Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ uuenenud juhatus peab valima uuesti esimehe ja tegevdirektori? 03.06.2018

Korteriühistu üldkoosolekul oli päevakorras juhatuse valimine. Valiti tagasi eelnevad liikmed. Valiti üks uus liige. Kas juhatus peab valima uuesti esimehe ja tegevdirektori? Üldkoosolekuga lõppesid vana juhatuse volitused sealhulgas esimehe ja tegevdirektori volitused? Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriühistu juhatuse liikmete hulgast esimehe valimine, ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt kohustuslik. Juhul, kui juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe, siis lõpevad juhatuse esimehe volitused samal hetkel juhatuse liikme volitustega.
Viimatinimetatud volituste lõppemist ei muuda ka olukord, kus korteriomanike üldkoosolek otsustab juhatuse liikmete volitusi pikendada.
Samas erinevalt juhatuse esimehest ei ole tegevdirektori töölepingu kehtivus juhatuse liikmete vahetusest sõltuv.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada?31.05.2018

Toimus lahutus ja oli suuline kokkulepe, et võin veel korteris elada kindla perioodi. Korter on eksabikaasal saadud kinkelepinguga ja peale minu ja tema on sinna sissekirjutatud ka meie alaealised lapsed. Lisaks olen mina puuduva töövõimega, kui see mingit tähtsust omab.
Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest (mille olemasolu ei saa tõestada) hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada ja hullemal juhul lihtsalt ukse taha jätta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, Rahvastikuregistri elukoha teate, ehk nn sissekirjutuse, eesmärk on anda teada oma elukoha andmetest. Selline kohustus on kõigil Eesti elanikel. Rahvastikuregistri kanne ei anna korteris elamise õigust.

Eluruumi kasutamiseks vajaliku lepingu puudumisel võib eluruumi omanik nõuda eluruumi vabastamist. Juhul, kui isiku elukohaandmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, siis saab eluruumi omanik taotleda ka Rahvastikuregistri registriandmete muutmist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas majaühistu peab majandusaasta aruande esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu registrist kustutada?30.05.2018

Majaühistul viimase kahe aasta aruanne esitamata. Vastavalt uuele korteriühistu seadusele on riik loonud kinnistule korteriühistu. Kas majaühistu peab üldse need takkajärgi esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu nagunii registrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, eeldan, et majaühistu on tavaline mittetulundusühing, mille vajadus on seoses korteriühistu moodustamisega ära langenud. Sellisel juhul on tõepoolest mõistlik majaühistu likvideerida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib olla korteriomandi omanik?26.05.2018

Tere! Meie kortermajas asub üks eraldiseisev mitteeluruumist korteriomand, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriühistule (omanik KÜ). Ruumid on ühiskasutuseks suletud ja seda kasutab vaid ühistu esimees. Kas ja mis alusel tohib korteriühistu olla omanik? Kas sellised "ühisruumid" ei peaks kuuluma pigem kõigi korteriomanike kaasomandi osa hulka?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kuigi korteriomandi omamine ei ole korteriühistu tegevuse eesmärgiga kooskõlas, siis ei ole korteri omamine korteriühistul keelatud.
Korteriomandi omandamise KÜ poolt ja selle kasutamise üle on õigustatud otsuseid tegema korteriomanike üldkoosolek.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 10 korteriga ühistus piisab otsuste tegemisel häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? 23.05.2018

10-korteriga ühistus ei ole juhatuse valimine kohustuslik. Kas otsuste tegemisel piisab häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, tavapärase majandamise piiridesse (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lõige 2) jäävates küsimustes langetavad korteriomanikud otsuseid koosolekul osalevate korteriomanike lihthäälteenamusega.

Kui tegemist on kaasomandi muutmisega, selle kaasajastamisega või korteriühistuke laenu- või sellega sarnase kohustuse võtmisega, siis peavad otsuse poolt olema rohkem, kui pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes maksab maksud, kui mõned kuud väidetavalt korteris ei elata?23.05.2018

Omanikul ei ole paigaldatud korterisse veemõõtjat (Isikule on juhatus teinud pidevalt märkusi, et on vaja paigaldada veemõõtja, ta ei ole nõus seda tegema) ning sellepärast jagatakse ülejäänud ühistu vee kogus tema korterile. Mõni kuu ei ole üldse tarbimist näidata, teine kord jälle on. Korteris aga elab korteriomaniku ema, kes teatas, et ei ela aastas seitse kuud üldse korteris ning keeldub selle aja jooksul ka tasuma vee, üldelektri ja prügi eest. See, kas ta on teatatud aja jooksul korteris või mitte, on kontrollimatu fakt.
Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud temale kuuluva mõttelise osa suurusega.
Kuidas on korteriühistul seaduslikult õige käituda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kuuluvad kõik korteriomandiga seotud kulud (sh vesi, elekter, küte, prügivedu) korteriomanike vahel jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, sõltumata sellest, kas ja kuidas korteriomanik korterit kasutab. Seda põhimõtet saab muuta vaid põhikirjaga.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas pean kooskõlastama korteri müügi KÜ-ga ja et juhatus saaks ostjat valida?19.05.2018

Tere. Mul tekkis küsimus seoses oma korteri müügiga. Nimelt leidsin oma korterile kindla ostja, panin notari juurde aja kirja ning nüüd andsin teada telefoni teel korteriühistu esinaisele, et nädala pärast on notari aeg kinni pandud ning müün korteri maha. Et kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb elama üks neiu, nime ma ei öelnud. Mulle öeldi, et oleksin pidanud nendega arutama kes on uus omanik ja nendega arutama kes sinna valida. Küsis ka nime kes see on. Kas ma siis ise ei saa otsustada kellele müüa oma korter? Pean ma tõesti KÜ luba küsima?
Ütlesin, et kui on tehing tehtud, siis annan teada uue omaniku nime. Enne pole ju midagi kindlat. Kas mul on õigus nii teha, et annan teada uue omaniku nime pärast lepingu sõlmimist notari juures.
Vastust oodates

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandiga seotud tehingute tegemisel, kui sellega ei kaasne olemasoleva kaasomandi osa muutmine, ei vaja korteriomanik korteriühistu ega ka teiste korteriomanike kooskõlastust. Samuti ei kohaldata korteriomandi müümisel kinnisasja kaasomaniku ostueesõigust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas puu hoolduslõikuse eest peab maksma korteri osa suuruse järgi või fikseeritult iga korteril võrdne summa?19.05.2018

Tere!
Meie KÜ plaanib tellida ühistu territooriumil asuva puu hoolduslõikust. KÜ suurima korteri omanik nõuab, et selle teenuse eest tasutaks korteripõhiselt ehk teenuse summa jagataks korterite arvule vastavalt. Kas nii võib üldse teha, kui meie KÜ põhikiri näeb ette, et makseid tasutakse vastavalt oma korteri üldpinnale ja korteri tegelike kasutajate arvule (viimase järgi on seni makstud prügiveo teenuse eest).
See suurima korteri omanik nõuab, et tema soov pandaks ühistu üldkoosolekul otsustamisele, et maksmine toimuks korteripõhiselt (selle omaniku väitel on tegemist ühekordse teenusega ja seda võib jagada korterite arvuga). Kui see läheb üldkoosolekul hääletamisele ja enamik KÜ liikmeid hääletab selle poolt, kas see otsus on seaduslik? Mida teha, et tagada sellisel juhul KÜ liikmete õigus maksta teenuse eest ikkagi vastavalt kaasomandi suurusele?
Ka nõuab nimetatud korteriomanik, et selle teenuse tasu ei kajastataks majanduskavas, sest tegemist on ühekordse teenusega - kas nii võib? Majanduskava peaks ju näitama ära kõik KÜ kavandatavad tulud ja kulud ja tellitav teenus peaks ju olema KÜ kulu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1 ja § 40 lg 2 kohaselt võib kaasomandi osa suurusest erineva kohustuste jaotuse ette näha ainult põhikirjaga. Seega üksnes üldkoosoleku otsusest kohustuste muutmiseks ei piisa.

Lisaks tuleb kohustuste muutmisel silmas pidada seaduandja suunist, mille kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida edasi teha, kui KÜ juhatuse liige loobus tööst ja ühistu ikkagi ei toimi?19.05.2018

Tere,
Hetkel olemas majaühistu üheliikmelise juhatusega. Sügisel toimus ka korteriühistu asutamiskoosolek koos juhatuse (üks liige) valimisega.
Paraku paari kuu möödudes teatas juhatuse liige, et loobub asjaga tegelemast. Korteriühistu jäi registreerimata ja loodi riigi poolt jaanuaris 2018. Millised oleksid meiepoolsed variandid edasiseks?
Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, edasine tegevus sõltub sellest, mitu korteriomandit on Teie kortermajas. Kui korteriomandite arv on kümme või vähem, siis saate jätkata korteriühistu juhtimist ühiselt.
Kui ühiselt juhtimine ei ole võimalik või, kui korterite arv kortermajas on üle kümne, siis on Teil võimalik valida korteriühistule juhatus või valitseja.
Üle kümne korteriomandiga kortermaja puhul tuleb esitada avaldus juhatuse liikme või valitseja korteriühistute registrisse kandmiseks 2018. aasta 30. juuniks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas rõdude puhul arvestatakse omandiosa suurust korteri suuruse või rõdu kui sellise omamist-mitteomamist?19.05.2018

Tere! Kui KÜ seaduse kohaselt jaotuvad kohustused korteriomanike vahel kaasomandi suurusest lähtudes, siis kas rõdude puhul arvestatakse omandiosa suurust korteri suuruse või rõdu kui sellise omamist-mitteomamist? Tänan!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, iga korteriomandi kaasomandi suurus eraldi, ning kõigi korteriomanike oma koos, on kümnendmurruna välja toodud korteriomandi kinnitusregistriosa I jaos.
Seega kaasomandi suuruse ja rõdu suuruse vahel otsest seost ei ole.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