Kassid

Pärsia kass 7,5-aastane. Umbes kuu aega on kass käitunud imelikult- käib ümber jalgade ja kõnnib meie ees pea maas. Nüüd panime tähele, et ta reageerib helile, mitte aga liikumisele ja lõhnale. Trepist ja voodilt alla tulles kompab käpaga maad. Endisest aktiivsest kassist on saanud loid. Hoiab omaette ja nägu on seina vastas. Mis temaga juhtunud on?
Meie teine kass, 6,5-aastane on nagu energiapall. Varem Pärsia kass noris tüli ja vehkis teise poole käpaga, jooksis ka järgi. Nüüd läheb väga ligidale ja saab ise teiselt lüüa. Silmavaade on tõeliselt hirmutav, vaatab eikuhugi. Käimisel tuigub. Kuidas saab arst teda aidata?

Tere!
Elan eramajas ja maja ees on lillepeenar, roosiistikud jne. Lilled on silmailu pakkunud mitu aastat, aga nüüd on hakanud peenrasse hädal käima naabrite suur isane kass. Lilled surevad, täis on soristatud ka roose kattev loor. Olen proovinud kassi peletajat, aga tulemust pole. Arvan ka, et pole mõtet naabriga vestelda, sest hulkujaid kasse on ka küll ja kui juba keegi algust on teinud pissimisega, siis soristavad ka teised kiisud sinna.
Mida teha, kas pean oma lilledest ja istikutest loobuma?
Ette tänades

Selline mure, et isane siiami tõugu kastreeritud kass (suvel saab 2-aastaseks) viimasel ajal oksendab väga tihti, kuskil ülepäeviti ja vahest ka mitu korda päevas. Muidu söögiisu on normaalne ja vett joob, mängib ja on aktiivne. Söögiks on Advance sterilized salmon&barley krõbinad ja saab ka gourmet konservi/pasteeti. Kodus on ka teine kass, kelle võtsime paar kuud tagasi seltsiks, tema ei ole kordagi oksendanud. Kass on varem ka oksendanud aga harva (karvapallid), kuna viimasel ajal on see sagedaseks läinud, kas peaks arstile minema näitama? Mainin veel ära, et kass on tubane, ei käi kunagi õues.

Kui pikk on tavaliselt briti lühikarvaliste kasside eluiga?

Tere, paar päeva tagasi esitasin küsimuse isase steriliseeritud kassi teemal. Ta tuli täna ise koju tagasi. Sõi ja magas, uudistas majas ringi. Kuid nüüd ta istub akna all ja kräunub. Milles võib olla tema probleem? :'( Ma olin nii õnnelik, et ta tagasi tuli (täna sai nädal täis tema kadumisest) kuid nüüd, kui ta kräunub, jääb mulje, nagu ta tahaks tagasi minna, kust ta tuli! Ta oli must ja õline. Kõht oli ka tühi!

Minu mure on selles, et meie isane kass läks kaduma. Steriliseerisime ta siis, kui ta oli umbes kuue kuune. Nüüd on ta juba umbes kümne kuune. 7.aprilli hommikul lasime ta välja ja tagasi ei ole ta tulnud. Me elame maal ja meil on üle tee mets. Oleme käinud läbi umbes kilomeetri raadiuselt kodust ja kutsunud kassi ning krõbistanud krõbinapakki. Kas on võimalik, et ta läks kuhugi pulma? Kus kohas kassidel üldse peamiselt pulmad toimuvad? Kas kassid suudavad koju tagasi tulla näiteks 15 km kauguselt? Kui kaua isastel kassidel umbes jooksuaeg kestab? Kui kaua on normaalne, et kass on kadunud?
Tänud ette!

Võtsin pool aastat tagasi endale kassi, kes on ca 3-aastane ja olnud kasside turvakodu hoole all pojast peale. Muidu on kass krapsakas ja seltskondlik ning meiega juba harjunud (ei jookse iga kord diivanilt või voodist ära), kui me sinna istume. Samuti tuleb ise pai nuruma (mida me rõõmuga teeme). Ainuke, mida ta ei lase teha, on sülle võtmine, siis hüppab (või libistab ennast) käte vahelt minema. Muidu ma väga ei teeks sellest väljagi, aga mulle tundub, et tuleviku mõttes on siiski vajalik, et ma saaksin kassi rahulikult kinni võtta ja süles hoida. On ju kasvõi vaja näiteks ussirohtu anda või arsti juurde viia. Kas on mingeid nippe, millega kassi nö meelitada ja sülle võtmisega harjutada. Minu vana kass, kes nüüdseks juba üle vikerkaaresilla, näiteks peitis ennast ära ainuüksi selle peale, kui ma endale mõeldud tabletilehega krõbistasin, kuna ta teadis, et see hääl midagi halba tähendab. Ei taha, et uuele kassile sülle võtmine millegi ebameeldivaga seondub (ussirohi, arst jms), seetõttu tahakski teda eelnevalt harjutada ja usalduse võita. Tänan.

Tere!
Meil on kahe aastane steriliseeritud emane kass. Probleem seisneb selles, et ta on väga agressiivne. Ta ei lase end silitada ega üldse puudutada, kohe uriseb või näksab. Ta läheb endast täiesti välja, kui külla tulevad temale võõrad inimesed, koheselt läheb turri ja proovib külalisi rünnata. Sama on ka teiste loomadega.
Kassi on väiksest peale väga hoitud ning liiga pole talle tehtud, vahel mõtleme, et ta on liiga ära hellitatud. Ise otsib ta lähedust ainult siis, kui peremees magab ning ronib tema jalgade juurde magama.
Mida teha, et kass harjuks teiste loomadega ja ei oleks enam agressiivne?

Tere
Mul on aastane kiisu ning sai äsja steriliseeritud, kuid probleem ikka alles. Nimelt kass pissib diivanile ja minu voodisse. Olen kõike proovinud, mida arstid soovitanud ja teised kassipidajad ja isegi spreisid kasutanud, aga abi ei ole saanud. Teine kiisu 7-kuune ja käib väga ilusti liivakastis. Eraldi liivakastid neil ja emased kassid mõlemad. Üldse 3 liivakasti kodus. Enne käis vanni või kraanikaussi, aga diivan oli ja ka jäänud peale steriliseerimist kohaks, kuhu oma häda teeb. Tekid ja voodi ka tema "liivakast". Lihtsalt ei oska kuidas käituda ja kassist loobuda ka ei tahaks.

Tere!
Meiega on kuu aega elanud üks varjupaiga täiskasvanud kiisu. Püüti ta kassikolooniast, inimesega ta harjunud ei ole. Käitumiselt on ta agressiivne, turtsub, sisiseb ja lööb väga valusasti.
Meie juures oldud aja sisse on mahtunud veel tema kaks korda loomakliinikusse viimine (ikka väevõimuga), steriliseerimine, antibiootikumiravi silmapõletiku tõttu ning sunniviisiliselt (paksude kinnastega kinni hoides) teostatav seeneravi, mis ei ole meid talle mõistagi grammigi sümpaatsemaks muutnud.
Lisaks eelnevale on ta pea algusest saadik pidanud siin näljastreiki, vaid öösiti käib ta joomas ja söömas ning liivakastis. Pai ei ole saanud põhimõtteliselt talle teha, sellistele katsetele järgnevad enamasti minu verised käed ja tige urin. Kui päevasel ajal talle maiuspalu pakkuda, siis ta lihtsalt ignoreerib neid. Vaatab kivistunud pilguga ja ei söö.
Siiski ühel korral sain õrnalt tema pead puudutada ja ta ei teinud selle peale mulle midagi. Kui pärast oma rumalusest julgemaks muutusin, oli olukord jälle tavapärane, minu käed tõmmati katki. Ka loomaarst sai teda läbi vaadata vaid tuimestava süsti abil.
Kusjuures kassi tervis on korras, loomaarsti juures said tehtud vastavad uuringud. Seega teame, et agressiivsus ei ole seotud tema tervisega. See, mis alguses oli, on nüüd häda ja vaevaga ravitud (silmapõletik, seen, samuti on paranenud steril. haav).
Küsimus ongi, et kuidas temaga sõbraks saada? Valisime just tema endale, sest meil oli temast kahju, ta oli varjupaigas stressis. Samas ei osanud me arvata, et ta nii vihane tegelane on.
Kas kass peab kõiki neid protseduure, mis oleme temaga teinud meeles ja paneb need kõik meie arvele? Kuidas peaks agressiivsele kassile lähenema, et ise terveks jääksin ja kass ka ära ei ehmuks? Kas ta unustab kõik need kinnihoidmised ja väntsutamised?
Hetkel on edusammuks see, et ta on nõus istuma minuga sama diivani peal (teises otsas muidugi), kuid ta ei ole seejuures lõdvestunud vaid kramplik. Edusamm on see selles osas, et algselt elas ta vaid voodi all.

Ette tänades