Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mul on õigus piirata isa kokkusaamist lapsega, kui ta mind lapse juuresolekul mõnitab?25.02.2013
Me pole lapse isaga abielus. Elasime kolm aastat koos, siis sündis tütar. Siis läksime lahku kui laps oli nelja kuune, elasime lahus kolm aastat. Nüüd kuu aega elasime koos ja hakkame jälle lahku minema, kuna lapse isa ei suuda leppida, et mul oli siis teiste meestega suhted kui lahus olime. Mees on hakkanud mind mõnitama, paaril korral teinud seda ka lapse ees ja ka kirja teel. Laps on isa nimel. Ja lapse isa maksab ka alimente. Mida ma teha saaks või kuhu pöörduda, ei kannata seda mõnitamist enam ja kardan, et kui ta hakkab edaspidi ka lapse ees mind mõnitama, siis laps saab sellest aru nii, et ema polegi vaja austada. Kas sellises olukorras on mul õigus piirata lapse isa ja lapse kokkusaamisi?
Jään vastust ootama.
Jään vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselgelt on lapse isa selline käitumine lubamatu, kuid samas ei anna see Teile otseselt õigust lapse ja isa suhtlemist piirata. Pigem soovitaksin Teil isa ja lapse suhtlemine korraldada selliselt, et Teie nende kohtumistel ei viibiks – siis ei ole lapse isal võimalust Teiega halvasti käituda ja ta pühendub eelkõige lapsega tegelemisele.
Kui on alust arvata, et isa ei saa lapsega mingil põhjusel kahekesi olles hakkama, on võimalik kohtumised korraldada ka neutraalsel pinnal sotsiaaltöötaja järelvalve all. Sellist võimalust pakub näiteks Tallinna Perekeskus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus võib suurendamise asemel elatisraha ka hoopis vähendada, kuna isal vaja maksta ka teisele lapsele?25.02.2013
2008 määras kohus lapsele elatiseks 84 eurot. Mehel on veel üks laps, kelle olemasolu ta unustas kohtule tõestada. Mees sai sellel ajal palka korralikult. Kahjuks aga arvele laekus vaid miinimum ja ülejäänud sai ümbrikus. Kuna lapse lasteaia tasu on juba üle 60 euro, siis hakkab mulle tunduma, et see elatis on naeruväärselt väike. Millised on minu võimalused, kui ma paluks kohtul uuesti elatise üle vaadata. Kardan, et ta tõestab see kord kohtule, et tal on kaks last ja saab miinimum palka ning ma jään ka sellest elatisest ilma mida praegu saan.
Lapse isa lapse kasvatamisest osa ei võta, kaks korda on teda juhuslikult poes näinud. Kas mul oleks üldse kohtus mõtet nõuda miinimumelatist või mitte?
Tean veel niipalju, et teise lapsega ta ka koos ei ela, kuid osa võtab tema elust.
Lapse isa lapse kasvatamisest osa ei võta, kaks korda on teda juhuslikult poes näinud. Kas mul oleks üldse kohtus mõtet nõuda miinimumelatist või mitte?
Tean veel niipalju, et teise lapsega ta ka koos ei ela, kuid osa võtab tema elust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel on kehtiv elatismiinimum 160 eurot, mis on märkimisväärselt suurem sellest, mida lapse isa Teile lapse ülalpidamiseks igakuiselt maksab. On ilmne, et Teile makstava elatise ulatus ei vasta lapse tegelikele vajadustele.
Kui pöördute kohtu poole elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini, rahuldab kohus suure tõenäosusega Teie sellekohase nõude. Üldiselt on kohtupraktika kujunenud selliseks, et alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda isegi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps. Seda, et kohus elatise suurendamise asemel elatist omavoliliselt vähendama hakkaks, karta ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui nõutakse elatisabi tagasimaksmist, kuid raha ei ole, sest isa ei ole hakanud elatist maksma?25.02.2013
Tere. Eelmise aasta septembris hakkasin lastele elatist nõudma. Sain elatisabi eelmise aasta okt-dets. Jaanuaris oli kohus ja laste isale määrati elatist (mida ta pole mitte midagi maksnud). Nüüd sain sotsiaalametist kirja, et pean elatisabi tagasi maksma. Kuid tundub, et asi selles, et kohtus määratud elatise tasumise periood, milleks panin alates 01.01. kuna olin eelnevalt sotsiaalameti elatisabi maksmise kirjast saanud aru, et elatisabi maksmise perioodil ei saa elatist nõuda.
Kohtus küsiti, mis ajast soovin elatist saada, ütlesin kohtunikule, et sain elatisabi ja ei saa vist tollest perioodist elatist nõuda ja ei tea täpselt jne. Kohus vastas, et ega nemad tea ja elatisabi neid ei puuduta, see on teine asi jne.
Nüüd ei tea, mis tegema pean (pole ju seda raha tagastada) kirjutasin sotsiaalametile neilt saadetud kirjale vastu kui vastust sealt ei ole tulnud.
Kohtus küsiti, mis ajast soovin elatist saada, ütlesin kohtunikule, et sain elatisabi ja ei saa vist tollest perioodist elatist nõuda ja ei tea täpselt jne. Kohus vastas, et ega nemad tea ja elatisabi neid ei puuduta, see on teine asi jne.
Nüüd ei tea, mis tegema pean (pole ju seda raha tagastada) kirjutasin sotsiaalametile neilt saadetud kirjale vastu kui vastust sealt ei ole tulnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabisaajalt elatisabi tagasimaksmist siis, kui täitmata on elatisabi saamise tingimused või on jõustunud kohtulahend, mille kohaselt võlgnik ei ole kohustatud elatist maksma. Elatisabi saamise tingimuseks on kas makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse olemasolu – eeldan kirjeldatud asjaolude alusel, et Teie saite elatisabi hagi tagamise määruse alusel.
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on keeruline öelda, miks nõutakse elatisabi tagasimaksmist. Kuna üldiselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest (erandlikult ka kuni 1 aasta tagasiulatuvalt), võib elatisabi tagasinõudmise põhjus olla ka ajas, millest alates elatis välja mõisteti, sest hagi tagamise määrus tehti siiski ilmselt kohtumenetluse alustamise aega arvestades.
Ilmselt peaks tagasimaksmise nõudmise põhjus olema väljatoodud ka Sotsiaalkindlustusameti poolt saadetud kirjas, seega soovitan seda tähelepanelikumalt uurida ja küsida täiendavat nõu Sotsiaalkindlustusametilt endalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tähendab "perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus"?24.02.2013
Kuidas mõista "perekonnaseadusest tulenev KEHTIV ülalpidamiskohustus"? Kas sel juhul peab olema selle kohta kirjalik dokument, et isik on kohustatud maksma?
Käesolev juhtum on selline, et mees on teinud testamendi oma elukaaslasele, kellega on koos elanud 25.a., kogu oma vara pärimiseks.
Mehel on üks lapsendatud poeg, kellega ta ei ole suhelnud juba 30.a. Kui see poeg on töövõimetu autoavarii tagajärjel, kas tal on siis uue pärimisseaduse järgi õigus sundosale? Mingit ülalpidamiskohustust mehel praegu ei ole.
Tänan Teid
Käesolev juhtum on selline, et mees on teinud testamendi oma elukaaslasele, kellega on koos elanud 25.a., kogu oma vara pärimiseks.
Mehel on üks lapsendatud poeg, kellega ta ei ole suhelnud juba 30.a. Kui see poeg on töövõimetu autoavarii tagajärjel, kas tal on siis uue pärimisseaduse järgi õigus sundosale? Mingit ülalpidamiskohustust mehel praegu ei ole.
Tänan Teid
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus võib isikul olla oma alaealise lapse ees, täisealise lapse ees kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist või muu abivajava alaneja või üleneja sugulase ees, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Viimasena nimetatu alla võib minna ka Teie poolt märgitud olukord, mil isikul on töövõimetu täisealine laps.
On oluline märkida, et töövõimetus iseenesest ei anna alust ülalpidamiseks, vaid sellega samaaegselt peab esinema ka isiku võimetus ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ehk teisisõnu abivajadus. Kui seda ei esine, pole isikul ka õigust ülalpidamist nõuda.
Seega on töövõimetul pojal õigus sundosale siis, kui tal on õigus nõuda isalt ülalpidamist, st olukorras, mil ta ei ole ise võimeline enda ülalpidamise eest hoolitsema. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ei mõjuta see, kas elatis on kohtu poolt välja mõistetud või mitte – oluline on asjaolu, et isikul on perekonnaseadusest tulenevalt õigus elatist nõuda (iseasi, kas abivajav isik seda õigust ka kasutab).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida pean tegema kui tahan korteri 9-aastase lapse nimele osta?21.02.2013
Tere! Ostan korteri ja tahan selle oma lapse nimele vormistada. Laps on 9-aastane. Mis avalduse peab kohtusse kirjutama ja kaua aega sellega võib minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite lapse nimel sõlmida lepingu kinnisasja omandamiseks, peate eelnevalt küsima kohtult vastava nõusoleku. Selleks peate esitama kohtule põhjendatud avalduse – avalduses tuleb viidata asjakohastele õigusnormidele ja põhjendama, miks sellist tehingut lapse nimel teha soovitakse.
On väga raske ette prognoosida, kui kaua selline kohtumenetlus aega võtab, kõik oleneb suuresti konkreetsematest asjaoludest. Usun, et vastava avalduse esitamisest alates toimub kohtuistung umbes 3 kuu pärast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui oleme 7 aastat lahus elanud, kuid lahutamata, kas siis ikka läheb kõik pooleks jagamisele?21.02.2013
7 aastat elan lastega abikaasast eraldi, abikaasa rahaliselt ei toeta, kuuldavasti vist elab Soomes. Abielu on lahutamata, loen nüüd, et seaduse järgi on mehel õigus kõigele, mida olen üksi oma raske tööga saavutanud, auto jne. Kas tõesti on seadus nii vaenulik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielu on lahutamata, võivad Teie poolt soetatud esemed tõepoolest kuuluda ühisvara hulka. Teie lahusvaraks on näiteks need esemed, mis on omandatud kinke või pärimise teel – nende jagamist abikaasa abielu lahutamisel nõuda ei saa.
Üldiselt eeldab seadusandja, et abikaasade abieluliste suhete lõppemisel abielu lahutatakse. Seda põhimõtet järgides saab välistada ka olukorra, mil lahku läinud abikaasade ühisvara ühe abikaasa töö arvelt pidevalt suureneb (Teie poolt kirjeldatud olukord) ja teisel abikaasal tekib abielu lahutamisel ühisvara jagamise nõue selle vara suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema saab "kiusust" kohtutäituri poole pöörduda, kui mul ei ole ühtegi elatise võlgnevust?20.02.2013
Tere,
Kohtuga on minult 3 aastat tagasi välja mõistetud elatis lastele, mida ma korrektselt iga kuu maksan. Laste ema aga ähvardab veel ka kohtutäituri poole pöörduda, et mulle lisakulutusi tekitada. Palun öelge, kas see on võimalik, et ma tasun elatist igakuiselt, võlgnevust pole kordagi tekkinud ja ma pean ikkagi tasuma täitemenetluse alustamise tasu 320 eurot, kuna laste ema puhtast kiusust seda nõuab? Kas täitur üldse alustab menetlust kui mingit võlga pole olnud? Olgu veel öeldud, et kohtusse pöördus laste ema elatise nõudega juba järgmisel päeval pärast seda, kui olin teinud otsuse kooselu lõpetada. Asi polnud ka tookord mitte rahas, vaid meeletus õeluses ja kiusus (tema närviprobleemid ja järjest halvenev iseloom olid ka peamine põhjus, et ta maha jätsin).
Kohtuga on minult 3 aastat tagasi välja mõistetud elatis lastele, mida ma korrektselt iga kuu maksan. Laste ema aga ähvardab veel ka kohtutäituri poole pöörduda, et mulle lisakulutusi tekitada. Palun öelge, kas see on võimalik, et ma tasun elatist igakuiselt, võlgnevust pole kordagi tekkinud ja ma pean ikkagi tasuma täitemenetluse alustamise tasu 320 eurot, kuna laste ema puhtast kiusust seda nõuab? Kas täitur üldse alustab menetlust kui mingit võlga pole olnud? Olgu veel öeldud, et kohtusse pöördus laste ema elatise nõudega juba järgmisel päeval pärast seda, kui olin teinud otsuse kooselu lõpetada. Asi polnud ka tookord mitte rahas, vaid meeletus õeluses ja kiusus (tema närviprobleemid ja järjest halvenev iseloom olid ka peamine põhjus, et ta maha jätsin).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste ema esitab kohtutäiturile vaatamata võlgnevuse puudumisele täitemenetluse alustamise avalduse, alustab kohtutäitur küll menetlust, kuid lõpetab selle tegelike asjaolude ilmnemisel. Täitemenetluse põhjendamatu algatamise korral, st olukorras, mil olete tegelikkuses elatist korrektselt maksnud, jääb täitemenetluse alustamise tasu laste ema kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida pean ette võtma, kui olen mures oma 4a tütre elu pärast, keda ema veab oma pidutsemistele kaasa?20.02.2013
Mina ja lapse ema ei ela juba 3 aastat koos. Olen elanud palju eestist väljas, kuid olen külastanud eestit, et oma tütrega koos olla. Tavaliselt 2 nädalat iga 3 kuu järgi tütrega. Suviti 2 kuud jutti. Lapse ema on 26 ning ta on üsna peolembene. Laps on olnud kodus kui pidu käib ning tuba vööraid täis. Olen käinud sotsiaaltöötaja jutul ja ka ema kaasanud - pisut on aidanud aga mitte kauaks. Nüüd on ema oma vanade sõpradega koos tihti ja elatakse ka ühes asulas. Need vanad sõbrad on kasutanud mõnuaineid juba oma 10 aastat, nädalas paar korda kindlasti. Kuid nüüd on nii, et paar inimest on mulle öelnud, et laps on kaasa võetud ühte autoremondi töökotta, kus sõbrad koos ja pilves. Ühel kindlal korral on ka ema ennast pilve tõmmanud kui laps kaasas. Nüüd on nii, et enam ma ei saa oodata ja hiljem kurbade tagajärgedega tegeleda. Tegutsema pean enne kui midagi juhtub. Palun andke nõu kuidas edasi tegutseda ja kuhu konkreetselt pöörduda. Kurb on see, et info jõuab minuni hiljem sellistest tegudest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete oma lapse turvalisuse pärast tõsiselt mures ja lapse ema senine käitumine lubab arvata, et praegune olukord jätkub, võiksite mõelda lapse enda juurde elama võtmise peale. Kui Te lapse elukoha muutmise osas lapse emaga kokkuleppele ei jõua, tuleb lapse elukoha otsustusõiguse üleandmise nõudega pöörduda kohtu poole.
Kui Teil ei ole võimalik võtta last enda juurde elama (või Te ei soovi seda), tuleks pöörduda uuesti lastekaitsespetsialisti poole ja informeerida teda olukorrast. Seejärel võtab lastekaitsespetsialist ilmselt ühendust lapse emaga ja üritab talle selgeks teha, et tema käitumine ei vasta lapse huvidele ja edaspidi peaks ta lapse turvalise elukeskkonna esiplaanile seadma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peaksin tulenevalt mõlema kulutustest juurde maksma, kui laps on nädala minu juures ja 3 ema juures?20.02.2013
Tere.
Laps elab kuus 1 nädal minuga 3 emaga. Minul on tõendatud kulutused 220 eur kuus, emal 520 eur. Kui palju ma pean juurde maksma, et kohustused oleksid võrdsed? Kuidas seadus näeb ette sel juhul arvutuskäiku?
Laps elab kuus 1 nädal minuga 3 emaga. Minul on tõendatud kulutused 220 eur kuus, emal 520 eur. Kui palju ma pean juurde maksma, et kohustused oleksid võrdsed? Kuidas seadus näeb ette sel juhul arvutuskäiku?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.
Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et kui lapsel pole päris vahelduv elukoht (teisisõnu ei esine olukorda, mil laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast), siis elatist alla miinimummäära välja ei mõisteta.
Seadus näeb nö ideaalis olukorda, et elatist maksev vanem (lahus elav vanem) enda poolt märkimisväärseid lisakulutusi ei tee ja elatist saav vanem kannab kõik lapsega seotud kulud.
Iseenesest ei välista eelnevalt esitatu erinevaid vanematevahelisi kokkuleppeid elatise maksmise osas, kuid julgen arvata, et kohus ei alandaks lapse ema elatisnõuet võrdeliselt selle seitsme päevaga, mis laps Teie juures veedab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa maksab elatist rohkem kui kohtuotsusega ette nähtud, kas seda on võimalik lugeda ettemaksuks?19.02.2013
Tere! Kui isa maksab kohtu otsusest elatist rohkem, kas seda on võimalik lugeda ettemaksuks? Ja kas siis peaks olema selgituses ka sõna ettemaks?
Aitäh!
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatut on võimalik mitmeti tõlgendada. Ühest küljest võiks kohtuotsuses märgitust suuremas ulatuses elatise maksmist käsitleda ettemaksuna, kuid see eeldaks ilmselt ka vastavat kokkulepet ja selgitust pangaülekandel.
Teisest küljest näeksin ma kohtuotsusega kindlaksmääratust suurema elatise maksmist nö vabatahtliku annetusena, mis ei ole käsitletav elatisraha ettemaksuna. Üldiselt tuleks kohtuotsust täita vastavalt selles märgitule, et vältida võimalikke komplikatsioone tulevikus. Kohtuotsuse eesmärgiks on tagada lapsele igakuine regulaarne ülalpidamine lahus elava vanema poolt ja regulaarseks ei saa me pidada olukorda, mil elatist makstakse mõnel kuul suurem summa ja siis mitu kuud ei maksta, tuues põhjenduseks juba ettemakstud osa. Seega mina kaldun pigem arvamusele, et kohtuotsuses märgitust suuremas summas elatise maksmine ei ole käsitletav ettemaksuna.
Kui lapse isa peab kohtuotsuses märgitust suuremas ulatuses elatise maksmist ettemaksuks, võib teda ähvardada täitemenetluse algatamine ema poolt – kui isa enam igakuiselt ei maksa, viidates juba ettemakstud summale, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri poole, sest kohtuotsust on isa poolt rikutud (isa kohustus ju elatist maksma regulaarselt iga kuu eest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand