Kassid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas uue kassikesega uues kodus toimetada, kas lasta rahus harjuda või püüda temaga suhelda?30.10.2015

Tõime varjupaigast koju 7-kuuse kassi (meie eelmine kiisu oli jäänud just päev enne auto alla), kes on täpselt samasugune nagu meie eelmine kass. Kuidas kassikesele läheneda, et teda mitte hirmutada uue kodu ees, kas lasta tal ise ringi vaadata ja ise uue olukorraga leppida või kuidagi suunata teda. Ta on juba mitu tundi meie uues kodus olnud, ega söönud suutäitki, ega joonud, lamab vaid ühe ja sama koha peal. Kas peaksin muretsema või on see tavaline asi, et kassike sedasi käitub. Kuidas loomakesega talitada?

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Erinevad kassid on erinevate iseloomudega ning see on osade puhul väga normaalne, et alguses tekib uues kohas stress. Soovitan teil kassi mitte liigselt torkida ja lasta tal vaikselt ise uue olukorraga harjuda. Samas näidake talle, et hoolite – pange talle söömiseks eriti häid maiuseid ja kui ta seda soovib, siis paitage ja suhelge temaga. Paar tundi on väga lühike aeg ja põhjust muretsemiseks ei tohiks olla. Kuid pidage meeles, et ta ei tohiks kindlasti söömata olla üle 3-4 päeva, sest siis muutub olukord kassi jaoks eluohtlikuks.
Lisaks soovitaksin, arvestades eelmise kassi kurba lõppu, tungivalt teil korralikult järele mõelda, kas uue looma õuelaskmine on vajalik. Soovin teile pikka ja vahvat kooselu!
 

Küsimus: Kuidas õpetada kiisukest ise jooma?22.10.2015

Tere, võtsime 2 uut kiisut äsja (ühel ju üksi igav), üks on vanem ja sööb ja joob juba ise, aga teisega on suur ja minu jaoks südantmurdev mure. Kiisu nimelt ise väga vähe pehmet sööb aga ta ei mõista veel ise juua üldse. Olen teda lutitanud, et lapsekesele mingit vedeliku kerre saada, kuid ei oska teda kohe mitte kuidagi õpetada ise jooma. Oleme proovinud suukest juurde panna ja sisse pannud mokad, et äkki limpsab siis aga ta nagu ei oska ja kohe ronib mulle sülle tagasi ja kukub otsima lutti suure isuga. See, kellelt kassi sain, ütles, et kiisu sündis septembri algul, aga ma ei oska öelda, kas see tõsijutt või loba lihtsalt, sest kasvu järgi ma ei oska kiisukese vanust määrata. Ma ise olen suuremast osast päevas tööl (vanaema käib kiisusid kontrollimas muidugi) aga süda valutab kohe terve päev kiisukese pärast, et äkki teine näljas. Koju tulles nagu meeleheitlikult hakkab kugistama koort alla ja kardan seda ka, et pärast ei hakkagi jooma ise ja kugistab enda mao niimoodi lõhki.
Oskate anda nõu, kuidas harjutada kiisukest ise sööma ja jooma? Olen meeleheitel ja ei oska kohe midagi teha. Muretsen ennast sõgedaks. :(

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Kassipoeg peaks vähemalt kaks kuud olema ema juures ning kahjuks pole see aeg täis isegi siis, kui tilluke tõesti septembri alguses sündis. See aeg on kassipoja jaoks hädavajalik, sest ema õpetab talle kõike eluks vajalikku – kuidas käituda, söömist, hügieeni ja palju muud. Täiesti tõsiselt usun, et kassi parimaks arenguks võiksite proovida loovutajga ühendust saada ja uurida, kas beebi saaks ehk mõned nädalad veel ema hoole all sirguda.

Kui see aga kohe kuidagi võimalik pole, siis tuleb teil olla kassiema eest. Mao lõhki minekut nüüd kartma ei pea, kuid seda küll, et tühipaljast koorest sellises vanuses kassipojale küll ei piisa. Väikesed kassipojad ei ole alati aldid uusi toite proovima ja selleks tuleks söök teha eriti ahvatlevaks ja lõhnavaks. Soovitan proovida kassipojale pakkuda toorest hakkliha ja ka sooja püreestatud keedetud kana (koos puljongiga). Seejärel, kui ta juba midagi meelepärast on leidnud, saab sinna hulka segada pasteedilaadseid konserve, et ta nendega tutvust teeks. Kassid üldselt ei peagi palju jooma – nad saavad oma vedelikuvajaduse suures osas pehmest toidust kätte.
 

Küsimus: Mida teha, et kass oleks õnnelik, tundub, et kui on päev otsa üksi, siis on selline kurb?06.10.2015

Tere,
Kodus on ca kuu tagasi leitud kassipoeg (emane). Praeguseks umbes 3 kuune. Minu mured:
1. Elan üksi, käin tööl ja kass on päev otsa üksi. Mängin temaga enne tööd, töölt tulles ja õhtul. Kas see, et kass on päev otsa üksinda - on normaalne? Ta on pisut tagasihoidlik ja üldse mitte selline möllukas, nagu tavaliselt sellises vanuses kassipojad. Kas ma peaksin midagi ettevõtma? Mulle lihtsalt tundub, et ta on pisut kurb ja tal on igav?
2. Olen teda harjutanud traksidega - sellega probleeme pole. Viin teda pea iga päev korra õue. Mulle tundub, et ta ei naudi seda. Veidi vaatame ringi ja tuleme kiiresti koju tagasi. Tahtsin teda varakult harjutada ringiliikumisega, et saaksin teda võimalikult palju endaga kaasa võtta (spets.seljakott on ka) - tundub, et pikemad retked ei sobi?
3. Olen mõelnud teise kassi võtmisele. Teisi loomi ta ei kannata üldse. Arst ütles, et võta siis, kui hambad on vahetunud - miks ta nii arvas? Kas teine kass õrnahingelisele minu kassile on üldse hea mõte?

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Vastan Su küsimustele siis ka mitmes osas:
1. See on väga hea, et Sa aktiivselt kassipojaga vabal ajal tegeled – noored loomad vajavad stimulatsiooni eriti ning see on nende arenguks tähtis. Loomulikult ideaalis saaksime oma lemmikutega veeta veel rohkem aega, kuid tööl käimine ja kodust eemal viibimine on suurema osa kassiomanike jaoks reaalsus. Soovitaksin vaadata loomapoodidest selliseid mänguasju, millega loomake end ka üksi olles ohutult lõbustada saaks – ehk mõned interaktiivsed maiustuse kättesaamise mängud või muud sellist.

2. Kõik kassid ei naudi õueseiklusi, eriti kui me ei tea, mis nendega õues enne leidmist üldse juhtuda võis. Kui ta väga jalutama ei kipu, siis pole teda väga mõtet seda tegema sundida ka. Loomulikult peavad ka kassid meie harjumustega leppima ja kui tuleb näiteks ette maalesõit või muu transport, siis pole ju midagi teha – eks tuleb reis kaasa teha. Kuid pea ka meeles, et kass saab ilusti kodus üksi hakkama pikemalt kui näiteks koer ning lühemateks väljasõitudeks võib ta ka vabalt mõne naabri abiga koju jääda.

3. Ma ei oska kommenteerida, miks hammaste vahetumine tähtis peaks olema – mida kauem kass üksi elab, seda rohkem ta üksindusega harjubki ja ei pruugi hiljem enam teisi loomi aksepteerida. Kuid väga tähtis on, et kass oleks enne teise tulekut korralikult vakstineeritud ja saanud parasiiditõrjet – siis ei ole riski, et noor loom endale mõne nakkuse külge saaks. Kui Sa pole kindel, kas Su kass teise loomaga lepiks, siis soovitaksin mina Sul proovida hoiukoduks olemist – sellega saaksid proovida teise looma lisamist perre ilma kohese täisvastutuseta.
 

Küsimus: Kas leitud emast kassi ja meie suurt domineerivat isakassi on võimalik lepitada?29.09.2015

Kevadel tõime koju ühe hüljatud emase kassi, kes on ilmselt lõigatud. Meil on ka suur ja tugev isane kass, kes on küla- ja metsloomade "hirm". Nüüd on nii, et omavahel kassid läbi ei saa, emane kass käib õuel ringi ainult kikivarvukil, sest kardab, et isane teda ründab. Ja seda isane ka teeb, kui võimalus avaneb. Emane viskab siis kohe selili ja ainult sisiseb. Kuidas ja kas üldse on võimalik neid lepitada? Saan aru, et isasel on instinktid, et teised nõrgemad tuleb allutada. Ja kuna emasel need instinktid puuduvad, ei saagi ta ju isase käitumisest aru?

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Küsimusest jääb natuke segaseks – kas isane kass on kastreeritud? Kui ei, siis soovitan tugevalt sellega alustada, sest kastreeritud/steriliseeritud loomad kipuvad üldjuhul olema leebemad ja vähem võitlushimulised. Lisaks kindlasti käige kontrollimas, kas emane kass ikka tõesti on steriliseeritud.

Saan aru, et kassid veedavad ka palju aega õues – ehk oleks abiks see, kui emane kass veedaks rohkem aega toas või on isane kass ka seal väga territoriaalne?

Eks aeg on see, mis on kasside lepitamises kõige tähtsam ja kuna nende territoorium pole ka väga selgelt piiritletud (nagu tubaste kasside puhul), siis on raske midagi väga kindlat soovitada, sest paljud lepitusmeetodid – spreid jne. – eeldavad tubaseid tingimusi. Soovitan ka kassidele näiteks kõrvuti süüa anda, et nad oleksid sunnitud teineteise kõrval rahulikult olema. Kuid ka siis o õueskäimisega kaasnevad segavad faktorid, nagu muud toiduallikad.
 

Küsimus: Kas kass võib paraneda insuldist ja kohaneda tervise muutustega?18.09.2015

Meie peagi 8-aastaseks saav kass sai 4 kuud tagasi insuldi. Selle järgselt saab iga päev tableti verevedeldajat, et ennetada veretrombi. Arstide sõnul nägemine enam ei taastu. Kass pole aga endine, ta ei suuda enam tavapärast elu elada. Tualetti ei kasuta, kuigi haistmine on alles, kõik hädad teeb suvalisse kohta. Korralikult ennast ei pese, vahel harva vaid nägu, seega iga kord peale mustamist dušš ja föönitamine. Sööb hästi, kaalus juurde aga ei võta. On vaikseks ja nõrgaks jäänud, vahel veavad tagumised jalad teda alt, pidevalt teeb toas ringe ja kukub ühele küljele. Sööb lamavas asendis, poolviltu, kõht vastu maad.
Kass on meil juba 5 aastat olnud, kas tõesti tuleb meil langetada otsus ja ta "magama panna"?
Paranemislootust ei anta, aga kas on võimalus, et ta kohaneb olukorraga ja elab õnnelikku elu? Pereliikmed arvavad, et kassile on selline elu piin.
Enne diagnoosi panemist nuttis palju, nüüd seda pole, sellest eeldan, et valusid ei ole. Arst andis talle veel vähemalt 5 aastat, aga kas see on elu?
Iga päev vaatan teda ja nutan, mida edasi teha? Ma ei suuda otsustada teise elu üle.

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Sinu pere on hetkel väga raskes olukorras. Teha otsust kellegi elu üle ei ole kindlasti kerge, rääkimata olukorras kui see elu on teile niivõrd kallis.

Tänapäeval on vanemaks jääva kassi eest hoolitsemine tehtud üsnagi lihtsaks – internetis müüakse kassi-mähkmeid, loomaarstide abil saab leida parima viisi (ravimite, söögi ja toidulisandite abiga) pere lemmiku elu mugavamaks muutmiseks ja usun väga tugevalt, et ka vanem pime kass võib oma eluga väga rahul olla. Teda ei pruugi häirida see, et ta on aeglasem ja mitte päris selline nagu nooremas eas. Kass ei pea olema maailma parimas vormis selleks, et elust rõõmu tunda. Ma tean, et oma kassi on kurvastav sellises olukorras näha, kuid see ei tähenda kindlalt, et tal halb olla oleks.

Teie olete need, kes selle kassiga igapäevaselt koos on ja tunnete teda kõige paremini. See ei saa olema lihtne, kuid teie peate aru saama, millal ta tõesti enam hästi end ei tunne ja kannatab. Kui loomaarst on teile öelnud, et kass võiks veel vabalt 5 aastat elada, siis ma ei näe põhjust selles kahelda, kuid kindlasti võite ka oma meelekindluseks pöörduda mõne teise doktori poole teiseks arvamuseks ja uurida just seda, et kas too arvab, et kass kuidagi moodi oma praeguses olukorras kannatab.

Soovin teile palju edu – arvan, et olete juba praegu teinud palju õigeid samme oma pere lemmiku jaoks mitte alla andes. Ärge kiirustage oma otsustega, teie kass väärib parimat.
 

Küsimus: Mida teha, kui naaber hakkas meie kassi toitma ja nüüd ei tule ta enam tuppa?10.09.2015

Naaber hakkas minu kassile süüa andma ja oma tuppa laskma. Kui ma varem kassi hüüdsin, tuli ta alati tuppa, jooksuga kohe. Nüüd tuleb kiisu ainult terrassi peale magama, aga tuppa enam ei tule. Kui ma sülle võtan ja tuppa toon, tahab ta kohe õue tagasi. Mida teha, et kass oleks ainult meie pere kass?

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Kui Te lasete oma kassi vabalt õue jalutama, siis peate ka sellega arvestama, et kassil võib tekkida "lisaperesid" – eriti kui mujal saab ehk n-ö paremaid palasid. See, et küla peal käivale kassile uusi austajaid tekib, on tegelikult üsna tavaline.

Kui soovite, et kass ainult teie kodus oleks, siis on alati võimalus kassi mitte õue lasta. Ümberharjutamine võtab küll aega, kuid pole kindlasti võimatu. Teisalt soovitaksin ka rääkida naabrile oma murest ning loodetavasti jõuate kassi toitmise osas kokkuleppele, mis sobib mõlemale osapoolele.
 

Küsimus: Mida ette võtta kui kass pidevalt ja ootamatult ründab?27.08.2015

Tere,
Meie kass on 7-aastane ja steriliseeritud. Muidu täitsa tore kiisu aga täiesti seosetutel juhtudel hüppab korraks kõikide küünte ja hammastega kätte/jalga kinni ja jookseb siis ära.
Seda juhtub kui ma kas juba magan ja käsi/jalg on teki alt väljas, või kui juhtun näiteks nutma, siis kass on kohe platsis ja ründab:( Vahest ronib ka ise sülle ja nõuab pai, siis ühel hetkel tõmbab kõrvad pead ligi, ajab silmad suureks ja saba hakkab käima ning tükk aega põrnitseb ja siis ründab. Olen teda ära ajanud aga ta ei jäta enne kui ründab. Aga ta teab väga hästi, et see ei ole aktsepteeritav ja põgeneb kohe ära. Sest tavaliselt võtan tal siis turjast kinni ja viin ta duššinurka rahunema nii umbes 10 minutiks. Kui välja lasen, siis on jälle totaalne nurrukiisu, käib ja nühib vastu jalgu ja nurrub.
Oleme ka koju ostnud Feliway seinadosaatori. Kuid see ei ole midagi teinud. Kuna kassil on olnud põie ja neeruprobleemid siis sööb spetsiaaltoitu ja seega Calm toit ei ole lahenduseks:(
Samas ta mu meest ei ole kordagi rünnanud. Ometi mina olen see, kes talle süüa annab... Mõistus täitsa otsas. Kuid kuna lähiajal on plaan saada laps, siis ma ei saaks riskida, et kass imikut niimoodi ründama hakkab. Seega ühel või teisel viisil on vaja probleemile lahendus leida. Tänan!

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Kui kassil on varasemalt olnud põieprobleemid, siis tasuks esmalt uurida kindlasti ega põletik taas ägenenud pole. Samas võib ka probleem olla ilma otsese (meditsiinilise) põhjuseta – võib-olla on tal just Teiega seoses mingid ebameeldivad mäletsused, millest Te ise aru ei saagi (loomakliinikusse viimine või midagi sellist traumeerivat, mis tegelikult pahatahtlik ei ole). Kui kass on just ühe inimese vastu agressiivsem, siis ei pruugi ta üldse lapsest välja teha (olen kursis ühe sarnase juhtumiga, kus kass emale hüppas tihti jalga kinni, aga laps jättis teda täiesti külmaks) – seda näitab kahjuks vaid aeg.

Mõnikord on abiks selliste ründajate puhul täiesti emotsioonituks jäämine – tema käitumisest ei tohiks teha välja ning tema agressiooni lihtsalt eirata. Sellel ei pruugi küll otsest mõju rünnakute arvule olla, kuid liikumatult saab ta teha vähem "kahju".

Tänapäeval on ka mitmetes kliinikutes erilise väljaõppega loomaarstid, kes ongi spetsialiseerunud käitumishäiretele – arvan, et Teie juhtum on kindlasti selline, mis võiks saada kasu säärase spetsialisti külastamisest.
 

Küsimus: Mida teha, kui kass tahab õue, aga eelmine kord sai õues kolades tõsise trauma?11.08.2015

Tere!
5-aastane emane steriliseeritud kass käib õues, aga tuli kutsumise peale ikka tuppa. Nüüd on naabritel isane kass, kes terroriseerib kõiki teisi kasse ka. Minu kass oli nädal kadunud, saba katki, siis ilmus välja ja kuidagi ei saanud tuppa. Söötsimegi väljas teda. Lõpuks tuli tuppa, aga oli nii hirmul, et isegi liivakasti katte võtsime ära - ei talunud ühtki kinnist ruumi. Paitasime ja hoidsime õrnalt, kuni lõpuks leppis. Nüüd 10 päeva hiljem tahab jälle õue, kräunub ukse juures, aga kohe kui keegi kusagil liigub, põgeneb tuppa. Kui näljane oli, sõi kõike, muidu väga valiv ja üldiselt ara iseloomuga. Kuidas kassi aidata? Kas peaksin pigem teda toas hoidma ja kräunumise ära kannatama?

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Soovitan proovida õues käimist traksidega – nii saab kass oma värske õhu vajaduse kätte ning teil on süda rahul ja muretum. Traksidega õues käimine on küll omanikule natuke rohkem tööd, kui lihtsalt kassi uksest välja laskmine, kuid olen kindel väiksem risk uueks õnnetuseks on seda väärt.

Teine variant on loomulikult ka teha otsus, et kass enam õue ei saa. See on küll alguses kindlasti pererahvale ebameeldiv, kui kass palju välja mangub, kuid pikemas perspektiivis väärt otsus. Et kassil nii kurb ja igav poleks, tegelege temaga sellel ülemineku perioodil eriti palju – mängige temaga aktiivselt, et tal oleks midagi oma energiaga teha. Võid soovitada ka rahustavaid dosaatoreid (nagu nt. Feliway), mis võib harjumist lihtsamaks teha.
 

Küsimus: Kuidas kassi võõrutada, et ta ei kitkuks küünistega meie uut vaipa?06.08.2015

Tere!
Panime maha uue vaiba. Kass kipub hoolega seal oma küüsi kitkuma, kuigi tal oma kitkumispuu olemas. Kuidas võõrutada?
Ette tänades

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Teie kass vöib eelistada ja tal võib olla mugavam horisontaalset pinda kratsida, soovitan proovida osta odav kraapimislaud, mida kass saaks põrandal kratsida - ehk ajab see vaibaisu ära. Lisaks on osades loomapoodides müügiv erilised peletavad spreid, mis kassi jaoks lõhnavad ebameeldivalt ja mida võiksite proovida vaibale pihustada. Inimese jaoks tootel halba lõhna ei ole, kuid kass peaks seda kasutades neist pindadest eemale hoidma.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui nädalavahetusel kodust ära käies on kass voodisse pissinud?06.07.2015

Tere.
Meil on kodus 7-aastane steriliseeritud emane kass. Igapäevaselt käitub kass ilusti ning kõik oma hädad teeb oma liivakasti. Kuid vahest kui käime nädalavahetusel linnast ära siis jääb kass üksi koju. Iga päev käiakse talle süüa andmas, potti puhastamas ja pai tegemas. Kuid ikkagi üle ühe korra on meie voodi täis lastud. Ning just sinna, kus mina magan.
Oktoobris sai käidud kassiga ka igaks juhuks arsti juures. Tehti vereanalüüsid ning vaadati kass üle - kõik oli korras. Seetõttu ma julgeks arvata, et tegemist siiski kättemaksuga üksi jätmise eest...
Mõistus on täitsa otsas. Kuidas seda probleemi lahendada. Väga ebameeldiv on koju tulles ajati voodit küürima hakata. Kahjuks tegemist avatud stuudiokorteriga ning kassi ligipääsu voodile takistada ei saa. Olen proovinud panna ka voodile kile peale aga siis ta kraabib selle lihtsalt pealt ära.

Mida saaks veel ette võtta?

Tänades!

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Ma ei nimetaks sellist pissimist kättemaksuks, vaid sõnumiks, millega kass tahab näidata, et ta ei ole sellises olukorras õnnelik. Mõned kassid on väga "õrna hingega" ning üksi jätmine – isegi, kui külas käib toitja – võib mõjuda stressi tekitavalt. Kuigi selline pissimine on loomulikult ääretult ebameeldiv, siis võite olla üsna õnnelik, et te tegelikult teate väga täpselt, mis on selle põhjuseks.

Ehk aitaks, kui toitja jääks kassi juurde ka ööseks? Või ehk pole tal autosõidu vastu midagi ja ta saaks teiega kaasa tulla? Lisaks soovitan proovida erinevaid rahustavaid vahendeid: loomakliinikutes müüakse Feliway pihusteid ja seinadosaatoreid, mis on mõeldud kassi stressi leevendamiseks, ja ka rahustava mõjuga krõbinaid (näiteks Royal Canini Calm). Selliste toodete mõju ei ole küll näha üleöö, kuid üle pikema aja on tulemused tihti positiivsed.