Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha kui lastekaitsespetsialist ei tundu olevat erapooletu?21.04.2013
Tere!
Käisin vähem kui kuu tagasi lastekaitsespetsialisti juures, kuna ei saa oma eksnaisega lapse suhtes kokkuleppele (tuli välja, et sama spetsialistiga oli kohtumise kokku leppinud ka mu eksnaine). Spetsialistiga kohtudes mulle tundus, et teda väga ei huvitanud, mis mured mul on. Pidime minema koos eksnaisega tema juurde, aga kohtumine jäi ära. Spetsialist ajas asju läbi minu eksnaise, kuigi ta teab, et me ei saa omavahel läbi. Kas spetsialist ei peaks ise andma teada kui kohtumine ära jääb vms?
Suhtleme eksnaisega e-maili teel enamus aega. Eile avastasin, et spetsialist on meie kirjavahetuse koopias, spetsialist olevat seda ise soovitanud. Minul aga on kahtlus, et nad tunnevad üksteist, kuna nad ühest kohast pärit. Ei teagi nüüd, kas usaldada seda spetsialisti või üldse kedagi teist. On jäänud mulje, et enamus naissoost spetsialiste on emade poolt. Mida ette võtta? Oskate äkki öelda, kas leidub Tallinnas mõni meessoost lastekaitsespetsialisti?
Tänud!
Käisin vähem kui kuu tagasi lastekaitsespetsialisti juures, kuna ei saa oma eksnaisega lapse suhtes kokkuleppele (tuli välja, et sama spetsialistiga oli kohtumise kokku leppinud ka mu eksnaine). Spetsialistiga kohtudes mulle tundus, et teda väga ei huvitanud, mis mured mul on. Pidime minema koos eksnaisega tema juurde, aga kohtumine jäi ära. Spetsialist ajas asju läbi minu eksnaise, kuigi ta teab, et me ei saa omavahel läbi. Kas spetsialist ei peaks ise andma teada kui kohtumine ära jääb vms?
Suhtleme eksnaisega e-maili teel enamus aega. Eile avastasin, et spetsialist on meie kirjavahetuse koopias, spetsialist olevat seda ise soovitanud. Minul aga on kahtlus, et nad tunnevad üksteist, kuna nad ühest kohast pärit. Ei teagi nüüd, kas usaldada seda spetsialisti või üldse kedagi teist. On jäänud mulje, et enamus naissoost spetsialiste on emade poolt. Mida ette võtta? Oskate äkki öelda, kas leidub Tallinnas mõni meessoost lastekaitsespetsialisti?
Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teile tundub, et lapsesse puutuva vaidlusega tegelev lastekaitsetöötaja on erapoolik, on Teil õigus teha kaebus maavanemale ja taotleda teise lastekaitsetöötaja kaasamist. Iseasi, kas see mingisugust tulemust annab, sest väiksemates omavalitsustes ongi ainult 1 lastekaitsetöötaja ja kui on ka mitu, võib uus lastekaitsetöötaja olla samuti erapoolik kolleegi "taandamise" tõttu.
Pigem soovitan Teil ära oodata nö lõpplahendus ehk kas Teil õnnestub lapse emaga kokkuleppele saada või mitte. Kui mitte, siis ilmselt ei oleks see õnnestunud ka erapooletu lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui probleem on endiselt aktuaalne, on Teil võimalus pöörduda kohtu poole, olgu vaidlusküsimuseks lapsega suhtlemise kord, hooldusõigus või otsustusõigus mõnes last oluliselt puudutavas küsimuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib elatisraha summa arvestamine, kui maksta tuleb kahele lapsele ja sissetulek on 320 eurot?21.04.2013
Kuidas arvestatakse miinimum elatisraha maksmist, kui on vaja maksta raha kahe lapse eest, kuid kes ei ole ühe ema lapsed?
Kas siis kokku 160 € + 160 €?
Kuidas käib arvestus siis, kui saadakse miinimum palka 320 €?
Kas siis kokku 160 € + 160 €?
Kuidas käib arvestus siis, kui saadakse miinimum palka 320 €?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka. Hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot. Üldjuhul mõistetakse kohtus olenemata asjaoludest miinimumsuuruses elatis välja – seejuures ei tule elatist nõudval vanemal lapsele tehtavaid kulutusi kuidagi tõendada.
Riigikohus on jõudnud seisukohale, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Arvestades eeltoodud seisukohta, perekonnaseaduses sätestatut ja kohtupraktikat, usun, et kohus mõistaks mõlemale lapsele miinimumulatuses elatise välja ka siis, kui vanema sissetuleku suurus on 320 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elatisraha maksmine lõppes kohtu otsusega 2. märtsil, kas siis 8. märtsi palgast enam ei tohi kinni pidada?15.04.2013
Minu abikaasal lõppes elatisraha maksmine 2. märtsil kohtu poolt määratud otsuse alusel. Raamatupidaja võttis 8. märtsil saadud palgast maha elatisraha 160.- eurot. Raamatupidaja väidab, et need on veebruari kuu alimendid, kuid meie teame, et elatisraha makstakse vanemale kuust kuusse seega märtsis märtsi kuu raha kuigi palk on veebruari kuu eest.
Kas raamatipidajal oli tõesti õigus võtta abikaasa palgast maha kogu alimentide summa kui kohtu otsusega lõppesid alimendid 2. märtsil ja kui oli, siis missugune seaduse punkt seda ette näeb?
Jään vastust ootama
Lugupidamisega
Kas raamatipidajal oli tõesti õigus võtta abikaasa palgast maha kogu alimentide summa kui kohtu otsusega lõppesid alimendid 2. märtsil ja kui oli, siis missugune seaduse punkt seda ette näeb?
Jään vastust ootama
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on märgitud, et elatise maksmise kohustus lõppeb 2. märtsil, siis peaks minu hinnangul märtsikuu elatise kinni pidama veebruarikuu palgast ja seda vaid kahe päeva eest (1.03-2.03). Seda põhjusel, et perekonnaseadus näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Võimalik, et ettevõtte raamatupidaja sellest teadlik ei ole ja on arvestanud selliselt, et elatisraha makstakse tagantjärele, st veebruarikuu eest alles märtsis. Sellisel juhul saakski raamatupidaja veebruarikuu elatise kinni pidada alles palgapäeval ehk antud juhul 8. kuupäeval. Üldiselt oleks mõistlik küsida täpsemat arvestust ja arvutada välja, kas elatist on kokkuvõttes õiges mahus kinni peetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada, et 3-aastase lapse sünnitunnistusele saaks isa nimi?15.04.2013
Kui ma oma 3-aastase lapse sünnitunnistust vormistamas käisin ja isa nime koha tühjaks lasin jätta, siis öeldi mulle, et seda saab alati sinna lisada.
Nüüd soovime me abikaasa nime sellele tunnistusele lapse isana kirja panna lasta, nii et laps saaks ka tema perekonnanime.
Kas ja kuidas on see võimalik?
Ette tänades...
Nüüd soovime me abikaasa nime sellele tunnistusele lapse isana kirja panna lasta, nii et laps saaks ka tema perekonnanime.
Kas ja kuidas on see võimalik?
Ette tänades...
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sünnitunnistusele veel märgitud ei ole, tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse ja esitada avaldus isaduse omaksvõtuks. Perekonnaseisuasutuses peab kohal olema nii lapse ema kui ka mees, kes soovib isadust omaks võtta, sest isaduse omaksvõtuks on vaja lapse ema nõusolekut.
Kui mees kantakse isana sünnitunnistusele, olete mõlemad hooldusõiguslikud vanemad ja saate koos taotleda lapse perekonnanime muutmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vahetasin minu lahusvaraks olnud maatüki abielu ajal teise vastu, kas siis see on nüüd ühisvara?14.04.2013
1997.a pärisime oma isalt nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Menetlus oli pikk ja kinnistusraamatusse tehti kanne alles 2002. Meid on kaks õde ja kummalegi kuulus 1/2 kinnistust. 2000.a ma abiellusin. 2004.a tegime õega nö maadevahetuse, mille käigus sain mina nimetatud maatüki ainuomanikuks, andes talle vastu kompensatsiooniks teise maatüki, mis oli minu lahusvara. Seega sain kogu kinnistu ainuomanikuks koos sellel asuva majaga. Nüüd soovin abielu lahutada ja mu mees nõuab "oma osa" maatükist. Minu küsimused: 1. kuna pärisin nõudeõiguse, siis kas ikka on tegemist pärandvaraga (ja lahusvaraga) esimese 1/2 maatüki osas? Kinnistamine toimus ju abielu ajal?; 2. Kas vahetus, mis ma õega tegin, muudab asjaolusid, st kas vahetatava osa ulatuses ( st teise 1/2 ulatuses) tekkis meil mehega ühisvara ja kas tal on õigus nõuda sellest vahetatud poolest maatükist poolt endale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui pärisite nõudeõiguse, on minu hinnangul ka nõudeõiguse alusel omandatud maatüki näol tegemist pärandvaraga. Seejuures ei ole oluline, et kinnistusraamatusse tehti kanne alles abielu ajal.
Antud juhul tuleb kohaldada eelmist perekonnaseadust, sest kinnistu omandamine toimus enne 1. juulit 2010. Eelmise perekonnaseaduse § 14 lõike 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara, kuid sama seadus § 15 lõike 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks muuhulgas vara, mis on tema poolt abielu kestel omandatud kinke või pärimise teel.
Kahjuks ei ole Te kirjeldanud, millises vormis õega maatükke vahetasite, st kas juriidiliselt toimus kinke- või müügitehing. Kui tegemist oli kinkelepinguga, on tegemist Teie lahusvaraga, st kogu kinnistu on Teie lahusvara. Kui õde müüs Teile enda maatüki Teile kuuluva maatüki eest, on nö vahetusena saadud maatüki näol tegemist ühisvaraga ning pool kinnistust on Teie lahusvara (päritud nõudeõiguse alusel omandatud) ja pool Teie ja abikaasa ühisvara.
Küll aga annab eelmine perekonnaseadus õiguse kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes pärib abikaasa vara, kui meil on tehtud abieluvaraleping?14.04.2013
Tere, meil on abikaasaga abieluvara leping. Siit küsimus, kui elame majas, mis kuulub lepingu kohaselt abikaasale, siis kes pärib selle peale tema surma? Kas lapsed või on ka lähisugulastel õigus mingile osale? Ja kas selleks, et mul oleks õigus seal edasi elada peale abikaasa surma, peab olema tehtud eraldi leping?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt kuulub Teie ja abikaasa ühiseks koduks olev elamu abikaasa lahusvara hulka, on kõnealuse elamu pärijateks abikaasa surma korral esimeses järjekorras tema lapsed ja Teie – seejuures pärite Teie võrdses osas surnud abikaasa lastega, kuid mitte vähem kui 1/4 elamust. Kui abikaasal lapsi ei ole, on lisaks Teile pärijateks surnud abikaasa vanemad ja nende alanejad sugulased ning Teie pärandiosa suuruseks pool elamust. Kui esimese ega teise järjekorra pärijaid ei ole, pärite Teie kogu pärandi, sealhulgas kõnealuse kinnistu. Eeltoodu kehtib eeldusel, et pärandajast ei jää maha kehtivat testamenti ega pärimislepingut.
Pärimisseadus annab lisaks oma pärandiosale abikaasale õiguse nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist abikaasade ühisele kodule, kui võib eeldada, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Isikliku kasutusõiguse seadmine annaks Teile õiguse kõnealust elamut elamiseks kasutada.
Iseenesest võib Teie kasuks isikliku kasutusõiguse seada ka praegu, abikaasa eluajal, samuti võib abikaasa määrata oma testamendis Teid antud elamu ainupärijaks või saate abikaasaga teha vastastikuse testamendi. Milline eeltoodud viisidest kaitseks Teie huvisid parimal võimalikul viisil, oskab Teile öelda notar, seega soovitan selle antud küsimusega notari poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?14.04.2013
Tere!
Olen abielus aga elanud ja töötanud viimased 15 aastat välismaal ja olen kogunud selle ajaga arvestatava summa oma välismaal asuvasse pangakontole. Mind huvitab, et kas abikaasal on lahutuse või minu surma korral õigus minu teenitud varale ja rahale välisriigis. Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti, mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?
Tänan!
Olen abielus aga elanud ja töötanud viimased 15 aastat välismaal ja olen kogunud selle ajaga arvestatava summa oma välismaal asuvasse pangakontole. Mind huvitab, et kas abikaasal on lahutuse või minu surma korral õigus minu teenitud varale ja rahale välisriigis. Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti, mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka pangakontodel olev raha on abikaasade ühisvara, seega abielu lahutamise korral peaks see minema abikaasade vahel jagamisele. Samuti oleks see osaks pärandvarast ja Teie surma korral oleks abikaasal seadusjärgse pärijana õigus vähemalt osale sellest (seda siis juhul, kui ei ole testamenti, mis määraks pärandvara jagunemise teisiti).
Selleks, et määrata Teie pangakontol olev raha Teie lahusvara hulka, tuleks sõlmida abieluvaraleping, kuid see eeldab mõlema abikaasa nõusolekut (ilmselt see abikaasale väga "atraktiivne" pakkumine ei oleks). Testamendiga saate välistada vaid selle, et abikaasa ei päriks Teie lahusvara ja Teie osa ühisvarast, kuid abikaasat nö täielikult ilma jätta teie ühisvarast (antud juhul Teie pangakontol olevast rahast) ei ole võimalik. Testamendi ja abieluvaralepingu sisulise poole arutamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes oskab Teile kirjeldada kõiki nüansse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui oleme remontinud koos mehe vanemate maja, kui mees pärib maja, kas siis mul on ka mingit õigust sellele?14.04.2013
Elame abikaasaga lahus 5 aastat aga oleme lahutamata. Minu eluasemeks on tema vanemate maja ning küsimus on, et kui ta saab praeguse eluaseme pärandina või kinke teel, siis kas minul on õigust sellele varale või mitte, sest koos on seda ka remonditud ja laenu sellele võetud, mida hetkel maksan mina?
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et hetkel on kõnealune maja kolmandate isikute omandis. Kui olete seda abikaasaga ühiselt remontinud, võib Teil olla nõue maja omanike vastu. Kui aga Teie abikaasa selle kinke või pärimise teel omandab, on tegemist abikaasa lahusvaraga ja ühisvarana jagamisele see ei kuulu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida muuta, kui laps elab nüüd minu juures, kuid tööandja maksab palgast elatisraha automaatselt ikka emale?11.04.2013
Tere! Kui isalt on välja mõistetud elatis, kuid laps on läinud tema juurde elama, siis ei peaks ju enam emale elatist maksma? Või mida peaks siis tegema, kui ema enam lapsekasvatamises ei osale, aga tööandja võtab ja maksab talle igakuiselt raha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, kuid laps elab nüüdseks selle vanema juures, kes eelnevalt kohtuotsuse alusel elatist maksis, tuleks olemasoleva kohtuotsuse nö tühistamiseks pöörduda uuesti kohtu poole. Kuna asjaolud on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga märkimisväärselt muutunud, peaks taotlema elatise väljamõistmist sellelt vanemalt, kes eelnevalt oli elatist saavaks vanemaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahendada lapse elukoha küsimus, kui isa ei luba kolida mul lapsega teise linna?11.04.2013
Aasta tagasi otsustasime tütre isaga lahku minna, lapse isa rentis omale korteri ja kolis meie juurest ära. Elame Harjumaal, alevikus. Samas alevikus elab ka lapse isa. Tütar on 3-aastane. Käib hetkel valla lasteaias. Siiani on laps olnud oma isaga koos igas kuus keskmiselt 8-9 päeva (esmaspäeviti ja kolmapäeviti võtab lapse lasteaiast ja hommikul viib tagasi, lisaks on laps mõnikord isaga päev või paar nädalavahetustel). Kuna lapse isa väidab, et laps on pool aega temaga ja pool minuga, siis selle vastupidiseks tõestamiseks olen kirjutanud aasta jooksul kõikide kuupäevade lõikes üles, kellega ja kus tegelikult laps viibib. Nüüd on olukord, kus mina soovin koos lapsega ära kolida Tartusse. Seda mitmel põhjusel: 1) Tartus elavad meie lähedased - lapse vanaema, onu (lapse ema vend) ja tema pere, lisaks veel palju lähisugulasi. Harjumaal on lapsel vaid ema ja isa, teisi lähisugulasi ei ela ja vajadusel peale ema või isa tal hoidjat ei ole; 2) Olen leidnud omale uue elukaaslase, kellega soovin hakata koos elama ja kellega on lapsel väga hea läbisaamine; 3) Saan pakkuda lapsele Tartus palju paremat elukeskkonda kui Harjumaal, seda nii kodu näol ehk koliksime kahetoalisest korterist eramajja, kus tütrel on oma tuba, piisavalt ruumi, aed ja vaikne elurajoon, kus elab palju teisi lastega peresid ja lisaks on paremad võimalused kohtuda oma lähisugulastega, kellega laps on harjunud. Olen saanud lapsele Tartusse ka lasteaiakoha.
Probleem on aga nüüd selles, et lapse isa on lapse kolimise vastu. Nõuab, et laps jääks tema juurde elama, kuna laps...?? on tema arvates harjunud mõttega, et elab Harjumaal, käib oma praeguses lasteaias ja läheb samas alevikus ka kooli. Olen püüdnud välja pakkuda erinevaid lahendusi (laps saaks olla isaga paaril nädalavahetusel kuus, lapse isa puhkuste ajal, pühadel ajal, eelneval kokkuleppel ka siis kui lapse isal on töölt vaba päev vms või siis igas kuus ühe nädala järjest - variante oleks palju), kuidas isa saaks tulevikus oma lapsega võimalikult palju aega veeta, kuid kahjuks ei soovi lapse isa neid lahedusi isegi arutada, väites, et tema mõtleb vaid lapse heaolule ja sellepärast on parim kui laps jääb elama samasse keskkonda. On ähvardanud pöörduda lahenduse leidmiseks ka kohtu poole.
Minu jaoks on mõeldamatu, et laps kolib isa juurde elama, kuna ta on seni viibinud enamuse ajast minuga, tema kodu on olnud ema juures, ta vajab oma ema ja vastupidi. Mina olen olnud temaga alati haiguste korral hoolduslehel jms. Plaanin ka minna lastepsühholoogi vastuvõtule, et saada teada, milline lahendus oleks tulevikus lapse jaoks parim ja kuidas kolimine võimalikult hästi korraldada, et see lapsele negatiivselt ei mõjuks, lisaks uus lasteaed jms.
Palun andke nõu, kuidas peaksin edasi toimima? Kas mul on õigus lapsega kolida teise linna ja mis moel peaksin meie kolimise korraldama, et see oleks seaduslik ja lapse isa ei saaks hiljem kohtus midagi ette heita? Kas lapse isa üldse saab määrata kelle juures laps elama hakkab?
Probleem on aga nüüd selles, et lapse isa on lapse kolimise vastu. Nõuab, et laps jääks tema juurde elama, kuna laps...?? on tema arvates harjunud mõttega, et elab Harjumaal, käib oma praeguses lasteaias ja läheb samas alevikus ka kooli. Olen püüdnud välja pakkuda erinevaid lahendusi (laps saaks olla isaga paaril nädalavahetusel kuus, lapse isa puhkuste ajal, pühadel ajal, eelneval kokkuleppel ka siis kui lapse isal on töölt vaba päev vms või siis igas kuus ühe nädala järjest - variante oleks palju), kuidas isa saaks tulevikus oma lapsega võimalikult palju aega veeta, kuid kahjuks ei soovi lapse isa neid lahedusi isegi arutada, väites, et tema mõtleb vaid lapse heaolule ja sellepärast on parim kui laps jääb elama samasse keskkonda. On ähvardanud pöörduda lahenduse leidmiseks ka kohtu poole.
Minu jaoks on mõeldamatu, et laps kolib isa juurde elama, kuna ta on seni viibinud enamuse ajast minuga, tema kodu on olnud ema juures, ta vajab oma ema ja vastupidi. Mina olen olnud temaga alati haiguste korral hoolduslehel jms. Plaanin ka minna lastepsühholoogi vastuvõtule, et saada teada, milline lahendus oleks tulevikus lapse jaoks parim ja kuidas kolimine võimalikult hästi korraldada, et see lapsele negatiivselt ei mõjuks, lisaks uus lasteaed jms.
Palun andke nõu, kuidas peaksin edasi toimima? Kas mul on õigus lapsega kolida teise linna ja mis moel peaksin meie kolimise korraldama, et see oleks seaduslik ja lapse isa ei saaks hiljem kohtus midagi ette heita? Kas lapse isa üldse saab määrata kelle juures laps elama hakkab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei jõua lapse isaga kokkuleppele, kumma vanema juures laps elama peaks, on ilmselt põhjendatud pöörduda kohtusse ja taotleda lapse viibimiskoha otsustusõigust. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps elama hakkab (lapse isalt nõusolekut küsima ei pea).
Kui laps on pikema perioodi vältel elanud Teiega, on ilmselt lapse huvides ka edasipidi alaliselt Teie juures elada ja teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Üldiselt on ka kohtupraktika selline, et mõjuva põhjuseta last teda alaliselt kasvatava vanema juurest nö ära ei võeta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand