema, kes saab Teie käest selle jaoks igakuiselt elatist.

Olukorras, mil elatis ei vasta enam laste vajadustele, st vajadused on oluliselt kasvanud, on elatist saaval vanemal õigus taotleda kohtult elatise suurendamist. On keeruline öelda, kas kohus laste ema sellise nõude rahuldaks, sest ilmselgelt olete Teie laste ülalpidamiseks mitmeid kulutusi teinud, kuid teisest küljest ei ole lisakulutuste tegemine elatise maksmise kõrval nö kohustuslik ja on pigem käsitletav vabatahtliku toetusena (selliseks on üldiselt kujunenud kohtupraktika). Samas on kulutuste tõendamiseks kindlasti vajalik erineva tõendusmaterjali kogumine – tšekid, arved, maksekorraldused – mida saab võimalikus kohtumenetluses esitada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui isa müüb korteri, kus ta ei ela, siis peab ta maksma saadud kasult tulumaksu. Kui isa korteri Teile kingiks, siis saaksite selle müüa maksuvabalt.

Kõik tulud, nagu ka mahaarvatavad kulud deklareeritakse tehingute toimumise aastal (tabel 6.2). Kui soovitakse metsa võõrandamisest saadud kasu maksustamist edasi lükata, siis saab kasu või kulusid edasi kanda. Selleks märkida tab 6.2 ülemise rea kastikesse X ja näidata ülekantav kasu või kulud tabeli 6.2 lisas.

Osanik võib lahkuda majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

Äriseadustiku järgi peab osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Seda reeglit ei kohaldata vaid juhul osade võõrandamisel, mis on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Seega on osade võõrandamine ilma notari poolt tehingu tõestamiseta võimalik vaid juhul, kui eelnevalt kanda osad Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris on võimalik teostada digitaalselt allkirjastatud dokumentide alusel, kuid seejuures tuleb arvestada, et edaspidi kaasneb osade registris hoidmisega kvartaalne tasu. Kui mitte otsustada osade EVK-s registreerimise kasuks, siis oleks kõige lihtsam teha tehing volikirja alusel selliselt, et välismaal viibija laseks oma asukohariigis koostada notariaalselt tõestatud volikirja, millega volitaks kedagi sõlmima osade võõrandamise lepingu Eestis notari juures tema nimel.

Politsei poolt tehtud trahvile, kui seda ei ole tasutud ettenähtud tähtaja jooksul, lisandub trahvi sundtäitmisele pööramise korral kohtutäituri tasu ja täitekulud. Viivist ei arvestata.

Kui käsundiandja nõustub esitatud ülesütlemisavaldusega ja selles toodud alustega, siis ei pea sellele eraldi vastama ja loetakse võlasuhe lõppenuks. Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Selle kohta tuleks teha eraldi üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on üleantavad asjad ning nende seisukord jms. fikseeritud.

Tere,
Vastavalt TLS § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava (puhkusegraafiku), arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. TLS § 69 lg 7 toob välja töötajate loetelu, kellel on õigus nõuda põhipuhkust neile sobival ajal.
Ülaltoodust lähtudes võib tööandja tõepoolest (v.a. TLS § 69 lg 7 toodud erandid) keelduda suvisel ajal puhkuse andmisest, kui see on põhjendatud ettevõtte huvidega. Ettevõtte huviks võib olla näiteks tema spetsiifikast tulenev suurenev töökoormus suvisel ajal. Meelevaldselt suvise puhkuse andmise keeldumiseks alust ei näe.
Töö- ja eraelu mõistlikku ühildamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Tööpäeva, mis langeb riigipüha eelsele päevale, tuleb lühendada kolme tunni võrra. Kui seda pole töö iseloomu tõttu võimalik teha, tekivad ületunnid ning need tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.

Õiglast tööaja arvestust ning sellest kinnipidamist soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu