Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ja kuidas saab muuta kohtu kaudu tehtud elatisraha kompromisslepingt?08.03.2013
Kaks aastat tagasi tegime abikaasaga kompromisslepingu läbi kohtu, et tal on kohustus oma lapsi rahaliselt toetada kuni nende päevaste õpingute lõpuni.
Hetkel üks laps on 21 ja õpib ülikoolis päevases õppes, järgmine 18 ja lõpetab gümnaasiumi ja kolmas on 15 ning õpib põhikoolis.
Milline on tema kohustus oma 21-aastase päevases õppevormis õppiva lapse ees?
Kuna väljanõutud summa on ühe lapse kohta 139 eurot ja see ei kata poolt lapsele minevaid kulutusi, siis kas kompromisslepingut saab muuta?
Hetkel üks laps on 21 ja õpib ülikoolis päevases õppes, järgmine 18 ja lõpetab gümnaasiumi ja kolmas on 15 ning õpib põhikoolis.
Milline on tema kohustus oma 21-aastase päevases õppevormis õppiva lapse ees?
Kuna väljanõutud summa on ühe lapse kohta 139 eurot ja see ei kata poolt lapsele minevaid kulutusi, siis kas kompromisslepingut saab muuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal lasub kohustus ülal pidada oma alaealist last ja kuni 21-aastast last, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodust nähtub, et 21-aastase kõrgharidust omandava lapse suhtes vanemal ülalpidamiskohustust ei ole, seega kõige vanema lapse suhtes (endisel) abikaasal elatise maksmise kohustust enam ei ole. Ilmselgelt võib vanem oma last edasi toetada ka siis, kui seadus teda enam selleks ei kohusta.
Kohtulikult kinnitatud kompromissi on võimalik muuta küll – selleks peaksite pöörduma kohtu poole elatise suurendamise nõudega. Kompromissi muutmise aluseks on asjaolu, et laste vajadused on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga suurenenud. Nimetatut peaksite olema võimeline kohtule ka tõendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hageda varaühisuse lõpetamist?07.03.2013
Tere !
Soovin hageda varaühisuse lõpetamist, sest mu abikaasa ei osale ühisvara majandamises (ei maksa kommunaalmakse, ei osta kütet ega aita mul kinnisvara ehitamiseks võetud pangalaenu tasumisel) ja samuti ei toeta ta materiaalselt meie ühiseid lapsi (1 alaealine ja teine kõrgkoolis õppiv). Kuidas peaksin toimima, esitama hagi avalduse kohtule? Kas saan seda teha interneti teel?
Soovin hageda varaühisuse lõpetamist, sest mu abikaasa ei osale ühisvara majandamises (ei maksa kommunaalmakse, ei osta kütet ega aita mul kinnisvara ehitamiseks võetud pangalaenu tasumisel) ja samuti ei toeta ta materiaalselt meie ühiseid lapsi (1 alaealine ja teine kõrgkoolis õppiv). Kuidas peaksin toimima, esitama hagi avalduse kohtule? Kas saan seda teha interneti teel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite lõpetada Teie ja abikaasa varaühisuse, tuleb Teil kohtule esitada põhjendatud hagiavaldus, st tuleb välja tuua põhjus(ed), miks tuleks varaühisus lõpetada.
Hagiavaldust on võimalik esitada nii paberkandjal kui ka interneti teel – viimasel juhul tuleb dokument esitada digitaalselt allkirjastatuna kohtu e-posti aadressile või läbi veebikeskkonna www.e-toimik.ee.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas leida lapse isa, kes ei maksa elatist ja on läinud välismaale elama?05.03.2013
On olemas jõustunud kohtuotsus elatise väljamõistmiseks lapse isalt. Kuid lapse isa kolis Iirimaale ja tema elukoht pole teada, samuti täitemenetlus ei andnud mingit tulemust, Iirimaa kohus ei leidnud teda.
Esitasin hagiavaldust Maakohtusse asenduskohustuse määramiseks, et isa vanemad tasuks elatist. Sain kohtuotsust ja seal on kirjas, et vanemad on pensionärid, seega nende tulu on väga väike ja nad ei ole kohustatud elatist tasuma.
Kas on võimalik kuidagi teisiti leida lapse isa, kas esitada avaldus politseisse?
Esitasin hagiavaldust Maakohtusse asenduskohustuse määramiseks, et isa vanemad tasuks elatist. Sain kohtuotsust ja seal on kirjas, et vanemad on pensionärid, seega nende tulu on väga väike ja nad ei ole kohustatud elatist tasuma.
Kas on võimalik kuidagi teisiti leida lapse isa, kas esitada avaldus politseisse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjeldusest nähtub, et olete teinud kõik endast oleneva lapse isalt elatise kättesaamiseks, kuid paraku tulemusteta. Ilmselt rohkem midagi teha ei olegi, kui esitada politseisse avaldus lapse isa otsingute alustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18-aastase lapseootel naise isa saab abiellumist keelata?05.03.2013
Noor naine (18 aastat vana) on rase. Sündiva lapse isa (20 aastat vana) on valmis abielluma ja vastutama oma pere eest.
Raseda naise isa ei anna oma luba abiellumiseks (kasutades seda, et tema tütar materiaalselt sõltub temast), kuna arvab, et noormees on liiga vaene ja ei vasta nende tasandile. Samal ajal noore naise isa tahab nõuda noormehelt lastele elatisraha maksmist (25% palgast).
Missugused õigused on noorel mehel?
Raseda naise isa ei anna oma luba abiellumiseks (kasutades seda, et tema tütar materiaalselt sõltub temast), kuna arvab, et noormees on liiga vaene ja ei vasta nende tasandile. Samal ajal noore naise isa tahab nõuda noormehelt lastele elatisraha maksmist (25% palgast).
Missugused õigused on noorel mehel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuna tegemist on täisealise isikuga, ei saa vanemad kuidagi lapseootel naisterahva abiellumist takistada (olenemata sellest, et naine on noor ja vanemad ei pea lapse isa nö sobivaks kandidaadiks).
Ka elatisraha nõudmine on lapse ema otsustada, lapse vanaisal (ega vanaemal) sellist õigust antud juhul ei ole.
Lapse isal on lapse sündides lapse suhtes samasugused õigused nagu lapse emal – tal on õigus lapsega suhelda ja tema kasvatamises osaleda. Ka siin ei saa vahele astuda lapse vanavanemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ülalpidamiskohustusega isik võib ülalpeetavalt nõuda kulude katteks oma vara kasutamist (N müüki)?04.03.2013
Kas ülalpidamiskohustusega isik (ka kohalik omavalitsus) võib nõuda ülalpeetavalt ülalpeetava vara kasutamist ülalpeetava ülalpidamiskulude katteks? Kasutamise all on mõeldud näiteks kinnisvara väljarentimist või vara müüki.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Rohkem ma Teid kahjuks kuidagi nõustada ei oska, sest küsimus on esitatud äärmiselt lühidalt ja puuduvad asjaolud, mille põhjal saaksin olukorda analüüsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline leping tagaks mulle juhuks, kui mees sureb enne mind, õiguse elada mehe korteris?01.03.2013
Olen abielus mehega, kellele kuulus meie praegune eluase enne abiellumist.
Milline leping tagaks minule edaspidise täieliku õiguse elada ka siis seal, kui mees peaks lahkuma sellest elust enne mind?
Mehel on eelmisest abielust kolm last, minul üks laps. Ühiseid lapsi meil ei ole. Palun nõu.
Milline leping tagaks minule edaspidise täieliku õiguse elada ka siis seal, kui mees peaks lahkuma sellest elust enne mind?
Mehel on eelmisest abielust kolm last, minul üks laps. Ühiseid lapsi meil ei ole. Palun nõu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik teha abikaasaga notari juures abikaasade vastastikune testament, millega nimetate teineteist vastastikku pärijateks või teete surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Ilmselt võib Teie abikaasa ka üksi testamendi teha, millega pärandab kogu oma vara Teile, sh teie ühise eluaseme.
Soovitan Teil täpsema informatsiooni saamiseks notari poole pöörduda, kes oskab soovitada parimat võimalikku lahendust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hooldekodu arveid peavad maksma lisaks pojale ka surnud teise poja lapsed?01.03.2013
Vastavalt PkS §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kui hooldust vajaval vanainimesel oli kaks poega (üks surnud). Elus olev poeg on alkoholismi tagajärjel raske puudega, ei oma peret. Surnud pojal oli 2 last. Kellest üks ei tööta, teine töötab - omab peret. Kas sellisel juhul jääb 100% vanainimese hooldekodu kulud tõesti kanda isikule, kes töötab ja saab oma eluga hakkama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 105 lõike 2 kohaselt annab alanejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, seega eeskätt lasub abivajava isiku ülalpidamiskohustus tema lapsel ehk siis antud juhul vanainimese elus oleval pojal.
Kui see poeg ei ole võimeline oma ema/isa ülal pidama, võib ülalpidamiskohustus asenduskohustusena üle minna lastelastele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isaga ei ole mingit sidet ega kontakti olnud, kas siis pean ikkagi maksma tema hooldekodu arved?01.03.2013
Tere!
Enda isadus sai tuvastatud kohtu teel 25-aastasena, kuna tegemist oli kodakondsuse saamisega. Enne seda ja nüüdki elame teineteisest suhteliselt lahku. Kumbki ei torgi teise ellu. Lapsena isa lihtsalt polnud. Samas me kõik vananeme ja kuidas on seadusega? Kui isa tervis nüüd alt peaks vedama ja sattuma näiteks hooldekodusse, siis kas pean mina maksma tema puudujääva hoolduse osa, kuna pension on ju nii väike. Või kuidas üldse sellise suhte korral peab toimima? Aitäh vastuse eest.
Enda isadus sai tuvastatud kohtu teel 25-aastasena, kuna tegemist oli kodakondsuse saamisega. Enne seda ja nüüdki elame teineteisest suhteliselt lahku. Kumbki ei torgi teise ellu. Lapsena isa lihtsalt polnud. Samas me kõik vananeme ja kuidas on seadusega? Kui isa tervis nüüd alt peaks vedama ja sattuma näiteks hooldekodusse, siis kas pean mina maksma tema puudujääva hoolduse osa, kuna pension on ju nii väike. Või kuidas üldse sellise suhte korral peab toimima? Aitäh vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjoontes lasub lapsel kohustus oma abivajava vanema eest hoolitseda, kuid siin on siiski teatud erandid. Üheks selliseks on muuhulgas see, et kui vanem ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse ees (reeglina vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last).
Teie kirjeldusest järeldan, et isa Teie elus ja kasvatamises osalenud ei ole, samuti ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust Teie ees. Sisuliselt võiks see anda alust Teie ülalpidamiskohustuse piiramisel tema ees, nt olukorras, mil tuleks tasuda isa hooldekodu arveid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ema nõuab suuremat elatist kui kokku leppisime, kas peaksin igaks juhuks koguma tšekke oma panuse tõendamiseks?01.03.2013
Maksan oma kahele lapsele elatist iga kuu ja kokkulepitud summas. Kusjuures kõik kulutused riietele, jalanõudele, koolitarvetele, spordile, vaba aja üritustele, mobiiliarvetele - ühesõnaga kõikidele ostudele, on jäänud minu kanda ja seda alates ajast, mil lahku läksime. Tihti ületab see kokkulepitud summa mitmekordselt. Igas kuus elavad lapsed mõne aja ka minu pool.
Aga sellest hoolimata leiab laste ema, et kokkulepitud summa s.o 300€ kuus on väike, ähvardab ja nõuab summa suurendamist.
Kas tal on õigus eelpooltoodut arvestades nõuda elatise suurendamist? Näiteks kohtu kaudu? Kas peaksin ettenägelik olema ja hakkama koguma ning alles hoidma lastele ostetud asjade tšekke, et mul oleks võimalus tõestada omapoolset panustamist?
Tänan ette vastuse eest!
Aga sellest hoolimata leiab laste ema, et kokkulepitud summa s.o 300€ kuus on väike, ähvardab ja nõuab summa suurendamist.
Kas tal on õigus eelpooltoodut arvestades nõuda elatise suurendamist? Näiteks kohtu kaudu? Kas peaksin ettenägelik olema ja hakkama koguma ning alles hoidma lastele ostetud asjade tšekke, et mul oleks võimalus tõestada omapoolset panustamist?
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest näeb seadusandja ideaalis olukorda, mil elatist maksev vanem laste ülalpidamiseks ise märkimisväärseid kulutusi ei tee – elatist saab vanem, kes last/lapsi alaliselt kasvatab, nende vajadustega kursis on ja vastavalt sellele koos oma panusega kõik eeltoodud vajadused katab.
Nagu ma aru saan, on lapsi alaliselt kasvatavaks vanemaks ikkagi laste ema, kuid vaatamata igakuiselt makstavale elatisele ostate lastele suurema osa vajalikest asjadest. Teie olukorras tähendab eelöeldu seda, et kõik lastele vajalikud asjad peaks soetama laste ema, kes saab Teie käest selle jaoks igakuiselt elatist.
Olukorras, mil elatis ei vasta enam laste vajadustele, st vajadused on oluliselt kasvanud, on elatist saaval vanemal õigus taotleda kohtult elatise suurendamist. On keeruline öelda, kas kohus laste ema sellise nõude rahuldaks, sest ilmselgelt olete Teie laste ülalpidamiseks mitmeid kulutusi teinud, kuid teisest küljest ei ole lisakulutuste tegemine elatise maksmise kõrval nö kohustuslik ja on pigem käsitletav vabatahtliku toetusena (selliseks on üldiselt kujunenud kohtupraktika). Samas on kulutuste tõendamiseks kindlasti vajalik erineva tõendusmaterjali kogumine – tšekid, arved, maksekorraldused – mida saab võimalikus kohtumenetluses esitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui maksin aastaid pangalaenu ja kõik kommunaalkulud, kas lahutuse korral jagatakse kogu vara ikka võrdselt?25.02.2013
Tere! Mind ootab ees lahutus ja sooviksin teada kuidas toimub meie vara jagamine - nimelt on meil maja, mis on ehitatud pangalaenuga. Kogu ehituse detailid ja vajalikud esemed on ostetud minu pangalaenu arvelt, abikaasa ei kulutanud sentigi (saan seda ka panga väljavõtetest tõestada). Siiamaani (4a) maksan ainult mina pangalaenu. Lisaks maksan mina ka maja kommunaalkulud (elekter, prügivedu jne), ostan kütte st, et põhimõtteliselt ei ole temal maja suhtes mingeid kulutusi. Kas ka sellisel juhul ikkagi jagatakse vara võrdselt mõlemate vahel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on varaühisus, kuuluvad ühisvara hulka nii õigused kui ka kohustused, st teisisõnu abielu ajal soetatud vara (antud juhul maja) kui ka maja ostu finantseerimiseks võetud pangalaen. Kui puuduvad ühisvarasse kuulumist välistavad asjaolud (nt vara on omandatud kinke või pärimise teel), kuulub maja (ja ka pangalaen) Teie ja abikaasa ühisvara hulka ning seda olenemata sellest, et varal lasuvaid kohustusi olete täitnud vaid Teie.
Üldjuhul jagatakse ühisvara võrdsetes osades, kuid poolte kokkuleppel on ilmselgelt võimalik sellest ka kõrvale kalduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand