Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lastekaitsetöötaja tohib keelata mul lapsi saamast, kui mul on 5 last ja vajan vahel sotsiaalabi?18.02.2013
Tere,
Kas lastekaitsetöötaja tohib keelata mul lapsi juurde saamast, olen kodune ja saan töövõimetust. On 5 last, aga vajan vahest sotsiaalabi, kas see annab neile õiguse mu elu korraldada?
Kas lastekaitsetöötaja tohib keelata mul lapsi juurde saamast, olen kodune ja saan töövõimetust. On 5 last, aga vajan vahest sotsiaalabi, kas see annab neile õiguse mu elu korraldada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastekaitsetöötaja võib Teile anda nõu, kuidas oleks tema hinnangul Teie olukorras mõistlik talitada, kuid otseselt keelata lastekaitsetöötaja Teid ei saa/ei või.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan nõuda lapse isalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ka enda ülalpidamist?18.02.2013
Tere.
Meid ootab ees lahutus. Meil on ühine laps, 1-aastane. Emapalk varsti lõpeb ja laps lasteaias veel ei käi, tööle ma veel minna ei saa. Olen kuulnud, et lapse isa peaks maksma ka alla 3-aastase lapse emale elatisraha (st kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Mida ma pean tegema, et saama endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni? Mis dokumendid ja kuhu pean esitama?
Meid ootab ees lahutus. Meil on ühine laps, 1-aastane. Emapalk varsti lõpeb ja laps lasteaias veel ei käi, tööle ma veel minna ei saa. Olen kuulnud, et lapse isa peaks maksma ka alla 3-aastase lapse emale elatisraha (st kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Mida ma pean tegema, et saama endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni? Mis dokumendid ja kuhu pean esitama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Endale ülalpidamise nõudmiseks on Teil alust siis, kui lapse eest hooldamine ei võimalda Teil ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Seega oleks ülalpidamise nõudmine põhjendatud näiteks siis, lapsele peale vanemahüvitise lõppemist lasteaiakohta koheselt ei saaks ja oleksite sunnitud lapse kasvatamisega seoses edasi kodus olema. Olete õigesti aru saanud, et lapse isal on eeltoodud alustel Teie suhtes ülalpidamiskohustus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Lapse isalt Teile ülalpidamise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus, millele on muuhulgas lisatud lapse sünnitunnistus, abielutunnistus ja abielu lahutamise tõend.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tahame kinkida pojale korteri, kas see läheb tema abikaasaga ühisvaraks?18.02.2013
Soovime abikaasaga kinkida pojale korteri. Poeg on abielus ja tal on laps. Kas korter hakkab olema poja ja tema abikaasa ühisvara või poja lahusvara?
Täname vastuse eest!
Täname vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Eeltoodust nähtub, et pojale kingitav korter oleks tema lahusvara.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on sätestatud hooldusõiguse muutmine kuni 01.07.2013?17.02.2013
Tere
Kas on võimalik ühist hooldusõigust muuta perekonnaseaduse § 214 lg 4 alusel ehk ilma kohtuta, kui laps on sündinud 11.2007 ja lahutasime 04.2010. Lääne-Viru Maavalitsuse lehel on, et see erand kehtib kuni 01.07.2013 ja puudutab neid vanemaid, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
- registreerisid oma lapse sünni enne 01. juulit 2010;
- ei olnud lapse sünni registreerimise ajal abielus;
- ei ole ka pärast lapse sünni registreerimist omavahel abiellunud.
Laps kasvab ema juures ja plaanin minna Soome elama. Isalt igasugune nõusoleku taotlemine on üks suur jamamine. Ta pigem takistaks kui oleks arusaaja. Seoses sellega sooviksi õigust ise otsustada. Kui seda lg 4 kohaselt teha ei saa, mis oleks siis järgmine võimalus?
Ette tänades
Kas on võimalik ühist hooldusõigust muuta perekonnaseaduse § 214 lg 4 alusel ehk ilma kohtuta, kui laps on sündinud 11.2007 ja lahutasime 04.2010. Lääne-Viru Maavalitsuse lehel on, et see erand kehtib kuni 01.07.2013 ja puudutab neid vanemaid, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
- registreerisid oma lapse sünni enne 01. juulit 2010;
- ei olnud lapse sünni registreerimise ajal abielus;
- ei ole ka pärast lapse sünni registreerimist omavahel abiellunud.
Laps kasvab ema juures ja plaanin minna Soome elama. Isalt igasugune nõusoleku taotlemine on üks suur jamamine. Ta pigem takistaks kui oleks arusaaja. Seoses sellega sooviksi õigust ise otsustada. Kui seda lg 4 kohaselt teha ei saa, mis oleks siis järgmine võimalus?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mina ei loe PkS § 214 lõikest 4 välja, et enne 1. juulit 2010 sündinud lapse hooldusõiguse kohtuväline muutmine eeldab seda, et vanemad ei olnud lapse sünni hetkel abielus ega sõlminud abielu peale lapse sündi. Minu hinnangul on Teie poolt esitatud asjaolude alusel võimalik hooldusõigust muuta kuni käesoleva aasta 1. juulini ja seda olenemata sellest, et olite lapse sünni hetkel lapse teise vanemaga abielus.
Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel olevat informatsiooni (või täpsemalt selle allikat) ei oska ma kahjuks kommenteerida, seega soovitan täiendavat informatsiooni neilt endilt küsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on lapsega kohtumiskohad kui laps ja vanem ei ela koos?17.02.2013
Tere
Kolme aastane laps on isast lahus elanud 2 aastat. Poeg elab minu (ema) juures. Peale lahkuminekut nõudis isa, et nad kohtuksid lapsega meie eelmises ühises kodus, kuhuta ise edasi elama jäi ning on ka juba uus naine majas. See oli tema jaoks ainuke pakkumine ja variant. Ma keeldusin.
Pakkusin välja, et nad kohtuksid minu uues korteris või õues mänguväljakutel, aga seekord keeldus lapse isa.
Nii et 2 aastat nad ei saanudki reaalselt kokku. Kurb.
Mis võimalused veel on kohtumisteks? Kas pean poega lubama isa koju või ei pea siiski (minu jaoks on see väga valus ja raske)? Kas isa võiks-peaks tulema minu uude koju (võin ise samal ajal kasvõi õue või poodi või mujale minna)? Kas on veel mingid võimalikud variandid, nii et kõik oleksid rahul?
Lugupidamisega,
Kolme aastane laps on isast lahus elanud 2 aastat. Poeg elab minu (ema) juures. Peale lahkuminekut nõudis isa, et nad kohtuksid lapsega meie eelmises ühises kodus, kuhuta ise edasi elama jäi ning on ka juba uus naine majas. See oli tema jaoks ainuke pakkumine ja variant. Ma keeldusin.
Pakkusin välja, et nad kohtuksid minu uues korteris või õues mänguväljakutel, aga seekord keeldus lapse isa.
Nii et 2 aastat nad ei saanudki reaalselt kokku. Kurb.
Mis võimalused veel on kohtumisteks? Kas pean poega lubama isa koju või ei pea siiski (minu jaoks on see väga valus ja raske)? Kas isa võiks-peaks tulema minu uude koju (võin ise samal ajal kasvõi õue või poodi või mujale minna)? Kas on veel mingid võimalikud variandid, nii et kõik oleksid rahul?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele ei ole võimalik anda ühest vastust, sest lapse ja lahus elava vanema võimalikud kohtumiskohad ei ole kuskil nimetatud/määratletud, vaid olenevad peaasjalikult vanemate kokkuleppest. Teisisõnu tahan ma öelda, et laps ja lahus elav vanem võivad kohtuda nii lahus elava vanema kodus, lapse alalises elukohas kui ka kuskil neutraalsel pinnal – nt mängutoas või –väljakul. Laps ja lahus elav vanem võivad kohtuda ka Tallinna Perekeskuses, kus vajadusel viibib kohtumise juures sotsiaaltöötaja.
Iseenesest ei ole põhjendatud piirata lapse ja lahus elava vanema suhtlemist selliselt, et lahus elav vanem võib last külastada ainult lapse alalises elukohas ja ei tohi teda viia enda elukohta. Kui laps ja lahus elav vanem pole tõepoolest väga pikalt kohtunud, võib mõnda aega olla põhjendatud, et lahus elav vanem tuleb lapsega kohtuma lapse elukohta, kus laps ennast igal juhul turvaliselt tunneb, kuid seda siiski teatud perioodi kestel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan lahutades lapse hooldusõiguse kui abikaasa ähvardab ja ma ei soovi, et laps sellist elu näeb?14.02.2013
Tere, mul on suur mure.
Kui suur tõenäosus mul on saada hooldusõigus endale lahutava abikaasa suhtes:
1.Ta pole lapse bioloogiline isa.
2.Ta on minu elamisse sisse tunginud, ähvardanud mind noaga. Lapse kuuldes lubas mind ära tappa, tööl ta ei käia, joob pidevalt. jpm.
3.Kui talle midagi ei meeldi, siis ähvardab mind, et võtab minult lapse ära.
4.Lapsele minnakse purjus peaga lasteaeda järele.
Minu närvid ei pea sellisele asjale enam vastu, ennekõike on mul kui ema kohus kaitsta oma last kui emalõvi. Ma ei taha, et laps peaks kannatama. Juba nende juttude põhjal, mida lapse isa suust välja ajab - see ei mõju lapse arengule hästi.
Mis oleks teie soovitused/nõuanded!?
Jään Teie vastust väga ootama
Kui suur tõenäosus mul on saada hooldusõigus endale lahutava abikaasa suhtes:
1.Ta pole lapse bioloogiline isa.
2.Ta on minu elamisse sisse tunginud, ähvardanud mind noaga. Lapse kuuldes lubas mind ära tappa, tööl ta ei käia, joob pidevalt. jpm.
3.Kui talle midagi ei meeldi, siis ähvardab mind, et võtab minult lapse ära.
4.Lapsele minnakse purjus peaga lasteaeda järele.
Minu närvid ei pea sellisele asjale enam vastu, ennekõike on mul kui ema kohus kaitsta oma last kui emalõvi. Ma ei taha, et laps peaks kannatama. Juba nende juttude põhjal, mida lapse isa suust välja ajab - see ei mõju lapse arengule hästi.
Mis oleks teie soovitused/nõuanded!?
Jään Teie vastust väga ootama
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt peavad hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ühele vanemale (teisisõnu ainuhooldusõiguse saamiseks) esinema väga kaalukad põhjused ja pelgalt niivõrd lühikese kirjelduse alusel ei ole võimalik prognoosida, kas kohus rahuldaks Teie sellekohase nõude.
Pigem soovitaksin Teil kohtult taotleda lapse elukoha otsustusõigust – selle nõude rahuldamine annab Teile õiguse määrata kindlaks lapse elukoht ehk võtta laps enda juurde elama. Väga tõsiselt ei tasu ka suhtuda lapse isa ähvardusse lapse äravõtmise kohta, sest nagu eelnevalt märkisin, vajaks see väga kaalukaid põhjuseid. Üleüldiselt on kohtupraktika kujunenud selliseks, et vanemate lahkumineku korral antakse ühele vanemale lapse elukoha otsustusõigus, mitte ei võeta ühelt vanemalt hooldusõigust täielikult ära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasal on mitu aastat pärast lahutust õigus korterisse tagasi kolida, kui ühisvara jäi jagamata?13.02.2013
Tere!
Kirjeldan järgnevalt kõrvalise isikuna lahutatud abielupoolte vahelist probleemi:
Abielu lahutati 2009. aastal, abielu jooksul soetatud vara (korter, auto) jäid tol korral jagamata, samuti jäi suurem osa abielu jooksul kogunenud raha, mis isa kontol oli, temale, mida ta ka keeldus ema ja kahe tütrega jagamast. Lahutuse hetkel kahe alaealise tütre toetuseks isale alimente ei määratud ning nad jäid ema hoole alla toita ja kasvatada. Kogu selle aja jooksul alates lahutusest ei ole isa poolt olnud arvestatavat rahalist toetust (va. paar esimest kuud, peale mida toetused katkesid). Ema koos kahe lapsega jäid korterisse elama ning isa kolis mujale elama. Isa pole korteri vastu kuni siiani huvi avaldanud. Nüüd ligi 4 aastat hiljem teatas lahutatud meespool, et tuleb tagasi oma endisesse elukohta elama (tema sõnul kuulub kogu korter talle ning siin ei ole mingit küsimust, ta teeb enda sõnul mis tahab). Korteris hetkel elavale emale ja kahele tütrele on see rohkem kui vastumeelne, sest isaga ei ole soovitud ega taheta suhelda ega teda ka näha.
