Perekonnaõigus
Küsimus: Miks Eesti Riik ei aktsepteeri Soome kohtu lahutuse teatist ja loeb meest ikka veel abielus olevaks?28.03.2013
Tere!
Abielupaar, kes elasid 3a lahus (üks Soomes, teine Eestis), võtsid nõuks lõpuks lahutada ja lahutus ka toimus Soome kohtus ilma Eestis elava mehe kohalviibimiseta. Saadeti teatis, et lahutus on jõustunud ja ka sellekohane sissekanne on tehtud Euroliidu Rahvusregistrisse.
Miks aga Eesti Riik seda teatist ei aktsepteeri ja loeb meest ikka veel abielus olevaks? Kas ei peaks need asjad olema automaatselt üle kantud Eesti Rahvusregistrisse? Kuidas peaks edasi toimima?
Abielupaar, kes elasid 3a lahus (üks Soomes, teine Eestis), võtsid nõuks lõpuks lahutada ja lahutus ka toimus Soome kohtus ilma Eestis elava mehe kohalviibimiseta. Saadeti teatis, et lahutus on jõustunud ja ka sellekohane sissekanne on tehtud Euroliidu Rahvusregistrisse.
Miks aga Eesti Riik seda teatist ei aktsepteeri ja loeb meest ikka veel abielus olevaks? Kas ei peaks need asjad olema automaatselt üle kantud Eesti Rahvusregistrisse? Kuidas peaks edasi toimima?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

1. juuli 2012. aastal jõustus tõepoolest Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe, millest tulenevalt ei nõuta enam perekonnaseisuandmete väljavõtete apostillimist. Üheks selliseks väljavõtteks on ka abielulahutuse tõend.
Kohtuotsus, mis tõendab abielu lahutamist, ei ole siiski abielulahutuse tõend. Abielulahutuse tõendi väljastab perekonnaseisuasutus, kes on teinud kande abielu lahutamise kohta – antud juhul tehakse kanne kohtulahendi alusel. Seega tuleks Teil hankida abielulahutuse tõend, mis tõepoolest ei vaja enam apostillimist (seda juhul, kui tegemist on Eesti-Soome suhtega).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada kompromisslepinguga mõistetud elatist?28.03.2013
Soovin abielu lahutada, aga samas ka lastele elatise suurendamist. Lastele on elatis kompromisslepinguga mõistetud välja, aga selle suurus 139 eurot jääb napiks. Kas elatist on võimalik suurendada, kas seda tehakse kohtus? Laste isa elatise suurendamisega nõus ei ole. Kui elatis mõistetakse kohtulikult välja ja sellele ei järgne kompromisslepingut, kas siis elatisraha laekub reeglipäraselt ehk igakuiselt omapoolse torkimiseta. Kas elatisrahade suurendamine on võimalik koos lahutusega? Lapsed on 18- ja 15-aastased ja õpivad. 18-aastane on kroonilise haigusega.
Küsimusi on palju, loodan siiski vastust.
Küsimusi on palju, loodan siiski vastust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatis on konkreetses suuruses kohtu poolt välja mõistetud ja kohtuväliselt ei õnnestu laste isaga elatise suurendamises kokkuleppele jõuda, tuleb elatise suurendamiseks pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Kui kohus Teie nõude rahuldab ja elatist suurendab, tuleb laste isal hakata elatist maksma kohtuotsusega määratud ulatuses. Kui ta seda ei tee, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole ja algatada laste isa suhtes täitemenetlus.
Kui Te abikaasaga abielu lahutamise osas üksmeelele ei jõua, st abikaasa ei ole nõus abielu kokkuleppel perekonnaseisuasutuses lahutama, tuleb abielu lahutamise hagi esitada kohtule. Hagi elatise suurendamiseks ja abielu lahutamiseks võite esitada üheaegselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees oleks pidanud küsima minu nõusolekut, kui uue naise meie korterisse elama võttis?27.03.2013
Mees pöördus advokaadi poole, et saada minult lahutust. Oleme lahus elanud 12 aastat. Mehel on uus elukaaslane ja laps, kellega nad koos on elanud juba üle 5 aasta, meie abielu vältel soetatud korteris. Kas minu abikaasa oleks minult pidanud eelnevalt nõusoleku võtma, et sinna korterisse kedagi elama lubada? Kas mul on õigust nõuda kompensatsiooni nende aastate eest, mil ma ei ole saanud ühisvara kasutada? Lisaks soovin veel poolt korteri maksumusest. Abikaasa ei soovi minuga rahalistel teemadel rääkida, küll aga tahab lahutust. Kas ma peaksin endale samuti advokaadi palkama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kirjeldatud korteri näol on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, on Teil õigus taotleda korteri kui ühisvara jagamist. Eelkõige tuleks üritada abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ja notari juures ühisvara jagamise leping sõlmida, kuid kui see ei õnnestu, peaks ühisvara jagamist taotlema kohtus. Kohtusse saate ühisvara jagamiseks pöörduda kas peale abielu lahutamist või samaaegselt abielu lahutamise hagiga.
Otseselt ei olnud abikaasal kohustust Teid teavitada, et tema uus kaaslane kolib Teie ja Teie abikaasa ühisvara hulka kuuluvasse korterisse, pigem on tegemist moraaliküsimusega. Seda eelkõige põhjusel, et pool korterist kuulub abikaasale ja tal on õigus otsustada, kes nö tema osas viibib.
Samuti ei ole minu hinnangul võimalik nõuda hüvitist selle aja eest, mil Te ühisvarasse kuuluvat korterit ei kasutanud, sest seadus annab abieluliste suhete lõppemisel õiguse taotleda abielu lahutamist ja ühisvara jagamist. Kui abielu lahutatakse ja ühisvara jagatakse nö õigeaegselt, saab vältida kõikvõimalikke ühisvara puudutavaid komplikatsiooni tulevikus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vana peab laps olema, et asuda välismaale elama ilma isa kirjaliku loata?27.03.2013
Tere.
Kui vana peab laps olema, et asuda välismaale elama ilma isa kirjaliku loata?
Kui vana peab laps olema, et asuda välismaale elama ilma isa kirjaliku loata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps saab täisealiseks ehk 18-aastaseks, võib ta iseseisvalt vastu võtta otsuse, kus ta elama hakkab ja vanem last kuidagi takistada enam ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada, et elukaaslane peab meid üleval?27.03.2013
Tere
Elame mehega mitu aastat koos. Abielus ei ole. Tema elab Soomes ja mina Eestis. Mul on eelmisest abielust kolm alaealist last. Oleks vaja sellist tõendit, et tema peab mind ja lapsi üleval siin Eestis. Et oleme nagu üks pere. Kas on mingit sellist tõendit võimalik väljastada ja kus seda saab taotleda?
Elame mehega mitu aastat koos. Abielus ei ole. Tema elab Soomes ja mina Eestis. Mul on eelmisest abielust kolm alaealist last. Oleks vaja sellist tõendit, et tema peab mind ja lapsi üleval siin Eestis. Et oleme nagu üks pere. Kas on mingit sellist tõendit võimalik väljastada ja kus seda saab taotleda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks jääb Teie jutu põhjal arusaamatuks, kuhu ja mille jaoks peate sellesisulise tõendi esitama, mis raskendab omakorda küsimusele vastamist. Ilmselt on tegemist mingisuguse toetusega, mida Soome riik sellises olukorras Teie mehele maksaks.
Sellegipoolest ei oska ma Teie küsimusele konkreetset vastust anda, sest Eestis ükski ametiasutus minu teada sellist tõendit/teatist ei väljasta. Soovitan Teil uurida sellelt asutuselt, kuhu peate vastava tõendi esitama, mis vormis peaks tõend olema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus võib lahutada abielu välismaalasest ka tagaselja?27.03.2013
Tere,
olen abiellunud 2010 Eestis välismaalasega, kellel ei ole Eesti residentsi. Praegu elab ta UK, kuid keeldub vastamast Eesti kohtule. Hagi sisse antud eelmise aasta juulis. Nagu ma kohtuga konsulteerides aru saan, on võimalik protsessi jätkata, kui ta saadaks neile kirja. Seda ta oma isiklikel põhjustel ei ole nõus tegema ning lihtsalt ignoreerib kohtukutset, üritades seda jätkuvalt edasi lükata temale sobivaks ajaks. Kas seaduses on klauslit, et kui teatud aja jooksul ei saada teda kätte või ta ei vasta meilidele, telefonile ning ametlikele kohtukutsetele, lahutada abielu ilma tema allkirjata? Ma olen kohtule juba ütelnud, miks ta manipuleerib ja ei vasta ning milliseid omakasusid ta püüab kätte võidelda. Kuna meil ei ole ühist last, mina tema vara ei soovi ja minult ei ole tal midagi saada. Ma lihtsalt tahan selle agoonia lõpetada ja lahutuse kätte saada.
olen abiellunud 2010 Eestis välismaalasega, kellel ei ole Eesti residentsi. Praegu elab ta UK, kuid keeldub vastamast Eesti kohtule. Hagi sisse antud eelmise aasta juulis. Nagu ma kohtuga konsulteerides aru saan, on võimalik protsessi jätkata, kui ta saadaks neile kirja. Seda ta oma isiklikel põhjustel ei ole nõus tegema ning lihtsalt ignoreerib kohtukutset, üritades seda jätkuvalt edasi lükata temale sobivaks ajaks. Kas seaduses on klauslit, et kui teatud aja jooksul ei saada teda kätte või ta ei vasta meilidele, telefonile ning ametlikele kohtukutsetele, lahutada abielu ilma tema allkirjata? Ma olen kohtule juba ütelnud, miks ta manipuleerib ja ei vasta ning milliseid omakasusid ta püüab kätte võidelda. Kuna meil ei ole ühist last, mina tema vara ei soovi ja minult ei ole tal midagi saada. Ma lihtsalt tahan selle agoonia lõpetada ja lahutuse kätte saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abieluasjas ei tohi kohus teha tagaseljaotsust, kuid võib asja lahendada sisuliselt, kui üks pooltest kohtuistungilt puudub ja hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Teie jaoks tähendab eelpool nimetatu seda, et kui abikaasa ei ilmu kohtuistungile ega põhjenda kuidagi oma mitteilmumist, võib kohus sellest hoolimata teha otsuse, st rahuldada Teie hagi, kui asjaolud on kohtu hinnangul vastavad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes maksab kohtukulud, kui pöördume kohtusse, et õde maksaks ka isa hooldekodu tasu?26.03.2013
Tere!
Meid on 4 õde - s.t. meie isal on neli tütart. Mina olen oma sügava puudega, kõneraskustega ja allkirjavõimetut parkinsonihaiget isa hooldanud 10 aastat, kes vajas ööpäevaringset hooldust. Neli aastat tagasi mu tervis ei pidanud enam sellele füüsilisele ja vaimsele koormusele vastu. Perearst ja isa psühhiaater olid mulle juba korduvalt soovitanud selline raske haige paigutada vastavasse hooldusasutusse, kus arstiabi on kohe käepärast. Oma kahe õega arutanud, leidsime sobiva hooldekodu. Kolmas õde ei tahtnud sellest midagi kuulda - tema oli vastu, et ta peab midagi maksma. Ja pole siiani sentigi isa hoolduse eest maksnud.
Oleme kolmekesi kõik need 4 aastat maksnud isa hooldusarveid. Kuid elu läheb järjest kallimaks, ise kaotasin töö pool aastat tagasi... Oleks mõeldamatu, et peame makseraskuste pärast voodihaige inimese hooldekodust ära tooma.
Olen septembrist 2012 määratud isa hooldajaks. Kas meil kolmel õel on lootust kohtu poole pöördudes panna ka meie neljas maksma isa hooldusarvete eest? Kas sellel juhul maksab kohtukulud see, kes kohtule avalduse tegi?
Tänan!
Meid on 4 õde - s.t. meie isal on neli tütart. Mina olen oma sügava puudega, kõneraskustega ja allkirjavõimetut parkinsonihaiget isa hooldanud 10 aastat, kes vajas ööpäevaringset hooldust. Neli aastat tagasi mu tervis ei pidanud enam sellele füüsilisele ja vaimsele koormusele vastu. Perearst ja isa psühhiaater olid mulle juba korduvalt soovitanud selline raske haige paigutada vastavasse hooldusasutusse, kus arstiabi on kohe käepärast. Oma kahe õega arutanud, leidsime sobiva hooldekodu. Kolmas õde ei tahtnud sellest midagi kuulda - tema oli vastu, et ta peab midagi maksma. Ja pole siiani sentigi isa hoolduse eest maksnud.
Oleme kolmekesi kõik need 4 aastat maksnud isa hooldusarveid. Kuid elu läheb järjest kallimaks, ise kaotasin töö pool aastat tagasi... Oleks mõeldamatu, et peame makseraskuste pärast voodihaige inimese hooldekodust ära tooma.
Olen septembrist 2012 määratud isa hooldajaks. Kas meil kolmel õel on lootust kohtu poole pöördudes panna ka meie neljas maksma isa hooldusarvete eest? Kas sellel juhul maksab kohtukulud see, kes kohtule avalduse tegi?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Mitu sama astme sugulast, nagu Teie ja Teie kolm õde, täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nimetatu tähendab seda, et abivajaja isa suhtes lasub ülalpidamiskohustus kõikidel tema (täisealistel) lastel, kuid iga lapse ülalpidamise suurus oleneb selle lapse varalisest seisundist ja suhetest isaga. Seega, kui ühel Teie õdedest puudub soov isa ees lasuvat ülalpidamiskohustust täita, kuid samas tema sissetulek ja nö suhted isaga seda võimaldavad, tuleb tal sarnaselt teiste õdedega abivajava isa ülalpidamises osaleda.
Isa nimel kohtusse pöördumiseks peaksite olema isa eestkostja. Kui algatate vastava kohtumenetluse, saate kohtult taotleda, kelle kanda soovite menetluskulud jätta, nt võite taotleda kohtukulude jätmist selle õe kanda, kellest tulenevalt olite üldse sunnitud kohtumenetluse algatama. Iseasi, kas kohus Teie sellekohase nõude rahuldab, reeglina jäetakse perekonnaasjades poolte menetluskulud nende endi kanda, st kulud kannab see, kes mingisuguse kulutuse tegi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab, kui ma ei taha maksta oma "isa" hooldekodu arveid, ta oli vägivaldne ja rikkus mu lapsepõlve?25.03.2013
Olin 10-aastane kui mu vanemad lahutasid. See juhtus 35a tagasi. Isa oli füüsiliselt vägivaldne alkohoolik. Mäletangi ainult purupurjus ja märatsevat inimest. Kohus mõistis temalt välja alimendid mulle ja vennale, need peeti palgast kinni. Mingil ajal peale lahutust läks ta elama teise naise juurde, ka seal peres olid lapsed. Ta ei ole kunagi, ühtki korda, kontakteerunud minuga, pole absoluutselt mingit sidet püüdnudki hoida, ma ei tunneks teda äragi ja tema mind ja mu lapsi ka mitte, venda samuti. Ta sai aastaid tagasi päranduse, see läks kõik sinna teise perre või kuhu iganes. Kuid nüüd, kui ta on vilets ja haige, pani too elukaaslane minu nn isa hooldekodusse, abielus nad pole, isa nimel pole mingit varandust ja hoolduskulusid pean loomulikult maksma mina ja mu vend. Too naine algul keeldus igasugusest maksmisest kuid lõpuks siiski soostus tasuma ka mingi osa. Kas mul on mingitki lootust sellest tasumisest keelduda, see mees on mulle täiesti võõras, ta rikkus mu lapsepõlve ja mu vaimse tasakaalu. Nüüd rikub ta ka mu täiskasvanu elu, mul on omal lapsed ja lapselaps, kes vajavad aeg-ajalt toetamist ja abi aga mina pean maksma tollele joodikule, kes pole mulle kunagi isa eest olnud. Kui ta lahkus meie kodust, olin ma üliõnnelik. Ma kardan, et kui mina keeldun, siis hakatakse minu lastelt seda raha nõudma. Ma olen teadlik, et mul on see kohustus ja ma täidaksin seda heal meelel, kui tegu oleks kalli inimesega aga praegu ma ei suuda ennast sundida seda raha maksma. Mis saab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kohus võib Teid ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Iseenesest isa Teie ülalpidamise kohustuse täitmist (jämedalt) rikkunud ei ole, kui elatis kunagi temalt välja mõisteti ja see tema palgast ka kinni peeti – ülalpidamiskohustuse rikkumine on nö kõige levinum alus ülalpidamiskohustuse piiramiseks/sellest vabastamiseks analoogses olukorras.
On küsitav, kas Teie poolt kirjeldatud asjaolud annavad aluse Teie ülalpidamiskohustuse piiramiseks/ülalpidamiskohustusest vabastamiseks abivajava isa ees. Ühest küljest on arusaadav, et Teilt oleks ebasobiv abivajava isa ülalpidamise kohustuse täitmist nõuda, kuid kas tegemist oleks äärmise ebaõiglusega, peaks väljaselgitama oluliselt põhjalikum analüüs.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas müüa korter, kui mees elab selles sees ja välja kuhugi kolida ei ole?23.03.2013
Kuidas toimida peale lahutust korterisse elama jäänud mehega? Tegu on 11 a kestnud abielu lahutamisega kohtus, kus ei toimunud vara jagamist, mõisteti välja elatis meie 10 a tütrele. Kuna kodune olukord oli raske, kolisin lapsega peale hagi esitamist üürikorterisse ja elan seal siiani. Seda korterit tahaksin ka ära osta. Eelmisel korteril olid talvel üürivõlad, sest ma töötasin üle nelja aasta üksinda, kasvatasin last ja pidasin ka meest üleval, sest ta oli töötu ja puudus sissetulek. Samal päeval kui toimus lahutus, mis kestis 9 kuud, pöördus mees sotsiaalosakonda toetuse saamiseks ja selleks oli tal vaja üürilepingut minu kui omaniku käest. Kirjutasin sellele alla, aga leppisime kokku, et müüme selle korteri ära ja ostame mõlemale eraldi. Ta oli nõus ja on ka nüüd, aga kuna ta elab seal sees ja on muutnud oma tegevuse tagajärjel korteri prügimäeks, ei soovi isegi kinnisvara seda müüki võtta. Imelikul kombel on ta jätkuvalt töötuna hakanud üüri maksma rohkem, kui saab toetust sotsiaalosakonnast, aga vana võlg on üleval ja seda nõuab ühistu minult kui omanikult. Korter on ühisvara. Samas ei ole ta lapsele elatusraha maksnud. Ühe korra, kui elatise võlg oli 480€, tegin avalduse täitevametisse, aga vältimaks sellesama korteri sundmüüki, sest mehel midagi muud ei ole, võtsin avalduse tagasi. Nüüd on võlg jälle 4*145 €.
Õnnetuseks on mu palk nii väike, et ma ei saa ka pangast laenu endale korteri ostmiseks ja mu üürileping kehib 1 juunini, omanik soovib korterit kindlasti ära müüa. Kas jään siis lapsega koduduks? Vanasse korterisse tagasiminek on välistatud ja kui kohtus vara jagada, mida ma kuidagi ei tahaks, mida see lahendaks? Poolt raha tal pole ja enne müümist teda kuhugi ära kolida ei ole ka, et ruumid saaks koristatud ja tühjaks. Palun aidake kaasa mõelda ja andke nõu, kuidas toimida. Lisan veel, et olen 50+ naine, mis ei tee asja mitte lihtsamaks.
Teid ette tänades.
Õnnetuseks on mu palk nii väike, et ma ei saa ka pangast laenu endale korteri ostmiseks ja mu üürileping kehib 1 juunini, omanik soovib korterit kindlasti ära müüa. Kas jään siis lapsega koduduks? Vanasse korterisse tagasiminek on välistatud ja kui kohtus vara jagada, mida ma kuidagi ei tahaks, mida see lahendaks? Poolt raha tal pole ja enne müümist teda kuhugi ära kolida ei ole ka, et ruumid saaks koristatud ja tühjaks. Palun aidake kaasa mõelda ja andke nõu, kuidas toimida. Lisan veel, et olen 50+ naine, mis ei tee asja mitte lihtsamaks.
Teid ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks ei tule Teie kirjeldusest päris täpselt välja, kas korter, kus Teie lahutatud abikaasa elab, on Teie ja endise abikaasa ühisvara või hoopis Teie lahusvara. Kui tegemist on Teie lahusvaraga, on Teil õigus nõuda endise abikaasa väljakolimist sellest korterist.
Kui tegemist on Teie ja abikaasa ühisvaraga, on endisel abikaasal õigus poolele sellest. Märkisite, et endisel abikaasal ei oleks võimalik hüvitada Teile poolt korteri maksumusest, seega ühisvara jagamine selliselt, et endine abikaasa saab korteri enda ainuomandisse ja hüvitab Teie osa, ei toimiks.
Minu hinnangul oleks kõige mõistlikum siiski korter müüa ja müügitulu jagada Teie ja endise abikaasa vahel võrdsetes osades – muud võimalust ma antud juhul olukorra lahendamiseks ei näekski. Küsimuses, kus endine abikaasa korteri müügi ajal ja kuni elukoha soetamiseni elama hakkab, ma kahjuks Teid kuidagi aidata ei saa/ei oska.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha maksmine käib eelmise kuu eest või tuleb iga kuu ette maksta?22.03.2013
Tere!
Minu lapse isa maksab elatist tagasiulatuvalt, see tähendab, et jaanuaris laekub detsembrikuu elatisraha.
Kas on see õige, et nii maksab?
Minu lapse isa maksab elatist tagasiulatuvalt, see tähendab, et jaanuaris laekub detsembrikuu elatisraha.
Kas on see õige, et nii maksab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tegelikult näeb seadus ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand