Perekonnaõigus
Küsimus: Kui üks lastest elab emaga ja teine isaga, kas siis emal on õigus isalt veel ülalpidamist nõuda?01.05.2013
Tere,
Lugu lihtne, ema ja isa olid seaduslikus abielus, mis tänaseks on lahutatud. Vanem tütar (14a) otsustas ise isaga elama jääda, väiksem tütar (4a) elab emaga.
Ema hakkas lapsega manipuleerima, et ei näita isale. Nüüd saatis isa emale lingi teemal lapse õigused ja emalt tuli selline vastus, kus soovib, et isa hakkaks maksma noorema tütre jaoks temale ülalpidamiskulusid. Kas selline nõue on üldse põhjendatud, kui nende ühine suurem tütar elab igapäevaselt isaga ja sellest tulenevalt kannab isa juba tema ülalpidamiskulud? Kas ei peaks olema siis nii, et ühe lapse ülalpidamiskulud katab üks vanem ja teise lapse ülalpidamiskulud katab teine vanem ja emal pole enam mingit õigust nõuda väiksema tütre jaoks veel mingeid lisa ülalpidamiskulusid isalt?
Lugu lihtne, ema ja isa olid seaduslikus abielus, mis tänaseks on lahutatud. Vanem tütar (14a) otsustas ise isaga elama jääda, väiksem tütar (4a) elab emaga.
Ema hakkas lapsega manipuleerima, et ei näita isale. Nüüd saatis isa emale lingi teemal lapse õigused ja emalt tuli selline vastus, kus soovib, et isa hakkaks maksma noorema tütre jaoks temale ülalpidamiskulusid. Kas selline nõue on üldse põhjendatud, kui nende ühine suurem tütar elab igapäevaselt isaga ja sellest tulenevalt kannab isa juba tema ülalpidamiskulud? Kas ei peaks olema siis nii, et ühe lapse ülalpidamiskulud katab üks vanem ja teise lapse ülalpidamiskulud katab teine vanem ja emal pole enam mingit õigust nõuda väiksema tütre jaoks veel mingeid lisa ülalpidamiskulusid isalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale lahkuminekut jääb üks laps elama emaga ja teine laps isaga, siis reeglina elatise maksmise kohustust kummalgi vanemal ei teki.
Elatise maksmise kohustus võiks minu hinnangul tekkida vaid juhul, kui ühe lapse ülalpidamiskulud on mingil põhjusel märkimisväärselt suuremad, kui teise lapse ülalpidamiskulud. Suure tõenäosusega on suurema lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused suuremad väiksema lapse omadest, seega pigem võiks antud juhul täiendavat elatist nõuda lapse emalt, kes kasvatab nooremat tütart.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kingitusena enne abielu saadud maja kinnistule oleme maad juurde erastanud, kas siis nüüd on maja ühisvara?30.04.2013
Mulle kingiti maja meie abielu ajal. Maa erastamine oli tehtud vahetult enne kinkimist. Meie abieluajal on aga maad natuke juurde erastatud ja kinnistusraamatus on sisse toodud selline muudatus. Samuti on kooselu jooksul maja ehitatud kaks korda suuremaks, mille kohta on projekt ja ehitusluba. Maja on vastu võtmata.
Kas meie abielu lahutuse korral on abikaasal õigus nõuda pool kinnisvarast endale?
Ise ta elab juba ammu perest eemal ja maja on minu ja meie ühiste laste koduks.
Kas meie abielu lahutuse korral on abikaasal õigus nõuda pool kinnisvarast endale?
Ise ta elab juba ammu perest eemal ja maja on minu ja meie ühiste laste koduks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on tõepoolest avaldanud arvamust, et maa ostueesõiguse erastamise korral abielusuhete ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega on Teie kirjelduse alusel tegemist ilmselt Teie ja abikaasa ühisvaraga. Küsimus võib aga tõusetuda sellest, kas ühisvaraks on kogu erastatud maa või vaid see osa, mis erastati abielu ajal.
Ilmselt saab antud olukorras kohaldada eelmist perekonnaseadust ja eelmine perekonnaseadus annab aluse kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara omandati ühe abikaasa lahusvara arvel. Usun, et see oleks antud juhul asjakohane.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis on erihooldusõigus?30.04.2013
Tere, kas oskate selgitada mis on erihooldusõigus? Mu õde sai mu tütre hooldusõiguse, kas neil on seoses sellega ka õigus keelata mu tütrel minuga ja õdede vendadega suhelda? Kui minult pole vanemlikke õigusi võetud, mis õigused mul on oma tütre suhtes? Kas pean oma õe kui hooldaja käest luba küsima kui tahan oma lapsega kohtuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Erihooldusõigust kui sellist kehtiv perekonnaseadus ei sätesta, kuid muudes materjalides (juhendmaterjal) märgiti, et erihooldusõigus võidakse anda last hooldavale isikule siis, kui lapsel on küll vanemad olemas, kuid nad ei saa last esindada.
Olen seisukohal, et Teil on endiselt säilinud lapsega suhtlemise õigus ja Teie õde Teile takistusi teha ei tohiks. Kui laps elab tema juurde, tuleks muidugi õega eelnevalt kokku leppida, millal ja kus lapsega kohtumine toimub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutatud abikaasade jagamata ühisvara pärijateks on üksnes ühised lapsed?29.04.2013
1. Kas sellest võib osapooltele tekkida kahju, kui jätta ühisvara jagamata ja kohtulikult ainult abielu lahutada? Soovin abielu lahutada, kuid ühisvara osas mul hagemise soovi pole, olen nõus varaühisuse jätkamisega pärast lahutamist. Kui teisel osapoolel on ebareaalseid nõudmisi vara, elatise suuruse või laste osas, kas peaksin kuidagi ennetavalt reageerima või saan piirduda hagiga abielu lahutamiseks ja teine osapool peab oma nõudmiste osas ise hagi esitama soovi korral?
2. Kui lahutada abielu nii, et ühisvara ei jagata ja kinnisvara jääb ühisvaraks, kes siis oleksid pärijad emma-kumma osapoole osale ühisvarast, kui midagi juhtub ühe osapoolega või mõlemaga? Ja kui on soov, et ühisvara pärijad oleksid lahutanud isikute ühised lapsed (mitte lapsed hilisemast suhtest), kas siis peab vormistama selle eraldi notaris või ongi ühisvara omaniku/omanike ühistel lastel automaatselt eelisõigus pärijatena?
2. Kui lahutada abielu nii, et ühisvara ei jagata ja kinnisvara jääb ühisvaraks, kes siis oleksid pärijad emma-kumma osapoole osale ühisvarast, kui midagi juhtub ühe osapoolega või mõlemaga? Ja kui on soov, et ühisvara pärijad oleksid lahutanud isikute ühised lapsed (mitte lapsed hilisemast suhtest), kas siis peab vormistama selle eraldi notaris või ongi ühisvara omaniku/omanike ühistel lastel automaatselt eelisõigus pärijatena?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peale abielu lahutamist endiste abikaasade vahel enam varaühisust ei ole – teisisõnu jagamata ühisvara jääbki jagamata ühisvaraks, kuid peale abielu lahutamist enam emma-kumma lahutatud abikaasa soetatud esemed poolte ühisvaraks ei muutu.
Koos abielu lahutamisega ei ole tingimata vajalik jagada ka ühisvara, kuid üldiselt oleks mõistlik seda teha (võimalike tulevaste komplikatsioonide vältimiseks). Samas kui Teil sellega kiiret ei ole, võite vabalt oodata, et vastava nõude esitaks teine pool. Sama kehtib ka laste ülalpidamisküsimuse või hooldusõiguse kohta.
Kui lahutate abielu ja ühisvara ei jaga, on Teie pärandiks Teie lahusvara ja pool ühisvarast ning abikaasa puhul samuti tema lahusvara ja pool ühisvarast. Kui kumbki pool uuesti ei abiellu, rohkem lapsi ei saa ja testamenti ei tee, on nii Teie kui ka abikaasa puhul võrdsetes osades pärijateks Teie ja abikaasa ühised lapsed (eeldusel, et Teil ega abikaasal ei olnud enne abielu lapsi).
Surnud isiku kõik lapsed pärivad alati võrdsetes osades, seega tuleb teha testament, kui soovitakse mõni laps pärimisest välistada (küsimus võib siiski tekkida seoses sundosaga). Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda notari poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis dokumendid on vajalikud abielu lahutamiseks hagi esitamisel?29.04.2013
Mis dokumendid on vajalikud lahutamiseks hagi esitamiseks? Kui hagi esitamiseks on vajalik abielutunnistus, siis mida teha, kui see on osapoole käes, kes ei soovi lahutada? Kas ja millisel juhul on tarvis laste sünnitunnistusi (kas siis on neid tarvis, kui hagi ei puuduta elatist ega hooldusõigusega seonduvat, vaid puudutab ainult lahutamist ja/või ühisvara jagamist)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Koos hagiavaldusega tuleb esitada abielutunnistus – kui esitatakse vaid abielu lahutamise nõue (ja ühisvara jagamise nõue), ei ole laste sünnitunnistuste lisamine iseenesest vajalik. Kui koos abielu lahutamisega taotletakse ka ühisvara jagamist, tuleb vastavalt asjaoludele ja nõudele esitada ühisvara puudutavaid dokumente.
Kui abielutunnistus on teise abikaasa käes, saab perekonnaseisuasutusest selle koopia küsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elatisraha on pool miinimumpalka ehk 160 eurot, kas siis kolmele lapsele 3x160?27.04.2013
Tere,
sooviksin teada, et kui elatisraha on pool miinimumpalka ehk 160 eurot, kas siis kolmele lapsele 3*160? Isa väitel ei ole see nii ja tema on nõus maksma 200 eurot. Hetkel olen kolmanda lapsega (1,5a) kodus.
sooviksin teada, et kui elatisraha on pool miinimumpalka ehk 160 eurot, kas siis kolmele lapsele 3*160? Isa väitel ei ole see nii ja tema on nõus maksma 200 eurot. Hetkel olen kolmanda lapsega (1,5a) kodus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olete õigesti aru saanud – igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka ehk siis hetkel peab elatis ühele lapsele olema minimaalselt 160 eurot kuus. Kui ülalpidamiseks õigustatud lapsi on 3, tuleb reeglina kõikidele lastele maksta elatist 160 eurot ehk siis igakuiselt 3 lapse peale kokku 480 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse kooli asukoha valikus kokkuleppele ei saa, kas siis peab kohtusse pöörduma?27.04.2013
Perekonnaseadus sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Probleem on lapsele kooli valikus. Lapse ema üürib elamist väljaspool linna ja soovib lapse samas kooli panna. Nii ema kui isa töötavad mõlemad linnas, isa elab linnas. Suhtlemiskorra kohaselt on laps pool kuud isa juures. Täpset ema elukohta lapse koolimineku ajaks ei tea, hetkel on see umbes 15 km linnast ja kool ka samas. Teatavasti on linnakooli nimekirja saamiseks vajalik sissekirjutus. Sellega aga ema nõus pole, vaid kirjutas lapse linnast välja üüritud elamispinnale.
Lapse emaga kokkuleppele ei saa, sest tema otsustas nii ja kõik.
Kas ainus võimalus on pöörduda kohtu poole, et lahendada lapse kooli valik lapsele parimal viisil?
Lapse emaga kokkuleppele ei saa, sest tema otsustas nii ja kõik.
Kas ainus võimalus on pöörduda kohtu poole, et lahendada lapse kooli valik lapsele parimal viisil?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil lapse emaga lapse koolivaliku osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb tõepoolest pöörduda kohtu poole ja taotleda endale otsustusõigust lapse koolivaliku osas. Lapse parimate huvide väljaselgitamiseks kaasatakse kohtumenetlusse ka eestkosteasutus (lastekaitsetöötaja näol).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema on töötu, siis kas mul on suuremad võimalused võtta laps enda juurde elama?27.04.2013
Tere,
Minu mure siis selline, et lapse emaga läksime lahku, kui poeg oli kahe aastane, nüüd on laps juba viiene. Lapsele elatusraha maksmisega ei ole probleeme olnud, kohe peale lahkuminekut hakkasin maksma elatusmiinimumist pool, ehk siis tänaseks on see summa igakuiselt 160€. Laps käis ka ilusti lasteaias selle aasta alguseni, kui lapse ema koondati. Laps elab koos emaga linnast väljas ja laps ei ole käinud kolm kuud lasteaias, kuid minu soov oleks ikkagi see, et laps käiks lasteaias, kus ta areneks koos teiste lastega ja valmistuks ette kooliks, kuid ema /ei viitsi/ ei taha teda linna iga hommik vedada. Vahepeal leppisime kokku, et laps elab nädala sees linnas minuga ja käib lasteaias ja nädalavahetustel on ema juures. Kaks nädalat see toimis, kuid kuna pidin ise minema komandeeringusse Venemaale, siis enam tema poolt ükski kokkulepe ei kehti. Pidevad ähvardused kohtuga ja siis jälle, et ma ei näe enam üldse last ja siis jälle, et lähme kohtusse, et mina ei täida oma kohustusi jne jne. Ühesõnaga need lõputud ähvardused söövad viimased närvid seest.
Kõikide tema ähvardustega tekkisid mul mõned küsimused, millele tahaks saada vastuseid:
1. Kui laps on 5 päeva nädalas minuga ja nädalavahetustel emaga, siis kas ei ole see olukord juba selline, et lapse ema peaks hakkama mulle lapse elatusraha maksma? (lapse ema ütles, et kui tundides arvutada, siis on laps temaga rohkem koos, kui nädala sees 5 päeva)
2. Mida ma peaks tegema ja kuhu pöörduma, et ise asi ametlikuks teha? Minu sooviks on, et laps oleks nädal isaga ja nädal emaga (kuid kui on emaga, et siis käiks ka laps lasteaias). Lateaia raha maksaks pooleks ja eluks vajalikud esemed (riided, pesuasjad jne) ostame ka pooleks.
3. Lapse ema ähvardab, et nõuab kohtu kaudu minult suuremad summad välja, kui hetkel see 160€. Kas see on võimalik?
4. Kuna lapse ema on töötu, siis kas mul on suuremad võimalused võtta laps enda juurde elama, kuna minul on olemas normaalsed eluruumid ja saan võimaldada lapsele rohkem, kui ema, sest ka tean seda, et lapse peale kuus ei kulugi rohkem kui 160€, seega ema poolne panus puudub lapsele üldse või on minimaalne.
Sai nüüd palju ja võib-olla segaseid küsimusi, kuid ootan siiski vastust!
Ette tänades!
Minu mure siis selline, et lapse emaga läksime lahku, kui poeg oli kahe aastane, nüüd on laps juba viiene. Lapsele elatusraha maksmisega ei ole probleeme olnud, kohe peale lahkuminekut hakkasin maksma elatusmiinimumist pool, ehk siis tänaseks on see summa igakuiselt 160€. Laps käis ka ilusti lasteaias selle aasta alguseni, kui lapse ema koondati. Laps elab koos emaga linnast väljas ja laps ei ole käinud kolm kuud lasteaias, kuid minu soov oleks ikkagi see, et laps käiks lasteaias, kus ta areneks koos teiste lastega ja valmistuks ette kooliks, kuid ema /ei viitsi/ ei taha teda linna iga hommik vedada. Vahepeal leppisime kokku, et laps elab nädala sees linnas minuga ja käib lasteaias ja nädalavahetustel on ema juures. Kaks nädalat see toimis, kuid kuna pidin ise minema komandeeringusse Venemaale, siis enam tema poolt ükski kokkulepe ei kehti. Pidevad ähvardused kohtuga ja siis jälle, et ma ei näe enam üldse last ja siis jälle, et lähme kohtusse, et mina ei täida oma kohustusi jne jne. Ühesõnaga need lõputud ähvardused söövad viimased närvid seest.
Kõikide tema ähvardustega tekkisid mul mõned küsimused, millele tahaks saada vastuseid:
1. Kui laps on 5 päeva nädalas minuga ja nädalavahetustel emaga, siis kas ei ole see olukord juba selline, et lapse ema peaks hakkama mulle lapse elatusraha maksma? (lapse ema ütles, et kui tundides arvutada, siis on laps temaga rohkem koos, kui nädala sees 5 päeva)
2. Mida ma peaks tegema ja kuhu pöörduma, et ise asi ametlikuks teha? Minu sooviks on, et laps oleks nädal isaga ja nädal emaga (kuid kui on emaga, et siis käiks ka laps lasteaias). Lateaia raha maksaks pooleks ja eluks vajalikud esemed (riided, pesuasjad jne) ostame ka pooleks.
3. Lapse ema ähvardab, et nõuab kohtu kaudu minult suuremad summad välja, kui hetkel see 160€. Kas see on võimalik?
4. Kuna lapse ema on töötu, siis kas mul on suuremad võimalused võtta laps enda juurde elama, kuna minul on olemas normaalsed eluruumid ja saan võimaldada lapsele rohkem, kui ema, sest ka tean seda, et lapse peale kuus ei kulugi rohkem kui 160€, seega ema poolne panus puudub lapsele üldse või on minimaalne.
Sai nüüd palju ja võib-olla segaseid küsimusi, kuid ootan siiski vastust!
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldreeglina maksab elatist see vanem, kes veedab lapsega väiksema osa ajast. Seega, kui laps on suurema osa ajast Teie juures, siis teete ka Teie ilmselt tema ülalpidamiseks rohkem kulutusi ja elatise maksmise kohustus lasuks eelduslikult hoopis lapse emal.
Kui Te lapse emaga omavahel lapse elukorralduses kokkuleppele ei saa, tuleks pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja juurde, kes võtab ühendust lapse emaga ja reeglina üritab vanemaid kokkuleppe sõlmimisele suunata. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saamine ei õnnestu, tuleb pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole, kuid märgin seejuures ära, et reeglina kohtud nö nädal-nädal korraldust ei poolda, sest see võib olla lapse jaoks liialt koormav (eriti kooliskäiva lapse jaoks).
Kui taotlete kohtult lapse elukoha otsustusõigust (suhtlemiskorra kindlaksmääramise asemel), lähtuvad kohtud paljudest asjaoludest, leidmaks lapse jaoks parim lahendus. Kindlasti on oluline lapse senist elukorraldust võimalikult vähe muuta ja arvestatakse ka lapse suhteid mõlema vanemaga, kuid vanema materiaalne olukord on reeglina teisejärguline.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus ja kuidas saavad vanemad kokkuleppel ainuhooldusõiguse vormistada?27.04.2013
Lapse isa ei ole kunagi last toetanud ja panin alimendid peale, mille kohus ka rahuldas. Pidasime suuri lahinguid maha ja nüüd lapse isa soovib vabatahtlikult minule ainuhooldusõigust anda ja lubab ka lapsel nime vahetada (perekonnanime). Kus me saame seda teha ja kas see ka midagi maksma läheb? Kuidas see asi üldse käib? Jään vastust ootama.
Kõike kaunist!
Kõike kaunist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on sündinud enne 1. juulit 2010, st enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist, saate isaga kokkuleppel muuta lapse hooldusõiguse kuuluvust kohtuväliselt. Selleks tuleb Teil ja lapse isal esitada ühine avaldus elukohajärgse maavalitsuse perekonnaseisuametnikule või Tallinna perekonnaseisuametile. Sellises lihtsustatud korras hooldusõiguse kuuluvuse muutmine on riigilõivuvaba, kuid seda saab teha kuni käesoleva aasta 30. juunini – 1. juulist 2013 tuleb hooldusõiguse muutmiseks pöörduda igal juhul kohtu poole.
Kui laps on sündinud hiljem kui 1. juulil 2010, tuleb hooldusõiguse muutmiseks pöörduda kohtusse, esitades vastava avalduse ja tasudes riigilõivu.
Kui lapse hooldusõigus kuulub täies ulatuses Teile, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapsega seotud asju, sh lapse perekonnanime muutmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema ei peagi endale ja lapsele piisavaid sissetulekuid tagama?27.04.2013
Tere,
minu küsimus puudutab laste ema panust laste kasvatamisel. Kohus mõistis minult välja miinimumist oluliselt kõrgema elatise, kuigi laste ema kohtus üle miinimumi kulutusi tõendada ei suutnud. Kohus põhjendas otsuses, et laste ema sissetulek on liiga väike, et tagada lastele omapoolne nn panus ja seega on põhjendatud mõista minult see puudujääv osa lisaks miinimumile (mida olin algusest peale nõus maksma). Riigikohus on olnud ju seisukohal, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks - mina küsingi, et kas "vanema" all on silmas peetud ainult isa? Kas laste ema ei peagi endale piisavaid sissetulekuid tagama?
minu küsimus puudutab laste ema panust laste kasvatamisel. Kohus mõistis minult välja miinimumist oluliselt kõrgema elatise, kuigi laste ema kohtus üle miinimumi kulutusi tõendada ei suutnud. Kohus põhjendas otsuses, et laste ema sissetulek on liiga väike, et tagada lastele omapoolne nn panus ja seega on põhjendatud mõista minult see puudujääv osa lisaks miinimumile (mida olin algusest peale nõus maksma). Riigikohus on olnud ju seisukohal, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks - mina küsingi, et kas "vanema" all on silmas peetud ainult isa? Kas laste ema ei peagi endale piisavaid sissetulekuid tagama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus ei tee kindlasti lapse ülalpidamise seisukohalt vahet, kas tegemist on lapse ema või isaga, st Riigikohtu arvamusel tuleb enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid leida nii lapse emal kui ka lapse isal.
Teie jutust ei selgu, millistel asjaoludel on lapse ema sissetulek väga väike (või vähemalt väiksem Teie sissetulekust) – kui lapse ema sissetuleku teenimise võimalust mõjutab nt asjaolu, et ta peab väikse lapse eest hoolitsema ja ei saa sellega seoses tööl käia, on iseenesest põhjendatud, kui Teie kanda jäeti suurem osa lapse ülalpidamiskuludest.
Riigikohus on avaldanud arvamust, et vanemad peaksid lapse ülalpidamises osalema proportsionaalselt oma varanduslikule olukorrale ehk siis on põhjendatud, mil (märkimisväärselt) suurema sissetulekuga vanema kanda jääb suurem osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand