Korteriomandiõigus

Tere. Kortermaja ühistu juhatus sai lõpuks välismaalt korteri omanikult volikirja, et saaks majaalust maad erastama hakata. Notar soovitas alustada Linnavalitsusest. Vajalikud dokumendid saadeti Linnavalitsusse ja sealt tuli järgmine vastus.
Paraku ei ole käesoleval ajal võimalik korteriomanikel maad erastada ja omandeid kinnistusraamatusse kanda, kuna vastav seadus on kehtetu.
Kas vastab see tõele ja maad tõesti erastada ei saa ja seda siis teadmata ajaks?
See jätab erastamata maaga maja väga halba olukorda.
Tänan ette vastuse eest.

Tere
Olen KÜ juhatuse esimees. Kui sain ametisse, siis vana esimees keeldus ühistu e-maili üle andma. Tegin uue hästi sarnase. Nüüd ta saadab kirju endisest e-mailist maja elanikele ja viib neid segadusse sest e-mail on hästi sarnane ja sisaldab KÜ ametlikku nime. Mida saab teha, et ta selle lõpetaks.

Tere, 6-korteriga korterelamu (eraldi sissekäikudega) ümber on ühine kinnistu, mida eelmised omanikud kokkuleppe alusel on jaganud endale ja eraldanud aedadega. Selline kasutuskord kehtib ka uutele omanikele. Probleem on ühe omanikuga, kes ei ela majas üle 10 aasta ja hoiab korterit ning müüa ei soovi. Temale kuuluv kinnistuosa on prahti täis ja kasvanud võssa, vanad pehkinud puud kukkuvad. Kinnistu on korrast ära ja inetu. Korteriomanike nõudmisele kinnistu korda teha ei reageeri, oleme pöördunud ka heakorra küsimuses linnavalitsuse poole. Olukord on veidi paremaks muutunud, kuid uuesti on prahti kogunenud ja suured puud maha kukkunud. Kas on võimalik korteriomanikel sellelt omanikult kinnistu osa ära võtta ja korda teha ning ka edaspidi selle eest hoolitseda?

Kas korterühistu esimees võib olla mitte korteriomanik? Näiteks kas korteriomaniku abikaasa, kes pole sissekirjutatud sellesse korterisse võib olla korterühistu esimees? Kas juhatuse liikmeks olemine ja esimeheks olemine on seotud korteri omanikuks olemise või sissekirjutusega?

Tere
Meie väikses külas on aastaid probleem. Nimelt teine korteriühistu istutas aastaid tagasi meie kortermaja ette kuused. Maja ees on tee ja siis kuused. Kuused istutati täpselt piiri peale, meie ühistult keegi arvamust ei küsinud. Lõpuks need kuused kasvasid nii kõrgeks, et mina kes elan teisel korrusel ei näinud rõdult väljagi. See tundus juba ohtlik. Lõpuks sain asjad siiski nii kaugele ajada, et nad hooldasid seda ja kõrgus jäi 1. korruse piiridesse. Muidugi kaasama pidin ka vallavanema, et see probleem lahendatud saaks kuna see oli juba visuaalselt nii kole ja nad polnud vabatahtlikult nõus seda tegema.
Nüüd on aga uus probleem tekkinud. Kuuseheki vahele on kõrge võrkaed tekitatud, mis on meie maa peale pandud+ lint tõmmatud natuke eemale. Ilmselgelt on see puhas kius. Mida sellised olukorras oleks õige teha? Need lindid ja aiad on väga koleda väljanägemisega. Kas meie korteriühistul on õigus kogu see asi ära kaotada? Ma tahaksin väga tulevikus aknast vaadates ilusamat pilti näha.
Ja küsin veel, et kas teisel korteriühistul on õigus keelata nende maa peal kõndimist? Lastel mängimist jne?
Tegemist on kohaga kus on 5 korteriühistut ja majade vahel palju maad. Kas saab keelata 1 ühistu teise ühistu lastel näiteks nende maa peal kõndimise või mängimise?

Korteriomanik soovib maakleri juhendamisel KÜ juhatuselt kooskõlastust aastaid tagasi ilma kokkuleppeta kortermaja korteri rõdule paigaldatud õhksoojuspumba seadustamiseks ning ehitusregistrisse kandmiseks. Kortermaja on kaugkütte süsteemis.
Kas selline toiming on kü juhatuse või üldkoosoleku pädevuses? Või tuleb korteriomanikul saada nõusolek eranditult kõigilt korteriomanikult?
Eelmised vastused antud teemal on käsitletud enne uue KrtS vastuvõtmist. Sooviks spetsaialisti seaduse tõlgendust. 

1. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastu võtmine - „Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud korteriomanikest/ühistu liikmetest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.( KrtS § 9 lg 3)
Küsimus: kas on mõeldud kogu (100%) kaasomandi osadest üle 50% või siiski üldkoosolekul osalevate korteriomanike kaasomandi osadest üle 50%.
2. Igal korteriomanikul/ühistu liikmel on üks hääl.
Küsimus: Kas igal korteriomanikul/ühistu liikmel ikka saab olla üks hääl, kui üks korteriomand kuulub mitmele omanikule (kaasomanikud), kuigi kõik omanikud on ju ühistu liikmed. KrtS § 15 lg 1 ütleb: Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Või siis kas iga korteriomanikul/ühistu liige saab esindada-hääletada oma osa suurusega, seega siis kas hääletamisel saab olla 1/2 häält või 1/3 häält ?

Tere.
Minu küsimused: kas otsuse kinnistul haljasala suurendada parkimiskohtade arvelt võib langetada üldkoosoleku lihthäälteenamusega või on vajalik korterelamu kõikide korteriomanike nõusolek? Kas korteriomandite suurus omab mingit rolli?
Tänan ette!

Tere.
10.12.2014 vastuses oli selgitatud, et "korteriühistu saab teenuste eest tasu nõuda üksnes korteriühistu põhikirjas sätestatud ulatuses ning kui seal viidet rõdule ei ole, siis on Teil õigus keelduda lisaruutmeetrite eest tasu maksmisest".
Selline võimalus oli nii julgestav, et paljud laiendasid korteripinna üldkasutatava trepikoja või keldri arvel ja ehitasid rõdule omal käel soojustatud kinnise lisaruumi. Majanduskulusid kantakse jätkuvalt kaasomandiosa algse väiksema suuruse järgi, mitte suurendatud üldpinna järgi, sest nii on odavam ja keegi ei saa kohustada taastama endist olukorda.
Põhikirjas viidet rõdule ei ole. Ehitusprojektis ja kinnistusraamatus on rõdud lahtised, mitte kinniehitatud. See kõik toimub ilma muudatusprojekti ja kokkuleppeta. Korterite üldpindade ebamäärane suurendamine ei ole kajastatud põhikirjas ega kinnistusraamatus.
- Kas sellises olukorras oleks küttekulu arvestus konkreetsem ja õiglasem individuaalmõõturite järgi (seadusest või põhikirjast erinevalt) kasvõi ajutiselt kuni juurdeehituste seadustamiseni (kinnistusraamatu andmete korrastamiseni)?
- Milliste õigusaktide alusel saaks nüüd paluda andmete korrastamist või omavoliliste juurdeehituste likvideerimist? Kui enamus (omavoliliste juurdeehituste omanikud) ei soovi midagi muuta, siis mida saab teha seaduskuulelik vähemus?

Meie majal on "väsinud" maja välisseina vuukide täide. Enamikus sai täide uuendatud, kuid mõnede korterite omanikud ei lubanud oma avatud rõdule ehitajat seda tööd teostama. Kas saab üldkoosolek otsustada, et antud korteriomanikud vastutavad ka võimalike tekkivate kahjude eest? Rõdud on meil korteri ostu-müügi lepingus eraldi välja toodud korteri osana.