Õigus

Tere

Meil oli vahepeal töökoormus nii suur, et töötajatel paluti teha ületunde. Ületunnid sai välja võtta vaba ajana töönädalal. Mina aga olen nüüd haiguslehel ja haiguslehelt enam tööle ei naase.
Ülemus aga ei ole nõus minule ületunde kinni maksma ja mina ju vaba aega ka nende eest enam võtta ei saa, kuna ma haiguslehelt enam enne lepingu lõpetamist tööle ei naase. Mis on minu õigused või võimalused. Kas tööandja on ikkagi kohustatud minu lõpparvega tasuma ka minu ületundide eest?

Majal puudub korteriühistu. Pool majast kuulub ühele isikule (ülemise korruse kaks korterit) ja alumisel korruse kaks korterit, mis kuuluvad eraldi isikutele. Probleeme põhjustab ülemiste korterite omanik, kes rendib välja elupinda üürnikule. Üürnik korjab maja ümber ja üldkasutatavatesse ruumidesse ning hoovi prügi, hoovis asub vana kastauto, mis kuulub ülemisele omanikule, mille kast ja kabiin on üürniku poolt täis korjatud arvuti- ja elektroonilisi jäätmeid, kus narkomaanid jm asjast huvituvad neid jäätmeid hoovi laiali loobivad. Pidevalt vedeleb (ülemiste korterite poolikus remondi käigus ja ei tea kust kokku veetud kraami, prügikotte jm maja seinte ääres). Maja keldris hulguvad tundmatud isikud, kellele on ülemine omanik andnud loa seal viibida.
2.Teine ülemine korter (mis ei ole täielikult remonditud) on välja renditud noormehele, kellel on tugev alkoholiprobleem, kes suitsetab ja paneb ohtu hoone ja elanike turvalisuse ja rikub kodurahu. Tihti ööbib seal võõraid isikuid, kes tarbivad alkoholi.
Alumised kaks korterit on ostetud ülemiste korterite omaniku käest, kes siiani võimutseb halvas mõttes ja kellel terve omanikutunne puudub. Teda ei huvita suvel majaümbruse korrashoid (niitmine) ja talvel (lumerookimine), üldkasutatavate ruumide näiteks koridori puhtus.
Küsimus:
Kas on võimalik, meil kahel all elaval korteriomanikul kehtestada kodukord vm, mis reguleeriks majaelanike ja üürnike käitumist, mis oleks seadusega kehtiv või mõni muu võimalus sellest olukorrast välja tulla? Suusõnaliste märguannete peale ülemine omanik ei reageeri, põikleb, ei võta telefoni jne.
Olukord on muutunud talumatuks.

Tekkis olukord, kus ühistu juhatus tellis küttesüsteemide eksperdi minu (korteriomanik) korterisse ekspertiisi läbi viima ning teavitus selle kohta toimus e-posti teel 1 päev enne ekspertiisi toimumist, millele kohe ka vastasin, et kahjuks pole võimalik sellel ajal kodus olla ning küsisin eksperdi andmeid, et uus aeg kokku leppida. Sellele kirjale jäeti vastamata. Nüüd on minu kommunaalteenuste arvele lisatud kirje "Muud kulud" mille selgituseks telefoni teel öeldi: "eksperdi tasu keda ma sisse ei lasknud". Soov on ülejäänud kommunaalteenuste eest arve ära maksta, aga kardan, et osaliselt tasutud arve võrdub tasumata arvega ja minust tehakse võlgnik ning hakatakse ka intresse küsima võla eest. Ühistu uut arvet teha ei kavatse. Kuidas juhatust sundida mulle uut arvet või kinnituskirja tegema, et võlga ei teki kui tasun arve ilma selle "Muud kulud" reata?

Parkisin tupiktänavasse, kuhu sissesõites oli paremal pool teed LS märk 361 (peatumise keeld). Parkisin vasakule poole teed, kus paistsid olevat parkimiskohad. Auto juurde naastes leidsin tuuleklaasilt MUPO hoiatusmenetluse, kus väidetakse, et viibisin LS märgi 384 (parkimiskeelu ala) mõjupiirkonnas! Kuidas peaksin reageerima sellisele trahvile? Lisasin ka täpsustava pildi http://pilt.postimees.ee/kasutaja/kairi/Trahv/4086#photo/142466
Minu auto on pargitud vasakule koos mitmete teiste trahvisaajatega.

Tere,
Juhtus nii, et linnas ei kasutanud turvavööd. Määrati karistus LS § 239 lg1 p1 alusel 30 trahviühikut ehk 120 € ja puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, mille eest määrati karistus LKindlS § 66`1 lg 1 alusel 11 trahviühikut ehk 44 €. Mõlema rikkumise eest sain karistada esimist korda. Kuna auto, millega liiklesin, polnud minu enda isiklik, ei osanud oodata kindlustuse puudumist. Politseinik pakkus välja kiirmenetluse koostamise ja ise sõnas: "karistame ainult kindlustuse puudumise pärast". Nõustusin sellega, kuna oli kiire. Sai siis kiirelt tehtud kiirmenetlus ja allkirjastatud. Hiljem avastasin, et sain ikkagi karistada mõlema rikkumise eest.
Arvestades mõlema rikkumise esmast karistamist, siis tekib küsimus kui põhjendatud oli nõnda suur karistus ning mis väljavaated on selle vaidlustamiseks?

Tere
25.02.13 juhtus mul autoavarii, kus osales minu poolt juhitud sõiduauto ja teise isiku poolt traktor. Olukord oli siis järgmine, sõitsin maanteel ja jõudes asulasse, sõitis minu ees aeglaselt traktor umbes 20 km/h. Ma veendusin, et traktoril ei ole suunatuld sees ja mõtlesin siis, et möödun sellest vasakult poolt ületades pidevat joont, kuna vastu ei tulnud umbes 400m raadiuses ühtegi masinat. Asusin möödasõidule ja kui olin juba üle poole autopikkusega traktorist möödunud, käis kõva laks ja traktor oli oma kopaga mu auto tagauksele sisse sõitnud, traktoril ei juhtunud midagi, aga minu autol on nüüd rikutud tagumine uks, tiib ja põrkeraud ja haagis, mis autol järel oli. Mure ongi nüüd selline, et kes selles süüdi on - mina veendusin möödasõidu ohutuses ja sõitsin mööda, samas oleks pidanud tema veenduma ka vasakpöörde ohutuses. Traktorist oli seda meelt, et lähme kindlustusse ja tuleb mis tuleb, vahet pole tal, muidugi hea suhtuda sellese nii, kuna enda masinal kahjusid pole. Politsei käis kohal ja fikseeris asjad ära ning soovitas ka kindlustusse minna, et kui omavahel kokkuleppele ei saa, siis sekkuvad nemad.
Asulas oli möödasõidu keelu märk ja 70 km piirkiirus ja pidev joon.

Tere! Kas 1996.a. sõlmitud lihtkirjalik, st. mitte notariaalne laenuleping, (millega laenasin raha, mille tähtaeg on möödas ning milles sätestatud võla summat ja intresse ei ole tasutud) on veel kehtiv ning kehtivuse korral, missugused on antud võla tagasisaamise võimalused ja viisid?

Kinkeleping on vormistatud 2007 a. Nende aastatega olen valduses toimetanud ja probleeme pole kinkijatega olnud. Kinkijad on üle 80 a vanad ja nende juures käib sotsiaalhooldaja abistamas mitmed aastad. Käesoleval aastal sain taganemise avalduse:
2.3 kingisaaja on viimastel aastatel oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust kinkijate vastu, mis väljendub nii moraalses kui füüsilises vägivallas. Samuti on kingisaaja kui ka tema hõimlased ja pereliikmed käitunud ebahumaanselt ja solvavalt. Veel on kingisaaja ähvardanud kinkijaid elule ja tervisele ning ka nende varale ohtliku vägivallaga.
2.4 lisaks eeltoodule on kingisaaja ähvardanud võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi üldse võõrandada isikutele, kellega kooselu võib kinkijatele osutuda võimatuks.
2.5 kinkijad on elatanud inimesed, kelle tervis ja närvid ei pea sellises olukorras vastu ning nad soovivad saada tagasi kingitud kinnistu omandiõiguse ja täies ulatuses valduse.
Kuidas saan sellises olukorras ennast kaitsta?

Tere

Küsimus oleks teemal üürilepingu osapooled, solidaarne vastutus.
Isikud: omanik ehk üürileandja, üürnik, üürniku elukaaslane.

Tihtipeale sõlmitakse üürileping ainult kahe isiku vahel (omanik ja üürnik). Omanikku teavitatakse ka näiteks üürniku elukaaslase sissekolimisest üüripinnale (näiteks fikseeritakse juba üürilepingus).

Kui üüripinnale asub elama rohkem kui üks isik, on üürilepingus enamasti ka punkt a'la "üüripinnal elajad vastutavad solidaarselt tekkinud võlgnevuste/kahjustuste eest".

Küsimus võlgnevuse tekkimise kontekstist lähtuvalt:
1. kui üürnik jääb omanikule võlgu, siis kas viimane saab võlga sisse nõuda ka üürniku elukaaslaselt kui solidaarselt vastutajalt?

Otseselt on lepingupooleks siiski üürnik ja kui üürniku elukaaslane pole kuhugi oma allkirja andnud, siis justkui poleks tema näol tegemist lepingu osapoolega. Lähtuvalt sellest ei saaks ka siis solidaarsuspunkti kasutada.

2. Solidaarsuspunkt ei oma üürilepingus mingisugust jõudu ja targem oleks üürilepingu osapooltena näidata kõik üüripinnale elama asujad (s.t ühelt poolt omanik ning teiselt poolt üürnik ning üürniku elukaaslane)?

Tänan!

Tere
Kas põhipuhkusel olles laupäev-pühapäev tasustatakse, kui need päevad jäävad puhkuse sisse.

Tänades