Perekonnaõigus
Küsimus: Kas isal on õigus keelduda minuga välismaal olevale tütrele maksta elatisraha, poeg on eestis ja temale maksab?15.05.2013
Minul on oma endise elukaaslasega, kellega olen 5 aastat lahus, kaks last. Tütar 9a ja poeg 16a. Hetkel elan tööga seoses väljaspool Eestit ja minuga koos on minu tütar. Poeg on Eestis, aga ei ela koos oma isaga. Laste isa ütleb, et kuna poeg on Eestis ja ainult tütar on minuga, siis temal ei ole mingit kohustust tütrele elatisraha maksta. Pojale ta maksab, aga mitte sellisel määral, mis oli kokku lepitud ja mina toetan loomulikult ka veel poega. Kas laste isal on õigus keelduda tütre osas elatusrahade maksmisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui poeg elab isast eraldi ja sellega seoses ei kanna isa hoolt poja kogu ülalpidamise eest, vaid täidab oma ülalpidamiskohustust hoopis elatise maksmise teel ja seda Teiega ühiselt, lasub isal elatise maksmise kohustus ka Teiega elava tütre suhtes.
Olukord oleks mõnevõrra teistsugune, kui poeg elaks isaga koos ja Teie poja ülalpidamiseks elatist ei maksaks, sest siis kannaks isa vahetult poja ülalpidamisega seotud kulud ja Teie vahetult tütre ülalpidamisega seotud kulud ning elatise maksmise kohustust sisuliselt ei tekiks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minu sissetulek ca 50% eksabikaasa omast, kas siis kohus arvestab seda vastastikuse elatisraha nõude korral?15.05.2013
Tere,
Mul on eksabikaasaga kokku 3 last, kellest 2 elavad minu juures ning 1 tema juures. 15 abieluaasta jooksul sai abikaasa teha katkematult karjääri samal ajal, kui mina seda pidevalt katkestama pidin ning tööjõuturul laste tõttu ebasoodsamasse olukorda sattusin. Lahutades tegime notariaalse elatisraha kokkuleppe mõlema poole nõusolekul, mille järgi eksabikaasa maksab mulle 2 lapse eest elatist, kes elavad minu juures. Niimoodi on asi toiminud meil mitu aastat. Nüüd esitas eksabikaasa minu vastu elatisraha nõude vanimale lapsele, kes elab tema juures. Minu sissetulek (ilma eksilt saadava elatiseta) on veidi väiksem kui 50% eksabikaasa sissetulekust. Kas on võimalik, et kohus võtab arvesse eelpoolnimetatud asjaolusid ning ma ei pea eksabikaasale elatist maksma? Meil kummalgi uut peret ega uusi ülalpeetavaid ei ole.
Mul on eksabikaasaga kokku 3 last, kellest 2 elavad minu juures ning 1 tema juures. 15 abieluaasta jooksul sai abikaasa teha katkematult karjääri samal ajal, kui mina seda pidevalt katkestama pidin ning tööjõuturul laste tõttu ebasoodsamasse olukorda sattusin. Lahutades tegime notariaalse elatisraha kokkuleppe mõlema poole nõusolekul, mille järgi eksabikaasa maksab mulle 2 lapse eest elatist, kes elavad minu juures. Niimoodi on asi toiminud meil mitu aastat. Nüüd esitas eksabikaasa minu vastu elatisraha nõude vanimale lapsele, kes elab tema juures. Minu sissetulek (ilma eksilt saadava elatiseta) on veidi väiksem kui 50% eksabikaasa sissetulekust. Kas on võimalik, et kohus võtab arvesse eelpoolnimetatud asjaolusid ning ma ei pea eksabikaasale elatist maksma? Meil kummalgi uut peret ega uusi ülalpeetavaid ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühest küljest peaks olukorras, mil ühe vanema kasvatada on 2 last ja teise vanema kasvatada 1 laps, elatist maksma see vanem, kelle juures elab 1 laps – seejuures peaks elatist maksma ühele lapsele, mitte kahele, sest elatise maksmiseks kohustatud vanem peab juba ise vahetult üleval enda juures kasvavat last.
Kui olete notariaalses vormis sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt peab abikaasa siiski maksma elatist kahele Teie juures kasvavale lapsele, on iseenesest endise abikaasa elatisnõue nö olukorra võrdsustamise eesmärgil teataval määral põhjendatud. Samas võib kohus sissetulekute niivõrd suurt erinemist arvesse võtta endise abikaasa poolt esitatud elatisnõude rahuldamise otsustamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitu päeva kuus peaks laps olema isa juures, et selle võrra vähendada elatisraha?14.05.2013
Kui lapsed elavad emaga ning isa võtab lapsed enda juurde ülenädala nädalavahetusteks, siis kas isal on endiselt kohustus maksta miinimumelatist lapse kohta? Või peaks elatise summa jagama "päevasummaks" ja siis vastavalt võtma isa juures oldud päevade eest elatise miinimumsummast maha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Otseselt ei sätesta seadus ega kohtupraktika, kui palju peaks laps lahus elava vanema juures viibima, et seda peaks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel arvestama. Riigikohus on vaid märkinud, et kui lahus elava vanema juures veedetud aeg moodustab märkimisväärse osa ajast, siis tuleks seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada.
Reeglina elatist alla miinimumi ei vähendata ja ka Teie poolt kirjeldatud olukorras kaldun arvama, et lahus elava vanemaga veedetav aeg ei ole piisav elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb lapse hooldusõigus peale lahutust?14.05.2013
Tere!
Olen pisut segaduses ja kindluse mõttes sooviksin üle uurida. Saime lapse enne abiellumist (aastal 2005). Vahepeal siis abiellusime ning nüüd veebruar 2013 lahutasime.
Seega minu küsimus on, mis saab lapse hooldusõigusest peale lahutust? Mul on meeles, et lahutuse allkirjastamise hetkel ütles ametnik midagi hooldusõiguse kohta ja sellega pidi tegelema vist enne juuli kuud 2013. Kas peale lahutust omab isa ju ikka hooldusõigust? Seega lapse suhtes otsuste tegemine peaks toimuma ühiselt mõlema lapsevanema nõusolekul? Või on vajalik peale lahutust hooldusõiguse saamiseks, et mõlemad lapsevanemad omavad hooludusõigust, eraldi perekonnaseisuametisse pöörduda?
Ette tänades
Olen pisut segaduses ja kindluse mõttes sooviksin üle uurida. Saime lapse enne abiellumist (aastal 2005). Vahepeal siis abiellusime ning nüüd veebruar 2013 lahutasime.
Seega minu küsimus on, mis saab lapse hooldusõigusest peale lahutust? Mul on meeles, et lahutuse allkirjastamise hetkel ütles ametnik midagi hooldusõiguse kohta ja sellega pidi tegelema vist enne juuli kuud 2013. Kas peale lahutust omab isa ju ikka hooldusõigust? Seega lapse suhtes otsuste tegemine peaks toimuma ühiselt mõlema lapsevanema nõusolekul? Või on vajalik peale lahutust hooldusõiguse saamiseks, et mõlemad lapsevanemad omavad hooludusõigust, eraldi perekonnaseisuametisse pöörduda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Peale lahutust on Teil abikaasaga lapse suhtes ühine hooldusõigus, kui Te perekonnaseisuasutuses hooldusõiguse kuuluvust muutnud ei ole. Ilmselt ei ole ja perekonnaseisuametnik juhtiski Teie tähelepanu asjaolule, et kuni käesoleva aasta 30. juunini on võimalik hooldusõiguse kuuluvust muuta kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses ja peale selle kuupäeva möödumist tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks vormistama, kui isa on vabatahtlikult nõus elatisraha maksma?14.05.2013
Laps on isa nimel, kuid me ei ela koos. Isa on nõus maksma elatisraha. Kas peaksin ja kuidas seda teha, et see oleks ka ametlikult vormistatud. Kas summas saame ise kokku leppida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete lapse isaga elatise maksmises kokkuleppele jõudnud, puudub vajadus pöörduda kohtusse – kõige mõistlikum oleks sõlmida notariaalses vormis kokkulepe elatise maksmise kohta.
Notariaalses vormis kokkuleppe sõlmimise suureks plussiks lihtkirjaliku kokkuleppe ees on see, et kokkuleppe rikkumisel (so kokkulepitud summas elatisraha mittemaksmisel) on võimalik koheselt algatada täitemenetlus ja elatisraha kohtutäituri vahendusel sisse nõuda.
Elatisraha suurus oleneb Teie ja lapse isa kokkuleppest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab mulle infot jagama, et kellega ja kus laps tema juures olles koos viibib?13.05.2013
Tere
Mul on 4-aastane poeg. Lapse isast elame lahus juba 3 aastat. Aprillis 2013 oli meil kohtus suhtlemisgraafiku arutamine.
Mul jäi seal kiiruga küsimata ning ebaselgeks, et kui laps viibib parajasti paar päeva-ööd isa juures, siis kas minul on (vajadusel) õigus teada kus ta täpselt viibib ning kellega ta koos aega veedab?
Kas lapse isa peab mulle sellist infot jagama? Või võib ta meie ühise pojaga käia kus tahab ning kelle juures tahab? Siinhulgas ka näit pikemad sõidud mööda Eestit?
Lugupidamisega,
Mul on 4-aastane poeg. Lapse isast elame lahus juba 3 aastat. Aprillis 2013 oli meil kohtus suhtlemisgraafiku arutamine.
Mul jäi seal kiiruga küsimata ning ebaselgeks, et kui laps viibib parajasti paar päeva-ööd isa juures, siis kas minul on (vajadusel) õigus teada kus ta täpselt viibib ning kellega ta koos aega veedab?
Kas lapse isa peab mulle sellist infot jagama? Või võib ta meie ühise pojaga käia kus tahab ning kelle juures tahab? Siinhulgas ka näit pikemad sõidud mööda Eestit?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps viibib kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorra alusel isa juures, on lapsega ajaveetmise viis ja koht ikkagi lapse isa määrata, samuti isikud, kellega laps koos viibib (eeldusel, et need isikud ei kujuta lapse jaoks ohtu).
Otsest kohustust lapse isal Teid ülalmärgitud asjaoludest teavitada ei ole, kuid lapsega suhtlemise võimaluse (telefoni teel) peaks isa siiski Teile tagama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui mees maksab küll elatisraha, kuid maksab siis kui tahab, mitte tähtaegadeks?13.05.2013
Kohtu poolt on määratud elatise summa, mis peab laekuma iga kuu viimasel kuupäeval. Mees aga maksab ikka nii kuidas ise tahab, mõned kuud maksab õigeks ajaks ja siis jälle läheb nädal või kaks üle (ei teavita meid, et ei kanna õigel ajal) kuu lõpus oleme arvestanud selle rahaga ja siis seda ei tulegi. Olen aeg-ajalt olnud nõus mõne päevase hilinemisega kui ta mind eelnevalt teavitab kuigi üldjuhul ta seda ei tee. Lapsega ta ei kohtu, sünnipäevadest välja ei tee ja elatise maksmine on tema jaoks teisejärguline, maksmata jätab ta alati siis kui tal on mingi suurem pidu tulemas või on auto katki läinud jne. siis leiab, et on õige lapse rahade pealt kokku hoida. Mitu päeva/nädalat peab võlg üle tähtaja olema, enne kui see täiturile edastada? Kas sellise maksmisega on mõtet üldse kohtutäituri juurde pöörduda, kuna tegelikul ta ju maksab? Kui ta saab kas või ühe kirja kohtutäiturilt, siis ta maksab jälle korralikult, sest selliseid asju ta kardab, hetkel naerab mu üle, et ainult ähvardan nii teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Iseenesest on Teil õigus kohe lapse isa suhtes täitemenetlus algatada, kui kohtuotsuses märgitud kuupäevaks elatis Teie kontole laekunud ei ole – kohtuotsuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui kinni ei peeta tähtaegadest.
Eeskätt soovitan Teil lapse isa teavitada, et kohtuotsuse rikkumisel võite algatada täitemenetluse, kuid kui see lapse isa mingilgi määral ei distsiplineeri, tulebki ilmselt kohtutäituri poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on mingeid õigusi isana, kui ema jättis minu andmed sünnitunnistusel märkimata?10.05.2013
Lapse ema jättis tahtlikult lapse sünnitunnistusel isa andmed sisse kandmata, kuigi eelnevalt olid teised kokkulepped. Põhjenduseks oli jätta isa ilma igasugusest õigusest lapsele.
1. Millised on minu kui isa õigused/võimalused saada kantud sünnitunnistusele ja saada õigused oma lapse üle?
2. Millised on lapse ema õigused tulevikus kui see kanne jääb tegemata?
Saan aru, et mul puuduvad nüüd igasugused õigused ja kohustused lapse ees, aga mis juhtub, kui ema mõtleb kunagi ümber, enne lapse täisealiseks saamist?
Tänud!
1. Millised on minu kui isa õigused/võimalused saada kantud sünnitunnistusele ja saada õigused oma lapse üle?
2. Millised on lapse ema õigused tulevikus kui see kanne jääb tegemata?
Saan aru, et mul puuduvad nüüd igasugused õigused ja kohustused lapse ees, aga mis juhtub, kui ema mõtleb kunagi ümber, enne lapse täisealiseks saamist?
Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Isaduse omaksvõtuks ehk isa nime sünnitunnistusele kandmiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek – perekonnaseisuasutuses isa kande tegemist ei saa ainuisikuliselt nõuda ei lapse ema ega isa.
Kui Teid lapse isana sünnitunnistusele kantud ei ole, puuduvad Teil lapse suhtes igasugused õigused (ja ka kohustused). Kui soovite enda isana kandmist lapse sünnitunnistusele, kuid lapse ema sellega ei nõustu, on võimalik pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole. Kui kohus Teie isaduse tuvastab, kantakse Teid lapse isana sünnitunnistusele ja nö omandate lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused.
Kui lapse ema soovib Teie kandmist lapse sünnitunnistusele, kuid Teie sellega mingil põhjusel enam ei nõustu, on lapse emal samuti õigus taotleda kohtult isaduse tuvastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab maksma kohtulikult määratud elatisraha, kui 18-aastane laps elab nüüd isapoolse vanaema juures?10.05.2013
Kas laste isal on õigus keelduda elatusraha maksmisest? Suurem poiss on 18, aga käib veel koolis 11 klassis ja elab hetkel oma isa ema juures, ehk siis vanaema juures. Ja laste isa arvas, et tema ei pea maksma, kuna laps ei ela kodus minu juures. Laste isal on tänaseks päevaks kokku 5 last ja ta väidab, et ei ole võimeline enam maksma. Summa kahe lapse peale on 197 eurot, mis on kohtuga välja mõistetud. Kuidas ma peaksin käituma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps ei ela enam Teiega, kuid Teie toetate rahaliselt isikut, kelle juures laps kasvab, siis peaks isa vastavalt kohtuotsusele elatisraha edasi maksma. Kui lapse isa väidab, et ta ei ole enam võimeline elatist kohtu poolt määratud summas maksma, on tal õigus pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtu poole – seni, kuni kohtu otsusega pole elatist vähendatud, on lapse isa kohustatud maksma elatist vastavalt kohtuotsusele.
Kui laste isa elatist enam vabatahtlikult ei maksa, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole ja algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peaks tasuma hooldekodus elava vanuri korteri kommunaaltenuste võla?10.05.2013
Vanur elab hooldekodus, mille eest tasumiseks kulub kogu pension ning lisaks tasub hooldekodu eest osaliselt vald. Vanuril on alles korter, mille eest tasumisel on tekkinud võlg. Vanuri tütar korteri eest tasuda ei soovi, kuna pole teada, kes korteri pärib. Kes peab tasuma võla korteriühistu ees?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kommunaalarvete tasumise eest vastutab korteri omanik isiklikult, korteriomaniku lapsele (antud juhul tütrele) arvete tasumise kohustust panna ei saa, olenemata sellest, kas ta on pärija või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand