Õigus
Küsimus: Kas tööandja peab maksma ka kuu teise poole normtundide eest, kui kuu esimesel poolel on juba teenitud miinimumpalk välja?06.05.2025
Tööandja vähendab töötasu seoses töö mitte andmisega §37 alusel pooleks kuuks. Kuu esimesel poolel on teenitud miinimumpalk välja. Kas kuu teisel poolel tuleb välja maksta miinimumtasu kuu teise poole normtundide eest.
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töötasu vähendamine töölepingu seaduse § 37 lõike 1 olukorras on lubatud vaid teatud tingimustel ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt:
1) Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
2) Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.
Kui tööandja vähendab töötasu pooleks kuuks, siis selle aja eest, mil toimus töötasu vähendamine, maksab tööandja tasu vähemalt töötasu alammääras. Töötajal on omakorda õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Kui töö toimub tunnitöö alusel, siis tunnitasu suurust ei muudeta, vähendatakse tööaega.
Kui kuu teisel poolel töötasu vähendamist ei olnud, siis peab tööandja sellel perioodil kindlustama töötajale temaga töölepingus kokkulepitud mahus kokkulepitud töö ning maksma vastavalt töölepingus kokkulepitud tasu.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas maakler võis küsida minult üürilepingu sõlmimisest loobumise eest hüvitist kuna mina kui potentsiaalne üürnik otsustasin ümber?06.05.2025
30.04.25 käisin vaatamas ühte üürikorterit. Suhtlesin maakleriga, ta näitas mulle korterit ja 02.05.25 pidin tulema lepingut sõlmima. Maakler võttis minult ainult isikukoodi. 01.05.25 nägin kinnisvaraportaalis uut korterit, mis mulle paremini sobis, ja otsustasin valida selle.
Esimese maakleriga ma lepingut ei sõlminud, kuid ta esitas mulle 61-eurose arve tehingu ärajäämise eest. Ma maksin selle summa ära. Nüüd soovin teada, kas maakleri tegevus oli õiguspärane — kas tal on õigus nõuda hüvitist selle eest, et potentsiaalne üürnik otsustas ümber?
Esimese maakleriga ma lepingut ei sõlminud, kuid ta esitas mulle 61-eurose arve tehingu ärajäämise eest. Ma maksin selle summa ära. Nüüd soovin teada, kas maakleri tegevus oli õiguspärane — kas tal on õigus nõuda hüvitist selle eest, et potentsiaalne üürnik otsustas ümber?
Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu
Lugupidamisega
Ilja Sipari
Vandeadvokaat
Küsimus: Kas asutuse juhil on õigus põhitööst vabal ajal töötada treenerina samas klubis millele ta ise on ruumid välja rentinud?05.05.2025
Tere!
Asutuse juht on lepingu alusel üürinud ruume MTÜ-le (klubile) laste treeningute läbiviimiseks. Kas juhil on õigus põhitööst vabal ajal töötada treenerina samas klubis (samas majas)?
Asutuse juht on lepingu alusel üürinud ruume MTÜ-le (klubile) laste treeningute läbiviimiseks. Kas juhil on õigus põhitööst vabal ajal töötada treenerina samas klubis (samas majas)?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Kehtiv seadus võimaldab töötajal töötada nii töölepingu kui ka mõne võlaõigusliku lepingu (nt töövõtu- või käsunduslepingu alusel). Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.
Samuti ei keela kehtiv seadus töötada põhitööst vabal ajal ka teiste tööandjate juures, kui seda ei välista kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe, mille kohaselt ei tohi töötaja töötada tööandja konkurentide juures ega tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
Samuti ei tulene töölepingu seadusest ka piiranguid töötamise osas samades ruumides, mille töötaja ise on eelnevalt välja rentinud ning ka juhatuse liikmega võib sõlmida töölepingu, kui tehtaval tööl on töölepingu tunnused (nt töötamine kindlatel kellaaegadel kindlaksmääratud kohas, allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötasu maksmine vähemalt korras kuus vms).
Töö tegemiseks sõlmitavate lepingute võrdluse leiate Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kui palju olen ma seadusest tulenevalt kohustatud lapse isale oma uue partneri kohta infot jagama või kas üldse pean?23.04.2025
Lapse isale meeldib omada kontrolli. Minul on tekkinud uus partner, keda laps aeg-ajalt näinud on (kuni mõned tunnid nädalas), koos me ei ela. Lapse isa on sellest teadlik, kuid nõuab nüüd uue partneri andmeid (nimi, töökoht, vanus, kas on lastega kokkupuuteid jne). Kui palju olen ma seadusest tulenevalt kohustatud uue partneri kohta infot jagama või kas üldse pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei kohusta Teid esitama lapse isale andmeid oma uue kaaslase kohta. Loomulikult võite teda teavitada, et Teie elus on uus inimene jms, kuid kohustust kui sellist ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui kontrolöri hinnangul parkisin äärekivist kaugemal kui 20 cm?21.04.2025
Tere. Mulle väljastati parkimistrahv 18 märts. Kuupäevaks oli pandud 2024 aasta. Parkisin mina tasuta parkimis alal. Trahv tehti mulle aga selle eest, et äärekivist kaugemal, kui 20 cm mille mõõtis kontrolör nö silmaga. Auto asus mul parkimist tähistavas kastis. Palusin esitada ka mõõtmis tulemusest pilti, kuid kahjuks on varsti kuu möödas ja seda pole saadetud. Vaidlustasin trahvi, kuid kohe on kuu aega möödas ja vastust pole, mis trahvist saab. Kas selliselt trahvi tegemine on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin ise toimetama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
On võimalik, et Te ei ole ülalkirjeldatud vaidlustamise korda järginud ja menetleja on jätnud kaebuse käiguta või läbi vaatamata. Sellekohane määrus tuleks edastada ka kaebuse esitajale ning kui Te ei ole vastavat määrust või muud menetlusse selgust toovat vastust menetleja käest saanud, siis tuleb selle küsimusega Teil põhjalikumalt tegeleda ning vajadusel minna ka menetleja juurde olukorda selgitama.
Iseenesest näeb liiklusseaduse § 20 lg 3 ette, et asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest. Sealt siis ka see 20 sentimeetrit. Menetleja juures asuvad tõenäoliselt ka väärteo toimepanemise kohta kogutud materjalid, millest peaks näha olema, mis andmetele tuginedes menetleja LS § 20 lg 3 nõude rikkumise tuvastas (näiteks fotod). Et neid materjale näha, tuleb menetlejale esitada vastav taotlus.
Küsimus: Kuidas end kaitsta kui eksabikaasa nõuab, et vormistaksin oma osa korterist tasuta tema nimele?07.04.2025
Tere
Eksabikaasa nõuab, et kirjutaksin enda osa ühiselt soetatud korterist talle ilma kompensatsioonita (varasuhe oli vara juurdekasvu arvestus, korter jagati kohe ostes pooleks notaris). Mina tasuta enda poolt pole nõus ära andma. Eksabikaasa käib mööda minu vanemaid ja vanavanemaid ning nõuab korteri osa tasuta. Millised on minu õigused ja võimalused end kaitsta? Huvi korterit üldse vormistada on eksabikaasal ning survestamine käib igapäevaselt. Millise lepingu alusel on üldse notaris võimalik talle tasuta korter vormistada? Kas saaksin ilma eksabikaasa nõusolekuta oma osa ka ühisele alaealisele lapsele kinkelepinguga vormistada?
Lugupidamisega
Eksabikaasa nõuab, et kirjutaksin enda osa ühiselt soetatud korterist talle ilma kompensatsioonita (varasuhe oli vara juurdekasvu arvestus, korter jagati kohe ostes pooleks notaris). Mina tasuta enda poolt pole nõus ära andma. Eksabikaasa käib mööda minu vanemaid ja vanavanemaid ning nõuab korteri osa tasuta. Millised on minu õigused ja võimalused end kaitsta? Huvi korterit üldse vormistada on eksabikaasal ning survestamine käib igapäevaselt. Millise lepingu alusel on üldse notaris võimalik talle tasuta korter vormistada? Kas saaksin ilma eksabikaasa nõusolekuta oma osa ka ühisele alaealisele lapsele kinkelepinguga vormistada?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan, et korter on kirjeldatud asjaolusid arvestades soetatud kaasomandisse, võrdsetes osades.
Kui Te ei soovi oma kaasomandi osa endisele abikaasale tasuta anda, siis Te ei pea seda loomulikult tegema. Endine abikaasa ei saa Teid ju jõuga notaribüroosse tehingut tegema viia. Mõistan, et endise abikaasa vestlemine Teie lähikondsetega on Teie jaoks ebamugav, kuid siin erilisi takistusi endisele abikaasale teha ei saa. Pigem tehke talle siis konkreetne ettepanek, mis tingimustel olete valmis oma osast loobuma. Kui selline kokkulepe sünnib, saate tehingu vormistada notari juures kaasomandi lõpetamise kokkuleppena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin nõuda täit võlga, või võib lapse isa maha arvata enammakstud summa, mida ta vahepeal kuni kohtuotsuseni rohkem maksis?07.04.2025
Tere! Oli kohtuotsus, kus lapse isale määrati miinimum elatis, mida ta apellatsiooniga vaidlustas ning uue otsusega määrati talle 135 € alates 1.oktoober (otsus tehti 18.dets). Kuid ta oli jõudnud maksta 2 kuud miinimumi, kuni ootasime kohtuotsust. Siit ka küsimus, kuna tal on eelnevate perioodide osas elatisvõlgnevus, mida peab ta nüüd tasuma, siis kas tal on õigus maha arvata elatise võlgnevusest enammakstud summa, mida ta maksis nüüd viimastel kuudel rohkem või võin nõuda siiski seda võlga, mis mul kunagi saamata jäi? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjoontes peaks elatisvõlgnevuse tasumisel arvestama kõiki summasid, mis on elatisena tasutud. Tasaarvestamisele ei kuulu summad, mis on kunagi makstud ja mille arvelt soovitakse edasiulatuvalt vähem maksta, kuid juba tekkinud võla mõttes peaks minu hinnangul makstud summad siiski võlga nö kustutama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub pärandi jagamine kui abikaasat ei ole ja meil ei olnud ühiseid lapsi, aga tal on kaks tütart?07.04.2025
Soovin müüa väikest metsakinnistut, mis on ostetud koos abikaasaga. Abikaasa on lahkunud siit ilmast. Abikaasal oli enne abiellumist minuga kaks täiskasvanud tütart. Ühiseid lapsi meil ei ole. Kuidas toimub pärandvara jaotus maa müügil?
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie abikaasal ei olnud testamenti, kohaldub seadusjärgne pärimine ehk võrdsetes osades pärijateks olete Teie ja lahkunud abikaasa kaks tütart.
Kuivõrd kinnistu soetati abielu ajal, on eelduslikult tegemist ühisvaraga. Sellisel juhul kuulus kinnistu abikaasa eluajal Teile ja tänaseks lahkunud abikaasale võrdsetes osades ehk siis pool kinnistust on juba Teie oma ja pool sellest kuulub pärandvarana võrdselt Teile ning abikaasa kahele tütrele.
Kui kinnistu pärijate kokkuleppel müüakse, tuleks müügitulu jaotamine arvestada põhimõttel, et pool müügitulust on Teie oma Teie osa eest ühisvaras ja täiendavalt saate 1/3 abikaasalt päritud osast, mõlemad tütred saavad samuti päritud osast 1/3.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib lisatööjõudu kaasata, et meie kuu lõikes tekkivad ületunnid ära jääks ja meie lisateenistus siis ka?25.03.2025
Meil on sõlmitud töölepingud (tähtajatud), mis sisaldavad ka öötööd. Asutus töötab 24/7 ja meile see graafik sobib. Oleme töötanud selles firmas juba 20 aastat. Vahetustega tööle iseloomulikult tekivad kuu lõikes ületunnid ja pühadetunnid. Neid kumbagi keeldub juhataja meile maksmast. Käsib meil pühapäeviti maja kinni panna ja koju minna. Nüüd selgus, et juhataja meie teadmata võtab tööle lisatööjõudu, kes hakkab eraldi öövalveid tegema. Inimesed juba kandideerivad töökuulutusele öövalveks. Sellega väheneb aga meil tööaeg ja töötasu, mida me pole soovinud - ühesõnaga kaob võimalus rohkem ka teenida. Ja sellega me nõus ei ole. Kas juhataja võib meiega selliselt käituda?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Te küsimusele, kas tööandjal on õigus värvata täiendavaid töötajad, vastame, et on õigus, sest tööandja korraldab tööd ja tema otsustab kui palju töötajaid on töö tegemiseks vaja. Töötajaid peab olema piisavalt, et töö saaks tehtud töötajate normaalse töökoormusega. Kui selleks on vaja täiendavalt värvata inimesi juurde, siis tööandja seda ka teeb.
ÜLETUNDIDE tegemist töötajad nõuda ei saa. Seda ei saa ka tööandja. Ületundide tegemine on võimalik vaid poolte kokkuleppel.
Ületunnid ei peaks olema tavapärane töökorraldus. Töötaja peaks saama töö tehtud oma tavalise tööaja piires.
Ületundide maht on seadusega piiratud. Töölepingu seadus ütleb, et ületunde saab teha vaid poolte kokkuleppel ning tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Erandkorras võivad tööandja ja töötaja leppida kokku pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Tööandja peab nende tundide üle pidama eraldi arvestust.
Ületunnid selguvad tööaja summeerimise perioodi lõpuks.
Tööandja peab ületunnid hüvitama kas ületundidega võrdses mahus tasustatud vaba ajaga, mida tööandja peaks töötajale võimaldama järgmise tööaja summeerimise perioodi jooksul, või maksma ületundide eest 1,5 kordset tasu. Lisatasu ületundide eest maksab tööandja välja koos summeerimisperioodi viimase kuu töötasuga.
Siinkohal on oluline, et oleks järgitud igapäevane ja iganädalane PUHKEAEG.
Koos ületundidega peab töötajale igas 24-tunnises ajavahemikus olema vähemalt 11 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööajaarvestuse korral igas seitsmepäevases ajavahemikus vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
ÖÖTÖÖ eest peab tööandja maksma 1,25 kordset lisatasu. Samas võib olla töölepingus kokku lepitud ka, et lisatasu öötöö eest sisaldub juba töötaja töötasus (muidugi ei saa lisatasu sisalduda töötasu alammääras). Kui sellist kokkulepet ei ole, siis peab tööandja igas kuus koos töötasu maksmisega maksma ka öötöö lisatasu.
Siinkohal on oluline, et kui töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või kolmandiku osa oma iga-aastasest tööajast, on öötöötaja.
Öötöötaja tööaeg on piiretud. Öötöötaja tööaja piirangu kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Seaduse kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva).
Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada 7-päevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul). See tähendab, et töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Seadus näeb ette rangema piirangu nende öötöötajate suhtes, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom. Selline öötöötaja ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tegemist on absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi.
Seega ei saa Te töötajana teha piiramatult ületunde või öötööd ning kui tööandja näeb, et töö tegemiseks selliselt, et oleks järgitud töö- ja puhkeaja nõuded ei jätku senistest töötajatest, värbab ta töötajaid juurde.
TÖÖTASU NÕUE
Kui tööandja ei ole hüvitanud ületunde ega maksnud lisatasu öötöö eest, siis nõudke tööandjalt seni saamata jäänud tasusid. Hoiatage tööandjat, et edaspidi peab ta Teile tasud maksma vastavalt seaduses ettenähtule. Võite hoiatusele lisada, et kui tööandja jätkab oma kohustuste rikkumist ning ei maksa lisatasu öötöö eest ega hüvita ületunde, siis tekib Teil õigus töösuhe erakorraliselt tööandja olulise poolse rikkumise tõttu üles öelda ning nõuda hüvitist Teie kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Õigeaegselt (palgapäeval) saamata töötasu eest võite küsida VIIVIST võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel 11,15% aastas võlgnetavast brutosummast, s.o päevas ligikaudu 0,031%). Viivise arvutamisel on abiks: www.viivisekalkulaator.ee
TÖÖVAIDLUS
Kui tööandja kõigest hoolimata jätkab rikkumist ega maksa lisatasu ega hüvita ületunnitööd, siis saate oma nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Rohkem informatsiooni töövaidluskomisjoni pöördumise kohta (sh töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi) leiate Tööinspektsiooni veebilehelt: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine
Samast leiate näidisnõuded töövaidluskomisjoni pöördumise avalduse vormistamiseks: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded
Videojuhis töövaidlusavalduse täitmiseks ja näidisnõuded on leitavad siit:
https://youtu.be/jrqa6xE2iQM
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda haiguslehe tõttu tekkinud miinustundide järele tegemist summeeritud tööaja arvestuses?11.02.2025
Tere! Töötan summeeritud tööajaga (nelja kuu summeeritud tööaeg). Kui olen haiguslehel viimase neljanda summeeritava kuu ajal ja kui tekivad miinustunnid, siis kas tööandjal on õigust sellel samal kuul nõuda töötundide järele tegemist või siis järgmisel kuul, kui algab juba uus nelja kuu summeeritav periood? Või on mul õigus keelduda nende tundide järgi tegemisest?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastuseks pöördumisele selgitame, et kui töötaja töötab summeeritud tööajaga ja talle kohaldub neljakuuline tööaja arvestuse periood, siis temaga kokkulepitud tööaega tulebki vaadata iga konkreetse neljakuulise arvestusperioodi lõikes.
Seega summeeritud tööaja puhul võib tööandja planeerida töötajale tööajakavaga mõnes kuus normtundidest enam tööd ja mõnes kuus vähem tööd, kuid tööaja summeerimise perioodi lõpuks (näiteks, kui periood on 4 kuud, siis neljanda kuu lõpus) peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu kogu summeerimisperioodi eest. Summeerimisperioodi jooksul tekkinud üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus ning nende eest makstakse tasu samuti perioodi lõpus. Alatunde ei saa üle kanda järgmisesse summeerimisperioodi ja nõuda töötajalt nende järgi tegemist uuel arvestusperioodil.
Kui töötaja viibib tööst eemal (nt puhkusel või haiguslehel), siis reeglina tema tööajanorm väheneb.
Summeeritud tööaja arvestusega töötaval töötajal võib tööajanorm väheneda kahel allpool toodud viisil, olenevalt sellest, kas tööst eemal viibimise hetkeks töögraafik oli juba koostatud või mitte.
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt jääb kalendrikuu sees haigeks või esitab puhkuse kasutamise avalduse)
Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 p-is13 märkinud, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma.
Näide: töötaja tööpäevad on E 10 tundi ja T 10 tundi K-N vaba, R 8 tundi, L 8 tundi, P 8 tundi. Töötaja oli esmaspäevast pühapäevani puhkusel/haiguslehel, siis väheneb tema kuu tööajanorm 44 tundi.
2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt töötaja jäi haigeks enne järgmise kalendrikuu graafiku koostamist või siis töötaja puhkuse kasutamise periood oli teada juba eelnevalt, nt see oli planeeritud puhkuste ajakavaga).
Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Seega kui töötaja töötab täistöökoormusega arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, siis tema tööajanorm väheneb 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks viibib töötaja juba eelnevalt (st enne vastava graafiku koostamist) planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab täiskoormusega, siis väheneb tema tööajanorm 80 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.
Seejuures on oluline lisada, et normtundide vähenemisel ei tule töötajal tagasi töötada neid tunde, mille võrra tööajanorm on vähenenud ehk näiteks haiguslehe perioodi langevaid planeeritud töötunde (kui tööajakava oli juba koostatud) või haiguselehe perioodi tunde lähtuvalt kalendaarsest tööajanormist (kui tööajakava oli koostamata).
Kui arvestusperioodi lõpuks siiski selgub, et töötajal tekivad alatunnid, siis peab tööandja need töötajale selle arvestusperioodi lõpus hüvitama vastavalt töölepingu seaduse §-le 35, makstes nende tundide eest keskmist töötasu.
Lisaks selgitame, et tööandja ei saa ühepoolselt teha muudatusi juba kinnitatud ajakavas. Kui tööandja soovib teha kinnitatud ajakavas kuu keskel muudatusi (nt töötajal tekkinud alatundidega seonduvalt), siis vastavad muudatused peavad olema töötajaga enne läbi räägitud ja kokku lepitud.
Kuidas arvutada töötaja tööaega töölt eemal viibimise korral saate täiendavalt lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#kuidas-arvutada-tootaja-tooaega-toolt-eemal-viibimise-korral
Summeeritud tööajast ja tööajakavast saate täiendavalt lugeda aadressil: https://www.tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas üheks kuuks ära võetud juhtimisõiguse tagasisaamiseks peab sooritama teooriaeksami?02.02.2025
Tere!
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada, kuna ma tagurdasin sisse paremalt poolt ja mulle oleks pidanud teed andma?29.01.2025
Toimus avarii võrdse ristmiku peal, kus mõlemad autod tagurdasid ja põrkasid kokku. Ma tagurdasin teisele sõidukile sisse paremalt poolt. Kindlustus tahab kahju hüvitada võrdselt (50%-50%), viidates liiklusseaduse §17 lg 5 p 6-le, mis ütleb, et tagurdaja peab alati teed andma teistele liiklejatele. Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kuna selles olukorras on ainus vaieldamatu norm LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt tagurdamisel tuleb teed anda kõigile liiklejatele (ja teiste liiklejate nimekirja kuuluvad põhimõtteliselt ka teised tagurdajad, kuna nende suhtes pole kehtestatud erandit), siis tuleks vastastikkusel tagurdamisel mõlemal juhul jääda seisma ning edasi liikumise küsimus lahendada vastastikkusel kokkuleppel tuginedes LS § 16 lg-s 1 sätestatud üldreeglile, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada ja kahjustada inimesi või teiste vara. Kokkuvõtvalt võib kindlustuse hinnangut vastastikkusel tagurdamisel vastutuse jagunemist suhtes 50-50 pidada laias plaanis põhjendatuks.
Selline otsus võib aga siiski olla ebaõige juhul, kui üks tagurdavatest juhtidest küll peatus tee andmiseks teisele tagurdajale, kuid viimane jätkas liikumist ja sõitis peatunud sõidukile otsa ja põhjustas kahju. Sellisel juhul võib vastutus jaguneda muus suhtes.
Küsimus: Kui töötasu on vähendatud kolmeks kuuks enne pankroti välja kuulutamist, millise töötasu nõude võib töötaja esitada pankrotihaldurile?22.01.2025
Kui töötasu on vähendatud kolmeks kuuks enne ettevõtte pankroti välja kuulutamist, millise töötasu nõude võib töötaja esitada pankrotihaldurile?
Sellest tulenevad ka puhkuse kompensatsioonid ja ülesütlemisehüvitis, samuti etteteatamise hüvitis, kui antud ettevõttes on tööstaaži 25 aastat.
Sellest tulenevad ka puhkuse kompensatsioonid ja ülesütlemisehüvitis, samuti etteteatamise hüvitis, kui antud ettevõttes on tööstaaži 25 aastat.
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töötajal on õigus nõuda ajavahemiku eest, kui töötasu vähendati, vähendatud töötasu. Kui töötasu vähendamise periood, nt kolm kuud lõppes, siis edasi on õigus nõuda kokkulepitud töötasu. Seega, pankrotihaldurile saab esitada vähendatud töötasu nõude.
Kui töösuhe öeldi üles koondamise tõttu, siis lisaks teenitud töötasule (kui töötasu vähendati, siis vähendatud töötasu), on töötajal õigus nõuda väljateenitud, kuid kasutama põhipuhkuse eest hüvitist, koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kui töölepingu ülesütlemisel ei järgitud etteteatamise tähtaega, siis ka tasu vähem etteteatatud aja eest.
Kui ettevõttele on määratud pankrotihaldur, siis kõik rahalised nõuded tuleb esitada pankrotihaldurile, kes tööandja maksejõuetuse puhul esitab Töötukassale pankrotihüvitise taotluse, et hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid. Juhul, kui Töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal õigus nõuda ülejäänud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.
Töötukassa poolt makstava pankrotihüvitise kohta leiate Töötukassa koduleheküljelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas ma võin olla õe pärija, kuigi ta abikaasa on elus?16.01.2025
Tere,
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie õel testamenti ei olnud, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. See tähendab seda, et sugulased pärivad kolmes järgekorras järgmisel põhimõttel: kui on kas või üks esimese järjekorra pärija, siis järgmise järjekorra pärijad ei päri. Kui pole ühtegi esimese järjekorra pärijat, pärivad teise järjekorra pärijad. Alles siis, kui pole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, pärivad kolmanda järjekorra pärijad. Abikaasa pärib koos esimese ja teise järjekorra sugulastega. Abikaasa on ainupärijaks siis, kui pole esimese või teise järjekorra sugulasi.
Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed - neid antud juhul ei ole. Seega liigub pärand teise järjekorra pärijate juurde, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandaja mõlemad vanemad on elus, siis pärivad nemad kogu pärandi võrdsetes osades – ½ ja ½. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud või pärandist loobunud ja vanemal on peale pärandaja veel lapsi, siis pärivad surnud või loobunud vanema osa tema teised lapsed (surnu õed-vennad). See tähendab seda, et kui Teie ja Teie õe vanemad on surnud (või loobuvad oma osast), siis olete ka Teie oma õe abikaasa kõrval pärijaks.
Täpsema info saamiseks peaks pöörduma pärimismenetlust läbiviiva notari poole. Kui notar ei ole teada, on võimalik infot saada ka Pärimisregistrist (võib olla ka nii, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud, siis tuleks seda teha).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab tegema teooriaeksami kui juhtimisõigus on ära võetud 6 kuuks?13.01.2025
Liiklusseadus ütleb, et teooria eksam tuleb sooritada, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem kui 6 kuuks. Jääb arusaamatuks, et kui juhtimisõigus on aga ära võetud täpselt 6 kuuks, kas siis eksamit tegema ei pea?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.
Küsimus: Mida teha kui politsei väidab, et kriimustasin parklas teist autot, aga ise ma seda ei tundunud ja esitatud tõendid ei veena?12.01.2025
Tere
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Analoogsete vaidluste parktikas, kui süüdistataval ei ole kindlat alibit, et tema ei ole kahju põhjustanud, siis küllalt sageli loetakse tunnistaja ütlus või eksperdiarvamus kokkupõrge võimalikkuse kohta kokkupõrget tõendavaks. Mõningatel juhtudel on aga tõendid sedavõrd hüpoteetilised et nende pinnalt tõsikindlate järelduste tegemine siiski võimalik ei ole. Lõppkokkuvõttes taandubki lõppotsus tõenditele ja nendele antavale hinnangule. Lõpliku hinnangu andjaks on siis kohus. St juhul, kui te ei nõustu politsei poolt tõenditele antud hinnangule ja karistusega, siis on teil võimalik politsei otsus kohtus vaidlustada ja anda asjaolude hindamine kohtule.
Millised oleksid kaebuse väljavaated ja millised võiks olla näiteks minu hinnang politsei poolt kogutud tõenditele, on konkreetsete tõenditega tutvumata raske hinnata. Kui on soov, võime kokku leppida konsultatsiooni ja väärteotoimiku materjalid üle vaadata ja prognoosida, milline võiks olla parim kaitsetaktika.
Küsimus: Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda?10.01.2025
Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese (ei ole olnud abielu ega ametlikku kooselu) peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda? Näiteks restoranis arve tasumised, toidu koju tellimised, taksoarved, poes kaupade eest tasumine. Lisaks ülekanded pangakontole kui pole olnud juttu, et tegemist on laenuga, vaid tegi seda enda sõnul lihtsalt aitamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud juhul võiks olla tegemist viisakussuhtega - seda tuleb selgelt eristada võlasuhtest. Viisakussuhted ongi eelkõige kokkulepped, mille sisuks on tavapärane suhtlus ja poolte vahel mingisugust võlasuhet ei teki. Seega ei ole alust ka kulutusi teinud poolel tehtut tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on mingeid võimalusi kahju korvamisele, kui andsin segaduses allkirja dokumendile, kus mind oli süüdlaseks märgitud?09.01.2025
Tere,
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Lepitusmenetlus iseenesest on järeleandmiste menetlus, kus 100%-list hüvitist üldjuhul ei saavutata. Seega peaksite ka ise olema valmis oma nõudest mõnevõrra vähemalt järele andma.
Et liiklusõnnetuses vastutava juhi osas midagi täpsemalt hinnata, tuleb tutvuda olemasoleva tõendusteabega. Selline tõendite ja asjaolude sisuline analüüs väljub aga vastused.ee vastuste kontseptsioonist, mistõttu täpsema õigusnõu saamiseks tuleks pigem tulla konsultatsioonile.
Küsimus: Kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada lapse elatise nõudmisel hariduskuluks?06.01.2025
Tere
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Haridusega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamisest, kuid erakooli kulu peaks olema vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud ja seejuures vastama vanemate varanduslikele võimalustele.
Kuivõrd koolivalik on lapse jaoks oluline otsus, peaksid hooldusõiguslikud vanemad selle ühiselt otsustama - kui see niimoodi otsustatud on, ei näe ma põhjust, miks ei peaks vanemad ka rahaliselt selle eest ühiselt vastutama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist kui laps sai 18-aastaseks?06.01.2025
Laps sai 18-aastaseks, kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist? Laps õpib ise kutsekoolis ja käib tööl ja saab töötasu.
Kas lapsevanemal on õigus lõpetada elatise tasumine ema pangakontole ise või peab kedagi teavitama? Kas 18-aastane peab ise tegema kohtule taotluse elatise tasumiseks tema pangakontole või võib lapsevanem seda ise teha ilma kohtu otsuseta lapse pangakontole?
Kas lapsevanemal on õigus lõpetada elatise tasumine ema pangakontole ise või peab kedagi teavitama? Kas 18-aastane peab ise tegema kohtule taotluse elatise tasumiseks tema pangakontole või võib lapsevanem seda ise teha ilma kohtu otsuseta lapse pangakontole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud täisealiseks, kuid omab jätkuvalt õigust saada vanematelt ülalpidamist (ehk jätkab õpinguid), võib elatisraha kanda otse lapse pangakontole. Loomulikult võiks sellest osapooli teavitada, kohtusse vaja pöörduda ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suurele hüvitisele on mul õigus, kui maja läheb müüki või kolin välja, arvestades seniseid kulusid ja väärtuse tõusu?06.01.2025
2019 aasta aprillis soetasime elukaaslasega (oleme vabaabielus) eramaja kaasomandisse, kummalegi kuulub 1/2. Maja ostsime pangalaenuga, mille omafinantseering tuli eelmise kodu müügist. Eelmine kodu kuulus juriidiliselt mulle (ainuomand), kuid laenumakseid tasusin mina nelja aasta jooksul. Samas tuli eelmise kodu sissemaks ja renoveerimiskulud elukaaslaselt. Kodu müügist saadud tulu, ehk see osa, mis jäi alles pärast praeguse maja omafinantseeringu tasumist, läks suuremalt osalt elukaaslasele hüvitiseks tema tehtud kulude eest.
Praeguse maja omafinantseering oli tõenäoliselt 15%, täpset infot saab vajadusel pangast. Igakuiseid laenumakseid tasusime alguses võrdselt (50% kumbki) kuni minu emapalga lõppemiseni, mis kestis veidi alla 1,5 aasta. Meil oli elukaaslasega suuline kokkulepe (võimalik, et midagi on ka kirjalikult Messengeris), et perioodil, mil olen kodune ega tööta, tasub laenumaksed tema.
2022 aasta oktoobris koondati mind ja uuel töökohal alustasin 2023. aasta märtsi lõpus. Pärast koondamisrahade saamist tegin kodulaenu ühekordse makse, mis kattis umbes 8 kuu minu osa laenumaksetest. Vahepeal tõusis euribor, mistõttu suurenesid laenumaksed, kuid minu töötasu ei tõusnud. Seetõttu maksin umbes 9 kuu jooksul oma osa vähem kui 50%. Alates 2024. aasta jaanuarist oleme taas tasunud laenumakseid võrdselt.
Nüüd, novembri lõpus või detsembri alguses 2024, tasus elukaaslane suure osa kodulaenust ilma minuga eelnevalt kokku leppimata. Laenujääk on hetkel umbes 10% kogu laenusummast (25 aasta peale). Olen olukorras, kus minult on võetud võimalus panustada kodulaenu tasumisse ja seeläbi võrdselt panustada varasse. Meie suhted elukaaslasega on juba mõnda aega olnud kehvad ning tema sooviks, et maja jääks talle. Mina aga ei soovi praeguselt elamispinnalt välja kolida.
Kui peaks tekkima olukord, kus maja läheb müüki või kolin välja, kui suurele hüvitisele on mul õigus? Loomulikult tahaksin saada 50% maja turuväärtusest, kuid kui see ei ole realistlik, siis milline osa võiks mulle kuuluda?
Maja väärtus on viimase viie aasta jooksul tõusnud. Kuigi hindamisakti hetkel ei ole, kavatsen selle tellida, kui olukord peaks nõudma mujale kolimist. Elukaaslane on valmis hüvitama minu tehtud laenumaksed ja soetatud mööbli väärtuse, kuid minu hinnangul on see liiga vähe. Arvestades maja väärtuse tõusu, leian, et maja väärtuse kasv, mis ületab ostuhinna, tuleks jagada võrdselt 50-50. Kas mul on õigus nõuda ka midagi muud peale omafinantseeringu osa ja mööbli maksumuse?
Meil on ka ühine laps (5-aastane).
Praeguse maja omafinantseering oli tõenäoliselt 15%, täpset infot saab vajadusel pangast. Igakuiseid laenumakseid tasusime alguses võrdselt (50% kumbki) kuni minu emapalga lõppemiseni, mis kestis veidi alla 1,5 aasta. Meil oli elukaaslasega suuline kokkulepe (võimalik, et midagi on ka kirjalikult Messengeris), et perioodil, mil olen kodune ega tööta, tasub laenumaksed tema.
2022 aasta oktoobris koondati mind ja uuel töökohal alustasin 2023. aasta märtsi lõpus. Pärast koondamisrahade saamist tegin kodulaenu ühekordse makse, mis kattis umbes 8 kuu minu osa laenumaksetest. Vahepeal tõusis euribor, mistõttu suurenesid laenumaksed, kuid minu töötasu ei tõusnud. Seetõttu maksin umbes 9 kuu jooksul oma osa vähem kui 50%. Alates 2024. aasta jaanuarist oleme taas tasunud laenumakseid võrdselt.
Nüüd, novembri lõpus või detsembri alguses 2024, tasus elukaaslane suure osa kodulaenust ilma minuga eelnevalt kokku leppimata. Laenujääk on hetkel umbes 10% kogu laenusummast (25 aasta peale). Olen olukorras, kus minult on võetud võimalus panustada kodulaenu tasumisse ja seeläbi võrdselt panustada varasse. Meie suhted elukaaslasega on juba mõnda aega olnud kehvad ning tema sooviks, et maja jääks talle. Mina aga ei soovi praeguselt elamispinnalt välja kolida.
Kui peaks tekkima olukord, kus maja läheb müüki või kolin välja, kui suurele hüvitisele on mul õigus? Loomulikult tahaksin saada 50% maja turuväärtusest, kuid kui see ei ole realistlik, siis milline osa võiks mulle kuuluda?
Maja väärtus on viimase viie aasta jooksul tõusnud. Kuigi hindamisakti hetkel ei ole, kavatsen selle tellida, kui olukord peaks nõudma mujale kolimist. Elukaaslane on valmis hüvitama minu tehtud laenumaksed ja soetatud mööbli väärtuse, kuid minu hinnangul on see liiga vähe. Arvestades maja väärtuse tõusu, leian, et maja väärtuse kasv, mis ületab ostuhinna, tuleks jagada võrdselt 50-50. Kas mul on õigus nõuda ka midagi muud peale omafinantseeringu osa ja mööbli maksumuse?
Meil on ka ühine laps (5-aastane).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaasomand jagatakse vastavalt kaasomanike osade suurustele - kui olete võrdsed kaasomanikud, jagatakse kinnistu teie vahel võrdsetes osades.
Esimene variant on selleks kinnistu jätmine ühe kaasomaniku ainuomandisse, kes võtab üle pangalaenu ja maksab teisele poolele omandi kaotuse eest hüvitist. Hüvitise suuruse leidmiseks lahutatakse kinnistu turuväärtusest pangalaenu jääk ja jagatakse tulem pooleks.
Teine variant kaasomandi jagamiseks on kinnistu müük - sellisel juhul tasutakse müügitulust kõigepealt laenujääk ja jagatakse seejärel ülejäänud rahasumma poolte vahel võrdsetes osades.
Teie kirjeldatud juhul võivad tekkida ka vastastikkused hüvitisenõuded, kuivõrd kaasomanikud peaksid kanda kaasomandiga seotud kulutusi võrdsetes osades. Ehk siis Teil võib olla nõue enamtasutud sissemaksu osas ja elukaaslasel Teie vastu enamtasutud laenumaksete osas. Võimalikud hüvitisenõuded ei mõjuta Teie õigust nõuda kaasomandi jagamist vastavalt osade suurustele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hoiatustrahv on õigustatud, kui see tehti enne kohustusmärgi paigaldust?16.12.2024
Kortermajade sisekvartalis teostati teede remont. Kohustusmärgid LM 435 paigaldati alles aasta hiljem, et aidata õuealal liikluses orienteeruda. Enne seda kasutasid autojuhid samad teed heauskselt ja harjumuspäraselt, nagu on olnud aastakümneid, kuna ehitusjärgselt polnud täielikku selgust kõnniteede, sõiduteede ja parkimisalade erinevuse osas (nende segafunktsiooni tõttu). Parkimistrahvide põhjenduseks oli oletuslikku laadi väite, et parkijad pidid aru saama, et tee, mis viib parkimiskohta, on kõnnitee, et parkimiskoht on kõnnitee laiendus, aga mitte parkla. See on teega külgnev plats (ebamäärase kasutusotstarbega, mis ei ole trepikoja esine). Kas LM 435 hilisem paigaldus võis olla tunnistus, et see oli vajalik ka varem, sest platsile sõita ei tohi? Seega, kas varem tehtud trahvid võivad olla mitteõiguspärased?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas korteriühistu saab põhikirjaga määrata, et parkimiskohtade ja panipaikade omanikud kataksid nende hoolduskulud?05.12.2024
Korteriühistul on lisaks korteritele ka maa-pealsed parkimiskohad (korteriomanikud on omal ajal juurde maksnud, määratud notariaalse kasutuskorraga), maa-alune parkla (eraldi müüdud osadena kinnistusraamatusse kantud) ning küttega panipaigad (samuti kinnistusraamatusse kantud eraldiseisvad osad). Maja on 15 aastat vana. Hetkel kannavad nii parklate kui ka panipaikade hoolduskulusid ainult korteriomanikud vastavalt korteri üldpinna suurusele.
Probleem seisneb selles, et osa parkimiskohti ja panipaiku on müüdud ammu väljapoole maja, mistõttu need omanikud, kes majas ei ela, ei ole 15 aasta jooksul kulusid kandnud.
Kas korteriühistu saab põhikirja muutmise teel muuta kulude jaotust nii, et ka parkimiskohad ja panipaigad hakkaksid hoolduskulusid kandma? Näiteks, kui üle 50% hääleõiguslikest liikmetest selle kinnitab. Selge on see, et parkimiskohtade ja panipaikade hooldusega kaasnevad kulud, näiteks joonimine, küte, haldus, tõkkepuu hooldus jne.
Palun viidet asjakohasele õigusaktile või paragrahvile.
Probleem seisneb selles, et osa parkimiskohti ja panipaiku on müüdud ammu väljapoole maja, mistõttu need omanikud, kes majas ei ela, ei ole 15 aasta jooksul kulusid kandnud.
Kas korteriühistu saab põhikirja muutmise teel muuta kulude jaotust nii, et ka parkimiskohad ja panipaigad hakkaksid hoolduskulusid kandma? Näiteks, kui üle 50% hääleõiguslikest liikmetest selle kinnitab. Selge on see, et parkimiskohtade ja panipaikade hooldusega kaasnevad kulud, näiteks joonimine, küte, haldus, tõkkepuu hooldus jne.
Palun viidet asjakohasele õigusaktile või paragrahvile.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorra normaliseerimiseks tuleb korteriomanikel otsustada, kas nad jätkavad kuluarvestust vastavalt KrtS § 40 lg-le 1. Sellsel juhul ei ole põhikiri vajalik, kuid kasutuskorra alusel kasutatavad parklakohad jäävad kuluarvestusest välja. Oluline on rõhutada, et KrtS § 40 lg 1 vaatest ei ole kulude jagamisel oluline, mil määral korteriomand teenust tarbib - küte, vesi, eleker, sisekoristus, liftihooldus jne - kulude jagamisel on oluline ainult kaasomandi suurus. Teine võimalus on kehtestada põhikiri, mis annab võimaluse küsida tasu ka kasutuskorra alusel kasutatavatel parklakohtadelt, kuid avab teiselt poolt "pandora laeka" kõigile korteriomanikele, nõudmaks ka endale erikohtlemist.
MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja kehtestamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kui soovin keldrisse rajada sauna, kas siis peavad nõus olema kõigi korterite omanikud või üksnes piirneva korteri?04.12.2024
Tere,
soovin ehitada minu korteriomandi juurde kuuluva keldrisse sauna ja pesuruumi. TLPA soovib, et esitaksin ehitusteatise. Menetluse raames kaasatakse ka korteriühistu. Meie majas on viis korterit ja kõikides korterites on üks juhatuse liige. Kas see tähendab, et lõpuks kõigi viie juhatuse liikme nõusolekut on vaja? Reaalselt piirneb selle keldriruumiga ainult üks korter, teisi kedagi see sauna rajamine sinna ei mõjuta kuidagi.
Kui suurt mõju ühistu otsus lõpp-otsuses määrab ja kas seda annab vaidlustada vajadusel? Kardan lihtsalt seda, et keegi pahatahtlikult tõmbab vee peale projektile.
soovin ehitada minu korteriomandi juurde kuuluva keldrisse sauna ja pesuruumi. TLPA soovib, et esitaksin ehitusteatise. Menetluse raames kaasatakse ka korteriühistu. Meie majas on viis korterit ja kõikides korterites on üks juhatuse liige. Kas see tähendab, et lõpuks kõigi viie juhatuse liikme nõusolekut on vaja? Reaalselt piirneb selle keldriruumiga ainult üks korter, teisi kedagi see sauna rajamine sinna ei mõjuta kuidagi.
Kui suurt mõju ühistu otsus lõpp-otsuses määrab ja kas seda annab vaidlustada vajadusel? Kardan lihtsalt seda, et keegi pahatahtlikult tõmbab vee peale projektile.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teisisõnu ei taga TLPA loamenetluse edukas läbimine veel Teile õigusrahu, vaid sellele lisaks peaksud ehitustöödega nõustuma ka kõik korteriomanikud, kelle korteriomandit sauna ehitus mõjutab. Seejuures tuleks lähtuda eeldusest, et kõik korteriomanikud on mõjutatud, sest saun piirneb olulise kaasomandis oleva hoone osaga (vundamendiga). Olukord on reguleeritud KrtS §-s 38.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?28.11.2024
Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on õigustatud, et inkassofirma saadab avalikult ümbrikus kirja, millel on suures kirjas "VÕLATEATIS" koos isikuandmetega?28.11.2024
Tere!
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.
- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?
-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?
- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.
- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.
- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?
-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?
- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.
- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2. Ühisteenused AS on eraettevõte ning kujundab laias pildis oma käitumisstiili ise. Kui kirja saajat huvitab, kes oli kirja saatnud konkreetne isik, siis saab selle kohta esitada ilmselt täiendava päringu. Samas tuleb eeldada, et ettevõtte nimel välja läinud kirjad väljendavad üldjuhul ettevõtte seisukohti. Seega pole tehniliselt surt vahet, kes oli kirja koostanud isikuks. Nõuetele ja kirjadele, mis tunduvad ebapädevad või ebaõiged, saab vastata või neid vaidlustada.
3. Õiglus ja õigus on kaks erinevat kategooriat. Seadus ei keela võlanõudeid koostada isikul, kellel endal on võlg. Mail.ru lõpuga e-posti aadress ei puutu ilmselt üldse asjasse.
4. Postiteenus on postiteenus, traditsiooniliselt liigubki see kirja teel. Küsimusega, kas kirjal olev märge "võlateatis" kahjustab saaja isiklikke õigusi, soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
5. Ei oska öelda. Olen ilmselt samuti vale adressaat sellele küsimusele vastamiseks.
Küsimus: Kas KÜ juhatusel on õigus nõuda õigusabikulu sisse ettekirjutuse saanud korteriomanikult ainuisikuliselt?25.11.2024
Tere, KÜ juhatuse ettepanekul võeti korteriomanike üldkoosolekul vastu otsus, et juhatusel on õigus kasutada juriidilist teenust. KÜ juhatusel on põhikirjaline õigus ettekirjutusteks. Seose kaasomandi remondiga tegi KÜ juhatus ettekirjutuse korteriomanikule, milleks kasutas õigusabi. Kas õigusabikulu saab sisse nõuda ainuisikuliselt ettekirjutuse saanud korteriomanikult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kas töötaja peaks praegu tagantjärgi allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa?21.11.2024
Tere!
Tööandja läks pankrotti 30.aprillil ja mitu kuud enne seda kuupäeva oli töötasud maksmata ja ei mingit koondamisteadet. Töötaja tegi avalduse töövaidluskomisjoni, soovis saada saamata töötasu, puhkusetasu ja lõpetada töösuhe TLS § 91 lg 2 p2 alusel ja komisjon otsustas, et nõue on õigustatud ja määras kindlaks istungi aja aga paraku enne määruse jõustumise kuupäeva kuulutati tööandjale pankrot ja määrati pankrotihaldur. Haldurile saatis töötaja nõudeavalduse pankroti menetluses. Maksuameti töötamise registris kustutati töötaja töötamise kanne aga ta ei ole töötasu, ega hüvitist saanud. Nüüd, 18. novembril saatis tööandja töötajale töölepingu lisa, et seoses pankrotiga on töötaja koondatud 30.aprill 2024.a
Lisati korraldus, et töölepingu lisa tuleb allkirjastada käsitsi ja skännitult tööandjale saata. Töötaja vastas, et tema saab digiallkirjastada. Sellega tööandja ei onud nõus ja ähvardas, et siis jääb töötaja kõigest ilma. Küsimus, et kas töötaja peaks praegu allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa? Kas on ikka tegu õige nõudmisega? Ja kui töötaja ei saada nõutud töölepingu lisa, siis jääbki ilma töötasust, puhkuse ja töölepingu erakorraliselt ülesütlemise hüvitisest?
Tööandja läks pankrotti 30.aprillil ja mitu kuud enne seda kuupäeva oli töötasud maksmata ja ei mingit koondamisteadet. Töötaja tegi avalduse töövaidluskomisjoni, soovis saada saamata töötasu, puhkusetasu ja lõpetada töösuhe TLS § 91 lg 2 p2 alusel ja komisjon otsustas, et nõue on õigustatud ja määras kindlaks istungi aja aga paraku enne määruse jõustumise kuupäeva kuulutati tööandjale pankrot ja määrati pankrotihaldur. Haldurile saatis töötaja nõudeavalduse pankroti menetluses. Maksuameti töötamise registris kustutati töötaja töötamise kanne aga ta ei ole töötasu, ega hüvitist saanud. Nüüd, 18. novembril saatis tööandja töötajale töölepingu lisa, et seoses pankrotiga on töötaja koondatud 30.aprill 2024.a
Lisati korraldus, et töölepingu lisa tuleb allkirjastada käsitsi ja skännitult tööandjale saata. Töötaja vastas, et tema saab digiallkirjastada. Sellega tööandja ei onud nõus ja ähvardas, et siis jääb töötaja kõigest ilma. Küsimus, et kas töötaja peaks praegu allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa? Kas on ikka tegu õige nõudmisega? Ja kui töötaja ei saada nõutud töölepingu lisa, siis jääbki ilma töötasust, puhkuse ja töölepingu erakorraliselt ülesütlemise hüvitisest?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Saame küsimusest aru, et töötaja on juba esitanud tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis ei nõua teise poole nõusolekut ega allkirja, oluline on, et tööandja on töötaja avalduse kätte saanud. Kui tööandja on töötaja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud, siis ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõpeb avalduses märgitud kuupäeval ja põhjusel.
Töölepingu seadus ei nõua eraldi töölepingu lõpetamise vormistamist, nt töölepingu lisana, kui pooled soovivad, siis võivad seda teha.
Seega, kui töötaja on juba töölepingu üles öelnud ning töösuhe on lõppenud, siis tööandja ei saa enam töölepingut üles öelda.
Tööandja peab tegema töölepingu lõppemise kande töötamise registris 10 päeva jooksul vastavalt töötaja poolt ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise alusele.
Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma töötajale nn lõpparve, nt saamata töötasu, kasutamata puhkusehüvitise jm hüvitised. Kui tööandja jätab tasud maksmata, siis on võimalik rahaliste nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Kui aga kohus on välja kuulutanud ettevõtte pankroti, siis nimetab kohus pankrotihalduri. Sellisel juhul töövaidluskomisjon ega kohus enam rahalisi nõudeid ei menetle, vaid tuleb nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole, kes taotleb Töötukassast pankrotihüvitist.
See tähendab, et kui ettevõttel ei ole piisavalt raha, et töötajatele maksta töötasud ja hüvitised, siis on pankrotihalduril võimalik taotleda Töötukassast pankrotihüvitist. Pankrotihüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid.
Täiendavalt saab lugeda Töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas korteriomanik peab gaasilekke kõrvaldamise kulud kandma või vastutab selle eest korteriühistu?31.10.2024
Gaasitorustiku kontrolli käigus tuvastati gaasileke. Kas korteriomanik peab ise selle kõrvaldama ja kulud kandma, või KÜ?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastav põhimõte on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 4. Arvestada tuleb seejuures, et korterisisest gaasitorusrikku ei ole võimalik korteriomanikul eraldi kasutada ning selle korrasolekust sõltu kortermaja ohutus, mis on samuti jagamatu.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas see on õiguspärane, et parkimiskorraldaja teeb trahvi, ma ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus maksta või vaidlustada?17.10.2024
Tere! Juhtum järgmine - sisenesin parklasse, alustasin äpi kaudu parkimist, siis märkasin liiklusmärki - läksin uurima - see oli parkimiskeeld antud teepoolel. Kõik eelnev toimus väga lühikese aja välte jooksul. Samal hetkel kui auto juurde tagasi jõudsin, oli auto juures kontrolör. Selgitasin, et just jõudsin ja käisin märki vaatamas ning nägin, et siin ei tohi parkida, ja parkisin auto kohe ümber heas usus, et trahvi ei saanud samasse parklasse, ning lahkusin omi asju ajama. Nüüd selgus, et kontrolör tegi tagaselja siiski leppetrahviotsuse, mida mulle ei ole kunagi edastatud (trahviotsust ei pandud auto klaasi vahele ega ka saadetud postiaadressile).
Küll aga edastas Ühisteenused trahvi inkassofirmale kui "tähtajaks tasumata", kes siis 4 kuud trahviotsuse tegemisest hiljem edastas trahvi koos inkasso- ja viivistasudega minu postiaadressile. Sain ka meili fotodega, kus on näha, et auto pargib, et auto sõidab ära ning kontrolöri tehtud fotost tema oma käes olevast trahviotsusest.
Minu kirjalikult esitatud küsimustele, 1. kuidas ma pidin teada saama, et olen trahvi saanud (palusin trahviotsuse saatmist tõendada) ning tähelepanu juhtimisele, et olen ka ilma jäetud vaide esitamise õigusest kuna pole esialgset otsust kätte saanud, Ühisteenused ei vasta ning suunavad kogu edasise kommunikatsiooni inkassofirmale.
Küsimus ongi, kas selline käitumine on õiguspärane - parkimiskorraldaja poolt trahvi kirjutatakse välja, saaja ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus valida kas trahvi kohene tasumine või vaide esitamine?
Mida soovitate, sest olukord ei ole õigusnormidel vastav minu hinnangul.
Küll aga edastas Ühisteenused trahvi inkassofirmale kui "tähtajaks tasumata", kes siis 4 kuud trahviotsuse tegemisest hiljem edastas trahvi koos inkasso- ja viivistasudega minu postiaadressile. Sain ka meili fotodega, kus on näha, et auto pargib, et auto sõidab ära ning kontrolöri tehtud fotost tema oma käes olevast trahviotsusest.
Minu kirjalikult esitatud küsimustele, 1. kuidas ma pidin teada saama, et olen trahvi saanud (palusin trahviotsuse saatmist tõendada) ning tähelepanu juhtimisele, et olen ka ilma jäetud vaide esitamise õigusest kuna pole esialgset otsust kätte saanud, Ühisteenused ei vasta ning suunavad kogu edasise kommunikatsiooni inkassofirmale.
Küsimus ongi, kas selline käitumine on õiguspärane - parkimiskorraldaja poolt trahvi kirjutatakse välja, saaja ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus valida kas trahvi kohene tasumine või vaide esitamine?
Mida soovitate, sest olukord ei ole õigusnormidel vastav minu hinnangul.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi kehtivuse eelduseks on leppetrahvinõude mõistlikul ajal nõude saajale teatavaks tegemine. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et leppetrahviteate edastamine selle auto esiklaasile kojamehe alla jätmisega on mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise viis.
Juhul, kui leppetrahvi nõudev isik ei tõenda, et ta on leppetrahvi nõudmisest ülalkirjeldatud või muul mõistlikul viisil teile teatavaks teinud, siis võib olla alust leppetrahvi vaidlustamiseks. Võite oma vastuväited esitada inkassofirmale ja teatate, et ei pea leppetrahvi maksmist võimalikuks enne, kui esitatakse tõendid, et teile on leppetrahvinõudest mõistlikul viisil ja ajal teatatud.
Esitatavate tõendite pinnalt saab siis teha järeldusi, kas ja mil määral on leppetrahvinõude teavitamise nõudeid täidetud. Võimalik on muidugi ka selline stsenaarium, et Ühisteenused/inkasso esitavad leppetrahvinõude kohtusse ja saate oma vastuväited esitada siis kohtus. Kohtumenetluse puhul tuleb arvestada võimalike kuluriskide kasvuga, mistõttu majanduslikult võib olla mõistlikum ning tulusam maksta trahvinõue ära või püüda leida kompromiss.