Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapse ema võib nõuda isaduse tuvastamiseks DNA testi suvaliselt mehelt?08.02.2013
Kas emal on õigus isaduse tuvastamiseks kohtu kaudu nõuda iga mees(seks)partneri DNA testi? Kas mehel on õigus keelduda DNA testist, kui laps on peagi täisealine ja isadust pole varem tuvastatud? Kas testi tegemist saab tõesti nõuda igalt suvaliselt mehelt, selliselt on võimalik lihtsalt kellelegi ebameeldivusi valmistada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mingil määral peab lapse ema siiski põhjendama, mis põhjusel peab lapse isaks just meest, kellest lapse põlvnemise tuvastamist kohtult taotleb.
Samas, kui lapse emal on samaaegselt tõepoolest palju partnereid olnud, siis sisuliselt võib ta kohtumenetluse põlvnemise tuvastamiseks algatada kõikide nende meeste suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab, kui isa ei ilmu kohtusse ja hoiab DNA testist kõrvale?08.02.2013
Tere,
Plaanin isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtu poole, kuna lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult oma isadust tunnistama. Laps 7 kuune. Proovisin sellest lapse isaga rääkida, kuid hetkel ta väidab, et tema ei kavatse DNA testiks ega kohtusse tulla. Sõidab ära Soome tööle. Mure ongi järgmine, et mina tasun riigilõivu 250 eurot ja DNA testi kulud 171 eurot, mille lootsin kohtu kaudu kostjalt tagasi saada aga kui ta ei ilmugi välja, siis jäävad kõik kulud minu kanda aga tulemust elatise saamiseks ei saa ikka.
Kas selleks rakendatakse mingeid võtteid, et tema isadust saaks tuvastada ja elatisraha välja mõista?
Plaanin isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtu poole, kuna lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult oma isadust tunnistama. Laps 7 kuune. Proovisin sellest lapse isaga rääkida, kuid hetkel ta väidab, et tema ei kavatse DNA testiks ega kohtusse tulla. Sõidab ära Soome tööle. Mure ongi järgmine, et mina tasun riigilõivu 250 eurot ja DNA testi kulud 171 eurot, mille lootsin kohtu kaudu kostjalt tagasi saada aga kui ta ei ilmugi välja, siis jäävad kõik kulud minu kanda aga tulemust elatise saamiseks ei saa ikka.
Kas selleks rakendatakse mingeid võtteid, et tema isadust saaks tuvastada ja elatisraha välja mõista?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui algatate kohtumenetluse põlvnemise tuvastamiseks, ei ole lapse bioloogilisel isal (st mehel, kelle suhtes vastav menetlus on algatatud) õigust kohtu poolt määratud DNA-testist keelduda. Kui lapse isa ei ilmu kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile, võib kohaldada sundtoomist ja samuti võib seda teha olukorras, mil kohtu poolt kohustatud isik ei ilmu DNA-testi tegemisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksnaisel on õigus nõuda elatist, kui vara jagamisel leppisime kokku, et naine saab maja ja ma ei pea maksma elatist?07.02.2013
Tere!
Lugu selline, et aasta tagasi sai lahutatud abielu ja jagatud ühine abielu jooksul soetatud vara notari juures. Maja jäi eksnaisele lastega. Leppisime omavahel kokku, et pool minule kuuluvast majast jääb laste elatisraha katteks ja ei soovinud poole maja rahalist kompensatsiooni temalt. Meil on lapsed eluaastates 16 ja 19.
Aga nüüd ei loe naine seda kokkulepet millekski ja on andnud sisse hagi elatise nõudega.
Öelge, palun, kui hakkan nüüd lapsele või lastele elatist maksma, saan mina tookord notari juures oleva vara jagamise vaidlustada ja oma pool majast endale? Selliselt, et kas tema maksab mulle pool majast ja siis jääb maja talle või vastupidi.
Vaatamata sellele, et laste hooldusõigus on jagamata, kas on eksnaisel võimalik elatis välja nõuda ja mis ajast alates? Kas peame mõlemad kohtusse ilmuma või kui üks pool kohtusse ei ilmu, tehakse otsus ühepoolselt? Kas elatisraha nõue hakkab kehtima päevast, mil hagi kohtusse esitati?
Lugu selline, et aasta tagasi sai lahutatud abielu ja jagatud ühine abielu jooksul soetatud vara notari juures. Maja jäi eksnaisele lastega. Leppisime omavahel kokku, et pool minule kuuluvast majast jääb laste elatisraha katteks ja ei soovinud poole maja rahalist kompensatsiooni temalt. Meil on lapsed eluaastates 16 ja 19.
Aga nüüd ei loe naine seda kokkulepet millekski ja on andnud sisse hagi elatise nõudega.
Öelge, palun, kui hakkan nüüd lapsele või lastele elatist maksma, saan mina tookord notari juures oleva vara jagamise vaidlustada ja oma pool majast endale? Selliselt, et kas tema maksab mulle pool majast ja siis jääb maja talle või vastupidi.
Vaatamata sellele, et laste hooldusõigus on jagamata, kas on eksnaisel võimalik elatis välja nõuda ja mis ajast alates? Kas peame mõlemad kohtusse ilmuma või kui üks pool kohtusse ei ilmu, tehakse otsus ühepoolselt? Kas elatisraha nõue hakkab kehtima päevast, mil hagi kohtusse esitati?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamine selliselt, et laste ema ainuomandisse jääb eelnevalt ühisvara hulka kuulunud kinnistu, ei välista kuidagi laste ema õigust nõuda laste ülalpidamiseks elatist (eeldusel, et tema on laste igapäevane kasvataja). PkS § 109 sätestab sõnaselgelt, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.
Seega, kui hakkate nüüd laste ema vastava nõude alusel laste ülalpidamiseks elatist maksma, ei anna see alust nõuda ühisvara jagamise lepingu tühistamist.
Ühine hooldusõigus ei välista elatisnõude esitamist – elatist mõistetakse üldjuhul välja vanemalt, kes on laste suhtes nö lahus elav vanem ja osaleb võrreldes teise vanemaga märkimisväärselt vähem laste kasvatamises. Kui asja arutamiseks korraldatakse istung ja Teie kohtuistungile ei ilmu, siis võib kohus teha tagaseljaotsuse ehk siis rahuldada laste ema nõude elatise väljamõistmise osas. Elatis mõistetakse välja kas elatishagi kohtule esitamisest või kuni 1 aasta tagasiulatuvalt – olenevalt sellest, kuidas hagiavaldusega taotletakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik vormistada vara lahusvaraks, kui see on abikaasa võla tõttu arestitud?07.02.2013
Tere.
Kas on võimalik kirjutada vara lahusvaraks, kui see on soetatud abielu kestel ja vara on abikaasa võla tõttu maksuameti poolt arestitud? Kas on mingi võimalus veel päästa laste kodu ja kuhu peaks pöörduma sellises olukorras?
ette tänades
Kas on võimalik kirjutada vara lahusvaraks, kui see on soetatud abielu kestel ja vara on abikaasa võla tõttu maksuameti poolt arestitud? Kas on mingi võimalus veel päästa laste kodu ja kuhu peaks pöörduma sellises olukorras?
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vara on juba arestitud, ei ole enam võimalik seda abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvaraks määrata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps viibib võrdselt nii ema kui isa juures, kuidas siis peab lapse sünnipäeva kulud jagama?06.02.2013
Tere,
jagame lapse emaga võrdselt hooldusõigust, mis on kohtu poolt paika pandud, kohtus sai kinnitatud ka lapse viibimine mõlema vanema juures, mis on siis nädal ema ja nädal isa juures. Laps saab 5-aastaseks ja me pole suutnud siiani rahulikult ja mõistlikult koostööd teha. Oleme juba selle ajaga läbinud 3 korral kohtutee. Veel on üritanud meid lepitada nii enne kui pärast kohut lastekaitse ja lastepsühholoog.
Seoses lapse sünnipäevaga korraldab lapse ema sünnipäeva ja soovib, et seal osalevad lasteaiakaaslased. Andis ka mulle teada, et võin seal osaleda oma perekonnaga ja sellega teatas, et mulle kuulub pool kuludest kanda. Lapse huvides olen otsustanud, et ei ole mõistlik koos pidada, et vältida sünnipäeval olevat pinget ja hilisemaid tekkivaid intriige sünnipäevadega seoses (5 aasta jooksul oleme proovinud teha koostööd, aga alati on lõppenud see mingi probleemiga ja kannatajaks on ainult laps). Meie koostöö lapse emaga saab toimida vaid siis, kui allun täieikult tema soovidele ja tahtmistele. Lapse ema ka juba lubas panna kohtutäituri või juristi juurde aja, kes seletaks mulle minu kohustusi, kuna ma ütlesin talle, et ei finantseeri tema sünnipäeva, põhjendasin mitmete arusaadavate põhjustega.
Kas sünnipäeva pidamine on selline kohustus ja hädavajalik väljaminek lapsele, mida liigitada suuremate väljaminekute alla ja hakata teise vanemaga jagama pooleks?
Mina leian, et iga vanem peaks pidama sünnipäeva vastavalt oma võimetele. Meil on plaanis lapsele enda perega ja armsate inimestega korraldada väike koosviibimine ja mis peamine, õhkkond on pingevaba.
Minu jaoks ei olegi tähti see kulude jagamine, vaid see, et lapse sünnipäev kulgeks probleemideta.
Tänades,
murelik isa
jagame lapse emaga võrdselt hooldusõigust, mis on kohtu poolt paika pandud, kohtus sai kinnitatud ka lapse viibimine mõlema vanema juures, mis on siis nädal ema ja nädal isa juures. Laps saab 5-aastaseks ja me pole suutnud siiani rahulikult ja mõistlikult koostööd teha. Oleme juba selle ajaga läbinud 3 korral kohtutee. Veel on üritanud meid lepitada nii enne kui pärast kohut lastekaitse ja lastepsühholoog.
Seoses lapse sünnipäevaga korraldab lapse ema sünnipäeva ja soovib, et seal osalevad lasteaiakaaslased. Andis ka mulle teada, et võin seal osaleda oma perekonnaga ja sellega teatas, et mulle kuulub pool kuludest kanda. Lapse huvides olen otsustanud, et ei ole mõistlik koos pidada, et vältida sünnipäeval olevat pinget ja hilisemaid tekkivaid intriige sünnipäevadega seoses (5 aasta jooksul oleme proovinud teha koostööd, aga alati on lõppenud see mingi probleemiga ja kannatajaks on ainult laps). Meie koostöö lapse emaga saab toimida vaid siis, kui allun täieikult tema soovidele ja tahtmistele. Lapse ema ka juba lubas panna kohtutäituri või juristi juurde aja, kes seletaks mulle minu kohustusi, kuna ma ütlesin talle, et ei finantseeri tema sünnipäeva, põhjendasin mitmete arusaadavate põhjustega.
Kas sünnipäeva pidamine on selline kohustus ja hädavajalik väljaminek lapsele, mida liigitada suuremate väljaminekute alla ja hakata teise vanemaga jagama pooleks?
Mina leian, et iga vanem peaks pidama sünnipäeva vastavalt oma võimetele. Meil on plaanis lapsele enda perega ja armsate inimestega korraldada väike koosviibimine ja mis peamine, õhkkond on pingevaba.
Minu jaoks ei olegi tähti see kulude jagamine, vaid see, et lapse sünnipäev kulgeks probleemideta.
Tänades,
murelik isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja lapse ema omavahelised suhted oleksid head, oleks lapse jaoks kindlasti kõige toredam, kui sünnipäeval viibiksid mõlemad vanemad (ja nende lähedased sugulased). Sellisel juhul oleks mõistlik ka lapse sünnipäevakulud vanemate vahel võrdselt jagada.
Kui suhted on aga nii pingelised, et mõlema vanema kohalolek lapse sünnipäeval on välistatud, võiksid vanemad lapse sünnipäeva eraldi pidada (ja seega ka ise otsustada, kuidas oleks lapsele kõige meeldivam). Sellisel juhul oleks minu hinnangul põhjendatud, et mõlemad vanemad tasuvad ainuisikuliselt enda korraldatud sünnipäevapeoga seotud kulutuste eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline peab olema laste isa nõusolek, et ema võiks lapsed uues elukohas registreerida? 06.02.2013
Mõlemal vanemal on lastele täielik hooldusõigus. Elatakse lahus, laste ema elab uue elukaaslasega, lapsi kasvatab ka ema, kolitakse teise elukohta, milline peab olema laste bioloogilise isa nõusolek, et ema võiks uues kohas laste elukoha registreerida? (Kas piisab isa poolt meile saadetud nõusolekust) kuid tihti ei ole see isegi võimalik (alkohoolik, või ei oma arvutit). Kust see nõue tuleneb? Vastuses palun viidata ka konkreetsele seadussättele.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isa nõusolek lapse elukoha ümberregistreerimiseks võib olla edasi antud e-kirja teel, milles isa kinnitab, et ta on teadlik ja nõus lapse elukoha ümberregistreerimiseks emaga samale aadressile (digiallkirjastamine ei ole tingimata vajalik) – sellise info olen ma saanud registripidajalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on õigus nõuda isalt elatist lapsele, kui isa juurde jäid elama kaks täisealist last?05.02.2013
Õde lahutas mehest paar aastat tagasi. Kolis ühe täiskasvanud, kuid kutsekoolis õppiva poja ja alaealise 9 a tütrega teisele pinnale elama. Siiani ei ole mees nõustunud elatist tasuma. Vahel annab tütrele taskuraha ja tasub laste telefoniarve. Mehe juurde jäid elama kaks täiskasvanut poega. Mõlemad õpivad õhtukoolis ja käivad tööl niipalju kui võimalik. Kas õel on õigus nõuda elatist oma 9 a lapsele? Praegusel juhul ähvardas mees naise nõudmise peale teda korterist välja tõsta. Kuigi lahutades sai naine ühe korteri ja mees teise korteri. Tänaseks on elatise saamine juba väga oluline, sest tervislikel põhjustel naine koondati. Kohalikult omavalitsuselt ta toetust ei saa, sest äraütlemise põhjuseks toodi mehelt välja nõudmata elatis. Üheltpoolt õhutatakse teda elatist nõudma, kuid teiseltpoolt e. siis mees väidab, et naisel ei ole selleks mingit seadusliku alust. Teid juba ette tänades jään vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige sellest, kas nendel täiskasvanud poegadel, kes elavad isa juures, on õigus nõuda elatist. Kui mõlemad pojad on alla 21-aastased ja on täisealiseks saanuna jätkanud põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on neil tõepoolest õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatist. Samas võib seda õigust piirata asjaolu, et lapsed teenivad juba ise sissetulekut ja reaalselt neil enese ülalpidamiseks abi vaja ei ole. Kui pojad on juba 21-aastased või vanemad, siis neil kindlasti enam õigust elatist nõuda ei ole.
On selge, et elatist on õigustatud nõudma 9-aastane tütar, kes elab emaga ja võib-olla ka ema juures elav poeg, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid kutseõppeasutuses ja ei ole veel saanud 21-aastaseks.
Seega olukorras, mil isa juures elavatel poegadel on veel õigus saada vanematelt ülalpidamist, ei oleks tõesti emal sisuliselt mõtet isalt enda juures elavate laste jaoks elatist nõuda, sest isa võiks vastu esitada täpselt samasuguse elatisnõude enda juures elavatele lastele elatise saamiseks, mis päädiks sellega, et kumbki vanem põhimõtteliselt elatist maksma ei peaks. Eeltoodud olukorras oleks muidugi võimalik, et kui ema juures elavate laste ülalpidamiskulutused oleksid märkimisväärselt suuremad, kui isa juures elavate laste omad, võiks emal siiski olla õigus teatud ulatuses elatise saamiseks.
Kui aga isa juures elavad pojad ei ole enam õigustatud vanematelt ülalpidamist saama, oleks ema elatisnõue alaealisele tütrele (ja olenevalt konkreetsematest asjaoludest ka täisealisele pojale) ülalpidamise saamiseks igati põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui abieluvaralepingu järgi jääb korter naisele, kas siis ühisvara jagamisel kohtus võin nõuda 1/2 korteri maksumusest endale?04.02.2013
Abieluvara lepingu tegime ära notaris korteri peale. Nüüd leiab proua Eks, et temal ei ole 25 € maksta riigilõivu. Kas see tähendab seda, et leping ei kehti? Minul tasutud kõik riigilõivud ja notaritasud. Kuna osa varadest on veel jagamata (ilmselt tuleb seda teha kohtus, kuna vastaspool leiab, et mõlemad ettevõtted, mis on tehtud abielu ajal, kuuluvad ainult talle ja hoolega "kandib" põhivarasid sealt enda nimele, saamata aru, et sõidukid lähevad jagamisele samuti). Siit küsimus - kui on juba tehtud abieluvaraleping, millega korter jääb naisele, kas siis kohtus võin nõuda 1/2 korteri maksumusest endale ehk kogu varade jagamist? Samuti nõuab ta oma nimel oleva sõiduauto ja autobusside jäämist tema nimele, kuna need on ainult tema omad (on tema nimel). Kuidas jagada liisingus olevat sõiduautot mille eest on 1/2 makstud minu poolt koheselt auto ostmisel ,liising lõpeb järgmisel
kuul?
kuul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abieluvaralepingu eest on notaritasu osaliselt maksmata, ei muuda see lepingut kehtetuks, vaid kohtutäituril on õigus algatada maksmata notari tasu sissenõudmiseks täitemenetlus.
Kui abieluvaralepinguga on muidu seaduse alusel abikaasade ühisvaraks olev korter määratud ühe abikaasa lahusvaraks, ei ole võimalik abielu lahutamisel nõuda selle jagamist ühisvarana, näiteks nõuda poolt selle maksumusest. Samas Teie poolt kirjeldatud abieluvaralepingu olemasolu ei välista Teie ja abikaasa ühisvarasse kuuluvate esemete jagamist (kui jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, siis kohtu poolt taotletuna).
Üldiselt ei oma varaühisuse puhul tähtsust, kelle nimel mõni ese on, loeb ikkagi eseme soetamise aeg (kas abielu ajal või mitte) ja mittekuulumine ühe abikaasa lahusvara hulka (nt pärandus). Seega, kui autod on soetatud abielu ajal ja puuduvad ühisvarasse kuulumist välistavad asjaolud, on autod Teie ja abikaasa ühisvara ning võimalik on taotleda nende jagamist kohtu poolt (kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa surma korral saan tema kontolt raha kätte?04.02.2013
Tere
Olen abikaasaga ametlikus abielus juba 20 aastat. Abikaasa on mul töövõimetuspensionär. Olen oma elus päris kõvasti tööd rabanud ning osa rahast hoiustanud abikaas pangakontole - just selle raha, mida siis kasutada vanaduspõlves kui meil läheb vaja.
Kuna hoius asub abikaasa pangakontol ning mingit testamenti ei ole meil kummalgil tehtud, kas tekib minul tema pangakontolt raha kättesaamisel mingeid probleeme, kui temaga peaks juhtuma nö kõige halvem - lisan märkusena veel, et tal on eelmisest kooselust ka täiskasvanud poeg (kellega ta juba küll oma 10 aastat ei oma mingit kontakti) - kas võib sellisel juhul poeg esitada nõude osa kontol olevale rahale - kõik pangakontole laekunud rahad on ametlikud ülekanded ettevõtetelt viitega minu töötasu kohta.
Kas antud teemast lähtuvalt on meil vaja teha abikaasaga ühistestament, et ei tekiks pärast mingeid probleeme või ei ole selleks vajadust.
Tänud ja lugupidamisega
Olen abikaasaga ametlikus abielus juba 20 aastat. Abikaasa on mul töövõimetuspensionär. Olen oma elus päris kõvasti tööd rabanud ning osa rahast hoiustanud abikaas pangakontole - just selle raha, mida siis kasutada vanaduspõlves kui meil läheb vaja.
Kuna hoius asub abikaasa pangakontol ning mingit testamenti ei ole meil kummalgil tehtud, kas tekib minul tema pangakontolt raha kättesaamisel mingeid probleeme, kui temaga peaks juhtuma nö kõige halvem - lisan märkusena veel, et tal on eelmisest kooselust ka täiskasvanud poeg (kellega ta juba küll oma 10 aastat ei oma mingit kontakti) - kas võib sellisel juhul poeg esitada nõude osa kontol olevale rahale - kõik pangakontole laekunud rahad on ametlikud ülekanded ettevõtetelt viitega minu töötasu kohta.
Kas antud teemast lähtuvalt on meil vaja teha abikaasaga ühistestament, et ei tekiks pärast mingeid probleeme või ei ole selleks vajadust.
Tänud ja lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuna testament (teadaolevalt) puudub, kohaldub seadusjärgne pärimine – Teie abikaasa pärijateks olete Teie ja tema poeg. Esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, seega pärite abikaasa surma korral võrdses osas abikaasa pojaga.
Teie abikaasa pangakontol olev raha on ühisvara, seega seadusjärgsel pärimisel on abikaasa surma korral tema pojal õigus 1/4 kontol olevast summast (kuna tegemist on ühisvaraga, kuulub pool sellest summast Teile ja teine pool, st abikaasa oma, läheb tema surma korral võrdses osas jagamisele Teie ja abikaasa poja vahel).
Kui Teie abikaasa soovib eeltoodud olukorda vältida, on tal võimalik teha testament, millega välistab oma poja pärandajana ja pärandab oma surma korral kogu vara Teile. Samuti on võimalik teha abikaasade vastastikune testament. Testamendi tegemise kohta saate täiendavat infot notari käest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik hakata lapse eestkostjaks ilma lapsevanema nõusolekuta?01.02.2013
Tere. Soovin hakata alaealise lapse eestkostjaks, kuid lapse ema pole sellega nõus. Lapse ema kuritarvitab alkoholi. Tema juurde koju on korduvalt kutsutud politsei, sest ta rikub öörahu. Joomingutel osalevad ka mehed. Laps on mingil ajal viibinud lastekodus. Kuna laps on äärmiselt tore ja sõbralik, siis selline eluviis pole kindlasti lapsele turvaline, kuid last uuesti asenduskoduteenusele saata poleks ka hea. Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vanematelt pole hooldusõigust ära võetud, ei saa Te lapse eestkostjaks hakata.
Kui lapse eest kohaselt ei hoolitseta, peaksite pöörduma oma murega lastekaitsespetsialisti poole, et juhtida sellele olukorrale tähelepanu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand