Perekonnaõigus
Küsimus: Kuhu ja kelle poole peaksin pöörduma kui laste isa ei täida notariaalset elatisraha kokkulepet?22.03.2013
Meil eksabikaasaga on kaks ühist alaealist last, kes elavad minu juures. Sõlmisime enne abielu lahutamist notariaalse kokkuleppe elatisrahade maksmise kohta. Kuna laste isa aeg-ajalt ostab lastele riideid ja aeg-ajalt viibivad lapsed nädalavahetusel tema juures, siis olin nõus vähema summaga kui seaduse poolt määratud elatisraha miinimum. Kokku sai lepitud 100 eurot lapse kohta kuus. Paraku laekub kokkulepitud summa minuni ebaregulaarselt ning suurte hilinemistega, seda ka peale korduvate meeldetuletuste esitamist, mis on minu jaoks ebamugav ning alandav. Ka hetkel on võlgnevus eelmisest aastast ning käesoleva aasta esimestest kuudest. Millised võimalused on minul võlgnevuse väljanõudmiseks, kas saan pöörduda kohtutäituri poole või pean siiski esitama hagi kohtule? On vist ka olemas mingi kiirmenetluse võimalus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Notariaalselt kinnitatud kokkulepe elatise maksmiseks on võrdväärne täitedokument kohtuotsusega, millega on elatis välja mõistetud. Seega allub notariaalne kokkulepe sundtäitmisele ja saate sellega täitemenetluse alustamiseks otse kohtutäituri poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada elatisraha, kui nüüd on uus pere ja sissetulek ei ole ka enam endine?22.03.2013
Tere
Kohus määras mulle lastele elatisraha maksmise kahele lapsele kokku 6000 krooni ehk ca 384 eurot kuus. Kuid olin pikalt töötu ja asi anti kohtutäituri kätte ja summa on kasvanud pea 16000 euroni. Kuni siiani käisin tööl, mille sain ametlikult augustis 2012. Siis kõik laabus, tasusin makseid, kuid siis detsembrist 2012 hakkasin saama 160 eurot palka kätte. See vastav Täitemenetluse seadusele seda tean. Kuid praegu on mul uus pere 3 väikest last vanuses 6 kuud - 4 aastat. Laste ema saab veel vanemahüvitist ja taotleb töövõimetuspensioni. Seega ei suuda noor naine enam tööle minna, kuna sünnituste tagajärjel on saanud mitu insulti ja pean ka teda hooldama. Nii ei suuda ma neid üleval pidada. Kas mul on õigus hagi kohtusse anda, et midagi muuta? Mul oli juba meeleheide, et ka teha endale eraisiku pankrott, aga kas siis kustub elatisnõue, jäi mul selgusetuks. Eksnaise kohta tean niipalju, et tema ei käi tööl. Kas temal peab olema samuti sama nõudesumma laste ülalpidamiseks, mis minult hagiga elatusrahaks nõuti?
Lugupidamisega Lauri
Kohus määras mulle lastele elatisraha maksmise kahele lapsele kokku 6000 krooni ehk ca 384 eurot kuus. Kuid olin pikalt töötu ja asi anti kohtutäituri kätte ja summa on kasvanud pea 16000 euroni. Kuni siiani käisin tööl, mille sain ametlikult augustis 2012. Siis kõik laabus, tasusin makseid, kuid siis detsembrist 2012 hakkasin saama 160 eurot palka kätte. See vastav Täitemenetluse seadusele seda tean. Kuid praegu on mul uus pere 3 väikest last vanuses 6 kuud - 4 aastat. Laste ema saab veel vanemahüvitist ja taotleb töövõimetuspensioni. Seega ei suuda noor naine enam tööle minna, kuna sünnituste tagajärjel on saanud mitu insulti ja pean ka teda hooldama. Nii ei suuda ma neid üleval pidada. Kas mul on õigus hagi kohtusse anda, et midagi muuta? Mul oli juba meeleheide, et ka teha endale eraisiku pankrott, aga kas siis kustub elatisnõue, jäi mul selgusetuks. Eksnaise kohta tean niipalju, et tema ei käi tööl. Kas temal peab olema samuti sama nõudesumma laste ülalpidamiseks, mis minult hagiga elatusrahaks nõuti?
Lugupidamisega Lauri
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest peaks laste ema tõepoolest laste ülalpidamiseks sama suure osa juurde panema, kui Teie elatist maksate. Seda ei saa aga paraku kuidagi kontrollida ega laste emale kohustuseks panna.
Makstava elatisraha vähendamise taotlemiseks tuleb Teil vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Reeglina elatist alla miinimummäära (hetkel 160 eurot kuus) välja ei mõisteta ega vähendata, kuid erandkorras annab seadus aluse elatisraha vähendamiseks alla miinimumi muuhulgas olukorras, mil elatise väljamõistmisel miinimumulatuses jääks vanema teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mina isiklikult leian, et Teie olukorras oleks elatise vähendamine põhjendatud, kasvõi seadusega sätestatud miinimumini ehk 160 euroni kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on nii, et kui lapse vanem loobub oma hooldusõigustest, siis ei pea ta enam maksma elatisraha?20.03.2013
Tere.
Mul on selline küsimus, et mulle räägiti, et kui lapse vanem loobub oma õigustest ehk kui üks lapsevanematest loobub oma hooldusõigustest, siis ei pea ta enam maksma elatist. On see õige jutt? Millisel juhul lõppeb elatise maksmise nõue?
Mul on selline küsimus, et mulle räägiti, et kui lapse vanem loobub oma õigustest ehk kui üks lapsevanematest loobub oma hooldusõigustest, siis ei pea ta enam maksma elatist. On see õige jutt? Millisel juhul lõppeb elatise maksmise nõue?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks pean oluliseks märkida, et hooldusõigusest võimalik "loobuda" ei ole. Vanemalt võib kohus hooldusõiguse küll ära võtta, kuid selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud.
Kui vanemalt võetakse hooldusõigus täielikult ära, on vanemal siiski kehtiv ülalpidamiskohustus oma lapse ees. Ülalpidamiskohustusest "vabaneb" vanem vaid siis, kui laps lapsendatakse. Sellisel juhul kaotab vanem lapse suhtes lisaks kohustustele ka kõik õigused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab nõuda moraalse kahju hüvitamist, kuna ema pole lapsega piisavalt kohtumisi võimaldanud?20.03.2013
Tere
5-aastase lapse ema ignoreerib erinevatel ettekäänetel ja otsitud põhjustel kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorra täitmist. Aastate jooksul on suhtlemise puudulikkuse tõttu laps järk-järgult oma isast võõrandunud. Lapse ema käitumine ja lapsega suhtlemise minimaalsed võimalused on lapse isale mentaalselt väga traumeerivalt mõjunud. Kas lapse isal oleks lapse emalt õigus nõuda tekitatud psühholoogiliste kannatuste eest mittevaralise kahju hüvitamist? Kas eksisteerib sellekohast kohtupraktikat?
Vastuse eest ette tänades,
Lapse isa
5-aastase lapse ema ignoreerib erinevatel ettekäänetel ja otsitud põhjustel kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorra täitmist. Aastate jooksul on suhtlemise puudulikkuse tõttu laps järk-järgult oma isast võõrandunud. Lapse ema käitumine ja lapsega suhtlemise minimaalsed võimalused on lapse isale mentaalselt väga traumeerivalt mõjunud. Kas lapse isal oleks lapse emalt õigus nõuda tekitatud psühholoogiliste kannatuste eest mittevaralise kahju hüvitamist? Kas eksisteerib sellekohast kohtupraktikat?
Vastuse eest ette tänades,
Lapse isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt ühtegi kohtumenetlust mittevaralise kahju hüvitamiseks Teie poolt nimetatud põhjustel algatatud/käimas ei ole. Sellise kohtumenetluse alustamise perspektiivikuse osas ei julge ma samuti seisukohta võtta, sest vastav kohtupraktika puudub.
Küll aga soovitaksin ma Teil kohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorra rikkumisel pöörduda uuesti kohtusse lepitusmenetluse läbiviimiseks, mille käigus kohtunik selgitab uuesti kindlaksmääratud suhtlemiskorra täitmise olulisust. Samuti on võimalik peale lepitusmenetluse ebaedukat läbiviimist vastava kohtumääruse alusel viia läbi täitemenetlus, mil kohtutäituri vahendusel tehakse lapse üleandmine füüsiliselt võimalikuks või määratakse kohtumäärust rikkuvale vanemale sunniraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida pean ette võtma, kui ei julge last enam isa juurde lasta?19.03.2013
Tere,
Olen pöörunud oma murega juba omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Tema juures sain nõu, et peaksin pöörduma kohtu poole. Mure selles, et lapse isa vaimselt ahistab mind ning soovib mind kontrollida. Ta käitus minuga väga halvast. Praegugi, kui laps on isa juures, kontrollib ta mind igal hetkel ja tahab teada, kus ma olen ja millega tegelen. Või saadab väga nõmedaid sõnumeid. Suutis ükskord ka mu töökaaslase autokummid tühjaks lasta, kuna arvas, et meil on suhe. Viimane kord, kui nüüd laps oli isaga, siis koju tulles rääkis laps õhtul, et emme on l.... Ei tahaks küll mehelt lapsega kohtumise võimalust keelata, kuid samas ei julge ka last enam isa juurde saata, kui ta koju tulles sellised asju räägib.
Kas ma pean sundima 2-aastast last üle päeva isaga telefonis rääkima (kuna isa elab nädala sees eestist eemal)? Kas ma olen kohustatud talle last andma kui ma näen, et ta on ebastabiilne? Mida ma peaks tegema, et kohtusse pöörduda? Mis oleks minu õigused? Kas ma pean endale ise advokaadi palkama või on mul õigus riigiadvokaadile? Milliste summadega ma peaksin arvestama? Kaua tavaliselt sellised protsessid ajaliselt kestavad?
Olen pöörunud oma murega juba omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Tema juures sain nõu, et peaksin pöörduma kohtu poole. Mure selles, et lapse isa vaimselt ahistab mind ning soovib mind kontrollida. Ta käitus minuga väga halvast. Praegugi, kui laps on isa juures, kontrollib ta mind igal hetkel ja tahab teada, kus ma olen ja millega tegelen. Või saadab väga nõmedaid sõnumeid. Suutis ükskord ka mu töökaaslase autokummid tühjaks lasta, kuna arvas, et meil on suhe. Viimane kord, kui nüüd laps oli isaga, siis koju tulles rääkis laps õhtul, et emme on l.... Ei tahaks küll mehelt lapsega kohtumise võimalust keelata, kuid samas ei julge ka last enam isa juurde saata, kui ta koju tulles sellised asju räägib.
Kas ma pean sundima 2-aastast last üle päeva isaga telefonis rääkima (kuna isa elab nädala sees eestist eemal)? Kas ma olen kohustatud talle last andma kui ma näen, et ta on ebastabiilne? Mida ma peaks tegema, et kohtusse pöörduda? Mis oleks minu õigused? Kas ma pean endale ise advokaadi palkama või on mul õigus riigiadvokaadile? Milliste summadega ma peaksin arvestama? Kaua tavaliselt sellised protsessid ajaliselt kestavad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on mõlemal vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega isiklikult suhelda, kuid ilmselgelt on võimalikud ka teatud erisused. EV lastekaitse seaduse § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Eeltoodust tuleneb, et lapse ja vanema suhtlemist võiks piirata vaid olukorras, mil see kahjustab last.
Pelgalt asjaolu, et lapse isa käitub Teie suhtes halvasti (survestab, kontrollib jms), ei anna ilmselt alust isa ja lapse suhtluse piiramiseks. Tegemist peaks olema olukorraga, mil isa kahjustab oma käitumisega otseselt last.
Kui Te siiski tõesti tunnete, et ei usalda last isale ja Teie seisukohta toetab ka lastekaitsetöötaja, võite isale last nt ööseks mitte anda ja teha ettepanek korraldada kohtumine kolmekesi – Teie, laps ja isa. Samuti võib kohtumise korraldada neutraalsel pinnal lastekaitsetöötaja juuresolekul (Teie kohalolek ei ole iseenesest vajalik, eriti olukorras, mil Teie ja lapse isa suhted on halvad). Kui lapse isale selline ettepanek ei sobi, on tal õigus pöörduda lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole, Teil vajadus/alus kohtusse pöördumiseks antud juhul puudub.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik ühisvara jagamise hagi esitada kohtusse juba abielu ajal?19.03.2013
Meie abielu on kestnud 25 aastat. Alustasime nullist. Sain töökohast ametikorteri, mille hiljem erastasime tööosakute eest, mis müüdi 2000.a. Kohe soetati uus korter, mis sai vormistatud abikaasa nimele. Algselt remontisime selle ja lõplikult renoveerisime 2010. aastal. Majanduslikud ja abielulised suhted lõppesid 2011 a. lõpul, aga kooselu ei klappinud juba enne seda. Kuni tänase päevani jagame ühiselt soetatud elamispinda. Lahutus on ikka päevakorral olnud, aga põhjus, miks see senini tegemata, on selles, et ta ei taha minuga midagi jagada - ütleb, et kõik on tema pangaarvel oleva raha eest ostetud. Mingil ajal sai mulle selgeks, mis mäng käib ja hakkasin makse tema arvele oma arvelt maksma.
Nüüd pakub ta mulle kiiret lahutust perekonnaseisu ametis, aga mingeid kokkuleppeid vara jagamise suhtes nõus sõlmima ei ole, öeldes, et jagame hiljem. Teades tema riukalikke võtteid, pakun talle vastupidist varianti: jagame enne vara ja siis lahutame kiirelt, millest aga abikaasa kuuldagi ei taha ja on alust arvata, ta hakkab selle väärtust tahtlikult vähendama.
Sellest siis küsimus: kas on kohtusse võimalik anda hagi ühisvara jagamiseks, kui abielu on veel lahutamata?
Nüüd pakub ta mulle kiiret lahutust perekonnaseisu ametis, aga mingeid kokkuleppeid vara jagamise suhtes nõus sõlmima ei ole, öeldes, et jagame hiljem. Teades tema riukalikke võtteid, pakun talle vastupidist varianti: jagame enne vara ja siis lahutame kiirelt, millest aga abikaasa kuuldagi ei taha ja on alust arvata, ta hakkab selle väärtust tahtlikult vähendama.
Sellest siis küsimus: kas on kohtusse võimalik anda hagi ühisvara jagamiseks, kui abielu on veel lahutamata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara on võimalik jagada varaühisuse lõppedes.
Varaühisus lõppeb kolmel juhul:
• üks abikaasa sureb;
• sõlmitakse abieluvaraleping;
• abielu lahutatakse või
• varasuhe lõpetatakse ühe abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
Eeltoodust nähtub, et kohtuväliselt abielu lahutamata ühisvara võimalik jagada ei ole. Kuna Teie jaoks on oluline ka abielu lahutamine, ei ole erilist mõtet taotleda kohtult varaühisuse lõpetamist, samuti eeldaks see üsna kaalukaid põhjuseid, nagu näiteks olukorda, mil üks abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitsemisel.
Teie olukorras oleks kõige mõttekam taotleda koos abielu lahutamise hagiga ühisvara jagamist. Ilmselgelt on võimalik abielu lahutada ka koheselt ühisvara jagamata ja tegeleda ühisvara jagamisega hiljem, kuid võimalike komplikatsioonide vältimiseks tasuks ühisvara jagada kohe, kui abielu lahutatakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui lapse isa elab ise Soomes, aga mulle lapsega Soome minekuks nõusolekut ei anna?18.03.2013
Tere!
Läksin mehest lahku, tahan minna lastega Soome, aga ta ei taha anda mulle nõusolekut. Aga ise ta elab ja töötab Soomes. Kas mul on mingi võimalus see allkiri saada, sest ta ise ju Soomes ja saaks ka lastega rohkem....ja mul on paremad võimalused laste eest hoolitseda!
Päikest teile
Läksin mehest lahku, tahan minna lastega Soome, aga ta ei taha anda mulle nõusolekut. Aga ise ta elab ja töötab Soomes. Kas mul on mingi võimalus see allkiri saada, sest ta ise ju Soomes ja saaks ka lastega rohkem....ja mul on paremad võimalused laste eest hoolitseda!
Päikest teile
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastega välisriiki elama asumiseks (laste alalisest elukohast) on tõepoolest vajalik teise vanema nõusolek. Kui vanem põhjendamatult seda nõusolekut ei anna, on Teil õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda laste viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist. Nimetatud nõude rahuldamisel võite lastega välisriiki elama asuda teise vanema nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral osaleb ühisvara jagamisel ka mehe abieluväline laps?18.03.2013
Tere
Minu abikaasal on laps teise naisega, kuigi me oleme veel abielus. Kas sellises olukorras on õigus sellel lapsel osaleda vara jagamises ja kuidas üldse arvestatakse laste osa vara jagamisel?
Ette tänades
Minu abikaasal on laps teise naisega, kuigi me oleme veel abielus. Kas sellises olukorras on õigus sellel lapsel osaleda vara jagamises ja kuidas üldse arvestatakse laste osa vara jagamisel?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seda üldreeglina võrdsetes osades. Abikaasade ühised lapsed või emma-kumma abikaasa lapsed ühisvara jagamisel ei osale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa võib keelduda elatisraha maksmisest, öeldes, et minu elukaaslane saab isegi last toetada?18.03.2013
Tere
Elame laste isaga juba 6 aastat lahus. Lastele ta siiani pole elatist maksnud.
Andsin asja kohtusse ja kostja vastus tuli selline, et tema ei ole nõus mulle raha maksma, kuna minul on uus elukaaslane ja tema peab lapsi ülal pidama, ja kui siis võtab tüdruku nädalavahetusel enda juurde, tavaliselt (reede õhtul ja laupäeval) toob juba koju tagasi. Et siis minule raha ei anna, vaid annab 8-aastasele lapsele. No mis see 8-aastane laps teeb rahaga. Ostab kommi ja nänni. Ei mõtle ju sellele, et koju vaja süüa, et riided ja jalatsid selga ja muud tarbed osta.
Kostja toob selle ettekäändeks, et tema töötab küll ametlikult ja saab niiöelda miinimum palka, aga tööandja maksab ka mustalt.
Kostja elab uue naisega vabaabielu, sel naisel eelmisest kooselust ka laps, mida siis nüüd kostja peab ülal pidama, lisas ka kohtule sünnitunnistuse. Ja selle sama naisega neil ka ühine laps. Sellest saan ma aru, et on ülalpeetav. Kas kohus võtab arvesse ka selle nö naise eelmisest kooselust lapse. Olen ise töötuna ka ametlikult kirjas, tööd pole saanud, kuna elan maakohas. Elame toimetulekutoetuses, aga laste isa see ei huvita, kas ja kuidas lastel läheb.
Äkki saate kirjutada mulle ja nõu anda kuidas ma käituma kohtus pean, mis õigused ja võimalused minul on...
Tänan
Elame laste isaga juba 6 aastat lahus. Lastele ta siiani pole elatist maksnud.
Andsin asja kohtusse ja kostja vastus tuli selline, et tema ei ole nõus mulle raha maksma, kuna minul on uus elukaaslane ja tema peab lapsi ülal pidama, ja kui siis võtab tüdruku nädalavahetusel enda juurde, tavaliselt (reede õhtul ja laupäeval) toob juba koju tagasi. Et siis minule raha ei anna, vaid annab 8-aastasele lapsele. No mis see 8-aastane laps teeb rahaga. Ostab kommi ja nänni. Ei mõtle ju sellele, et koju vaja süüa, et riided ja jalatsid selga ja muud tarbed osta.
Kostja toob selle ettekäändeks, et tema töötab küll ametlikult ja saab niiöelda miinimum palka, aga tööandja maksab ka mustalt.
Kostja elab uue naisega vabaabielu, sel naisel eelmisest kooselust ka laps, mida siis nüüd kostja peab ülal pidama, lisas ka kohtule sünnitunnistuse. Ja selle sama naisega neil ka ühine laps. Sellest saan ma aru, et on ülalpeetav. Kas kohus võtab arvesse ka selle nö naise eelmisest kooselust lapse. Olen ise töötuna ka ametlikult kirjas, tööd pole saanud, kuna elan maakohas. Elame toimetulekutoetuses, aga laste isa see ei huvita, kas ja kuidas lastel läheb.
Äkki saate kirjutada mulle ja nõu anda kuidas ma käituma kohtus pean, mis õigused ja võimalused minul on...
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie laste isal on kohustus ülal pidada vaid enda lapsi, uue elukaaslase lapse suhtes tal ülalpidamiskohustust ei ole. Samuti ei ole Teie laste suhtes ülalpidamiskohustust Teie uuel elukaaslasel. Seega ei ole laste isa vastuargumendid Teie elatisnõudele asjakohased ja elatis nõutakse temalt suure tõenäosusega välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks mu praegune abikaasa minu lapse lapsendada, kui lapse isa ei anna ilmselt nõusolekut?18.03.2013
Tere,
Mul on esimesest suhtest tütar, kes on 3,5 aastane. Läksime lahku, kui laps oli umbes 2-aastane. Lapse isa last toetanud ei ole. Üksikuid asju ostnud sünnipäevaks ja vahest ka niisama. Abiellusin oma praeguse abikaasaga 2012. aasta suvel ja nüüd tulemas ka teine laps. Sooviks teada kuidas ja kui keeruline oleks protsess, et mu praegune abikaasa avaldaks soovi lapsendada tütar mu esimesest suhtest? Tütar ei ole minu perekonnanimega ja tüdruku isa ei annaks vabatahtlikku nõusolekut ainuüksi kiusu pärast. Last pole ta vaatamas käinud hetke seisuga 4 kuud ja toetust ei ole laps ka saanud.
Kas selline asi on üldse võimalik kui lapse isa ei anna nõusolekut?
Või mis oleks sellisel juhul kõige mõistlikum tegu?
Mul on esimesest suhtest tütar, kes on 3,5 aastane. Läksime lahku, kui laps oli umbes 2-aastane. Lapse isa last toetanud ei ole. Üksikuid asju ostnud sünnipäevaks ja vahest ka niisama. Abiellusin oma praeguse abikaasaga 2012. aasta suvel ja nüüd tulemas ka teine laps. Sooviks teada kuidas ja kui keeruline oleks protsess, et mu praegune abikaasa avaldaks soovi lapsendada tütar mu esimesest suhtest? Tütar ei ole minu perekonnanimega ja tüdruku isa ei annaks vabatahtlikku nõusolekut ainuüksi kiusu pärast. Last pole ta vaatamas käinud hetke seisuga 4 kuud ja toetust ei ole laps ka saanud.
Kas selline asi on üldse võimalik kui lapse isa ei anna nõusolekut?
Või mis oleks sellisel juhul kõige mõistlikum tegu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina võib lapse lapsendada tema vanemate nõusolekul. Erandkorras ei ole vanema nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud.
Teie olukorras oleks ilmselt kõige reaalsem lapsendamise lubamine isa nõusolekuta siis, kui isalt võetaks lapse isikuhooldus täielikult ära. Tuleb muidugi märkida, et isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine eeldab väga kaalukaid asjaolusid ja on käsitletav väga äärmusliku abinõuna, pelgalt asjaolu, et isa ei ole last toetanud ja teatud perioodi jooksul lapsega kohtunud, selleks suure tõenäosusega alust ei anna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand