Perekonnaõigus
Küsimus: Kui kodu on ehitatud abielu ajal, kuid abikaasa nimel, kas ta võib selle minu teadmata kellelegi nö ära kinkida?04.04.2013
Oleme abielus ning kodu on ehitatud abielu ajal. Omanik on aga kinnistusregistris abikaasa. Kas tal on võimalus meie ühine kodu ilma minu teadmata kirjutada kellegi teise nimele või nt kinkelepinguga ühele oma ettevõtetest kinkida või "odavalt müüa"?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja on soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Kinnisasja müümiseks või kinkimiseks tuleb leping sõlmida notariaalses vormis ja notar selgitab igal juhul välja, kas kinnisasja müüja/kinkija on abielus või mitte. Kui ilmneb, et müüja/kinkija on abielus, on igal juhul vaja teise abikaasa nõusolekut – vastava nõusolekuta tehingut teha ei ole võimalik. Seega Teie teadmata abikaasa teie ühisvarasse kuuluvat kinnistust kinkida ega müüa ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib jagatud hooldusõiguse vabatahtliku üleandmise vormistamine reaalselt?03.04.2013
Lapse isaga oleme lahus juba üle 5 aasta. Lapse elus isa ei osale, lapsega ei suhtle - tal on uus pere ja ka teine laps. Elatist maksab meie lapsele vabatahtlikult, nõudnud ma midagi ei ole ja ka ei kavatse. Pakkus nüüd välja variandi, et ta võiks ühise hooldusõiguse täielikult mulle üle anda. Tema nagunii lapse elus ei osale ja ei kavatse milleski kaasa rääkima hakata, et ta oleks nõus vabatahtlikult nõus lõpetama jagatud hooldusõiguse ja tuleks ning teeks, mis selleks vajalik.
Siit ka minu küsimus. Mida me nüüd siis peaksime tegema? Kuhu peaksime pöörduma? Olen lugenud, et jagatud hooldusõigust saab lõpetada hagita menetlusega. Mismoodi see protseduur konkreetselt välja näeb? Kas siis sekkub ka lastekaitse? Või kui isa seda ise soovib ja senine elukorraldus mõlemale poolele sobib, siis pole need protseduurid vajalikud? Kust alustada?
Palun ärge kopeerige mulle seadusest lõike, olen põhjalikult seadusega tutvunud. Mind huvitab ainult praktiline pool :)
Siit ka minu küsimus. Mida me nüüd siis peaksime tegema? Kuhu peaksime pöörduma? Olen lugenud, et jagatud hooldusõigust saab lõpetada hagita menetlusega. Mismoodi see protseduur konkreetselt välja näeb? Kas siis sekkub ka lastekaitse? Või kui isa seda ise soovib ja senine elukorraldus mõlemale poolele sobib, siis pole need protseduurid vajalikud? Kust alustada?
Palun ärge kopeerige mulle seadusest lõike, olen põhjalikult seadusega tutvunud. Mind huvitab ainult praktiline pool :)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni selle aasta 1. juulini (st kuni 1.07.2013) on võimalik kokkuleppel ühist hooldusõigust lõpetada kohtuväliselt, st vastavat kohtumenetlust algatada ei ole vaja. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse, kus peate lapse isaga esitama ühise avalduse (mõlema vanema kohalolek on vajalik).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslasel on õigus naine kodust välja tõsta?03.04.2013
Elan mehega tema nimel olevas korteris. Kasvatame kahte last, kellest üks on alaealine. Abielus me ei ole. Olen korterisse sisse kirjutatud. Oleme koos elanud 21 aastat. Viimasel ajal pole suhted enam kõige paremad. Mees tarvitab kõvasti alkoholi. Tugevas joobeseisundis olles tekib suur viha minu vastu ja nõuab, et ma oma asjad pakiks ja välja koliks. Kas mul on ka mingisugused õigused selles korteris elamiseks või võibki tema mind välja visata kui aga selleks tahtmine tuleb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mehe omandis oleva korteri registreerimine enda elukohana Teie jaoks mingeid õigusi kaasa ei too – korter on siiski mehe ainuomandis ja mehel on õigus otsustada, kes tema elamispinnal viibib. Seega laste isal on tõepoolest õigus paluda Teil korterist lahkuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on lootust laps enda juurde elama saada, kui ema jättis lapse oma vanemate juurde kasvatada?02.04.2013
Tere!
Kirjeldan lühidalt oma olukorda. Kaks aastat tagasi elasin naise ja lapsega ämma juures, kuniks ühel heal päeval naine mind välja ajas. (Abielus me ei olnud, aga sünnitunnistusel olen mina lapse isa, poiss saab suvel 4-aastaseks). Kolisin Tallinna elama, naine jäi lapsega maale. Selline olukord kestis mõnda aega, aga kuna maal eriti tööd ei ole, siis naine kolis linna ja laps jäi vanaema kasvatada. Lapse ema aga last linna tuua ei taha, kuigi olen näidanud interneti kaudu, et vabu lasteaiakohti oleks. Praeguseks on lapse ema juba umbes aasta aega Tallinnas elanud ja selle aja jooksul on käinud neli-viis korda maal last vaatamas, aga kategooriliselt keeldub last linna toomast. Mida seaduses sellise segase olukorra kohta kirjutatud on? Lapse ema ei taha last kasvatada, aga isa tahab ja laps elab vanaema juures. Lapse emal pole ka kindlat töökohta, vaid saab pimedalt ehituse peal palka. Mu enda sissetulekud on pangakontol näha. Naine alimente pole peale pannud, aga olen last toetanud nii kuidas olukord on võimaldanud, olen riideid ja mänguasju saatnud. Nüüd naine soovib nö alimente peale panna, aga raha saajaks mitte ennast vaid lapse vanaema. Ise oleksin nõus lapse kasvõi homme Tallinna enda juurde elama võtma ja siin lasteaeda panema. Kui lahku läksime, siis me ei hakanud asja kohtusse andma, lootsime, et saame viisakalt ja tsiviliseeritult asjad lahendatud, aga nüüd paistab, et ikkagi ei saa. Tean, et Eesti kohtutes isadel reeglina eriti suuri šansse ei ole, aga praegune olukord on tõsiselt totter, mõlemad vanemad elavad Tallinnas, lapse isa soovib last kasvatada, ema ei soovi ja selle asemel, et vähemalt üks lapse päris vanematest last kasvataks, kasvatab last vanaema. Lisaks häirib mind see, et lapse vanaema on nö vanakooli inimene, lapse füüsiline karistamine on igapäevane asi. Mu lapse ema vennalaps on ka vanaema kasvatada ja olen oma silmaga näinud, kuidas too on vitsa saanud nii, et verepritsmed järgi. Lisaks on too vanaema kunagi füüsilise vägivalla eest 1,5a Harku vanglas istunud. Seega küsimus: millised oleks mu šansid kohtus lapse hooldeõigus saada?
Kirjeldan lühidalt oma olukorda. Kaks aastat tagasi elasin naise ja lapsega ämma juures, kuniks ühel heal päeval naine mind välja ajas. (Abielus me ei olnud, aga sünnitunnistusel olen mina lapse isa, poiss saab suvel 4-aastaseks). Kolisin Tallinna elama, naine jäi lapsega maale. Selline olukord kestis mõnda aega, aga kuna maal eriti tööd ei ole, siis naine kolis linna ja laps jäi vanaema kasvatada. Lapse ema aga last linna tuua ei taha, kuigi olen näidanud interneti kaudu, et vabu lasteaiakohti oleks. Praeguseks on lapse ema juba umbes aasta aega Tallinnas elanud ja selle aja jooksul on käinud neli-viis korda maal last vaatamas, aga kategooriliselt keeldub last linna toomast. Mida seaduses sellise segase olukorra kohta kirjutatud on? Lapse ema ei taha last kasvatada, aga isa tahab ja laps elab vanaema juures. Lapse emal pole ka kindlat töökohta, vaid saab pimedalt ehituse peal palka. Mu enda sissetulekud on pangakontol näha. Naine alimente pole peale pannud, aga olen last toetanud nii kuidas olukord on võimaldanud, olen riideid ja mänguasju saatnud. Nüüd naine soovib nö alimente peale panna, aga raha saajaks mitte ennast vaid lapse vanaema. Ise oleksin nõus lapse kasvõi homme Tallinna enda juurde elama võtma ja siin lasteaeda panema. Kui lahku läksime, siis me ei hakanud asja kohtusse andma, lootsime, et saame viisakalt ja tsiviliseeritult asjad lahendatud, aga nüüd paistab, et ikkagi ei saa. Tean, et Eesti kohtutes isadel reeglina eriti suuri šansse ei ole, aga praegune olukord on tõsiselt totter, mõlemad vanemad elavad Tallinnas, lapse isa soovib last kasvatada, ema ei soovi ja selle asemel, et vähemalt üks lapse päris vanematest last kasvataks, kasvatab last vanaema. Lisaks häirib mind see, et lapse vanaema on nö vanakooli inimene, lapse füüsiline karistamine on igapäevane asi. Mu lapse ema vennalaps on ka vanaema kasvatada ja olen oma silmaga näinud, kuidas too on vitsa saanud nii, et verepritsmed järgi. Lisaks on too vanaema kunagi füüsilise vägivalla eest 1,5a Harku vanglas istunud. Seega küsimus: millised oleks mu šansid kohtus lapse hooldeõigus saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel on Teil ja lapse emal ühine hooldusõigus, mis nö sisaldab muuhulgas õigust otsustada lapse elukoha üle. Lapse vanaemal seevastu lapse suhtes mingeid õigusi (ega kohustusi) pole, seega puudub tal ka õigus otsustada lapse elukoha üle. Teie jaoks tähendab nimetatu seda, et lapse vanaema ei saa keelata Teil last enda juurde võtmast (olenemata sellest, kas lapse ema on andnud "korralduse" last Teile mitte näidata või mitte).
Ilmselgelt on Teil õigus ka kohtult taotleda lapse elukoha otsustusõigust – sellise nõude rahuldamisel on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada, kumma vanema juures laps elab. Reeglina on põhjendatud, et laps elaks vanemate lahkumineku korral emma-kumma vanema juures, mitte kolmanda isiku juures (antud juhul vanaema), seega kui lapse ema lapse kasvatamisest huvitatud ei ole, antakse lapse elukoha otsustusõigus suure tõenäosusega Teile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju on lahus elaval isal üldse õigus last näha, kas mingi arv päevi või kuidas?02.04.2013
Tere!
Lapse ema hoiab minust kui lapse isast last eemal. Leiab selleks alati igasuguseid kõikvõimalikke põhjusi. Mina ise aga tahaks võimalikult palju lapse elust osa saada. Lahku minekust saati olen ka maksnud vabatahtlikult elatist. Eksnaisega kompromisside tegemine on aga võimatu. Kas tõesti ei ole muud pääsu kui minna kohtusse?
Kui palju on lahus elaval vanemal üldse õigus last näha? Kas on kindel arv päevi teatud aja tagand või kuidas?
Tervitades ja tänud ette!
Lapse ema hoiab minust kui lapse isast last eemal. Leiab selleks alati igasuguseid kõikvõimalikke põhjusi. Mina ise aga tahaks võimalikult palju lapse elust osa saada. Lahku minekust saati olen ka maksnud vabatahtlikult elatist. Eksnaisega kompromisside tegemine on aga võimatu. Kas tõesti ei ole muud pääsu kui minna kohtusse?
Kui palju on lahus elaval vanemal üldse õigus last näha? Kas on kindel arv päevi teatud aja tagand või kuidas?
Tervitades ja tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsega suhtlemise tihedust ja kohtumiste kestust ükski seadus ei reguleeri, see oleneb ikkagi vanemate kokkuleppest ja lapse soovist (kui laps on sellises vanuses, et oskab arvamust avaldada).
Kui lapse emaga kuidagi kokkuleppele saada ei õnnestu, peaksite pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja seal olukorda kirjeldama – ilmselt võtab lastekaitsetöötaja siis ühendust lapse emaga ja üritab teid suunata kokkuleppele. Kui ka eestkosteasutuses ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada, tuleb tõepoolest suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps on 7-10 päeva kuus isa juures, kas mul on siis üldse õigus läbi kohtu elatisraha nõuda?02.04.2013
Kas mul on üldse õigust kohtu kaudu elatist nõuda, kui laps viibib olulise aja (u 7-10 päeva kuus) oma isa juures?
Meil on ühine hooldusõigus ning lapse alalist elukohta pole kindlaks määratud ning ega me omavahel selles kokkuleppele ka ei jõuaks. Mida arvestab kohus lapse alalise elukoha määramisel, kui siiani on laps viibinud peaaegu võrdselt mõlema vanemaga? Kas on võimalus, et laps määratakse hoopis isa juurde, kui lapse isa soovi avaldab?
Enamus kulutusi (riided, koolitarbed jms) on küll minu kanda, kuid üht-teist ostab lapsele ka isa. Seoses sellega ei ole maksnud ega kavatse lapse isa ka edaspidi mulle midagi maksta.
Kui kohtu kaudu ikkagi elatist nõuda, siis mis summas? Kas pean arvestama ka lapse isa kulutustega, kui laps viibib temaga?
Tänan!
Meil on ühine hooldusõigus ning lapse alalist elukohta pole kindlaks määratud ning ega me omavahel selles kokkuleppele ka ei jõuaks. Mida arvestab kohus lapse alalise elukoha määramisel, kui siiani on laps viibinud peaaegu võrdselt mõlema vanemaga? Kas on võimalus, et laps määratakse hoopis isa juurde, kui lapse isa soovi avaldab?
Enamus kulutusi (riided, koolitarbed jms) on küll minu kanda, kuid üht-teist ostab lapsele ka isa. Seoses sellega ei ole maksnud ega kavatse lapse isa ka edaspidi mulle midagi maksta.
Kui kohtu kaudu ikkagi elatist nõuda, siis mis summas? Kas pean arvestama ka lapse isa kulutustega, kui laps viibib temaga?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistab kohus vähemalt miinimumsuuruses elatise välja ka siis, kui laps veedab teatud osa ajast lahus elava vanemaga. Selleks, et lahus elavalt vanemalt elatist välja ei mõistetaks, peaks lahus elav vanem tegema märkimisväärseid kulutusi lapse ülalpidamiseks ja suutma seda kohtule ka tõendada.
Täpsustan, et hetkel kehtiva perekonnaseaduse kohaselt lapse elukohta kohus enam kindlaks ei määra, vaid ühele vanematest antakse üle lapse elukoha otsustusõigus. Otsustusõiguse andmisel lähtutakse paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, milline on eelnevalt olnud lapse elukorraldus (kumma vanema juures on laps kuni kohtumenetluseni elanud) ja millised on tema suhted mõlema vanemaga. Seega, kui kohus leiab, et isa juures on lapse huvid paremini kaitstud, võib kohus lapse elukoha otsustusõiguse ka isale anda (seda muidugi eeldusel, et lapse isa vastava nõude üldse esitab).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, kui alkohoolikust isa on 5 aastat hiljem hakanud nüüd ukse taga räuskamas käima?02.04.2013
Olen 4 lapsega üksik ema (lapsed vanuses 18, 17, 12, 10), laste isa läks ära juba 5 aastat tagasi (töötu alkohoolik). Nüüd on hakanud käima ukse taga karjumas ja lõhkumas, lapsed kardavad. Küsimus selline, et mõte käis peast läbi võtta talle lähenemiskeeld ja siis võtta temalt laste hooldusõigus ära, et tal ei oleks enam nendele õigust ja siis ei oleks ka lastel tema ees kohustusi kui temaga peaks midagi juhtuma. Abielus me ei ole olnud aga kõik lapsed on isa nimega. Mis edasi peaks tegema, et oma lapsi kaitsta, lapsed on igati nõus sellega mida ma ka ette ei võta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lähenemiskeelu kohaldamiseks ilmselt vastavaid asjaolusid ei esine, sest pelgalt kodurahu häirimine eluruumidest väljaspool selleks alust ei anna. Lähenemiskeeld eeldab reeglina otsest rünnakut isiku suhtes, mis peab olema ka tõendatav.
Laste isal on hetkel õigus oma lastega kohtuda ja suhtlusõigus oleks tal ka siis, kui laste hooldusõigus kuuluks täielikult Teile, seega ainuhooldusõiguse taotlemine ilmselt soovitud tulemust ei annaks.
Kui laste isa tuleb alkoholijoobes Teie ukse taha, ei ole Te ilmselgelt kohustatud talle lastega suhtlemist võimaldama. Kui isa käitub väga agressiivselt ja keeldub lahkumast, tuleks kutsuda politsei.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pöördun elatise mittemaksmise osas kohtusse, kas siis võib kohus arutada ka isa-lapse kohtumisi?01.04.2013
Tere
Isa ei maksnud elatist lapsele juba pikemat aega. Tegin avalduse politseisse, et isa hoidub tahtlikult maksmisest kõrvale. Lapsega ta ei kohtu. Kui ma pöördun kohtusse, kas kohus hakkab arutama ka isa-lapse kohtumisi või kui asi puudutab elatise mittemaksmist, siis ainult seda ka arutatakse?
Isa ei maksnud elatist lapsele juba pikemat aega. Tegin avalduse politseisse, et isa hoidub tahtlikult maksmisest kõrvale. Lapsega ta ei kohtu. Kui ma pöördun kohtusse, kas kohus hakkab arutama ka isa-lapse kohtumisi või kui asi puudutab elatise mittemaksmist, siis ainult seda ka arutatakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui pöördute kohtusse elatise väljamõistmiseks, arutab kohus vaid sellega seonduvat, st omaalgatuslikult isa ja lapse suhtlemise korda arutama ei hakka.
Küll aga on lapse isal õigus esitada samas menetluses avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks – kui ta seda teeb, arutab kohus lisaks elatisasjale ka suhtlemiskorra kindlaksmääramist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pärast lahutust maksin mina eluasemelaenu, kas mehel on ikka õigus poolele korterile?28.03.2013
Tere!
Abieluaja jooksul võtsime abikaasaga eluasemelaenu, mina olin kaaslaenaja, maksime 22 aastasest laenust esimesed 4 aastat koos. Abielu purunes, mees kolis uue elukaalasega mujale, panagale laenukohustust enam ei jõudnud ta maksta. Jäi üle, kas korter müüki panna (mille turuväärtus ei katnud toona laenujääki) või siis laen ühele osapoolele üle võtta. Mehele seda pank ei võimaldanud, sest keskmine sissetulek oli toona väiksem minu omast, korteriga oli seotud tema lisalaen auto ostmiseks. Mina leidsin laenukohustuse ülevõtmiseks lisatagatise vanemate elamu näol. Ühisvara jagamist ei toimunud (kõrge maks kohtu kaudu ja notarisse ta ei ilmunud). Laenu ümbernimetamisega ta oli nõus, sest ta soovis laenust lahti saada.
Küsimused:
Saan ma õigesti aru, et tal on senini õigus korterile kui ühisvarale?
Juhul, kui ma sooviksin korterit müüa, kas ülejääk tulu, mis laenust võib üle jääda, pean ma jagama ekskaasaga, kuigi ta pole enam selle kinnisaja väljaostmiseks pangalt enam kulutusi teinud?
Kas üldse mõjutab pangalaenu tagasimakse edaspidi korteri ühisvara tingimusi? Mina pean aja möödudes pangale tagastama korteri ostmiseks laenatud raha, kuid ekskaasal jääb ühisomandi puhul ikka võrdne õigus?
Tänud vastuse puhul ette!
Abieluaja jooksul võtsime abikaasaga eluasemelaenu, mina olin kaaslaenaja, maksime 22 aastasest laenust esimesed 4 aastat koos. Abielu purunes, mees kolis uue elukaalasega mujale, panagale laenukohustust enam ei jõudnud ta maksta. Jäi üle, kas korter müüki panna (mille turuväärtus ei katnud toona laenujääki) või siis laen ühele osapoolele üle võtta. Mehele seda pank ei võimaldanud, sest keskmine sissetulek oli toona väiksem minu omast, korteriga oli seotud tema lisalaen auto ostmiseks. Mina leidsin laenukohustuse ülevõtmiseks lisatagatise vanemate elamu näol. Ühisvara jagamist ei toimunud (kõrge maks kohtu kaudu ja notarisse ta ei ilmunud). Laenu ümbernimetamisega ta oli nõus, sest ta soovis laenust lahti saada.
Küsimused:
Saan ma õigesti aru, et tal on senini õigus korterile kui ühisvarale?
Juhul, kui ma sooviksin korterit müüa, kas ülejääk tulu, mis laenust võib üle jääda, pean ma jagama ekskaasaga, kuigi ta pole enam selle kinnisaja väljaostmiseks pangalt enam kulutusi teinud?
Kas üldse mõjutab pangalaenu tagasimakse edaspidi korteri ühisvara tingimusi? Mina pean aja möödudes pangale tagastama korteri ostmiseks laenatud raha, kuid ekskaasal jääb ühisomandi puhul ikka võrdne õigus?
Tänud vastuse puhul ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades ja seda ka olukorras, mil ühisvaral lasuvaid kohustusi on täitnud peamiselt üks abikaasadest. Seejuures jagataksa ühisvara jagamisel ka ühised kohustused, nt ühise eluaseme soetamiseks võetud pangalaen.
Kõige mõistlikum oleks Teie olukorras endise abikaasaga ühisvara ära jagada. Eelkõige tuleks üritada jõuda endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele ja sõlmida notari juures ühisvara jagamise leping – kokku võite leppida ka nt selliselt, et korter jääb Teie ainuomandisse ja ka kõik sellel lasuvad kohustused jäävad Teie kanda. Iseasi, kas endine abikaasa sellise ettepanekuga nõustub. Kui abikaasaga kokkuleppele saada ei õnnestu, saate ühisvara jagamist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pärast abielu on mõlemad autod ikka meie ühisvara ja müügiks peab olema teise nõusolek?28.03.2013
Tere!
Abielu ajal soetas mees auto. Selleks võttis ta laenu pangalt ja laenu tagatiseks jäi meie korter. Mina võtsin enesele auto pangaliisinguga. Tänaseks on abielu lahutatud. Ühisvara jagamist ei toimunud.
Ekskaasal on veel aastajagu laenu maksta ja minul lõpeb liising kohe-kohe.
Küsimused: Kas abikaasa ja ka minu auto kuuluvad ühisvara hulka, juhul kui me soovime autod tänasel päeval maha müüa?
Kas me saame autod maha müüa või ümerregistreerida (liisinguhaldaja nimelt minu nimele) ekskaasa osapoole nõusolekuta?
Abielu ajal soetas mees auto. Selleks võttis ta laenu pangalt ja laenu tagatiseks jäi meie korter. Mina võtsin enesele auto pangaliisinguga. Tänaseks on abielu lahutatud. Ühisvara jagamist ei toimunud.
Ekskaasal on veel aastajagu laenu maksta ja minul lõpeb liising kohe-kohe.
Küsimused: Kas abikaasa ja ka minu auto kuuluvad ühisvara hulka, juhul kui me soovime autod tänasel päeval maha müüa?
Kas me saame autod maha müüa või ümerregistreerida (liisinguhaldaja nimelt minu nimele) ekskaasa osapoole nõusolekuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soetasite mõlemad autod abielu ajal ehk enne abielu lahutamist, kuuluvad need Teie ja abikaasa ühisvara hulka (seda muidugi eeldusel, et varasuhteks oli varaühisus ja abieluvaralepingut ei olnud sõlmitud). Seejuures ei ole oluline, et Teie abielu on lahutamata, sest ühisvara jäi jagamata ning ühisvara jagamist võib iseenesest nõuda 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.
Ühisvaraks olevate esemetega tehingute tegemiseks on vajalik mõlema lahutatud abikaasa nõusolek, seega Teie kasutuses oleva sõiduki võõrandmiseks tuleb Teil küsida endise abikaasa nõusolekut ja vastupidi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand