Perekonnaõigus
Küsimus: Kas 4 aastat tagasi müüdud maja müügilepinguga summa jagunemist on veel võimalik vaidlustada?18.03.2013
Müüsime 4 aastat tagasi abielu kestel soetatud maja ja notaris jagasime raha nii, et üks pool sai 2/3 ja teine 1/3. Kas teisel poolel (nüüdseks lahutatud) on võimalik kohtu kaudu tagasi nõuda see vahe, et müügiga saadud tulu oleks võrdne?
Kui see on võimalik, siis mis selle jaoks tegema peaksin?
Kui see on võimalik, siis mis selle jaoks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui määrasite lepingus kindlaks, kui suure osa kumbki abikaasa maja võõrandamisest saadavast tulust saab, saab lepingu kehtetuks tunnistamist nõuda vaid siis, kui see oli sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan oma advokaadi kulud kohtus ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes teiselt poolelt välja nõuda?18.03.2013
Tere,
tekkis küsimus - kui mina taotlen kohtu kaudu laste ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Minul on kohtus esindaja (advokaat), vastaspoolel esindaja puudub. Mina maksan oma advokaadi kulud advokaadile, aga kas on võimalik hiljem need kulud ka vastaspoolelt välja nõuda?
Või kannab igaüks ise oma kulud ja neid vastaspoolelt välja ei nõuta?
Ette tänades
tekkis küsimus - kui mina taotlen kohtu kaudu laste ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Minul on kohtus esindaja (advokaat), vastaspoolel esindaja puudub. Mina maksan oma advokaadi kulud advokaadile, aga kas on võimalik hiljem need kulud ka vastaspoolelt välja nõuda?
Või kannab igaüks ise oma kulud ja neid vastaspoolelt välja ei nõuta?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on õigus taotleda menetluskulude teise poole kanda jätmist, kuid perekonnaasjades jätab kohus reeglina poolte kulud nende endi kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus on loogika, et riigi poolt ettenähtud miinimumelatist makstes jääb vanem ise nälga?18.03.2013
Hetkel on elatisraha suurus miinimummäär (160 eurot). Alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda isegi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps. Samas kehtib vanemate võrdsuse põhimõte, millest tulenevalt lasub lahus elaval vanemal ülalpidamiskohustus võrdselt last kasvatava vanemaga. Seega, nagu aru saan, miinimum elatisraha mõlema vanema pealt kokku on ühe lapse kohta 320 eurot. Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eurot). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kulutada 320 eurot. Kui me mõlemad kulutaksime riigi poolt ettenähtud miinimumelatise määra summa mõlemale lapsele sh. jälgiksime mõlema vanema panust, siis meil lihtsalt ei jää...
Katan ka kõik muud kulud mehega pooleks (pangalaen jne). Olen püüdnud mehele rääkida, et laps kasvab ja ka lapsele minevad kulutused suurenevad. Vastuseks on põhjendus, et teisele ei saa võlgu jääda, kuna siis tekivad omakorda probleemid. Kui vaadata elatisraha suuruse põhimõtte väljanõudmise loogikat, siis minul on ainuke võimalus oma praegune abielu lahutada või nõuda sundkorras elatisraha, sest nii on mul võimalik saada lapse isalt lapse kulutustele minevat lisaraha. Samas kui minu abikaasa hakkaks mõlemale lapsele maksma 160 eurot, maksaks ka poole maksudest, siis ta ise ilmselt süüa ei saaks. Kui suur summa peale elatisraha maksmist ja maksude maksmist kätte peab mehele jääma? Mida üldse teha sellises olukorras?
Katan ka kõik muud kulud mehega pooleks (pangalaen jne). Olen püüdnud mehele rääkida, et laps kasvab ja ka lapsele minevad kulutused suurenevad. Vastuseks on põhjendus, et teisele ei saa võlgu jääda, kuna siis tekivad omakorda probleemid. Kui vaadata elatisraha suuruse põhimõtte väljanõudmise loogikat, siis minul on ainuke võimalus oma praegune abielu lahutada või nõuda sundkorras elatisraha, sest nii on mul võimalik saada lapse isalt lapse kulutustele minevat lisaraha. Samas kui minu abikaasa hakkaks mõlemale lapsele maksma 160 eurot, maksaks ka poole maksudest, siis ta ise ilmselt süüa ei saaks. Kui suur summa peale elatisraha maksmist ja maksude maksmist kätte peab mehele jääma? Mida üldse teha sellises olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Meie kohtupraktika on tõepoolest kujunenud selliseks, et reeglina alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda ka olukorras, mil vanemal on teine laps. Riigikohus on leidnud, et miinimummääras elatis ei ole vanemale liialt koormav ja katab lapse minimaalsed vajadused – seejuures on sellele seisukohale jõutud läbi teatud uuringute/uurimuste, st summa ei ole nö taevast võetud.
Samuti on Riigikohus on väljendanud arvamust, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste vajaduste katmiseks. Selline seisukoht on iseenesest põhjendatud, sest ka seadusandja näeb, et vanem peab hoolitsema selle eest, et kõikide tema laste vajadused oleksid kaetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha taotledes võin varasemale elukvaliteedile tuginedes nõuda ka lapsele reisiraha?18.03.2013
Tere,
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel. Nimetatu on põhjendatav sellega, et üldjuhul on last alaliselt kasvataval vanemal suuremad kulud kui lahus elaval vanemal ja sellega seoses saab last kasvatav vanem kasutada makstavat elatist lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks. Samuti on last kasvataval vanemal suure tõenäosusega parem ülevaade lapsele tehtavatest kulutustest ja igakuiselt makstava elatisega saab ta lapse kulutusi vastavalt vajadusele osaliselt (koos endapoolse panusega) katta. Võimalikud on muidugi ka erandid, sh olukord, mil lapsest lahus elav vanem katab vahetult lapsega seotud kulutusi, nt eluasemekulusid. Seega iseenesest võib lapse isa antud juhul Teie poolt kirjeldatud viisil toimida küll, kuid kohtupraktika näeb lapsest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse täitmist pigem igakuise elatise maksmisena.
Kui hakkate kohtu kaudu lapse isalt elatist nõudma, pöörab kohus pigem tähelepanu sellele, kui suured on lapse (tõendatavad) tegelikud vajadused, kui varasemalt sõlmitud kokkuleppele. Tagasiulatuva elatisnõude rahuldamise osas ma konkreetset seisukohta võtta ei julgeks, sest ühest küljest elatist otseselt makstud ei ole, kuid samas teatud lapsega seotud kulutusi lapse isa siiski teinud on. Kaldun arvama, et kohus pigem siiski rahuldaks ka tagasiulatuva elatisnõude.
Lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse eeskätt ikkagi lapse vajadustest, mis võiksid olla lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste näol tõendatavad. Kuid viimasel ajal on kohtupraktika kujunenud tõepoolest selliseks, et teataval määral võetakse arvesse ka lapse elulaadi, mis on kujunenud vanemate kooselu ajal. Seega sisuliselt võib lapse varasemale elukvaliteedile rõhku panna küll, kuid see peaks olema põhjalikult motiveeritud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan lapsele nõuda elatisraha isalt ja kas pean alustama DNA-testiga?18.03.2013
Oleme lapse isaga lahku läinud ja ta keeldub lapsele elatisraha maksmast, isegi ei osta lapsele mitte midagi. Algul tahtis poega oma nimele, aga kui kuulis, et ma soovin teda kohtusse anda, siis keeldus last oma nimele võtmast. Minu tungival soovil ta korra kuus mõneks tunniks võtab poega, kui poeg ise läheb külla. Kas ma saan isa kohtusse kaevata ja nõuda alimente, kui poeg on minu nimel? Mida ma selleks tegema pean? Kas kohtukulud ja DNA-testi kulud pean mina tasuma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid vanemalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Seega tuleb elatise väljamõistmiseks eelnevalt tuvastada lapse põlvnemine isikust, kellelt elatist nõuate. Selleks tuleb kohtule esitada isaduse tuvastamise hagi.
Kui isadus on tuvastatud, saab kohus isalt välja mõista elatise – Teie kirjeldusest nähtub, et olete last alaliselt kasvatav vanem, seega elatise väljamõistmisega (vähemalt miinimumulatuses) muret ei tohiks olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa võib hakata kohtus vaidlustama nõutava elatise suurust, kui tal on veel teisigi lapsi toetada?13.03.2013
Tere. Mul on lapse isaga kaks last. Peale selle on lapse isal veel erinevate elukaaslastega kaks kast. Kokku neli last. Soovin esitada elatishagi vastavalt seadusele pooles alampalgas, ehk siis kahele lapsele kokku 320 eurot. Lapse isa teenib reaalselt kusagil 700 eurot miinus maksud. Hetkel ma ei tea, palju ta teistele lastele elatist maksab, aga kas lapse isa saab kohtus mulle vastu hakata, et kui mina nõuan 320 eurot kahele lapsele, ei jää talle enam ei elamisraha ega ole võrdselt tagatud kahe ülejäänud lapse ülalpidamine.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistetakse miinimumulatuses elatis lahus elavalt vanemalt välja, kuid teatud erandid on siiski võimalikud. Perekonnaseadus annab muuhulgas aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kui vanemal on laps, kes peale miinimumulatuses elatise väljamõistmist jääks majanduslikult vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Eeltoodule tuginedes võib lapse isa esitada vastuväite Teie poolt esitatud elatisnõudele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemal, kellega suhtlemiskorra järgi laps on, on õigus otsustada, kelle hoolde ta vajadusel jätta?13.03.2013
Lapsega suhtlemiskord on kehtestatud kohtumäärusega. Kas sel ajal, kui laps on suhtlemiskorra järgi emaga või isaga võib siis vastavalt ema või isa määrata, kellega laps on (kui vanemal on vaja erakorraliselt ära olla või tööst tingitult). St, määrata, kellele laps hoida anda.
Samuti, kas ema või isa uus elukaaslane võib lapse lasteaiast ära viia ja toimetada ta ühisesse koju. Lasteaia kodukord näeb ette, et lapse võib anda täiskasvanud saatjale, ei ole öeldud, et ainult emale või isale.
Probleem on selles, et üks vanem arvab, et tema nö ajal, võib ta lapse viia hoida kuhu iganes ja ka lasteaias järgi käia võib kes tahes. Kuid teine vanem peab ise olema lapsega ja uus elukaaslane ei tohi tema last lasteaiast võtta.
Kas see oleks kuidagi õiguslikult lahendatav? Hetkel "jonnival" vanemal muud argumenti pole, kui et minu last ei võta võõras ja sekkub suhtlemiskorraga määratud teise nö vanema lapsega olemise ajal.
Samuti, kas ema või isa uus elukaaslane võib lapse lasteaiast ära viia ja toimetada ta ühisesse koju. Lasteaia kodukord näeb ette, et lapse võib anda täiskasvanud saatjale, ei ole öeldud, et ainult emale või isale.
Probleem on selles, et üks vanem arvab, et tema nö ajal, võib ta lapse viia hoida kuhu iganes ja ka lasteaias järgi käia võib kes tahes. Kuid teine vanem peab ise olema lapsega ja uus elukaaslane ei tohi tema last lasteaiast võtta.
Kas see oleks kuidagi õiguslikult lahendatav? Hetkel "jonnival" vanemal muud argumenti pole, kui et minu last ei võta võõras ja sekkub suhtlemiskorraga määratud teise nö vanema lapsega olemise ajal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ajal, mis laps viibib suhtlemiskorra alusel ühega oma vanematest, võib see vanem sisuliselt otsustada, kelle hoolde ta lapse vajaduse korral jätab. Samuti võib vanem lapse lasteaeda toomise-viimise korraldada selliselt, et tema asemel teeb seda keegi teine lapsele lähedane isik, nt vanaema-vanaisa või vanema uus elukaaslane. Kui vanemal on uus perekond, ei olegi kuidagi põhjendatav, miks ei võiks lapse transportimisel või hoidmisel abiks olla nt uus elukaaslane.
Vanem võiks antud olukorras takistusi teha vaid siis, kui lapse jaoks kolmas isik kujutab kuidagi lapsele ohtule. Kui mingisugust ohtu pole, puudub mõistlik põhjus piirangute tegemiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan veenduda, et minu makstav raha ka minu lapseni jõuab?13.03.2013
Mis annab teha emaga, kellel on 3 last ja mina olen keskmise lapse isa ja maksan miinimum elatist, aga see raha ei kulu ainult minu lapsele, sest teiste laste pealt ta elatist ei saa ja ise teenib 400 kuni 500 eurot kuus, millest enamus läheb üürikorterile ja kommunaalkuludele. Lihtne arvutus teeb hetkel 3 korda 160 võrdub 480 eurot, mis ta peaks ise omapoolsetele elatistele kulutama (kõik vanemad ju võrdselt), seega kogu palga. Heal juhul jääb aga alles tal 160 eurot, mida ta kulutab kõigile kolmele + ise. Esimese lapse isalt on välja mõistetud kunagi elatis, aga seda ta ei maksa ja nõutud ka sellisel ajal, et riik ei maksa. Viimase lapsega on ta praegu kodus ja emapalk lõppemas.
Oma last enda juurde võtta ei saa ja ka ei antaks, kuna töötan võõrriigis ja puudub lihtsalt võimalus. Tundub kuidagi ebaõiglane, et pean toetama ka võõraid lapsi.
Nüüd plaanib ta minult elatise välja mõista kohtu kaudu, võib-olla sotsiaalabi tarvis. Kas saaksin kohtus nõuda tema tõestusi, et ta kulutab minu ja temapoolse panuse, kokku 320 eurot meie lapsele? Ja kui ta ei suuda seda teha ....
Ühtlasi mida teha, et minu laps saaks ka kõik minu poolt makstud raha, lootust pole muidugi emapoolsele panusele.
Oma last enda juurde võtta ei saa ja ka ei antaks, kuna töötan võõrriigis ja puudub lihtsalt võimalus. Tundub kuidagi ebaõiglane, et pean toetama ka võõraid lapsi.
Nüüd plaanib ta minult elatise välja mõista kohtu kaudu, võib-olla sotsiaalabi tarvis. Kas saaksin kohtus nõuda tema tõestusi, et ta kulutab minu ja temapoolse panuse, kokku 320 eurot meie lapsele? Ja kui ta ei suuda seda teha ....
Ühtlasi mida teha, et minu laps saaks ka kõik minu poolt makstud raha, lootust pole muidugi emapoolsele panusele.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan täielikult Teie muret, kuid kahjuks ei saa kuidagi elatist saavat vanemat kohustada lapsele tehtavatest kulutustest elatist maksvale vanemale aru andma. Seejuures ei ole oluline, kas makstav elatis on miinimumsuuruses või sellest oluliselt suurem.
Kui lapse ema pöördub elatise väljamõistmiseks kohtu poole, ei tule tal miinimumulatuses elatise saamiseks lapse kulutusi tõendada – seadusega ettenähtud miinimummääras elatise nõudmine tõendamist ei vaja, selliseks on kujunenud kohtupraktika. Asjaolu, et teiste laste isad elatist ei maksa, ei mõjuta samuti kuidagi lapse ema õigust Teilt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saan teha, kui ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega elatisraha asjus?11.03.2013
Andsin lapse elatusraha nõude maakohtusse, mille mees kaebas edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu otsusega rahule ei jää, mida ma saan edasi teha? Ise elan soomes, mees eestis.
Laps õpib eestis ja mina olen tema seaduslik esindaja. Mees keeldus ringkonnakohtus lapsele maksma sõidukulusid eestist soome 4x aastas. Mehel on ka elatusraha võlg lapsele summas 835 eurot, mida ta maksab tagasi vaid 10 euro kauppa, millega ma samuti nõus ei ole, kuna sel juhul maksab ta seda raha lapsele tagasi 7 aastat. Poeg on hetkel 17 ja õpib gümnaasiumis. Ringkonnakohus jättis lapse vajadused kohtus täielikult kõrvale ja väitis vaid, et isal pole raha, kuigi ta omab kogu meie ühisvara, mis peale lahutust jäi temale ja mille kohaselt tehti ka notariaalne leping. Ühisvaraks oli kahetoaline korter, auto ja kogu korteri sisustus.
Laps õpib eestis ja mina olen tema seaduslik esindaja. Mees keeldus ringkonnakohtus lapsele maksma sõidukulusid eestist soome 4x aastas. Mehel on ka elatusraha võlg lapsele summas 835 eurot, mida ta maksab tagasi vaid 10 euro kauppa, millega ma samuti nõus ei ole, kuna sel juhul maksab ta seda raha lapsele tagasi 7 aastat. Poeg on hetkel 17 ja õpib gümnaasiumis. Ringkonnakohus jättis lapse vajadused kohtus täielikult kõrvale ja väitis vaid, et isal pole raha, kuigi ta omab kogu meie ühisvara, mis peale lahutust jäi temale ja mille kohaselt tehti ka notariaalne leping. Ühisvaraks oli kahetoaline korter, auto ja kogu korteri sisustus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ringkonnakohus on Teie hinnangul otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, on Teil õigus esitada otsuse peale kassatsioonkaebus Riigikohtule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada ka teine laps enda juurde elama, kui elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused?08.03.2013
Tervist tahaksin teada kuidas ma saaksin käituda või mida teha minu olukorras. Probleem selline, et ei olnud elukaaslasega abielus aga meil on kooselust 2 last. Elukaaslane läks minema ja hetkel on üks laps minuga ja teine temaga. Kuna tahan, et mu lastel oleks mõlemal kõik hästi, siis sooviksin, et ka teine laps elaks minu juures. Olen töötav isa ja oman ka isiklikku elupaika, mis mu elukaaslasel puudub ja hetkel pendeldab ta noorema pojaga mitme elamise vahet. Kuna minu töökoht võimaldab mul töötada kodus, siis saan anda lastele piisavalt tähelepanu ja hoolt, et mõlema lapsega kõik korras oleks.
Elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused lapse eest hästi hoolitsemiseks.
Kas mul on võimalik midagi teha või pean leppima sellega nagu see olukord hetkel on.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Elukaaslasel puudub hetkel töökoht ja muud võimalused lapse eest hästi hoolitsemiseks.
Kas mul on võimalik midagi teha või pean leppima sellega nagu see olukord hetkel on.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt võiksite antud küsimust arutada lapse emaga, kuid kui see tulemuseni ei vii, on Teil õigus pöörduda kohtusse ja taotleda laste elukoha otsustusõiguse üleandmist. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus otsustada, kus lapsed elavad ehk teisisõnu võtta mõlemad lapsed enda juurde elama.
Pelgalt Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on keeruline öelda, kas kohus rahuldaks Teie nõude. Puhtalt asjaolu, et olete laste emast materiaalselt paremini kindlustatud, selleks ilmselt alust ei anna. Pigem mängib rolli vanema suhe lapsega ja lapse senine elukorraldus (peavad esinema väga kaalukad põhjused, miks peaks lapse eraldama talle harjumuspärasest keskkonnast).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand