Perekonnaõigus

Aastaid tagasi leppisime kohtulikult kokku lapse elatisraha suuruse, mis täna teeb eurodes u 111 eurot. Kui nüüd tahaksin kohtu kaudu elatise suurendamist nõuda miinimumi ehk 160 euroni, siis kas pean esitama kohtule tõestusmaterjalid, et 13-aastasele lapsele kulub tõesti nii suur summa iga kuu? Kui mul neid tõendeid pole (ei ole alles hoidnud tšekke, arveid jms) ja kui lapse isa on vähemalt paberite järgi töötu ning tal on veel üks alaealine järeltulija, siis kas mul üldse on mõtet kohtu poole pöörduda elatise suurendamise nõudes?
Ette tänulik.

Kui mees keeldub lastele elatist maksmast ka peale kohtuotsust ja kohtutäitur ei saa ka aidata, kuna mehe palk laekub tema venna pangakontole, siis millised on üldse võimalused? Elatisvõlg juba mitmeid tuhandeid vaatamata sellele, et isa käib eesti firma kaudu Norras tööl ja teenib väga korralikku palka.

Tere
Kas minu kui keskealise naise emaema ehk minu vanaema võib küsida kohtu kaudu minult raha omavalitud korteri jaoks (ema on kahjuks surnud) või muu elatisraha? Arvestades asjaolu, et mina ja minu pere oleme talle enda maja juures võimaldanud korrastatud korteri, kus on 1 tuba, köök ja wc, kuid see talle ei kõlba (kuigi see on korralik, minu tütar elaks seal heameelega).

Ette tänades,

Tere!
Kohus mõistis isalt välja elatise, kuid ei sidunud seda otsuses miinimumpalgaga ja alates 2013. aasta algusest ongi isa makstav elatis tegelikust miinimumist veidi madalam. Kui laste ema soovib nüüd elatise nõuet suurendada ja esitab kohtule avalduse, kas siis ta saab nõuda elatise suurendamist tagasiulatuvalt (st 2013 algusest) või siiski ainult alates avalduse esitamisest? Isa ei julge hetkel ka rohkem raha kanda, kuna ema on väitnud, et ei arvesta seda mitte elatise, vaid vabatahtliku annetusena. Samas kui ema kohtusse pöördub, jäävad jälle menetluskulud isa kanda. Mida teha?
Tänan!

Mul on eksnaisega 6-aastane tütar ning eksnaisel uuest suhtest 1,5 aastane laps, kes ei ole minu laps ja lapse sünnitunnistusele pole kantud isa. Võtsime enne abiellumist laenu ja ostsime maja. Peale lahutust ekskaasa loobus majast ja mina olen ainuomanik. Nüüd keeldub majast välja kolimast ning rahulikult rääkida ei ole võimalik. Ka rõhub sellele, et mina pean otsima talle uue elamise. Aga see uus 1,5 aastane laps ei ole minu oma ja lapsele ei ole märgitud sünnitunnistusele ka isa. Elatisraha ei maksa, kuna olen lasknud oma eksil elada majas ja ise üürin korterit, aga nüüd tahan kolida oma majja tagasi, aga ei saa oma eksi sealt välja. Ilmselt pean pöörduma kohtusse.
Küsimus: kas tõesti pean mina vastutama ka selle uue, teise mehe lapse eest?
Mida ma tegema pean, et saada oma eks majast välja, kuna ta pole ise nõus sealt lahkuma?
Samas politsei siin aidata hetkel ei saa, et tõsta eksnaine majast välja ja politsei lähtub ainult kohtuotsusest.
Palun nõu mida teha.

Kasvasin 1976.a-st kasuperes, , sest praegukuna ema oli alkohoolik ja isast lahus. Kuni eelmise aastani täitsin oma kohust kasuvanemate ees, kes nüüdseks on surnud (emal ajuinsult ja isal Parkinson). Bioloogiline ema, kellel kokku 7 last - mina kõige noorem, elas samas vallas hooldekodus, mille lepingu sõlmis tema vanem tütar. Kui jaanuaris 2013 oli tema eest võlg üle 2000 euro, siis helistati mulle ja öeldi, et rohkem teda seal ei hoita ja tütar oli lubanud talle koha otsida. Oma heast südamest ütlesin, et võtan ta siis niikaua enda juurde ja sellest sai alguse meie pere õudusunenägu. Hakkasime helistama teistele lastele ja kõik ütlesid, et neid ei huvita ja tehke mis tahate (pistke või kuuse alla!). Hooldekodu enam tagasi ei võtnud, kuna oli lepingu lõpetanud, millest vanem tütar ei teadnud midagi. Käisin uuesti hooldekodus ja sealt öeldi, et neil lõpeb leping suusõnaliselt ja õde on teavitatud. Abisaamiseks pöördusime valla sotsiaaltöötajate poole, kes aga kuu aega muud ei rääkinud, kui et mina olen kohustatud ja peangi hooldama, kuna rahvastikuregistri järgi olen tema laps. Hakkasin otsima oma lapsendamise pabereid (maavalitsuse arhiivist, per. büroost), aga jäljetult on need kadunud. Minu kasuema sai minu pealt pensionilisa, aga nüüd räägivad, et mind pole seal toimikus. Nüüd kirjutasin valda avalduse hooldusabi paludes ja vald lubas siis kohtusse anda kõiki lapsi. Kas ja kuidas on mul võimalus tõestada, et ma pole kohustatud teda hooldama? Kust võiksin otsida veel oma lapsendamise pabereid? Meie pere on suures pinges selle kõige pärast ja kardan oma kasuvenna pärast, kel on 4-nda astme kõrivähk. See on suur koormus ju meile, sest kuni kohtulahendini pean ju mina oma lastega (noorim 14.a) hooldama raske puudega (pime) inimest. Loodan Teie abistavale vastusele, kuidas edasi käituda!

Elame naisega lahus. Last kasvatab üksi, laps on 3-aastane. Hooldusõiguse küsimus on juriidiliselt lahendamata. Soovin saada lapsele osalist hooldusõigust, kuna mul on hirm, et lapse ema võib lapsega välismaale kolida, nö minu seljataga. Hetkel kohtan last täpselt niipalju kui ise soovin, aga tahan ka seda juriidiliselt kinnitada, et tagaksin oma juriidilise õiguse otsustada, kus laps elab ja kellega. Naine aga tahab selle jutu peale nüüd täielikku hooldusõigust ja mulle vaid jätta külastamisõiguse, vajadusel juriidiliselt kinnitatud graafiku järgi. Mis oleks targem tegu, võttes arvesse tõenäosust, et naisel on välismaa mees ja ta võib tahta teise riiki kolida?
ette tänades

Mure selline, et aasta 2008 sai pandud tolleaegne elukaaslane lapse isana lapse sünnitunnistusele kirja, mõlema nõusolekul. Nüüdseks oleme juba aastaid lahus, tema lapse elus ei osale, alimente ei maksa aga nüüd sooviks teda lapse sünnitunnistuselt maha, kuna ta pole lapsega suhelnud. Laps on minu nimel! Tal on nimelt kohtutäiturid kaelas ja küsis mult kunagi ammu lapse sünnitunnistuse koopiat, et kohtutäiturile saata. Mina ei andnud, kuna ta ei pea mu last üleval. Ja just täna küsis ta mult lapse andmeid, et enda tööandjale anda, aga miks ma peaks talle andma lapse andmeid kui ta isegi ei toeta, ei osale absoluutselt lapse elus? Ja pealegi ta ei ole lapse bioloogiline isa ja me isegi ei suhtle nii et kas on kuidagigi võimalik ta saada maha lapse sünnitunnistuselt?
NB! Ema isegi ei luba mul andma andmeid, kuna tema arvates on see lapse ärakasutamine, et pääseda oma jamadest ja lapsel sellest nagunii mingit kasu ei ole ja ma siiski arvan, et mu emal on õigus! Nüüdseks on mul ka juba uus elukaaslane, kes osaleb ikka tunduvalt rohkem lapse elus ja hoiab teda.

Soovin esitada lapse isa vastu hagi elatise suurendamiseks, kuna see on praegusel hetkel alla seadusega ettenähtud miinimumi. Samas saab laps poole aasta pärast 18 (õpib gümnaasiumis) ning peaks esitama poole aasta pärast ise hagi. Kas on võimalik, et ühendame need kaks nõuet ning mina nõuan kuni lapse 18 aastaseks saamiseni elatise suurendamist ning laps kinnitab, et tema nõue hakkab kehtima alates 18-aastaseks saamisest. Mõte on selles, et ei peaks kaks korda lühikese perioodi jooksul hagi esitama.

Kus saab teha dna testi tõendamaks oma lapse isa, kes on surnud. Kohtus on see vaja tõestada, kuid need tavaliselt postiga tulevad testid ei sobi, olemas on isa teine tütar, kes on nõus testi tegema. Isa suri enne, kui laps sündida jõudis ja sellepärast pole sünnitunnistusel ka isa nime.
Selleks, et laps hakkaks saama toitjakaotuspensioni on vaja tõendada dna-ga ja ka isa surmatunnistust on vaja.
Mida ma peaksin siis tegema?