Millised oleksid ema ja kahe tütre võimalused takistada taolise olukorra tekkimist, kus abielu lahutatud meespool tuleb tagasi nn. "koju" elama? Vara on küll siiani jagamata kuid abielu jooksul soetatud vara (korter, auto ning abielu jooksul kogunenud säästud) tuleb ikkagi jagada võrdselt abielu osapoolte vahel. Auto ning kogunenud säästud jäid lahutusel meespoolele ning nende saatusest või kasutamisest ei tea naine mitte midagi. Seadusejärgselt peaks olema mõlemal abielu osapoolel võrdne õigus nii autole, korterile kui ka säästudele?
Kas oleks mõeldav, et kuidagi selgitataks välja mis osa ja mis summas kuulub kummalegi lahutatud abielu poolele ning siis vastav osa maksta rahana välja meespoolele, sest korteris elavad ema ja kaks tütart ei taha pikaaegsest kodust välja kolida, kuid oleksid nõus tasuma meespoolele talle kuuluva summa?
Kas on mingit võimalust või seaduslikku õigust takistada lahutatud mehe tagasitulekut/sisenemist endisesse elukohta, kus hetkel elavad ema ja kaks tütart arvestades eelnevalt kirjeldatud fakte?
Kas mehel on täieõiguslik õigus omaalgatuslikult korterit müüa või mitte, st. vara kuulub nii naisele kui mehele ning tehinguid on vaja teha ühisel kokkuleppel?
Kas tütardel (nüüdseks täisealised) on õigus mingile osale abielu jooksul tekkinud varast?
Mis on erinevad võimalused ja kuidas peaksid nad (ema ja tütred) edasi toimima, kelle juurde pöörduma?
Kirjeldan järgnevalt kõrvalise isikuna lahutatud abielupoolte vahelist probleemi:
Abielu lahutati 2009. aastal, abielu jooksul soetatud vara (korter, auto) jäid tol korral jagamata, samuti jäi suurem osa abielu jooksul kogunenud raha, mis isa kontol oli, temale, mida ta ka keeldus ema ja kahe tütrega jagamast. Lahutuse hetkel kahe alaealise tütre toetuseks isale alimente ei määratud ning nad jäid ema hoole alla toita ja kasvatada. Kogu selle aja jooksul alates lahutusest ei ole isa poolt olnud arvestatavat rahalist toetust (va. paar esimest kuud, peale mida toetused katkesid). Ema koos kahe lapsega jäid korterisse elama ning isa kolis mujale elama. Isa pole korteri vastu kuni siiani huvi avaldanud. Nüüd ligi 4 aastat hiljem teatas lahutatud meespool, et tuleb tagasi oma endisesse elukohta elama (tema sõnul kuulub kogu korter talle ning siin ei ole mingit küsimust, ta teeb enda sõnul mis tahab). Korteris hetkel elavale emale ja kahele tütrele on see rohkem kui vastumeelne, sest isaga ei ole soovitud ega taheta suhelda ega teda ka näha.
Millised oleksid ema ja kahe tütre võimalused takistada taolise olukorra tekkimist, kus abielu lahutatud meespool tuleb tagasi nn. "koju" elama? Vara on küll siiani jagamata kuid abielu jooksul soetatud vara (korter, auto ning abielu jooksul kogunenud säästud) tuleb ikkagi jagada võrdselt abielu osapoolte vahel. Auto ning kogunenud säästud jäid lahutusel meespoolele ning nende saatusest või kasutamisest ei tea naine mitte midagi. Seadusejärgselt peaks olema mõlemal abielu osapoolel võrdne õigus nii autole, korterile kui ka säästudele?
Kas oleks mõeldav, et kuidagi selgitataks välja mis osa ja mis summas kuulub kummalegi lahutatud abielu poolele ning siis vastav osa maksta rahana välja meespoolele, sest korteris elavad ema ja kaks tütart ei taha pikaaegsest kodust välja kolida, kuid oleksid nõus tasuma meespoolele talle kuuluva summa?
Kas on mingit võimalust või seaduslikku õigust takistada lahutatud mehe tagasitulekut/sisenemist endisesse elukohta, kus hetkel elavad ema ja kaks tütart arvestades eelnevalt kirjeldatud fakte?
Kas mehel on täieõiguslik õigus omaalgatuslikult korterit müüa või mitte, st. vara kuulub nii naisele kui mehele ning tehinguid on vaja teha ühisel kokkuleppel?
Kas tütardel (nüüdseks täisealised) on õigus mingile osale abielu jooksul tekkinud varast?
Mis on erinevad võimalused ja kuidas peaksid nad (ema ja tütred) edasi toimima, kelle juurde pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale abielu lahutamist jäi ühisvara jagamata, kuulub kõnealune korter tõepoolest lahutatud abikaasade ühisomandisse (eeldusel, et tegemist on üleüldse ühisvaraga). Seega sisuliselt on mehel õigus seda korterit endiselt elamispinnana kasutada – samasugune õigus on ilmselgelt ka naisel ja lahutatud abikaasade ühistel lastel.
Ühisvarasse kuuluvat eset ei saa mees võõrandada naise nõusolekuta, sest ühisvaraga tehingute tegemiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut.
Antud olukorra lahendab (lõplikult) ühisvara jagamine. Kui lahutatud abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole. Ühisvara jagamist on kohtult võimalik nõuda ka selliselt, et korter jääb naisele ja mehe osa eest maksab naine hüvitist. Ilmselgelt on mõistlikum jõuda kohtuvälisele kokkuleppele (hoiab kokku nii aega kui ka raha), kuid kui see ei õnnestu, tuleb siiski kohtutee jalge alla võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tõesti annab seadus armukese sünnitatud lapsele õiguse saada osa talust?11.02.2013
Tere. Soovin Teie nõu. Oleme abielus 37 aastat. Meil on talu, mida ostetud ja ehitatud koos. Samuti 3 täiskasvanud last, elavad eraldi. Nüüd tekkis mehel armuke ja tuli välja, et ootab last. Saatis mulle sõnumi, et nüüd tema laps saab ka selle talu pärijaks. Kas tõesti on selline seadus, mis annab õiguse armukese sünnitatud lapsele saada osa sellest talust?
Olen ette tänulik vastuse ees.
Olen ette tänulik vastuse ees.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus tõepoolest ei erista pärimise mõttes abielust ja abieluvälisest suhtest sündinud lapsi. Seega, kui kõrvalsuhtest sündinud lapse sünnitunnistusele kantakse isana Teie abikaasa nimi, on laps Teie abikaasa pärijaks sarnaselt Teie ja abikaasa ühiste lastega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan isa poolt makstava elatisraha maksmise nö peatada, et ta võlg enam suuremaks ei läheks?11.02.2013
Tere,
lapse isale on kohtu poolt alimendid peale pandud, aga tahaks nüüd peatada neid, mitte maha võtta. Lihtsalt, et võlg enam suuremaks ei kasvaks. Maksnud ta ei ole, aga see-eest tegeleb nädalavahetustel lapsega.
Kuhu pean pöörduma ja millise avalduse peatamiseks tegema?
lapse isale on kohtu poolt alimendid peale pandud, aga tahaks nüüd peatada neid, mitte maha võtta. Lihtsalt, et võlg enam suuremaks ei kasvaks. Maksnud ta ei ole, aga see-eest tegeleb nädalavahetustel lapsega.
Kuhu pean pöörduma ja millise avalduse peatamiseks tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei soovi lapse isalt kohtu poolt välja mõistetud elatist saada, ei ole võimalik kohtuotsust kuidagi nö tühistada, kuid Te saate seda lihtsalt mitte nõuda. Kui tekkinud on juba elatisvõlg, kuid Te ei soovi ka seda summat lapse isalt kätte saada, siis lihtsalt ärge pöörduge kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal on õigus müüa ühisvaraks olevat autot ilma teise abikaasa nõusolekuta?08.02.2013
Tere! Kas abikaasal on õigus müüa ühisvaras olevat autot (kuigi auto on abikaasa nimel) ilma teise abikaasa nõusolekuta? Kas antud tehing on seaduse silmis kuritegu? Ja kui antud tehing peaks olema kuritegu, siis mis paragrahvi alla see läheks?
Suured tänud!
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvarasse kuuluvate esemetega (nt sõidukiga) tehingute tegemise suhtes peavad mõlemad abikaasad nõusolekut avaldama – välja arvatud juhul, kui abieluvaralepinguga on ühisvara valitsemise õigus antud ühele abikaasale.
Kui üks abikaasa teeb ühisvara hulka kuuluva esemega tehingu teise abikaasa nõusolekuta, on see tehing tühine (kui abikaasa seda hiljem just heaks ei kiida).
Seega ei tohi üks abikaasa abikaasade ühisvarasse kuuluvat sõidukit võõrandada teise abikaasa nõusolekuta. Kuriteoga tegemist ei ole, kuid tehingu tühisuse toob eelpool nimetatud tegutsemine kaasa küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand