Perekonnaõigus

Tere,
maksan kohtuotsuse põhiselt elatisraha 145 eurot jooksvate kuude eest ning juurde lisan 55 eurot igakuiselt eelneva elatisraha võla eest. Kas igakuiselt makstava summa 200 eurot saab maha arvestada kogunisti tekkinud võlast ja jooksvad kuud tekitavad uut võlga?

Eakas vanahärra on teinud oma vara - metsad, maad ja talumaja sugulase nimele, märkusega, et on kasutusõigus majale elupäevade lõpuni. Elas mõned aastad ja siis paigutas maja saaja papi hooldekodusse. Tasus mõne aja ka hooldekodu kulud. Papi pensioni, millele temal on juurdepääs ja lisas veel sääste papi arvelt. Nüüd ütleb, et rohkem juurde ei maksa, sest papi säästud on otsas. Kas vara saajal on kohustus tasuda papi ülalpidamiskulud hooldekodus? Papil seaduslikke ülalpidajaid (ülenejaid-alanejaid) ei ole.

Isa on kunagi saanud hakkama sellega et tegi lapse. Nüüd kahe aasta pärast ilmus lapse ema välja ja hakkas alimente nõudma. Muidugi ei ole kindel kelle lapsega üldse tegu on.
Asi polegi otseselt selles, et "võimalikult" isalt alimente nõutakse, vaid selles, et asjasse on kaasatud ka vanaema. Isapoolne siis. Nimelt lapse ema helistab pidevalt ja ähvardab vanaema, et tema peab hakkama maksma.
Seega küsikski, kas on vanaemal mingi kohustus oma poja tehtud lapse suhtes (või on kohtulikult võimalik nõuda)? Küsimuse ajendiks on see, et tegu on pereliikmetega.

Isiklikult arvan, et kohustust ei ole, kuid kindluse mõttes küsin üle. St vanaema ei saa ju kätt ette panna ja seetõttu ei peaks ka tema vastutama.

Ootan vastust
Parimat!

Elasime mehega aastaid koos, abielus ei olnud. Kui last ootasin, veenis mees mind sõlmima sellise kokkuleppe (kirjaliku): "Kuna oleme otsustanud elada õiguslikult vabas kooselus, loobume me vastastikku igasugustest mõeldavatest ülalpidamisnõuetest." Peale lapse sündi kolisime lahku, laps elab minu juures. Kas mul on õigus mehelt ülalpidamist nõuda?

Tere,
Mees ja naine elavad vabaabielus üle 20 aasta, paaril on ka ühine laps. Umbes 17 aastat tagasi osteti maja naise rahade eest, mida aga kahjuks tõestada ei saa. Mees kirjutas maja ja maad ainuisikuliselt enda nimele.
5 aastat tagasi võttis naine majale laenu, et teha remonti. Laenu maksab ta igakuiselt enda arveldusarvelt. Mehe ja naise suhted on puntras juba aastaid ja mehe vaimne terror on viinud asjad nii kaugele, et peame abi otsima seadustest. Kas naisel on õigus pool maja enda nimele kirjutada? On tal selleks seaduslikke õigusi või vabaabielu puhul seadused seda ei määratle.
Hetkel on olukord selline, et kuigi maja on ostetud ja üles ehitatud-remonditud naise rahade eest, tahab mees naise välja tõsta, lüües rusikaga vastu rinda, et kõik on tema oma ja miskit ei kuulu naisele.
Kust alustada ja kuhu pöörduda, et saada abi selles olukorras?

Oleme abikaasaga Eesti kodanikud aga elame Saksamaal. Abielu sõlmiti Eestis. Nüüd soovime lahutust, kuid ei tea kuidas pöörduda Eesti kohtu poole ja millised on lahutuskulud. Või oleks mõistlikum Saksamaal lahutada? Kas sel juhul peame Eestis lahutuse veel kinnitama?

Tere
Toimus kohtuistung krim. asjas KarS §169 järgi. Kohus tegi otsuse, millega loomulikult ei ole ma nõus. Samal meelel oli prokurör. Otsuses kirjas, et saan esitada apellatsiooniteate, mille kirjutasin kohapeal kohtus kantseleis valmis. Mida see apellatsiooniteade tähendab, kas muudetakse praegune karistus, kas tuleb uus istung. Või selleks pean tegema avalduse kohtusse, et vaidlustada praegune otsus? Mida peaksin tegema, et vaidlustada?

Abikaasa lahkus pere juurest kaks aastat tagasi. Siiani lapse isa elatisraha lapse jaoks maksnud pole. Abikaasa väitel piisab sellest, kui elame temale kuuluvas majas, mis on meie ühisomand. Majaga seotud kulud (prügi ja elekter) kannab ta FIE-kuludesse ja küttepuud on tehtud ühisomandis olevast metsast. Siiani on lapse isa maksnud lapse telefoniarve ja teinud üksikuid mõttetuid kingitusi.
Minu sissetulek on 400 EUR-i ja abikaasa oma umbes 4000. Mehe väitel temal lihtsalt raha pole, sest kogu tema sissetulek kulub FIE-na liisinguarvete tasumiseks. Lapse elatisraha nõude 160.- soovin teha interneti teel. Tean, et on õigus tagantjärgi nõuda ka aasta eest elatist ja selleks pean andma asja kohtusse. Kas antud kahte nõuet vaadeldakse eraldi? St. interneti teel esitatud nõue rahuldatakse kohe ja varasema nõudega läheb kohtus kauem aega? Kui kaua aega on mul võimalik tagantjärgi nõuet esitada või pean tegema selle kohe?

Tegin oma lapse isale ettepaneku leppida kokku elatisraha suuruses 200 eurot, kuid kuna ta keeldub maksmast üle 150 euro, siis ei jää mul paraku muud üle kui anda asjale juriidiline käik. Tekkisid aga mõned küsimused:
1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega saaks isalt kohe välja nõuda kuni 200 eurot, summa suurendamiseks hiljem (näiteks kui laps läheb lasteaeda) peab aga pöörduma kohtu poole. Kuidas soovitate – kas teha praegu see kiirmenetlus ja hiljem kohtule avaldus summa suurendamiseks või pöörduda äkki hoopis kohe kohtu poole?
2. Kas saab sisse nõuda tagasiulatuvalt elatisraha ka selle aja eest kui isa elas veel "kirjade järgi" koos meiega aga lapse kasvatamist rahaliselt peaaegu ei toetanud?
Taustainfoks, et koos hakkasime elama 2011 juunis kui ta oma korteri ära müüs ja minu juurde kolis. Poeg sündis 2012 juuli alguses ja lõplikult lahku läksime 2013 aprilli alguses mehe poolsel initsiatiivil. Praktiliselt kogu selle aja olen tasunud eluasemelaenu ja kommunaalmakseid üksi, vaid viimastel kuudel on mees minu virisemise peale mõnesaja euroga toetanud. Söögikraami oleme ostnud poest võrdselt ehk siis ka seda ei saa väita, et tema panus oleks pere ülalpidamine sel moel. Lapsele on isa ostnud 9 kuu jooksul turvahälli, kergkäru, voodi, 4 pakki mähkmeid ning ühe mütsi. See tähendab, et praktiliselt kogu tema teenistus (mis on märksa suurem kui minul) on jäänud talle hobidele ja meelelahutusele kulutamiseks, samal ajal kui mina kandsin kõik eluasememe ja lapsega seotud kulud. Olen palunud tal kasvõi tagantjärele kompenseerida siin elatud aja eest midagigi (mitu inimest kulutavad ju ikka rohkem elektrit ja vett kui üks) aga paraku pole ta seda teinud ega nähtavasti kavatsegi, seda ma enam ei loodagi. Küll aga ei kavatse ma loobuda võimalusest oma lapse kasvatamiseks normaalsetes tingimustes kui mul selleks on seaduslik õigus.
Kõnealune meesterahvas maksab hetkel elatisraha veel kahele lapsele (17- ja 10-aastasele) eelnevast kooselust, summa kokku 278 eurot. Sealne situatsioon on aga ses mõttes erinev, et laste ema elab koos väga hästi kindlustatud mehega ja toetus läheb sõna otseses mõttes kommirahaks mitte pole toimetulemiseks hädavajalik nagu minul.
Hetkel on mees nõus maksma mulle 150 eurot kuus ja lisaks lubab kasutada ka oma autot kuid seda tingimusel, et saab selle tagasi kohe, kui tal seda vaja on. Iseenesest selline diil mulle sobib ja olen korduvalt üritanud saavutada rahumeelset kokkulepet, et summa on suurem alates hetkest, mil ma autot enam ei kasuta. Kuna aga tema paraku sellega nõus ei ole vaid raiub tuima järjekindlusega, et üle 150 euro ei maksa ta mingil juhul, siis kahjuks ei jäägi mul muud üle kui hakata abi otsima.

Tere! Abikaasa ainuke sissetulek on FIE-na saadav tulu. Plaanis on lahutada abielu, puudub abieluvara leping. Kui eeldatavasti vara jagamine kestab kaua aega, siis milline summa, juhul kui FIE-kontol olev raha on ühisvara, läheb jagamisele. Kas see summa, mis oli lahutuse sisseandmise hetkel või summa, kui vara on lõpuks jagatud?
Abikaasa on teadlik, et soovin lahutada abielu. Paar kuud tagasi ostis abikaasa enda õe nimele maja. Olen veendunud, et abikaasa kandis maja ostuks oleva raha õele enda arveldusarvelt. Kas mul on võimalik taotleda antud tehingu tühistamist ja nõuda, et tegemist on nüüd meie ühisvaraga? Kuidas ma saaksin seda tõendada? Kas mul on selle tõestamiseks õigus mehelt nõuda tema arveldusarvel olevate tehingute väljavõtet või teeb seda kohus? Praegu toimub antud maja renoveerimine ja seda tehakse ka minu abikaasa rahadega. Antud juhul maja väärtus ju suureneb veelgi.